?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit
булькать 164b Г несов.
mulksuma, vulksuma; vulisema, mulisema; раствор булькает в колбе lahus mulksub kolvis
внакладку Н‣ tehn.
pealistikku; наложить внакладку что mida pealistikku panema ~ asetama;
‣ kõnek. väljendis пить (чай, кофе) внакладку suhkrut joogi (tee, kohvi) sisse panema; vrd. вприкуску
допить 327 Г сов.
→ несов.
допивать что ära ~ tühjaks ~ lõpuni ~ põhjani jooma; допить кофе kohvijoomist lõpetama, kohvitassi tühjaks jooma
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek.
tükkideks rebima, драть обувь madalk.
jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek.
kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek.
juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
жарить Г несов.
‣ 269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
‣ 269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
‣ 269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
желудёвый 119 П (tamme)tõru-; желудёвый кофе tammetõrukohv
жидкий 122 П (кр. ф.
жидок, жидка, жидко, жидки; сравн. ст.
жиже, превосх. ст.
самый жидкий) vedel(-); ülek.
lahja; hõre; vesine, kesine; kidur, nõrk; жидкий газ vedelgaas, veeldatud gaas, жидкое топливо vedelkütus, жидкое стекло vesiklaas, жидкий кофе lahja kohv, жидкие волосы hõredad juuksed, жидкий голос nõrk ~ hädine hääl, жидкие берёзки kidurad kased, жидкие мускулы lõdvad lihased, жидкий доклад kõnek.
kesine ~ vesine ettekanne
засыпать 189 Г сов.
→ несов.
засыпать II‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
зерно 99 С с.
неод.
‣ tera, iva, ülek. ka tuum; seeme; sõmer; пшеничное зерно nisutera, ржаное зерно rukkitera, ячменное зерно odratera, жемчужное зерно pärlitera, конопляное зерно kanepiseeme, кофе в зёрнах, кофейные зёрна oakohv, kohvioad, зерно истины tõetera, рациональное зерно ratsionaalne iva, зерно вопроса asja tuum;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili; семенное зерно seemnevili, хлеб в зерне teravili
зоб 3 (предл. п. ед. ч.
в зобе, в зобу) С м.
неод.
‣ (liiva)pugu, lihasmagu; madalk.
lott;
‣ med. hõõtsik, struuma
класть 356a (без страд. прич.
) Г несов.
→ сов.
положить‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.
) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
кое-кто 158 М keegi, mõni; встретиться кое с кем из старых знакомых mõne vana tuttavaga kohtuma
кожа 76 С ж.
неод.
(обычно без мн. ч.
) nahk; kõnek.
koor(-e); кожа лица näonahk, обветренная кожа tuulest pargitud nahk, дублёная кожа parknahk, выделанная кожа töödeldud nahk, сырая кожа toornahk, искусственная кожа tehisnahk, чёртова кожа tekst.
kuradinahk, tondinahk, яловая кожа mullikanahk, рыхлая кожа kore nahk, гусиная кожа ülek.
kananahk;
◊ кожа да кости kõnek.
nagu luu ja nahk (olema); мороз по коже подирает ~ дерёт ~ пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja; из кожи (вон) лезть kõnek.
kas või nahast välja pugema; ни кожи ни рожи madalk.
ei tegu ega nägu
коза 53 С ж.
‣ од.
zool.
(kodu)kits (Capra hircus); дикая коза zool.
metskits (Capreolus capreolus);
‣ неод. tehn. kits (seljakanderaam); puiduvagonett;
‣ од. ülek. metskits, kitsetall, kitseke (kergejalgse tüdruku kohta);
◊ драть ~ лупить как сидорову козу кого madalk. keda vaeseomaks peksma; на козе не объедешь кого madalk. keda (juba) haneks ei püüa ~ ei võta; на козе не подъедешь к кому kõnek. kellega on raske jutuotsale saada, kes ei lase endale ligi; отставной козы барабанщик humor. pajukile lastud pudelipaikaja
кой 156 М м.
(коя, кое, кои) van.
missugune, milline, mis; ни в коем случае mitte mingil juhul, ei eales(ki);
◊ на кой леший ~ дьявол ~ чёрт madalk.
mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; в кои(-то) веки kõnek.
(1) haruharva, harukorral, (2) lõpuks ometi
кол 2 С м.
неод.
‣ (предл. п. ед. ч.
о коле, на колу, мн. ч.
49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend.
rammvai;
‣ kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
кон 3 (предл. п. ед. ч.
о коне, на кону) С м.
неод.
‣ ring (kossimängus), ruut (kurnimängus); (kurni)figuur; panuseruut, pank; выбить из кона ruudust ~ ringist välja lööma;
‣ partii, mäng, jaotus, ring (mängus); сыграем ещё кон mängime veel ühe partii, teeme veel ühe ringi;
◊ ставить ~ поставить на кон что kaalule ~ mängu panema mida
коне- часть сложных слов hobuse-; коневодство hobusekasvatus, конеферма hobusefarm
конь 14 С м.
од.
hobune (ka võimlemisriist), ratsu (ka males); оседлать коня hobust saduldama, упражнения на коне sport harjutused hobusel, боевой конь lahinguratsu, ход конём (1) ratsukäik, (2) ülek.
järsk ~ viimane meede, по коням! sadulasse!, железный конь ülek.
raudruun;
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas.
kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
кофе нескл. С неод.
‣ с. bot. kohvipuu, kohvipõõsas (Coffea);
‣ м. kohv (oad, jook); натуральный кофе oakohv, бобовый кофе, кофе в зёрнах kohvioad, чёрный кофе must kohv, кофе со сливками koorekohv, злаковый кофе viljakohv, растворимый кофе lahustuv kohv
красоваться 172 Г несов.
‣ ilutsema, ilus särama; на столе красовались старинные чашки laual ilutsesid vanaaegsed tassid;
‣ чем, без доп. uhkeldama; красоваться на коне hobuse seljas uhkeldama
лопатка 72 С ж.
неод.
‣ dem.
labidake, väike labidas; ehit.
(krohvi)kellu; hüdr.
laba; ковшовая лопатка kopplaba, лопатка турбины turbiinilaba;
‣ el. lapits (hõõglambis);
‣ anat. abaluu;
‣ noor kaun, lest;
‣ arhit. liseen;
◊ класть ~ положить ~ уложить на (обе) лопатки кого keda selili suruma ~ selja peale panema; (бежать ~ лететь ~ мчаться ...) во все лопатки tulistjalu ~ tulistvalu (jooksma jne.)
любитель 10 С м.
од.
‣ huviline, harrastaja; любитель музыки muusikaharrastaja, любитель живописи maalikunstihuviline, любитель спорта spordisõber, любитель кофе kohvisõber, он любитель поесть ta armastab hästi süüa;
‣ asjaarmastaja, amatöör
мокко нескл. С с. и м. неод.
‣ moka(kohv); пить мокко mokat jooma;
‣ С → П moka-; кофе мокко moka(kohv), крем мокко mokakreem
молодец 35 С м.
од.
‣ tugev ~ julge ~ vapper ~ vahva ~ südi ~ uljas noormees; удалой молодец uljas noormees, uljaspea, uljur, молодец к молодцу, молодец в молодца üks tublim kui teine;
‣ предик. on tubli; on tubli poiss ~ tüdruk; она у нас молодец ta on meil tubli, молодцы ребята tublid poisid;
‣ в функции Н молодцом tublilt, vapralt; вести себя молодцом vapper olema, vapralt käituma, сидеть на коне молодцом uljalt ~ uhkelt hobuse seljas istuma, держись молодцом ole vapper, pea püsti;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. käsilased, kannupoisid, sabarakud, löömamehed;
‣ van. jooksupoiss
молотый 119‣ страд. прич. прош. вр. Г молоть;
‣ прич. → П jahvatatud, peen-, peenestatud; молотый кофе jahvatatud kohv, молотый перец peenpipar, молотое мясо hakkliha
молоть 251 Г несов.
что jahvatama (madalk. ka ülek.
); peenestama; молоть зерно на мельнице veskil ~ veskis vilja jahvatama, молоть кофе kohvi jahvatama, молоть пшеницу на крупу nisutangu tegema, молоть камни kive purustama ~ killustama, молоть мясо liha hakkima (masinaga);
◊ молоть языком madalk.
suuga jahvatama, lõhverdama; молоть чепуху madalk.
loba suust välja ajama; vrd.
смолоть
мороз 1 (род. п. ед. ч.
мороза и морозу) С м.
неод.
külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek.
paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek.
läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek.
pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
мурашка 73 С ж.
од.
dem.
kõnek.
(väike) sipelgas; mutukas, putukas, pisike loom;
◊ мурашки бегают ~ ползают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad judinad üle selja ~ mööda selga; (тело) покрылось мурашками kananahk tuli ihule ~ selga
нога 71 (вин. п. ед. ч.
ногу) С ж.
неод.
jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit.
sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.
), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.
);
◊ без задних ног (спать) madalk.
nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek.
kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter.
hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek.
kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek.
ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek.
vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek.
ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk.
tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
обе 143 Ч (naissoost nimisõnadega) mõlemad, (eituse puhul) kumbki; обе сестры mõlemad õed ~ õeksed, обеими руками kahe ~ mõlema käega, обе не пришли kumbki ei tulnud;
◊ подписываться ~ подписаться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele; уплетать ~ уписывать за обе щеки что kõnek.
(mehe eest) süüa vitsutama
объехать 224 Г сов.
→ несов.
объезжать‣ что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
‣ кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
‣ кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
◊ кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
отстаивание II 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) setitamine, sedimentatsioon; settimine; отстаивание кофе kohvi selitamine ~ selgida laskmine ~ tõmmata laskmine
пережечь 377 Г сов.
→ несов.
пережигать‣ что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek.
elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
‣ что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
‣ что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
подмешать 165a Г сов.
→ несов.
подмешивать что, чего, во что, к чему juurde segama, (segades) lisama; подмешать песку в цемент tsemendile liiva sisse panema ~ segama, подмешать цикория в кофе kohvi sisse sigureid panema
подрать 216 Г сов.
madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
подъехать 224 (повел. накл.
подъезжай) Г сов.
→ несов.
подъезжать‣ к кому-чему, подо что ette ~ juurde ~ alla sõitma; подъехать к дому maja ette sõitma, подъехать к крыльцу treppi sõitma, подъехать под мост silla alla sõitma;
‣ к кому, куда kõnek. (korraks, kindlaks ajaks, mingi eesmärgiga) kohale sõitma ~ minema ~ tulema; подъедешь ко мне вечером на работу tule(d) ~ sõida(d) õhtul mu töö juurest läbi;
‣ к кому ülek. madalk. (palvega) ligi ujuma ~ külje alla pugema;
◊ на козе не подъедешь к кому kõnek. kellele ei ole kerge läheneda, kellega on raske jutuotsale saada, kes ei anna ~ ei lase kergesti ligi
покраснение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) punaseks minemine, punakaks tõmbumine; punetamine;
‣ punetus; покраснение на коже nahapunetus
ползать 164b Г несов.
(edasi-tagasi) roomama ~ ronima, sagima; перед кем ülek.
kõnek.
roomama; муравьи ползали по траве rohus sagisid sipelgad;
◊ мурашки ползают ~ бегают по спине ~ по телу ~ по коже у кого kellel jooksevad ~ käivad (hirmu)judinad üle selja ~ mööda selga; ползать в ногах у кого kõnek.
halv.
kelle ees lömitama ~ roomama; ползать на брюхе перед кем madalk.
halv.
kelle ees maoli olema ~ roomama; vrd.
ползти
полкилограмма С (в им и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + килограмм 1) pool kilo; взвесьте мне, пожалуйста, полкилограмма сахару lubage mulle ~ palun pool kilo suhkrut, здесь около полукилограмма кофе siin on umbes pool kilo kohvi ~ poole kilo jagu kohvi
потёртость 90 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) hõõrdumus (ka med.
), kulumus; потёртость меха karusnaha kulumus;
‣ hõõrdekoht, hõõrdunud ~ kulunud koht; потёртости на коже hõõrdekohad nahal
по-турецки Н türgi ~ türklaste viisi ~ kombel ~ moodi; türgi keeles ~ keeli; кофе по-турецки türgi kohv, говорить по-турецки türgi keelt rääkima ~ kõnelema
пригубить 277 Г сов.
→ несов.
пригубливать что, чего, без доп.
huultele tõstma, pisut maitsma (jooki), lonksukest ~ tibakest võtma; она даже не пригубила чашку с кофе ta ei tõstnud kohvitassi suu juurdegi, он только пригубил ta kastis ainult keele ~ huuled märjaks
пристраститься 296 Г сов.
к чему kõnek.
kiinduma, suurt huvi tundma ~ kirglikult harrastama hakkama; пристраститься к книгам raamatutesse kiinduma, пристраститься к кофе kohvisõbraks hakkama
прихлёбывать 168a Г несов.
что kõnek.
lonkshaaval jooma ~ rüüpama, (vähehaaval) rüüpima; он прихлёбывал из кружки кофе ta rüüpis kruusist kohvi (juua)
программа 51 С ж.
неод.
programm (ka mat.
), kava, plaan; учебная программа õppeprogramm, -kava, программа партии partei programm, программа по истории ajalooprogramm, программа в машинном коде, программа (для) вычислительных машин info masinaprogramm, предвыборная программа valimiseelne tegevuskava, программа праздничного вечера peoõhtu kava, программа радиопередач raadiosaatekava, программа концерта kontserdikava, наметить программу programmi kavandama
проскакать 201 Г сов.
→ несов.
проскакивать‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
разгуляться 254 Г сов.
→ несов.
разгуливаться kõnek.
‣ (без несов.
) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
размолоть 251 Г сов.
→ несов.
размалывать что peeneks ~ ära jahvatama; peenestama; размолоть пшеницу nisu jahvatama, nisujahu tegema, размолоть кофе kohviube jahvatama, размолоть в порошок pulbriks tegema, pulbristama
разогнаться 184 (буд. вр.
разгонюсь, разгонишься, разгонится, прош. вр.
разогналось и разогналось, разогнались и разогнались) Г сов.
→ несов.
разгоняться kihutama hakkama, hoogu sisse võtma ~ saama; разогнаться на коне hobusega nelja sööstma ~ kihutama hakkama, разогнаться перед взлётом enne lendutõusu ~ õhkutõusmist hoogu võtma
сливки 72 С неод.
(без мн. ч.
)
‣ (rõõsk)koor; взбитые сливки vahukoor, кофе со сливками koorekohv;
‣ ülek. koorekiht; сливки общества seltskonna koorekiht, ladvik
смолоть 251 Г сов.
→ несов.
смалывать что‣ peeneks jahvatama; läbi hakkmasina ajama, (liha) masindama; смолоть кофе kohvi(ube) jahvatama, смолоть мясо на котлеты kotletiliha ~ hakkliha tegema;
‣ (без несов.) ülek. madalk. kokku jahvatama ~ vatrama ~ patrama; vrd. молоть
спитой 120 П kõnek.
pära-, pära peal tehtud; спитой кофе pärakohv, спитой чай päratee
ссадина 51 С ж.
неод.
marrastus, kriimustus, kriim, kriibe, kramm; ссадина на коже naha marrastus, кровавая ссадина verme, verine vorp, veritsev ~ verine triip, veritsev kriimustus
сторона 57 С ж.
неод.
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek.
väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj.
rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer.
laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer.
alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur.
pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur.
lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek.
end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek.
ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.
), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
суррогатный 126 П surrogaat-, surrogaadi-, aseaine-; суррогатный кофе surrogaatkohv (naturaalkohvi aseaine)
тиснение 115 С с.
неод.
surutükk; vermimine, verming, pressmustri tegemine; pressmuster; блинтовое тиснение pimetrükk (värvita surutrükk), конгревное тиснение reljeeftrükk, vermitrükk, красочное тиснение värviline surutrükk, золотое тиснение kuldverming, kuldne pressmuster, тиснение по коже kunst nahavool, nahaverming
уложить 311a Г сов.
→ несов.
укладывать‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
уписывать II 168a Г несов.
→ сов.
уписать II что madalk.
vitsutama, vohmima, vohmerdama, süüa vihtuma, silmnäost sisse ajama; уписывать с большим аппетитом suure suuga vitsutama, suure isuga süüa vohmima;
◊ уписывать за обе щёки ~ щеки madalk.
mõlema suupoolega ~ suure suuga sööma, süüa vihtuma, endale hea maitsta laskma
уплетать 169a Г несов.
→ сов.
уплести что madalk.
vitsutama, vohmima, vohmerdama, süüa vihtuma; уплетать с аппетитом кашу putru suure suuga vitsutama;
◊ уплетать за обе щеки madalk.
mõlema suupoolega ~ suure suuga sööma, süüa vihtuma, endale hea maitsta laskma
употребление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) tarvitamine, kasutamine, pruukimine, tarvitus, kasutus, pruuk; годный к употреблению tarvituskõlblik, kasutuskõlblik, употребление словa sõnakasutus, употребление кофе kohvi tarvitamine ~ pruukimine, употребление в пищу toiduks tarvitamine ~ kasutamine, употребление сырого мяса в пищу toorlihasöömine, для внутреннего употребления seespidine (ravim), вводить ~ ввести в употребление käibele laskma, käibele ~ kasutusele ~ tarvitusele võtma, входить ~ войти в употребление käibele ~ kasutusele ~ tarvitusele tulema ~ võetama, находиться в употреблении käibel ~ kasutusel ~ tarvitusel olema, выходить ~ выйти из употребления käibelt ~ kasutuselt ~ tarvituselt kaduma
хромать 165b Г несов.
на что, по чему, без доп.
lonkama (kõnek. ka ülek.
), luukama, limpama, lomberdama, lääpama, liipama (kõnek.
); хромать на правую ногу paremat jalga lonkama, хромать по физике kõnek.
füüsikas lonkamisi ~ kehvasti edasi jõudma, стол хромает laud lonkab, дисциплина хромает kord logiseb ~ lonkab ~ on käest ära, знания его хромают tema teadmised on kesisevõitu;
◊ хромать на обе ноги kõnek.
mõlemat jalga lonkama
цикорий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ bot. sigur (Cichorium); обыкновенный ~ корневой цикорий harilik sigur (Cichorium intybus), салатный цикорий endiivia (Cichorium endivia);
‣ sigur, sigurijuur; кофе с цикорием siguriga kohv
цикорный 126 П siguri-; цикорный кофе sigurikohv
чашка 73 С ж.
неод.
‣ tass; чайная чашка teetass, кофейная чашка kohvitass, выпить чашку чаю tassi teed jooma, за чашкой кофе kohvilauas, kohvitassi taga;
‣ kauss; tehn. karp; kauss-seib, taldrik-seib; madalk. supikauss; деревянная чашка puukauss, чашка весов kaalukauss, vaekauss, коленная чашка anat. põlvekeder
чёрный 126 П (кр. ф.
чёрен, черна, черно, черны)‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van.
must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot.
must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot.
must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot.
mustmädanik, чёрная казарка zool.
mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool.
piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool.
tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med.
mustad rõuged, чёрная кровь med.
mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med.
nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med.
mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
щека 78 (ед. ч. вин. п.
щёку, мн. ч. им. и вин. п.
щёки, род. п.
щёк, дат. п.
щекам) С ж.
неод.
‣ põsk, pale (ka tehn.
); tehn.
külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit.
kaare põsk, щека свода ehit.
võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj.
laskeava põsk ~ külg;
‣ (обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
◊ уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma
эрзац 32 С м.
неод.
aseaine, surrogaat, ersats (kõnek.
); эрзац кожи järeletehtud nahk, kunstnahk, tehisnahk, эрзац кофе kohvi aseaine, surrogaatkohv
ямайский 129 П Jamaika, jamaika; ямайский ром Jamaika rumm, ямайский кофе Jamaika kohv, ямайские народные песни jamaika rahvalaulud
ячменный 126 П odra-, odrajahu-; odratangu-; odrakruubi-; ячменное зерно odraterad, oder, ячменное поле odrapõld, ячменная мука odrajahu, ячменная крупа (1) odratangud, (2) odrakruubid, ячменная каша (1) odrajahupuder, (2) odratangupuder, (3) odrakruubipuder, ячменный кофе odrakohv