[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2266 artiklit, väljastan 200
а II союз
‣ (vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
‣ (rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
‣ (kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
‣ (mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
‣ (küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
◊ а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
‣ (vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
‣ (rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
‣ (kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
‣ (mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
‣ (küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
◊ а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
авось частица kõnek. ehk, vahest (ehk), võib-olla, äkki; авось не опоздаем ehk me ei jää hiljaks;
◊ на авось (делать, говорить что ) hea õnne ~ ehku peale, kobina peale (tegema, ütlema mida); понадеяться на авось ehku peale lootma
◊ на авось (делать, говорить что ) hea õnne ~ ehku peale, kobina peale (tegema, ütlema mida); понадеяться на авось ehku peale lootma
аз 2 С м. неод.
‣ van. a-täht; аз, буки, веди... = а, б, в... (tähestiku algus);
‣ азы мн. ч. van. tähed, tähestik; ülek. algteadmised, aa-bee;
◊ начинать ~ начать с азов a-st, b-st alustama; (он) ни аза (в глаза) не знает see ei tea aad ega beed, ta ei tea tuhkagi
‣ van. a-täht; аз, буки, веди... = а, б, в... (tähestiku algus);
‣ азы мн. ч. van. tähed, tähestik; ülek. algteadmised, aa-bee;
◊ начинать ~ начать с азов a-st, b-st alustama; (он) ни аза (в глаза) не знает see ei tea aad ega beed, ta ei tea tuhkagi
алтын 1 (род. п. мн. ч. алтынов монеты и алтын цена) С м. неод. aj. altõnn, kolmekopikaline (raha); цена 5 алтын hind 15 kopikat (5 altõnni);
◊ (нет) ни алтына ei (ole) (punast) krossigi, ei (ole) pennigi
◊ (нет) ни алтына ei (ole) (punast) krossigi, ei (ole) pennigi
аппетит 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
аттестовать 172a Г сов. и несов. кого-что atesteerima keda-mida, atestatsiooni andma kelle-mille kohta, kellele-millele; iseloomustama keda-mida; его аттестовали как хорошего работника teda iseloomustati kui head töötajat, председателя аттестовали с самой лучшей стороны esimeest iseloomustati kõige paremast küljest, он престранно аттестует себя ta näitab end imelikust küljest
ау межд.
‣ uu!; ау, мама! где ты? ema, uu, kus sa oled?
‣ madalk. (on) läbi ~ läinud; теперь-то уж ау, не догонишь его! nüüd on läbi, ei teda enam kätte saa!
‣ uu!; ау, мама! где ты? ema, uu, kus sa oled?
‣ madalk. (on) läbi ~ läinud; теперь-то уж ау, не догонишь его! nüüd on läbi, ei teda enam kätte saa!
ахнуть 335b Г сов.
‣ üks kord «ah» hüüdma;
‣ кого, по чему madalk. virutama, äigama; ахнуть его по голове talle vastu pead andma ~ virutama;
‣ kõnek. kärgatama; пушка ахнула kahur kärgatas;
◊ ахнуть не успел, как... ei jõudnud iitsatadagi, kui...
‣ üks kord «ah» hüüdma;
‣ кого, по чему madalk. virutama, äigama; ахнуть его по голове talle vastu pead andma ~ virutama;
‣ kõnek. kärgatama; пушка ахнула kahur kärgatas;
◊ ахнуть не успел, как... ei jõudnud iitsatadagi, kui...
баба I 51 С ж. од. kõnek. naine; eit, memm (ka ülek. madalk. halv. mehe kohta); vanaema; вздорная баба riiakas eit ~ naine, деревенская баба külaeit, жили-были дед да баба elasid kord eite-taati, ну и баба ты! madalk. oled alles memm! снежная ~ снеговая баба lumememm, базарная баба madalk. latatara, turueit
бабий 130 П madalk. naiste-, naise-, eide-; бабьи разговоры naiste(vaheline) jutt;
◊ бабье лето vananaistesuvi; бабьи сказки kõnek. (vana)naiste loba
◊ бабье лето vananaistesuvi; бабьи сказки kõnek. (vana)naiste loba
баловаться 172 Г несов. kõnek.
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
‣ с чем, без доп. mürama, vallatlema, hullama, mängima; дети балуются lapsed müravad ~ vallatlevad, нельзя баловаться с огнём tulega ei tohi mängida;
‣ чем (ajuti) enda lõbuks tegema mida; баловаться табаком suitsust (vahel) mõnu tundma, pühapäevasuitsetaja olema, natuke tõmbama, баловаться стишками enda lõbuks luuletama ~ luulet lugema
батюшка 73 С м. од.
‣ van. isa, papa; как вас по батюшке (зовут)? kuidas teie isanimi on? kuidas teid isa järgi hüüda?
‣ kõnek. isake, papi (kõnetlussõnana);
‣ kõnek. papp, baatjuška; батюшка Алексий isa Aleksi;
◊ батюшки (мои)!, батюшки светы! kõnek. issake! issa ristike! oh sa jessas!
‣ van. isa, papa; как вас по батюшке (зовут)? kuidas teie isanimi on? kuidas teid isa järgi hüüda?
‣ kõnek. isake, papi (kõnetlussõnana);
‣ kõnek. papp, baatjuška; батюшка Алексий isa Aleksi;
◊ батюшки (мои)!, батюшки светы! kõnek. issake! issa ristike! oh sa jessas!
бегать 164b Г несов.
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
безвыходно Н väljumata; безвыходно сидит дома ei käi üldse (kodunt) väljas
бездействовать 171b Г несов. jõude ~ tegevuseta olema, jõude seisma; механизмы бездействуют mehhanismid seisavad (jõude), телеграф бездействует telegraaf ei tööta, люди бездействуют inimesed on ~ seisavad tegevuseta ~ ei tegutse
безнаказанно Н karistamatult, karistamata; это не пройдёт безнаказанно see ei jää karistamata
безнаказанный 127 П (кр. ф. безнаказан, безнаказанна, безнаказанно, безнаказанны) karistuseta, karistamata; не останется безнаказанным ei jää karistamata
безрыбье 113 С с. неод. (без мн. ч.) kalapuudus, kalavähesus;
◊ на безрыбье и рак рыба kõnekäänd kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
◊ на безрыбье и рак рыба kõnekäänd kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
белиться 307, 285 Г несов.
‣ end (valgeks) minkima;
‣ pleekima; холст белится на солнце lõuend pleegib päikese käes;
‣ страд. к белить
‣ end (valgeks) minkima;
‣ pleekima; холст белится на солнце lõuend pleegib päikese käes;
‣ страд. к белить
беречься 379 Г несов. end hoidma ~ säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; берегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, берегись ~ берегитесь поезда hoidu ~ hoidke end rongi eest, берегись ~ берегитесь! hoia ~ hoidke alt!
беспокоить 268 Г несов.
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
‣ кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум беспокоит больного müra häirib haiget, беспокоить просьбами кого palvetega tülitama keda;
‣ кого muret tegema kellele, rahutuks tegema keda; её отсутствие беспокоит нас meil on mure, miks teda ei ole ~ miks ta ei ole tulnud, меня беспокоит твоё сердце su süda teeb mulle muret
беспробудный 126 П (кр. ф. беспробуден, беспробудна, беспробудно, беспробудны) raske, sügav (uni); kõnek. katkematu, lakkamatu (pummeldamine); беспробудный сон raske ~ sügav ~ pikk ~ lõputu uni, беспробудный пьяница joomar, kes ei näe selget päeva;
◊ уснуть беспробудным сном igavesele unele suikuma
◊ уснуть беспробудным сном igavesele unele suikuma
бессилие 115 С с. неод. (без мн. ч.) jõuetus, võimetus; больной чувствует полное бессилие haige tunneb end täiesti jõuetuna, бессилие мысли mõttejõuetus, бессилие власти valitsuse võimetus, половое бессилие med. suguvõimetus
бессильный 126 П (кр. ф. бессилен, бессильна, бессильно, бессильны) jõuetu, võimetu; бессильный гнев jõuetu viha, мы бессильны помочь вам me ei suuda teid aidata
благо I 104 С с. неод.
‣ heaolu, hüvang; для блага человечества inimkonna hüvanguks;
‣ (обычно мн. ч.) hüve; блага жизни eluhüved, земные блага maised hüved;
◊ ни за какие блага ei mingi hinna eest; всех благ! kõnek. kõike head!
‣ heaolu, hüvang; для блага человечества inimkonna hüvanguks;
‣ (обычно мн. ч.) hüve; блага жизни eluhüved, земные блага maised hüved;
◊ ни за какие блага ei mingi hinna eest; всех благ! kõnek. kõike head!
благодарить 285a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что, за что tänama keda-mida, mille eest; благодарить за доверие usalduse eest tänama, благодарю вас tänan teid, olge tänatud, suur tänu teile, olge meheks, благодарю покорно van. tänan alandlikult, minu sügavaim tänu (ka iroon.); vrd. поблагодарить
благодарность 90 С ж. неод. tänu, tänulikkus, tänutunne; выразить глубокую благодарность кому, за что sügavat ~ siirast tänu avaldama kellele, mille eest, объявить ~ вынести благодарность кому, за что tänu avaldama kellele, mille eest, рассыпаться в благодарностях перед кем ohtralt tänusõnu jagama kellele, делать что в знак благодарности tänutäheks tegema mida, не стоит благодарности ei ole tänu väärt
боевой 120 П lahingu-, võitlus-; sõjakas; löök-; боевой патрон lahingupadrun, боевое задание lahinguülesanne, боевая единица lahinguüksus, боевые действия lahingutegevus, боевая тревога lahinguhäire, -häilitus, боевая задача võitlusülesanne, боевая готовность võitlusvalmidus, lahinguvalmidus, боевая программа действий võitlus- ja tegevuskava, боевое крещение tuleristsed, боевой товарищ võitluskaaslane, боевой дух võitlusvaim, боевой характер särtsakas ~ sõjakas iseloom, боевой парень kõnek. hakkaja ~ löögivalmis noormees ~ poiss, боевая баба madalk. käre eit
бойкий 122 П (кр. ф. боек, бойка, бойко, бойки; сравн. ст. бойче и бойчее, превосх. ст. самый бойкий) agar, kärme, kräbe, südi; terane, vilgas, elav; бойкая старуха kräbe eit, бойкая речь südi kõne, бойкий мальчик terane poiss, бойкое перо vilgas sulg, бойкий ум terane ~ terav mõistus, бойкая улица elav ~ elava liiklusega tänav, бойкая торговля elav kauplemine;
◊ боек ~ бойка на язык ~ на слова hea suuvärgiga
◊ боек ~ бойка на язык ~ на слова hea suuvärgiga
бок 21 С м. неод. (род. п. ед. ч. бока, боку, предл. п. ед. ч. о боке, на боку) külg; ворочаться ~ поворачиваться с боку на бок vähkrema ~ end ühelt küljelt teisele keerama, лежать на боку küljeli ~ küliti lamama, külitama, ülek. laisklema, отлежать бок külge ära magama;
◊ намять ~ помять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; брать ~ взять ~ хватать ~ схватить за бока кого madalk. keda pihtide vahele võtma; бок о бок külg külje kõrval; под боком kõnek. külje all
◊ намять ~ помять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; брать ~ взять ~ хватать ~ схватить за бока кого madalk. keda pihtide vahele võtma; бок о бок külg külje kõrval; под боком kõnek. külje all
боком Н küljega, külg ees; viltu; стоять боком к кому-чему küljega seisma kelle-mille poole, войти в дверь боком külg ees (uksest) sisse minema, шапка сидела боком на его голове kõnek. müts oli tal viltu peas ~ ühel küljel, (по)глядеть боком kõnek. viltu vaatama;
◊ выходить ~ выйти боком kõnek. end kurjasti kätte tasuma
◊ выходить ~ выйти боком kõnek. end kurjasti kätte tasuma
более
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
‣ Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
‣ Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
бояться 257 Г несов.
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
брезгать 164b Г несов. кем-чем vastumeelseks pidama, põlastama, põlgama; vastumeelsust tundma; он ничем не брезгает ta ei põlga midagi ~ ühtki vahendit; vrd. побрезгать
бриться 328 Г несов. endal habet ajama, end raseerima; habet ajada ~ raseerida laskma; он бреется ta ajab habet; vrd. побриться
бровь 91 С ж. неод. kulm; брови дугой kaarjad kulmud, хмурить брови kulmu kortsutama;
◊ (он) и бровью не повёл ta ei pilgutanud silmagi ~ ei teinud teist nägugi; не в бровь, а (прямо) в глаз otse naelapea pihta
◊ (он) и бровью не повёл ta ei pilgutanud silmagi ~ ei teinud teist nägugi; не в бровь, а (прямо) в глаз otse naelapea pihta
будто II частица kõnek. justkui, nagu, vist; kas tõesti?; будто ты этого не знаешь nagu ~ justkui sa seda ei teaks, Он хочет с тобой проститься. -- Будто? Ta tahab sinuga hüvasti jätta. -- Kas tõesti?
будь II союз зн. сл. kui oleks (olnud); будь он специалистом, тогда другое дело kui ta oleks eriteadlane, siis oleks iseasi, не будь вас,... kui poleks (olnud) teid,..., будь то olgu siis ~ see ~ need, он всё читает, будь то стихи или проза ta loeb kõike, olgu see luule või proosa
бумага I 69 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) paber; газетная бумага ajalehepaber, наждачная бумага smirgelpaber, нотная бумага noodipaber, папиросная бумага paberossipaber, писчая бумага kirjutuspaber, копировальная бумага kopeerpaber, söepaber, мелованная бумага kriitpaber, потребительская бумага tarbepaber, почтовая бумага kirjapaber, postpaber, промокательная бумага kuivatuspaber, обёрточная бумага pakkepaber, фильтровальная бумага filterpaber, плотная бумага paks paber, kartong, бумага в клетку ruuduline paber, бумага в линейку jooneline paber, изложить на бумаге paberile panema, марать бумагу kõnek. iroon. paberit määrima, просится на бумагу kipub paberile;
‣ paber, (ametlik) dokument;
‣ бумаги мн. ч. paberid, käsikirjad, isiklikud dokumendid; rahatähed; ценные бумаги väärtpaberid, у него бумаги не в порядке tema paberid ei ole korras, рыться в бумагах paberites tuhnima
‣ (без мн. ч.) paber; газетная бумага ajalehepaber, наждачная бумага smirgelpaber, нотная бумага noodipaber, папиросная бумага paberossipaber, писчая бумага kirjutuspaber, копировальная бумага kopeerpaber, söepaber, мелованная бумага kriitpaber, потребительская бумага tarbepaber, почтовая бумага kirjapaber, postpaber, промокательная бумага kuivatuspaber, обёрточная бумага pakkepaber, фильтровальная бумага filterpaber, плотная бумага paks paber, kartong, бумага в клетку ruuduline paber, бумага в линейку jooneline paber, изложить на бумаге paberile panema, марать бумагу kõnek. iroon. paberit määrima, просится на бумагу kipub paberile;
‣ paber, (ametlik) dokument;
‣ бумаги мн. ч. paberid, käsikirjad, isiklikud dokumendid; rahatähed; ценные бумаги väärtpaberid, у него бумаги не в порядке tema paberid ei ole korras, рыться в бумагах paberites tuhnima
бы, б частица
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
бывало
‣ ед. ч. прош. вр. Г бывать;
‣ частица vahel, varem, mõnikord; в молодости, бывало, он охотно путешествовал noores eas reisis ta meeleldi, сядет, бывало, и начнёт рассказывать mõnikord ~ vahel istub ta maha ja hakkab pajatama;
◊ как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, nagu poleks tema asigi; как не бывало nagu poleks olnudki; ничуть не бывало mitte sugugi, ei ühtigi
‣ ед. ч. прош. вр. Г бывать;
‣ частица vahel, varem, mõnikord; в молодости, бывало, он охотно путешествовал noores eas reisis ta meeleldi, сядет, бывало, и начнёт рассказывать mõnikord ~ vahel istub ta maha ja hakkab pajatama;
◊ как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, nagu poleks tema asigi; как не бывало nagu poleks olnudki; ничуть не бывало mitte sugugi, ei ühtigi
бывать 165b Г несов.
‣ ette tulema, juhtuma; olema; бывают щуки в 20 кг весом tuleb ette ~ on isegi 20-kg (kahekümnekilogrammiseid) havisid, в жизни всякое бывает elus juhtub mõndagi, он бывает раздражителен ta ärritub vahel kergesti, не бывать тебе музыкантом muusikut ~ muusikameest sinust ei tule ~ ei saa;
‣ viibima; külastama, külas käima; вечером он всегда бывает дома õhtuti on ta alati kodus, он редко бывает у нас ta käib meil ~ külastab meid harva, он часто бывает в театре ta käib sageli teatris; vrd. быть
‣ ette tulema, juhtuma; olema; бывают щуки в 20 кг весом tuleb ette ~ on isegi 20-kg (kahekümnekilogrammiseid) havisid, в жизни всякое бывает elus juhtub mõndagi, он бывает раздражителен ta ärritub vahel kergesti, не бывать тебе музыкантом muusikut ~ muusikameest sinust ei tule ~ ei saa;
‣ viibima; külastama, külas käima; вечером он всегда бывает дома õhtuti on ta alati kodus, он редко бывает у нас ta käib meil ~ külastab meid harva, он часто бывает в театре ta käib sageli teatris; vrd. быть
былинка 72 С ж. неод. rohukõrs, rohulible; здесь не растёт ни былинки siin ei kasva kõrtki ~ rohulibletki, одинок, как былинка в поле üksi nagu kõrreke väljal, гнётся, как былинка на ветру lookas nagu kõrs ~ roog tuule käes
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
бэ нескл. С с. неод. б- ~ b-tähe nimetus;
◊ ни бэ ни мэ не знает kõnek. ei tea aad ega beed, ei tea mööd ega määd, ei tea tuhkagi
◊ ни бэ ни мэ не знает kõnek. ei tea aad ega beed, ei tea mööd ega määd, ei tea tuhkagi
важничать 168b Г несов. без доп., чем kõnek. suurustama, uhkeldama, uhkustama; end tähtsaks tegema; важничать своим происхождением oma päritoluga uhkeldama ~ suurustama
валяться 254 Г несов.
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
ваш 155 М м. (ваша, ваше, ваши)
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
ввек Н
‣ kõnek. iialgi, eales(ki), eluilmas(ki); я ввек этого не забуду ma ei unusta seda iialgi, нам его ввек не найти eluilmas ei leia me teda üles;
‣ van. kogu eluaja, igavesti
‣ kõnek. iialgi, eales(ki), eluilmas(ki); я ввек этого не забуду ma ei unusta seda iialgi, нам его ввек не найти eluilmas ei leia me teda üles;
‣ van. kogu eluaja, igavesti
вгрызаться 165 Г несов. → сов. вгрызться в кого-что kõnek.
‣ hambaid sisse lööma, hammastega haakuma; purema; собаки вгрызались друг в друга koerad puresid teineteist;
‣ ülek. murdma, tungima, end millesse sisse sööma; экскаватор вгрызался в мёрзлую землю ekskavaator murdis külmunud maasse
‣ hambaid sisse lööma, hammastega haakuma; purema; собаки вгрызались друг в друга koerad puresid teineteist;
‣ ülek. murdma, tungima, end millesse sisse sööma; экскаватор вгрызался в мёрзлую землю ekskavaator murdis külmunud maasse
вдруг Н äkki, järsku, ühekorraga, ühtäkki; и вдруг кто-то постучал в дверь ja äkki koputas keegi uksele, а вдруг он не придёт aga äkki ta ei tulegi, все вдруг заговорили kõik hakkasid (ühe)korraga rääkima, а вдруг я ошибся aga äkki ma ek(si)sin
ведать Г несов.
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
‣ 164a (обычно с отриц.) что, чего teadma, tundma; не ведает забот ~ хлопот ei tea, mis mure on, сам не ведает, что творит ise ei tea, mida teeb, она не ведает колебаний ta ei kõhkle kunagi, ta ei tunne kõhklust;
‣ 164b чем juhtima, juhatama mida; ведать хозяйством majapidamist juhtima, majandama, он ведает складом ta on laojuhataja;
◊ знать не знаю, ведать не ведаю ei ole mul aimugi; аллах ~ бог ~ кто его ведает kõnek. allah ~ jumal ~ kes seda teab
ведро 99 С с. неод.
‣ ämber, pang; полное ведро täis ämber, (terve) ämbritäis, ведро протекает ~ течёт ämber jookseb ~ ei pea vett, эмалированное ведро emailpang;
‣ van. pang, vedru (endine Vene mahumõõt, umb. 12 l);
◊ льёт как из ведра (vihma) valab ~ kallab nagu oavarrest
‣ ämber, pang; полное ведро täis ämber, (terve) ämbritäis, ведро протекает ~ течёт ämber jookseb ~ ei pea vett, эмалированное ведро emailpang;
‣ van. pang, vedru (endine Vene mahumõõt, umb. 12 l);
◊ льёт как из ведра (vihma) valab ~ kallab nagu oavarrest
ведь
‣ частица ju; ведь это правда? see on ju tõsi? eks ole tõsi? ведь это всем известно seda teavad ju kõik, а ведь вы были правы teil oli siiski õigus, ведь ты исполнишь своё обещание? sa ju ~ ikka täidad oma lubaduse?
‣ союз ju, ehkki; сгорел только один дом, а ведь был ветер põles maha ainult üks maja, ehkki oli tuuline, он не придёт, ведь он болен ta ei tule, (sest) ta on ju haige
‣ частица ju; ведь это правда? see on ju tõsi? eks ole tõsi? ведь это всем известно seda teavad ju kõik, а ведь вы были правы teil oli siiski õigus, ведь ты исполнишь своё обещание? sa ju ~ ikka täidad oma lubaduse?
‣ союз ju, ehkki; сгорел только один дом, а ведь был ветер põles maha ainult üks maja, ehkki oli tuuline, он не придёт, ведь он болен ta ei tule, (sest) ta on ju haige
век 21 С м. неод.
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
велеть 231b Г сов. и несов. кому с инф., с союзом чтобы
‣ käskima, kõnek. paluma (midagi teha); он велел прийти через час ta käskis tulla tunni aja pärast, он велел, чтобы к утру всё было кончено ta käskis kõik hommikuks lõpetada, он велел кланяться ta palus (sind, teid) tervitada;
‣ с отрицанием mitte lubama, keelama; долг мне не велит молчать об этом kohus keelab mul sellest vaikida ~ käsib mul sellest kõnelda
‣ käskima, kõnek. paluma (midagi teha); он велел прийти через час ta käskis tulla tunni aja pärast, он велел, чтобы к утру всё было кончено ta käskis kõik hommikuks lõpetada, он велел кланяться ta palus (sind, teid) tervitada;
‣ с отрицанием mitte lubama, keelama; долг мне не велит молчать об этом kohus keelab mul sellest vaikida ~ käsib mul sellest kõnelda
величать 169a Г несов.
‣ кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
‣ кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
‣ кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
‣ кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
верно Н
‣ õigesti; (on) õige; верно понимать что millest õigesti aru saama, это верно see on õige, совершенно верно täiesti ~ täitsa õige;
‣ truult, ustavalt; верно служить кому keda truult ~ ustavalt teenima;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. arvatavasti, vist, küllap, vististi; он, верно, не придёт ei ta vist tule
‣ õigesti; (on) õige; верно понимать что millest õigesti aru saama, это верно see on õige, совершенно верно täiesti ~ täitsa õige;
‣ truult, ustavalt; верно служить кому keda truult ~ ustavalt teenima;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. arvatavasti, vist, küllap, vististi; он, верно, не придёт ei ta vist tule
верность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
вероятно предик.
‣ on tõenäoline ~ ilmne; вполне вероятно täiesti võimalik;
‣ в функции вводн. сл. tõenäo(li)selt, arvatavasti, nähtavasti, ilmselt; он, вероятно, не придёт nähtavasti ta ei tule ~ jääb tulemata
‣ on tõenäoline ~ ilmne; вполне вероятно täiesti võimalik;
‣ в функции вводн. сл. tõenäo(li)selt, arvatavasti, nähtavasti, ilmselt; он, вероятно, не придёт nähtavasti ta ei tule ~ jääb tulemata
веселиться 285 Г несов. lõbutsema; веселиться до упаду nõrkemiseni hullama ~ lusti lööma;
◊ кто умеет веселиться, того горе боится vanas. kes oskab lõbus olla, sellest hoiab mure (end) eemale
◊ кто умеет веселиться, того горе боится vanas. kes oskab lõbus olla, sellest hoiab mure (end) eemale
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
весть II Г kõnek. väljendeis бог весть jumal teab; не бог весть что ~ какой ei ole suurem asi, ei ole (jumal) teab mis asi
вечный 126 П (кр. ф. вечен, вечна, вечно, вечны)
‣ igi-, igavene; вечное движение igavene liikumine, igiliikumine, вечный двигатель igiliikur, lad. ‘perpetuum mobile’, вечная дружба igavene sõprus, вечная слава igavene kuulsus, вечные льды igijää, вечная мерзлота igikelts, вечное перо van. täitesulepea, ничто не вечно на земле miski ei kesta igavesti;
‣ põlis-, põline; eluaegne; вечное владение põline valdus, põlisvaldus, вечное пользование põliskasutus, põline kasutamine, вечная каторга eluaegne sunnitöö;
‣ kõnek. lõputu, alatine, alaline; вечные споры alatised ~ lõputud vaidlused;
◊ заснуть вечным ~ последним сном igavesse unne suikuma
‣ igi-, igavene; вечное движение igavene liikumine, igiliikumine, вечный двигатель igiliikur, lad. ‘perpetuum mobile’, вечная дружба igavene sõprus, вечная слава igavene kuulsus, вечные льды igijää, вечная мерзлота igikelts, вечное перо van. täitesulepea, ничто не вечно на земле miski ei kesta igavesti;
‣ põlis-, põline; eluaegne; вечное владение põline valdus, põlisvaldus, вечное пользование põliskasutus, põline kasutamine, вечная каторга eluaegne sunnitöö;
‣ kõnek. lõputu, alatine, alaline; вечные споры alatised ~ lõputud vaidlused;
◊ заснуть вечным ~ последним сном igavesse unne suikuma
взад Н kõnek. väljendites ходить взад и вперёд edasi-tagasi kõndima ~ käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi
взамен I Н vastu, asemele; он ничего не просит взамен vastu ei palu ta midagi
взгромождаться 165 Г несов. → сов. взгромоздиться
‣ (vaevaga, raskelt) üles ronima, end üles vinnama; взгромождаться на верхнюю полку в вагоне vagunis ülemisele magamiskohale ronima;
‣ страд. к взгромождать
‣ (vaevaga, raskelt) üles ronima, end üles vinnama; взгромождаться на верхнюю полку в вагоне vagunis ülemisele magamiskohale ronima;
‣ страд. к взгромождать
вздорный 126 П (кр. ф. вздорен, вздорна, вздорно, вздорны) kõnek.
‣ tühi(ne), rumal; вздорный слух tühi jutt, kuulujutt, absurdne kuuldus;
‣ riiakas; вздорная баба riiakas eit
‣ tühi(ne), rumal; вздорный слух tühi jutt, kuulujutt, absurdne kuuldus;
‣ riiakas; вздорная баба riiakas eit
вздумать 164b Г сов. (обычно с инф.) kõnek.
‣ pähe võtma; он вздумал заняться спортом talle tuli pähe sportima hakata;
‣ с отриц. и инф. (только повел. накл.) ära mõtlegi, ärge mõtelgegi (mida teha); не вздумай курить на сеновале vaata, et sa (heina)lakas ei suitseta
‣ pähe võtma; он вздумал заняться спортом talle tuli pähe sportima hakata;
‣ с отриц. и инф. (только повел. накл.) ära mõtlegi, ärge mõtelgegi (mida teha); не вздумай курить на сеновале vaata, et sa (heina)lakas ei suitseta
вздыбиться 278 Г сов.
‣ tagajalgadele tõusma; лошадь вздыбилась hobune ajas end ~ tõusis tagajalgadele püsti;
‣ ülek. turri tõusma; üles paiskuma; волосы вздыбились juuksed tõusid turri, волна вздыбилась laine paiskus üles
‣ tagajalgadele tõusma; лошадь вздыбилась hobune ajas end ~ tõusis tagajalgadele püsti;
‣ ülek. turri tõusma; üles paiskuma; волосы вздыбились juuksed tõusid turri, волна вздыбилась laine paiskus üles
взмоститься 296 Г сов. на кого-что kõnek. (kuskil ülal) aset võtma ~ end sisse seadma; взмоститься на облучок pukki ronima, pukis aset võtma
взорваться 217 Г сов. → несов. взрываться lõhkema, plahvatama (kõnek. ka ülek.); õhku lendama; бомба не взорвалась pomm ei plahvatanud ~ ei lõhkenud, продавец взорвался müüja plahvatas ~ kaotas kannatuse
взятка 72 С ж. неод.
‣ altkäemaks, pistis; брать взятку altkäemaksu võtma, давать взятку altkäemaksu andma;
‣ tihi;
◊ (с него) взятки гладки kõnek. (1) temale ei saa kuskilt külge hakata, tema on puhas poiss, (2) surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
‣ altkäemaks, pistis; брать взятку altkäemaksu võtma, давать взятку altkäemaksu andma;
‣ tihi;
◊ (с него) взятки гладки kõnek. (1) temale ei saa kuskilt külge hakata, tema on puhas poiss, (2) surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. → несов. браться
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
видать 166 Г несов. kõnek.
‣ кого-что nägema; он многое видал на своём веку ta on oma elus palju näinud, видал? madalk. nägid ~ said nüüd? не видать ещё? ega (ei) ole veel näha? да я его в глаза не видал ma pole teda (oma ihu)silmagagi ~ üldse näinud, не видать тебе коня как своих ушей ratsust pühi igatahes suu puhtaks, ratsut näed sa sama palju kui oma kõrvu, конца-краю не видать pole äärt ega otsa;
‣ в функции вводн. сл. nagu näha, vististi; он, видать, дома nagu näha, on ta kodus
‣ кого-что nägema; он многое видал на своём веку ta on oma elus palju näinud, видал? madalk. nägid ~ said nüüd? не видать ещё? ega (ei) ole veel näha? да я его в глаза не видал ma pole teda (oma ihu)silmagagi ~ üldse näinud, не видать тебе коня как своих ушей ratsust pühi igatahes suu puhtaks, ratsut näed sa sama palju kui oma kõrvu, конца-краю не видать pole äärt ega otsa;
‣ в функции вводн. сл. nagu näha, vististi; он, видать, дома nagu näha, on ta kodus
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
видимо Н
‣ van. nähtavalt, silmanähtavalt; он видимо изменился за это время ta on selle aja jooksul silmanähtavalt muutunud;
‣ в функции вводн. сл. nähtavasti, ilmselt, küllap, arvatavasti; он, видимо, остался доволен küllap ta jäi rahule, он, видимо, этого ещё не знает ilmselt ei tea ta veel seda
‣ van. nähtavalt, silmanähtavalt; он видимо изменился за это время ta on selle aja jooksul silmanähtavalt muutunud;
‣ в функции вводн. сл. nähtavasti, ilmselt, küllap, arvatavasti; он, видимо, остался доволен küllap ta jäi rahule, он, видимо, этого ещё не знает ilmselt ei tea ta veel seda
видно предик.
‣ on (oli) näha; его нигде не было видно teda polnud kusagil näha, по его лицу видно, что... tema näost on näha, et..., как видно из его письма nagu tema kirjast selgub ~ näha;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nähtavasti; видно, письмо ещё не дошло nähtavasti ei ole kiri veel pärale ~ kohale jõudnud;
◊ ни зги не видно ei näe sõrmegi suhu pista, pilkane pimedus
‣ on (oli) näha; его нигде не было видно teda polnud kusagil näha, по его лицу видно, что... tema näost on näha, et..., как видно из его письма nagu tema kirjast selgub ~ näha;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nähtavasti; видно, письмо ещё не дошло nähtavasti ei ole kiri veel pärale ~ kohale jõudnud;
◊ ни зги не видно ei näe sõrmegi suhu pista, pilkane pimedus
виновный 126 П (кр. ф. виновен, виновна, виновно, виновны)
‣ süüdi(olev), süüdlane; признать виновным в преступлении kuriteos süüdi ~ süüdlaseks tunnistama, быть виновным в чём süüdi ~ süüdlane olema milles, виновное лицо jur. süüdiolev isik;
‣ П → С виновный м., виновная ж. од. süüdlane; виновные сознались süüdlased tunnistasid end süüdi ~ oma süüd
‣ süüdi(olev), süüdlane; признать виновным в преступлении kuriteos süüdi ~ süüdlaseks tunnistama, быть виновным в чём süüdi ~ süüdlane olema milles, виновное лицо jur. süüdiolev isik;
‣ П → С виновный м., виновная ж. од. süüdlane; виновные сознались süüdlased tunnistasid end süüdi ~ oma süüd
вкус 1 С м. неод. maitse, (без мн. ч.) maik (ka ülek.); приятный на вкус meeldiva maitsega, пробовать на вкус maitsma, добавить сахару по вкусу maitse järgi suhkrut lisama, конфета напоминает по вкусу яблоко kompvekil on õuna maik, тонкий вкус hea ~ peen maitse, одеваться со вкусом maitsekalt riides käima ~ rõivastuma, это дело вкуса see on maitseasi, на мой вкус minu maitse järgi, у всякого свой вкус igaühel on oma maitse, быть по вкусу maitse järgi ~ meeltmööda olema, пища пришлась ему по вкусу toit maitses talle, у нас разные вкусы meil on erinev maitse, эта поэма не в моём вкусе see poeem ei ole minu maitse, в восточном вкусе idamaine, idamaiselt;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu saama millest; на вкус, на цвет товарища нет kõnekäänd, о вкусах не спорят kõnekäänd maitse üle ei vaielda
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu saama millest; на вкус, на цвет товарища нет kõnekäänd, о вкусах не спорят kõnekäänd maitse üle ei vaielda
владеть 229b Г несов. кем-чем
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
‣ valdama; omama, evima, omanik olema (tõlkida eeskätt ühendiga alalütl. + olema); я не владею французским языком ma ei valda prantsuse keelt, владеть землёй maaomanik olema, турки шесть лет владели крепостью kindlus oli kuus aastat türklaste käes;
‣ valitsema; владеть аудиторией kuulajaskonda valitsema ~ pihus hoidma, больной не владеет ногами haige jalad on halvatud, haige ei saa jalgu liigutada;
‣ чем käsitseda oskama mida; владеть оружием relva käsitseda oskama;
◊ (она) владеет пером sulg jookseb tal hästi; (он) владеет даром слова ~ речи tal on kõneannet ~ kõneandi; владеть собой ~ своими чувствами ennast ~ oma tundeid valitsema
властный 126 П (кр. ф. властен, властна и властна, властно, властны; сравн. ст. властнее, превосх. ст. властнейший 124) võimukas, käskiv; властный характер võimukas iseloom, властный тон käskiv toon, я не властен это сделать see ei seisa ~ ei ole minu võimuses
власть 91 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
влезать 165b Г несов. → сов. влезть
‣ на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
‣ во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
‣ во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
◊ влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
‣ на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
‣ во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
‣ во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
◊ влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
вмещаться 165 Г несов. → сов. вместиться
‣ во что mahtuma; вещи не вмещаются в шкаф asjad ei mahu kappi;
‣ страд. к вмещать
‣ во что mahtuma; вещи не вмещаются в шкаф asjad ei mahu kappi;
‣ страд. к вмещать
внакладе Н kõnek. väljendites остаться внакладе kahju saama, внакладе не останешься kahju sa ei kannata, võlgu ma sulle ei jää
внушать 169a Г несов. → сов. внушить что кому
‣ sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
‣ tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
‣ sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
‣ tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
вовек Н igavesti; с отриц. iial(gi), eales(ki), kunagi; я этого вовек не забуду ma ei unusta seda kunagi ~ surmani
водворяться 255 Г несов. → сов. водвориться
‣ где ennast sisse seadma kus; водворяться в нoвой квартире end uues korteris sisse seadma;
‣ tekkima, saabuma; в доме водворяется тишина maja jääb vaikseks;
‣ страд. к водворять
‣ где ennast sisse seadma kus; водворяться в нoвой квартире end uues korteris sisse seadma;
‣ tekkima, saabuma; в доме водворяется тишина maja jääb vaikseks;
‣ страд. к водворять
водиться 313 Г несов.
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
возврат 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ tagastamine, tagasiandmine, ennistamine; возврат ссуды laenu tasumine ~ tagastamine;
‣ tagasipöördumine, naasmine, tagasitulek; taastumine, ennistumine; возврат к прежним отношениям vanade olude ~ suhete taastumine, к прошлому возврата нет tagasiteed (minevikku) ei ole, возврат болезни taashaigestumine;
◊ без возврата lõplikult, jäädavalt
‣ tagastamine, tagasiandmine, ennistamine; возврат ссуды laenu tasumine ~ tagastamine;
‣ tagasipöördumine, naasmine, tagasitulek; taastumine, ennistumine; возврат к прежним отношениям vanade olude ~ suhete taastumine, к прошлому возврата нет tagasiteed (minevikku) ei ole, возврат болезни taashaigestumine;
◊ без возврата lõplikult, jäädavalt
возвышаться 169 Г несов.
‣ kõrguma; скалы возвышаются над морем kaljud kõrguvad mere kohal;
‣ сов. возвыситься tõusma, (esile) kerkima, kõrgenema; он возвышается в моём мнении minu arvamus temast tõuseb, певцы не возвышались над уровнем посредственности lauljad ei ületanud keskmist ~ keskpärast taset, голос его возвышается в редких случаях harva kõrgendab ta häält;
‣ страд. к возвышать
‣ kõrguma; скалы возвышаются над морем kaljud kõrguvad mere kohal;
‣ сов. возвыситься tõusma, (esile) kerkima, kõrgenema; он возвышается в моём мнении minu arvamus temast tõuseb, певцы не возвышались над уровнем посредственности lauljad ei ületanud keskmist ~ keskpärast taset, голос его возвышается в редких случаях harva kõrgendab ta häält;
‣ страд. к возвышать
воздержаться 183 Г сов. → несов. воздерживаться от чего, без доп.
‣ hoiduma, (ennast) tagasi hoidma; loobuma, ära ütlema millest; он не мог воздержаться от замечания ta ei suutnud hoiduda märkust tegemast ~ ei saanud jätta märkust tegemata, воздержаться от выступления esinemisest loobuma, воздержаться от мяса liha söömisest hoiduma, lihast loobuma;
‣ erapooletuks jääma; пятеро голосовало за, двое против, один воздержался viis (inimest) hääletas poolt, kaks vastu, üks jäi erapooletuks
‣ hoiduma, (ennast) tagasi hoidma; loobuma, ära ütlema millest; он не мог воздержаться от замечания ta ei suutnud hoiduda märkust tegemast ~ ei saanud jätta märkust tegemata, воздержаться от выступления esinemisest loobuma, воздержаться от мяса liha söömisest hoiduma, lihast loobuma;
‣ erapooletuks jääma; пятеро голосовало за, двое против, один воздержался viis (inimest) hääletas poolt, kaks vastu, üks jäi erapooletuks
возмущать 169a Г несов. → сов. возмутить
‣ кого nörritama, nördima panema, hinge täis ajama, nördimust ~ meelepaha ~ pahameelt tekitama; это возмущает нас see tekitab meis pahameelt ~ meelepaha, see nörritab meid;
‣ кого van. üles ~ mässule ässitama keda;
‣ что van. lainetama panema, liikvele ajama
‣ кого nörritama, nördima panema, hinge täis ajama, nördimust ~ meelepaha ~ pahameelt tekitama; это возмущает нас see tekitab meis pahameelt ~ meelepaha, see nörritab meid;
‣ кого van. üles ~ mässule ässitama keda;
‣ что van. lainetama panema, liikvele ajama
возражать 165b Г несов. → сов. возразить кому-чему, на что, против кого-чего, без доп. vastu olema ~ vaidlema ~ väitma, vastuväiteid esitama, väitlema; van. vastama, kostma; возражать лектору lektorile vastuväiteid esitama, возражать против этого предложения selle ettepaneku vastu olema, sellele ettepanekule vastu vaidlema, я не возражаю mina ei ole vastu
возражение 115 С с. неод. vastuvaidlemine, vastuvaidlus; vaie (vaide), vastuväide; без возражений! ei mingit vastuvaidlemist! он не терпит возражений ta ei talu ~ ei salli ~ ei kannata vastuvaidlemist, он говорил не допускающим возражений тоном ta rääkis toonil, mis keelas vastuvaidlemise, его доклад вызвал возражения tema ettekanne põhjustas vastuväiteid ~ vastuvaidlust, веское возражение mõjuv ~ kaalukas vastuväide, возражений нет vastuväiteid ei ole
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
волновать 172a Г несов.
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
‣ что lainetama panema;
‣ кого, чем ülek. rahutuks tegema, erutama; это меня не волнует mulle see muret ei tee, волновать умы ~ чувства meeli erutama ~ köitma;
‣ кого ülek. van. mässule õhutama
воображать 169a Г несов. → сов. вообразить кого-что кем-чем, без доп. kujutlema, ette kujutama; oletama, arvama; воображаю, как ты рад kujutlen, kui hea meel sul on, он воображал себя настоящим полярником ta kujutles end ehtsa polaaruurijana, воображать о себе (много) madalk. endast palju arvama, endast liiga heal arvamusel olema
вообще Н (üle)üldse; üldiselt; я вообще сегодня никуда не пойду täna ei lähe ma üldse kuhugi, он вообще не придёт ta ei tule üldse, вообще(-то) он прав üldiselt on tal õigus, вообще это верно, но бывают и исключения üldiselt on see õige, kuid on ~ eks ole ka erandeid, он вообще такой ta on juba loomu poolest ~ loomuldasa selline
вооружаться 169 Г несов. → сов. вооружиться
‣ без доп., чем relvastuma;
‣ чем ülek. varustuma, end varustama millega, koguma mida; вооружаться знаниями teadmisi koguma, вооружаться терпением kannatust varuma;
‣ против кого-чего ülek. ründevalmis olema, kelle-mille vastu olema;
‣ страд. к вооружать
‣ без доп., чем relvastuma;
‣ чем ülek. varustuma, end varustama millega, koguma mida; вооружаться знаниями teadmisi koguma, вооружаться терпением kannatust varuma;
‣ против кого-чего ülek. ründevalmis olema, kelle-mille vastu olema;
‣ страд. к вооружать
ворона 51 С ж. од.
‣ zool. vares (Corvus corone);
‣ ülek. kõnek. molutaja, ammuli sui vahtija; kohmard, kobakäpp;
◊ белая ворона valge vares; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabusulis ~ -sulgedes; считать ворон kõnek. ammuli sui vahtima, molutama, aega surnuks lööma; ни пава ни ворона kõnek. ei see ega teine; пуганая ворона и куста боится vanas. kes vitsu saanud, kardab kõrtki, hirmul on suured silmad
‣ zool. vares (Corvus corone);
‣ ülek. kõnek. molutaja, ammuli sui vahtija; kohmard, kobakäpp;
◊ белая ворона valge vares; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabusulis ~ -sulgedes; считать ворон kõnek. ammuli sui vahtima, molutama, aega surnuks lööma; ни пава ни ворона kõnek. ei see ega teine; пуганая ворона и куста боится vanas. kes vitsu saanud, kardab kõrtki, hirmul on suured silmad
вперёд Н edasi, ette, ettepoole; kõnek. edaspidi; идти вперёд edasi minema, ходить взад и вперёд по комнате toas edasi-tagasi käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, двигать науку вперёд teadust edasi viima, это был (большой) шаг вперёд see oli (suur) samm edasi, шагнуть вперёд ettepoole astuma, платить деньги вперёд raha ette maksma, забегать вперёд ülek. ette ruttama, вперёд будь осторожнее edaspidi ole ettevaatlikum
впиться 326 (буд. вр. вопьюсь, вопьёшься..., прош. вр. впился, впилось и впилось, впились и впились) Г сов. → несов. впиваться во что
‣ sisse tungima ~ torkama; ülek. (sisse) soonima; в палец впилась иголка nõel torkas sõrme, ремни впились в плечи rihmad soonisid õlgu;
‣ kellesse-millesse (kinni) kargama, kelle-mille külge klammerduma;
‣ sisse imenduma; ennast külge imema; пиявка впилась в ногу kaan imes end jala külge;
◊ впиться ~ впиваться глазами в кого-что silmadega õgima keda-mida
‣ sisse tungima ~ torkama; ülek. (sisse) soonima; в палец впилась иголка nõel torkas sõrme, ремни впились в плечи rihmad soonisid õlgu;
‣ kellesse-millesse (kinni) kargama, kelle-mille külge klammerduma;
‣ sisse imenduma; ennast külge imema; пиявка впилась в ногу kaan imes end jala külge;
◊ впиться ~ впиваться глазами в кого-что silmadega õgima keda-mida
вправду Н kõnek. tõesti, tõepoolest; так вы и вправду не едете? te siis tõesti ei sõida? он и вправду этого не знал ta ei teadnud seda tõepoolest
впрягаться 169 Г несов. → сов. впрячься
‣ во что rakenduma, end ette rakendama, end rakkesse panema (kõnek. ka ülek.); впрягаться в работу täie pingega töösse lülituma;
‣ страд. к впрягать
‣ во что rakenduma, end ette rakendama, end rakkesse panema (kõnek. ka ülek.); впрягаться в работу täie pingega töösse lülituma;
‣ страд. к впрягать
вразумить 301 Г сов. → несов. вразумлять кого veenma, mõistust ~ aru pähe panema, kainestama; selgitama, selgeks tegema; вразуми его, что так не годится tee (talle) selgeks, et nii ei sobi
вред 2 С м. неод. (без мн. ч.) kahju; наносить ~ причинять вред кому-чему kahju tegema ~ tekitama kellele-millele, kahjustama keda-mida, прогулка не будет ему во вред jalutuskäik ei tule talle kahjuks ~ ei tee talle kahju
вредный 126 П (кр. ф. вреден, вредна, вредно, вредны и вредны) kahjulik; tervist kahjustav; вредные насекомые kahjulikud putukad, вредная привычка kahjulik harjumus, вредная работа tervist kahjustav töö, вредный для здоровья tervist kahjustav, tervisele kahjulik, вредная старуха kõnek. kiusakas eit
время 116 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
‣ (обычно без мн. ч.) aeg (ka lgv.); kestus; рабочее время tööaeg, свободное время vaba aeg, дополнительное время lisaaeg, время отправления väljumisaeg, время полёта lennu kestus, lennuaeg, проводить время aega veetma, тратить время на что aega raiskama millele, mille peale, у меня нет времени mul ei ole aega, за отсутствием времени aja puudusel, ajapuuduse tõttu, в скором времени lähemal ~ lähimal ajal, в настоящее время praegusel ajal, praegu, во время войны sõja ajal, sõjaajal, время от времени aeg-ajalt, ajuti, (в) первое время esialgu, algul, alguses, (в) последнее время viimasel ajal, до сего времени tänaseni, tänini, seni, в то время как kuna, sellal kui, samal ajal kui, kuni, будущее время lgv. tulevik, настоящее время lgv. olevik, прошедшее время lgv. minevik;
‣ aeg, ajastu; дух времени aja vaim, ajastu vaim, тяжёлые времена rasked ajad, времена года aastaajad, во времена Петра I Peeter I ajal, с незапамятных времён iidsest ajast, iidsetest aegadest peale;
◊ со временем aja jooksul, ajapikku; на время ajutiselt, mõneks ajaks; во время оно van. ükskord, muiste, ennemuiste, ennevanasti; до поры до времени esialgu; время покажет aeg annab arutust, eks aeg näita; время -- лучший врач vanas. aeg kõik haavad parandab; всякому овощу своё время vanas. iga asi tuleb omal ajal
врубаться 169 Г несов. → сов. врубиться во что (kirvega v. mõõgaga raiudes) sisse tungima; mäend. soonima; он врубался в ряды неприятеля ta raius end vaenlase ~ vastase ridadesse, врубаться в каменную породу kivimisse soonima, врубаться в джунгли džunglisse tungima ~ teed rajama
всё II Н kõnek.
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
‣ ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
‣ в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
вторгаться 165 Г несов. → сов. вторгнуться во что (jõuga) sisse tungima; вторгаться в крепость kindlusse tungima, залив вторгается глубоко в берег laht tungib kaugele maasse, вторгаться в чужую жизнь teiste ~ võõrasse ellu tungima, end teiste elusse segama
втуне Н liter. van. viljatult, kasutult; tähelepanuta; хлопоты остались втуне pingutused ei kandnud vilja
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
въесться 359 Г сов. → несов. въедаться во что sööbima; end sisse sööma ~ närima millesse; краска въелась в материю värv sööbis riidesse, въесться в память mällu sööbima, въесться взглядом pilku naelutama mille külge
вы 161 М teie, te; благодарю вас tänan teid, я вами недоволен ma ei ole teiega rahul, о вас много говорят teist räägitakse palju, что с вами? mis teil on? вас не было дома te(id) ei olnud kodus;
◊ быть на вы с кем teietama keda
◊ быть на вы с кем teietama keda
вы- приставка väljendab
‣ väljapoole suunatud tegevust; выехать välja sõitma, выбегать välja jooksma, вытечь välja voolama, выгнать välja ajama, вытащить välja tõmbama;
‣ tulemuse saavutamist, tegevusega lõpulejõudmist; выучить selgeks õppima, вымыть puhtaks pesema, выдумать välja mõtlema, выспаться end välja magama, выловить tühjaks püüdma, kõiki kinni püüdma, высмотреть välja valima ~ vaatama
‣ väljapoole suunatud tegevust; выехать välja sõitma, выбегать välja jooksma, вытечь välja voolama, выгнать välja ajama, вытащить välja tõmbama;
‣ tulemuse saavutamist, tegevusega lõpulejõudmist; выучить selgeks õppima, вымыть puhtaks pesema, выдумать välja mõtlema, выспаться end välja magama, выловить tühjaks püüdma, kõiki kinni püüdma, высмотреть välja valima ~ vaatama
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
выбор 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine; выбор пал на него valik langes temale, выбор профессии kutsevalik, выбор помощника abilise valimine, одобрить чей выбор kelle valikut heaks kiitma, у меня нет другого выбора mul pole teist valikut, mulle ei jää teist võimalust, в магазине большой выбор костюмов kaupluses on suures valikus ülikondi;
‣ выборы мн. ч. valimised; всеобщие выборы üldvalimised, üldised valimised;
◊ на выбор valikuks, (enda) valida
‣ (без мн. ч.) valik, (välja)valimine; выбор пал на него valik langes temale, выбор профессии kutsevalik, выбор помощника abilise valimine, одобрить чей выбор kelle valikut heaks kiitma, у меня нет другого выбора mul pole teist valikut, mulle ei jää teist võimalust, в магазине большой выбор костюмов kaupluses on suures valikus ülikondi;
‣ выборы мн. ч. valimised; всеобщие выборы üldvalimised, üldised valimised;
◊ на выбор valikuks, (enda) valida
вывести 367* Г сов. → несов. выводить
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
вывозиться 313* Г сов. в чём madalk. mustaks saama, end mustaks tegema; ребёнок вывозился в грязи laps on end poriseks teinud
выговариваться 168 Г несов. → сов. выговориться
‣ kõnek. end tühjaks rääkima;
‣ страд. к выговаривать häälduma; väljendatama; звук «р» им плохо выговаривается ta hääldab r-häälikut halvasti
‣ kõnek. end tühjaks rääkima;
‣ страд. к выговаривать häälduma; väljendatama; звук «р» им плохо выговаривается ta hääldab r-häälikut halvasti
выговорить 285*a Г сов. → несов. выговаривать что
‣ hääldama; он не мог выговорить ни слова ta ei saanud sõnagi suust;
‣ kõnek. välja ütlema;
‣ кому kõnek. välja tingima ~ kauplema; он выговорил себе рассрочку ta kauples endale pikenduse välja
‣ hääldama; он не мог выговорить ни слова ta ei saanud sõnagi suust;
‣ kõnek. välja ütlema;
‣ кому kõnek. välja tingima ~ kauplema; он выговорил себе рассрочку ta kauples endale pikenduse välja
выгореть II 231*b Г сов. → несов. выгорать madalk. välja tulema, korda minema; дело не выгорело asi läks untsu ~ ei läinud korda
выдавать 219 Г несов. → сов. выдать
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
‣ кого-что, кому (välja) andma; выдавать деньги ~ денег raha (välja) andma, выдавать заработную плату palka (välja) maksma, выдавать властям кого võimudele välja andma keda, выдавать сообщников kaasosalisi välja andma, выдавать секрет saladust avaldama ~ reetma ~ välja andma, выдавать первую плавку esimest sulatist ~ (terase- vm.) partiid andma;
‣ кого, за кого (mehele) panema keda, kellele;
‣ кого-что, за кого-что esitama kellena; он выдавал себя за инженера ta esines insenerina ~ inseneri pähe ~ nimetas end inseneriks;
◊ выдавать ~ выдать головой кого кому keda kelle meelevalda andma ~ jätma; выдавать ~ выдать (себя) с головой (ennast) täielikult reetma
выделка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) töötlus, töötlemine; viimistlus, väljatöötus; valmistus; выделка кожи naha töötlemine, чистая выделка puhas töötlus;
◊ овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi pole vaeva väärt
◊ овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi pole vaeva väärt
выдержать 183*a Г сов. → несов. выдерживать
‣ что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
‣ кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
‣ что laagerdama; seisutama, seista laskma;
‣ что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
◊ выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
‣ что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
‣ кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
‣ что laagerdama; seisutama, seista laskma;
‣ что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
◊ выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
выдохнуться 335* Г сов. → несов. выдыхаться
‣ lahtuma, ära hingama, kolkuma, liisuma;
‣ ülek. kõnek. täiesti jõuetuks muutuma; я совсем выдохся mul on jõud otsas, ma ei jaksa enam
‣ lahtuma, ära hingama, kolkuma, liisuma;
‣ ülek. kõnek. täiesti jõuetuks muutuma; я совсем выдохся mul on jõud otsas, ma ei jaksa enam
выдумать 164*a Г сов. → несов. выдумывать что välja mõtlema, nuputama, mingile mõttele tulema; kokku luuletama ~ fantaseerima; выдумать новую игру uut mängu välja mõtlema, лучше не выдумать paremat ei saa ollagi, с чего ты выдумал? kõnek. kust sa seda võtad ~ võtsid?
◊ пороха не выдумает imet ei tee (s. t. on keskpärane)
◊ пороха не выдумает imet ei tee (s. t. on keskpärane)
выесть 359* Г сов. → несов. выедать что
‣ (seest) ära ~ tühjaks sööma; paljaks sööma (karjamaad); выесть начинку пирога piruka seest täidist ära sööma;
‣ katki sööma, sööbivalt mõjuma; (silmi) kipitama panema;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt
‣ (seest) ära ~ tühjaks sööma; paljaks sööma (karjamaad); выесть начинку пирога piruka seest täidist ära sööma;
‣ katki sööma, sööbivalt mõjuma; (silmi) kipitama panema;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt
выжить Г сов. → несов. выживать
‣ 331* ellu jääma; он не выживет ta ei jää ellu ~ ei parane enam, ему удалось выжить tal õnnestus ellu jääda;
‣ 330* кого-что откуда kõnek. välja sööma, minema peletama; выжить с работы кого keda töölt välja sööma;
◊ выжить ~ выживать из ума vanadusest nõdraks jääma, vanadusest ogaraks minema
‣ 331* ellu jääma; он не выживет ta ei jää ellu ~ ei parane enam, ему удалось выжить tal õnnestus ellu jääda;
‣ 330* кого-что откуда kõnek. välja sööma, minema peletama; выжить с работы кого keda töölt välja sööma;
◊ выжить ~ выживать из ума vanadusest nõdraks jääma, vanadusest ogaraks minema
выкипеть 238 Г сов. → несов. выкипать
‣ ära keema; вода выкипела vesi kees ära;
‣ ülek. lahtuma, maha jahtuma; из него ещё не успел выкипеть гнев ta viha ei ole veel lahtunud;
‣ välja imbuma; на брёвнах выкипела смола palgid ajasid vaiku välja
‣ ära keema; вода выкипела vesi kees ära;
‣ ülek. lahtuma, maha jahtuma; из него ещё не успел выкипеть гнев ta viha ei ole veel lahtunud;
‣ välja imbuma; на брёвнах выкипела смола palgid ajasid vaiku välja
выколоть 252* Г сов. → несов. выкалывать что välja torkama; (tükki) välja ~ lahti raiuma; (millessegi mustrit) torkima; выколоть глаз silma peast välja torkama, выколоть лёд jääd lahti raiuma;
◊ (темно,) хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista
◊ (темно,) хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista
выкрутиться 316* Г сов. → несов. выкручиваться из чего, без доп. kõnek.
‣ keeramisel välja tulema;
‣ ülek. ennast välja keerutama, välja rabelema; как-нибудь выкручусь küll ma end kuidagi välja keerutan, выкрутиться из долгов võlgadest välja rabelema
‣ keeramisel välja tulema;
‣ ülek. ennast välja keerutama, välja rabelema; как-нибудь выкручусь küll ma end kuidagi välja keerutan, выкрутиться из долгов võlgadest välja rabelema
вылежать 181* Г сов. → несов. вылёживать
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
вылезать 169b Г несов. → сов. вылезть, вылезти
‣ из чего välja ~ maha ronima ~ tulema; вылезать из ямы august välja ronima, вылезать из телеги kõnek. vankrilt maha ronima, яблоко никак не вылезает из кармана kõnek. õun ei tule kuidagi taskust välja;
‣ madalk. (välja) trügima (ülek. kelleks); вылезать в купцы kaupmeheseisusse trügima;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. välja tikkuma ~ tükkima; волосы вылезают из-под шапки juuksed tikuvad mütsi alt välja;
‣ (без 1 и 2 л.) (karva) ajama, välja kukkuma ~ langema; волосы вылезают juuksed langevad välja, старый мех вылезает vana (karus)nahk ajab karva;
◊ вылезать ~ лезть из шкуры ~ из кожи kõnek. kas või nahast välja pugema
‣ из чего välja ~ maha ronima ~ tulema; вылезать из ямы august välja ronima, вылезать из телеги kõnek. vankrilt maha ronima, яблоко никак не вылезает из кармана kõnek. õun ei tule kuidagi taskust välja;
‣ madalk. (välja) trügima (ülek. kelleks); вылезать в купцы kaupmeheseisusse trügima;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. välja tikkuma ~ tükkima; волосы вылезают из-под шапки juuksed tikuvad mütsi alt välja;
‣ (без 1 и 2 л.) (karva) ajama, välja kukkuma ~ langema; волосы вылезают juuksed langevad välja, старый мех вылезает vana (karus)nahk ajab karva;
◊ вылезать ~ лезть из шкуры ~ из кожи kõnek. kas või nahast välja pugema
вылечиться 310* Г сов. → несов. вылечиваться от чего terveks saama, tervistuma, (täielikult) paranema; end välja ravima, lahti saama millest; он уже давно вылечился ta sai juba ammu terveks, летом постараюсь вылечиться от кашля suvel püüan oma köha välja ravida, он вылечился от страсти к картам ta sai kaardimängukirest lahti; vrd. лечиться
выловить 321* Г сов. → несов. вылавливать кого-что tühjaks ~ välja ~ kinni püüdma, välja õngitsema, kinni võtma; кошка выловила мышей kass on kõik hiired kinni püüdnud, всю рыбу в реке не выловишь kõiki kalu jõest ei püüa, jõge kaladest tühjaks ei püüa, выловили всех беглецов jooksikud püüti ~ nabiti kinni
вымазаться 186* Г сов. → несов. вымазываться чем kõnek. end ära ~ mustaks määrima ~ tegema; он весь вымазался сажей ta määris enese üleni tahmaga kokku, вымазаться в грязи end poriseks tegema
вымараться 165* Г сов. в чём, чем kõnek. end (ära) määrima ~ mustaks tegema; вымараться в грязи end üleni poriseks tegema
вымучить 271*a (повел. накл. вымучи) Г сов. → несов. вымучивать
‣ что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
‣ кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
‣ что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
‣ что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
‣ кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
‣ что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
выносить 319a Г несов. → сов. вынести
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
выписаться 202* Г сов. → несов. выписываться
‣ из чего, без доп. end välja kirjutama ~ registreerima; выписаться из больницы haiglast välja tulema;
‣ van. end tühjaks kirjutama; этот писатель совсем выписался see kirjanik on enese tühjaks kirjutanud
‣ из чего, без доп. end välja kirjutama ~ registreerima; выписаться из больницы haiglast välja tulema;
‣ van. end tühjaks kirjutama; этот писатель совсем выписался see kirjanik on enese tühjaks kirjutanud
выплакать 193*a Г сов. → несов. выплакивать
‣ что nuttes kurtma; она выплакала своё горе ta sai (nutmisega) murest üle, она выплакала все слёзы tal ei jätkunud enam pisaraid, ta oli end tühjaks nutnud;
‣ что kõnek. nuttes anuma ~ nuruma; она выплакала себе прощение ta nuttis, kuni sai andeks, выплакать деньги raha välja nuruma;
◊ выплакать (все) глаза silmi peast välja nutma
‣ что nuttes kurtma; она выплакала своё горе ta sai (nutmisega) murest üle, она выплакала все слёзы tal ei jätkunud enam pisaraid, ta oli end tühjaks nutnud;
‣ что kõnek. nuttes anuma ~ nuruma; она выплакала себе прощение ta nuttis, kuni sai andeks, выплакать деньги raha välja nuruma;
◊ выплакать (все) глаза silmi peast välja nutma
выпрямиться 301* Г сов. → несов. выпрямляться end sirutama ~ sirgu ajama, sirguma, sirutuma, sirgu minema; выпрямиться во весь рост end täies pikkuses sirgu ajama
выпутаться 164* Г сов. → несов. выпутываться из чего kõnek. välja rabelema (ka ülek.); он не мог выпутаться из сети ta ei suutnud kuidagi võrgust välja rabelda, выпутаться из долгов võlgadest välja rabelema, выпутаться из грязной истории räpasest loost välja tulema ~ pääsema
выпяливаться 168 Г несов. → сов. выпялиться
‣ vulg. end (välja) upitama, kõõluma; не выпяливайся из окна ära kõõlu akna peal;
‣ vulg. jõllitama;
‣ murd. end vurhvi lööma ~ välja ehtima;
‣ страд. к выпяливать
‣ vulg. end (välja) upitama, kõõluma; не выпяливайся из окна ära kõõlu akna peal;
‣ vulg. jõllitama;
‣ murd. end vurhvi lööma ~ välja ehtima;
‣ страд. к выпяливать
выработаться 164* Г сов. → несов. вырабатываться (без 1 и 2 л.)
‣ välja kujunema, tekkima, arenema; у него выработалась привычка читать в постели tal sai harjumuseks voodis lugeda;
‣ saavutama; стиль выработался у него до совершенства ta lihvis oma stiili täiuslikuks;
‣ tühjaks (ammutatud) ~ ammendatud saama (näit. kaevanduse kohta); endast kõik andma, end ammendama
‣ välja kujunema, tekkima, arenema; у него выработалась привычка читать в постели tal sai harjumuseks voodis lugeda;
‣ saavutama; стиль выработался у него до совершенства ta lihvis oma stiili täiuslikuks;
‣ tühjaks (ammutatud) ~ ammendatud saama (näit. kaevanduse kohta); endast kõik andma, end ammendama
выражать 169a Г несов. → сов. выразить что väljendama, avaldama, välja ~ üles näitama, kujutama; kajastama; она ничем не выражала своего нерасположения ко мне ta ei näidanud millegagi välja, et ma talle vastumeelne olen, его лицо выражало досаду tema nägu väljendas meelepaha, tal oli tusane nägu, тяжёлая промышленность выражает мощь и силу страны rasketööstuses väljendub riigi jõud ja võimsus, выражать готовность valmisolekut osutama, valmis olema, выражать благодарность кому keda tänama, kellele tänu avaldama, выражать протест против чего mille vastu protestima, выражать уверенность в чём veendumust avaldama, milles kindel ~ veendunud olema, выражать надежду на что lootust avaldama, lootma millele, выражать признательность кому, за что tänu avaldama kellele mille eest, выражать свою точку зрения на что oma seisukohta avaldama mille kohta, выражать желание soovi avaldama, живопись выражает замыслы художника maalis väljenduvad kunstniku kavatsused
выражаться 169 Г несов. → сов. выразиться
‣ в чём, на чём, чем ilmnema, väljenduma, avalduma; мысли человека выражаются в его поступках inimese mõtted avalduvad tema tegudes;
‣ end väljendama, väljenduma, rääkima; он всегда выражается точно и кратко ta räägib ~ väljendub alati lühidalt ja selgelt, мягко выражаясь pehmelt öelda ~ öeldes;
‣ madalk. sündmatult ~ siivutult väljenduma, ropendama;
‣ страд. к выражать
‣ в чём, на чём, чем ilmnema, väljenduma, avalduma; мысли человека выражаются в его поступках inimese mõtted avalduvad tema tegudes;
‣ end väljendama, väljenduma, rääkima; он всегда выражается точно и кратко ta räägib ~ väljendub alati lühidalt ja selgelt, мягко выражаясь pehmelt öelda ~ öeldes;
‣ madalk. sündmatult ~ siivutult väljenduma, ropendama;
‣ страд. к выражать
вырваться 217* Г сов. → несов. вырываться
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
выронить 305*a Г сов. что maha pillama, kukkuda laskma; ülek. pillama, poetama; она выронила письмо из рук ta pillas kirja käest, она не выронила ни одной слезинки ta ei poetanud ühtegi pisarat
высвободиться 292* Г сов. → несов. высвобождаться из чего end lahti päästma ~ vabastama; lahti minema, vabanema; она высвободилась из моих объятий ta vabastas enda mu embusest, лошадь высвободилась из упряжки hobune on rakkest lahti tulnud
высидеть 232* Г сов. → несов. высиживать
‣ кого välja hauduma; курица высидела цыплят kana haudus pojad välja;
‣ kõnek. (samas kohas pikemat aega) istuma ~ istuda läbema; он с трудом высидел до конца собрания ta pidas koosoleku lõpuni vastu;
‣ кого-что kõnek. istumisega saama; дома сидишь -- ни гроша не высидишь kodus istudes ei teeni ~ ei saa punast krossigi
‣ кого välja hauduma; курица высидела цыплят kana haudus pojad välja;
‣ kõnek. (samas kohas pikemat aega) istuma ~ istuda läbema; он с трудом высидел до конца собрания ta pidas koosoleku lõpuni vastu;
‣ кого-что kõnek. istumisega saama; дома сидишь -- ни гроша не высидишь kodus istudes ei teeni ~ ei saa punast krossigi
высказаться 198* Г сов. → несов. высказываться
‣ (kõike) välja ütlema; (lõpuni) rääkima; oma arvamust avaldama; väljenduma; он высказался по докладу ta avaldas ettekande kohta oma arvamuse, ta võttis ettekande kohta sõna, весь народ высказался против войны kogu rahvas võttis seisukoha sõja vastu ~ ütles sõjale ei, кто желает высказаться? kes soovib sõna? дай ему высказаться las ta räägib (lõpuni), он сегодня ясно высказался täna ta ütles oma seisukoha selgelt välja;
‣ van. ilmnema, paistma, väljenduma; в его лице высказалась боль ta nägu oli valulik
‣ (kõike) välja ütlema; (lõpuni) rääkima; oma arvamust avaldama; väljenduma; он высказался по докладу ta avaldas ettekande kohta oma arvamuse, ta võttis ettekande kohta sõna, весь народ высказался против войны kogu rahvas võttis seisukoha sõja vastu ~ ütles sõjale ei, кто желает высказаться? kes soovib sõna? дай ему высказаться las ta räägib (lõpuni), он сегодня ясно высказался täna ta ütles oma seisukoha selgelt välja;
‣ van. ilmnema, paistma, väljenduma; в его лице высказалась боль ta nägu oli valulik
выставить 278*a (повел. накл. выстави и выставь, выставьте) Г сов. → несов. выставлять
‣ что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
‣ кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
‣ кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
‣ кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
‣ кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
‣ что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
‣ что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
‣ что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
‣ что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
‣ что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
‣ кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
‣ кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
‣ кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
‣ кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
‣ что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
‣ что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
‣ что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
‣ что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
выставиться 278* (повел. накл. выставись и выставься, выставьтесь) Г сов. → несов. выставляться kõnek.
‣ välja ~ ette ulatuma; end välja upitama ~ pistma;
‣ (oma teoseid) näitusele panema;
‣ end tähtsaks tegema, esile ~ ette tükkima
‣ välja ~ ette ulatuma; end välja upitama ~ pistma;
‣ (oma teoseid) näitusele panema;
‣ end tähtsaks tegema, esile ~ ette tükkima
выставка 72 С ж. неод.
‣ näitus; väljapanek; сельскохозяйственная выставка põllumajandusnäitus, передвижная выставка rändnäitus, товар с выставки не продаётся väljapandud kaupa ei müüda;
‣ (без мн. ч.) esitamine, väljapanek;
‣ (без мн. ч.) eest ära tõstmine
‣ näitus; väljapanek; сельскохозяйственная выставка põllumajandusnäitus, передвижная выставка rändnäitus, товар с выставки не продаётся väljapandud kaupa ei müüda;
‣ (без мн. ч.) esitamine, väljapanek;
‣ (без мн. ч.) eest ära tõstmine
выстоять 257* Г сов. → несов. выстаивать
‣ paigal seisma ~ püsima; выстоять в очереди два часа tervelt kaks tundi järjekorras seisma, он выстоял на ногах целый спектакль ta seisis kogu etenduse aja püsti;
‣ (без несов.) в чём peale jääma; перед кем-чем, против кого-чего, без доп. vastu pidama; выстоять в споре vaidluses peale jääma, войска выстояли перед натиском противника väed pidasid vaenlase survele vastu, выстоять до конца lõpuni vastu pidama, дом не выстоял maja ei pidanud vastu ~ ei jäänud püsti;
‣ кого väljendis выстоять лошадь (после езды) hobust (pärast sõitu) maha jahutama
‣ paigal seisma ~ püsima; выстоять в очереди два часа tervelt kaks tundi järjekorras seisma, он выстоял на ногах целый спектакль ta seisis kogu etenduse aja püsti;
‣ (без несов.) в чём peale jääma; перед кем-чем, против кого-чего, без доп. vastu pidama; выстоять в споре vaidluses peale jääma, войска выстояли перед натиском противника väed pidasid vaenlase survele vastu, выстоять до конца lõpuni vastu pidama, дом не выстоял maja ei pidanud vastu ~ ei jäänud püsti;
‣ кого väljendis выстоять лошадь (после езды) hobust (pärast sõitu) maha jahutama
высунуться 335* (повел. накл. высунись и высунься, высуньтесь) Г сов. → несов. высовываться
‣ из чего end välja upitama ~ sirutama, välja sirutuma; он до половины высунулся из окна ta upitas enese ~ sirutus poolest saadik aknast välja;
‣ kõnek. ette(poole) ulatuma; (seest) välja tulema
‣ из чего end välja upitama ~ sirutama, välja sirutuma; он до половины высунулся из окна ta upitas enese ~ sirutus poolest saadik aknast välja;
‣ kõnek. ette(poole) ulatuma; (seest) välja tulema
вытереться 243* Г сов. → несов. вытираться
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
‣ чем end kuivaks ~ puhtaks pühkima ~ hõõruma, end ära kuivatama;
‣ kõnek. ära kuluma (rõivaste kohta); langema, maha tulema (juuste, karvade kohta)
вытерпеть 240* Г сов. что, без доп.
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
вытянуть Г сов.
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
вытянуться 339* Г сов. → несов. вытягиваться
‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek. nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek. nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
выходить 383b Г несов. → сов. выйти
‣ väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
‣ välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
‣ (trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
‣ из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
‣ kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
‣ за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
‣ из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
‣ (без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
‣ из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
‣ из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
◊ выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
‣ väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
‣ välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
‣ (trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
‣ из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
‣ kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
‣ за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
‣ из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
‣ (без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
‣ из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
‣ из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
◊ выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
вязаться 198 Г несов.
‣ laabuma, edenema; разговор не вязался jutt ei edenenud ~ ei võtnud vedu;
‣ с кем-чем ühtima, kokku langema ~ sobima; это не вязалось с его характером see polnud tema moodi;
‣ страд. к вязать
‣ laabuma, edenema; разговор не вязался jutt ei edenenud ~ ei võtnud vedu;
‣ с кем-чем ühtima, kokku langema ~ sobima; это не вязалось с его характером see polnud tema moodi;
‣ страд. к вязать
гадать 165b Г несов.
‣ кому, на чём, по чему ennustama, ette kuulutama; гадать на картах kaarte panema, гадать на кофейной гуще kohvipaksu pealt lugema ~ ennustama, гадать по руке kätt vaatama, гадать на ромашке karikakramängu mängima, «armastab, ei armasta» lugema;
‣ о ком-чём, без доп. kõnek. oletama, mõistatama, arvama; гадать о его намерениях tema kavatsusi ära arvata ~ mõistatada püüdma, никто не думал и не гадал keegi ei osanud (ette) arvata
‣ кому, на чём, по чему ennustama, ette kuulutama; гадать на картах kaarte panema, гадать на кофейной гуще kohvipaksu pealt lugema ~ ennustama, гадать по руке kätt vaatama, гадать на ромашке karikakramängu mängima, «armastab, ei armasta» lugema;
‣ о ком-чём, без доп. kõnek. oletama, mõistatama, arvama; гадать о его намерениях tema kavatsusi ära arvata ~ mõistatada püüdma, никто не думал и не гадал keegi ei osanud (ette) arvata
гиблый 119 П kõnek. hukatuslik, hukutav; närune, kõlbmatu; гиблое место hukatuslik ~ närune paik;
◊ гиблое дело (1) täbar lugu, (2) asi, millest head nahka ei tule
◊ гиблое дело (1) täbar lugu, (2) asi, millest head nahka ei tule
главный 126 П
‣ pea-, peamine; esi-; главная роль peaosa, главная улица peatänav, главный врач peaarst, главная забота peamure, peamine mure, главная книга maj. pearaamat, главные члены предложения lgv. lause pealiikmed, главное предложение lgv. pealause, главный министр esiminister;
‣ П → С главное с. неод. (без мн. ч.) peaasi, peamine (asi); расскажи о главном räägi ainult peaasjast, главное, не опаздывайте peaasi, et te ei hilineks;
◊ главным образом peamiselt, peaasjalikult, esmajoones
‣ pea-, peamine; esi-; главная роль peaosa, главная улица peatänav, главный врач peaarst, главная забота peamure, peamine mure, главная книга maj. pearaamat, главные члены предложения lgv. lause pealiikmed, главное предложение lgv. pealause, главный министр esiminister;
‣ П → С главное с. неод. (без мн. ч.) peaasi, peamine (asi); расскажи о главном räägi ainult peaasjast, главное, не опаздывайте peaasi, et te ei hilineks;
◊ главным образом peamiselt, peaasjalikult, esmajoones
гладкий 122 П (кр. ф. гладок, гладка, гладко, гладки; сравн. ст. глаже, превосх. ст. гладчайший 124, самый гладкий) sile(-); ülek. ladus, sujuv, voolav; mat. pidevalt diferentseeruv; гладкая поверхность sile pind, гладкие мышцы anat. silelihased, гладкая речь ladus ~ lihvitud kõne, гладкое платье ülek. lihtsa tegumoega kleit;
◊ взятки гладки с кого kõnek. surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
◊ взятки гладки с кого kõnek. surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
глядеться 232 Г несов. end peeglis vaatama ~ vaatlema; глядеться в зеркало peeglisse vaatama, end peeglis silmitsema, глядеться в реку end jõepeeglis vaatlema ~ imetlema; vrd. поглядеться
говорить 285a Г несов. что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek. sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek. üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)... rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
годиться 289 Г несов. для кого-чего, на что, кому-чему, без доп. kõlbama, sobima; это не годится в пищу see ei kõlba toiduks ~ süüa, эти сапоги не годятся мальчику need saapad poisile ei sobi ~ ei lähe, так делать не годится kõnek. nii ei sünni ~ ei sobi teha, они годятся ему в сыновья kõnek. nad on talle poegadeks parajad;
◊ в подмётки не годится кому-чему kõnek. ei kõlba kelle kingapaelagi kinni siduma
◊ в подмётки не годится кому-чему kõnek. ei kõlba kelle kingapaelagi kinni siduma
годный 126 П (кр. ф. годен, годна, годно, годны и годны) на что, для чего, к чему kõlblik, kõlvuline, sobiv; годен к военной службе sõjaväeteenistuseks kõlblik, он ни на что не годен ta ei kõlba millekski, ei temast ole asja (millekski), годен до... kõlblik ~ kehtiv ~ maksev kuni...
горбиться 277 (повел. накл. горбься и горбись, горбьтесь и горбитесь) Г несов. end küüru hoidma, küürus olema ~ käima; küüru jääma; он горбится при ходьбе ta käib küürus, год от году он всё больше горбится iga aastaga jääb ta rohkem küüru; vrd. сгорбиться
городить 313a, наст. вр. также 289 Г несов. что
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
греться 247 Г несов.
‣ end soojendama; греться у костра end lõkke ääres soojendama, греться на солнце end päikesepaistel soojendama;
‣ soojenema; вода греется vesi soojeneb ~ läheb soojaks
‣ end soojendama; греться у костра end lõkke ääres soojendama, греться на солнце end päikesepaistel soojendama;
‣ soojenema; вода греется vesi soojeneb ~ läheb soojaks
грех 19 С м. неод.
‣ patt; patuasi; расплачиваться за грехи, искупить грехи pattu ~ patte lunastama;
‣ в функции предик. (on) patt ~ patuasi; грех жаловаться patt oleks nuriseda, не грех kõnek. poleks patt, ei teeks paha;
◊ как на грех kõnek. nagu kiuste; и смех и грех nuta või naera; нечего ~ что греха таить kõnek. mis seal ikka salata; не без греха kõnek. kes pole süüst päris puhas; с грехом пополам kõnek. kuidagimoodi, patuga pooleks, läbi häda; брать ~ взять грех на душу pattu hingele võtma
‣ patt; patuasi; расплачиваться за грехи, искупить грехи pattu ~ patte lunastama;
‣ в функции предик. (on) patt ~ patuasi; грех жаловаться patt oleks nuriseda, не грех kõnek. poleks patt, ei teeks paha;
◊ как на грех kõnek. nagu kiuste; и смех и грех nuta või naera; нечего ~ что греха таить kõnek. mis seal ikka salata; не без греха kõnek. kes pole süüst päris puhas; с грехом пополам kõnek. kuidagimoodi, patuga pooleks, läbi häda; брать ~ взять грех на душу pattu hingele võtma
гроб 3 (предл. п. ед. ч. о гробе, в гробу) С м. неод. puusärk, sark, kirst; van. haud, kalm; идти за гробом kirstu järel kõndima;
◊ вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda viima ~ ajama keda; в гроб глядеть, стоять одной ногой в гробу kõnek. ühe jalaga hauas olema, haua äärel seisma; до гроба ~ по гроб помнить kõnek. surmatunnini mäletama; краше в гроб кладут kõnekäänd nagu surmavari ~ surmakutsar, paras puusärki panna; хоть в гроб ложись kõnek. tõmba end või oksa
◊ вгонять ~ вогнать в гроб кого kõnek. hauda viima ~ ajama keda; в гроб глядеть, стоять одной ногой в гробу kõnek. ühe jalaga hauas olema, haua äärel seisma; до гроба ~ по гроб помнить kõnek. surmatunnini mäletama; краше в гроб кладут kõnekäänd nagu surmavari ~ surmakutsar, paras puusärki panna; хоть в гроб ложись kõnek. tõmba end või oksa
губить 320 Г несов. кого-что hävitama; hukutama, rikkuma; губить лес metsa hävitama, губить ребёнка баловством last hellitamisega rikkuma, губить себя end hukutama ~ raiskama; vrd. погубить, сгубить
гугу межд. kõnek. väljendis ни гугу ei piuksugi, mitte kõssugi
гудок I 24 С м. неод. vile, pasun; vile(signaal), helisignaal, toon; паровозный гудок vedurivile, фабричный гудок vabrikuvile, автомобильный гудок autopasun, давать гудок vilet ~ vilesignaali andma, helisignaali andma, нет гудка tooni ei ole (telefonis)
да I союз
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
