[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
а II союз
‣ (vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
‣ (rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
‣ (kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
‣ (mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
‣ (küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
◊ а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
‣ (vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
‣ (rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
‣ (kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
‣ (mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
‣ (küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
◊ а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
безусловно Н tingimata, kahtlemata; он безусловно прав kahtlemata on tal õigus
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
вообще Н (üle)üldse; üldiselt; я вообще сегодня никуда не пойду täna ei lähe ma üldse kuhugi, он вообще не придёт ta ei tule üldse, вообще(-то) он прав üldiselt on tal õigus, вообще это верно, но бывают и исключения üldiselt on see õige, kuid on ~ eks ole ka erandeid, он вообще такой ta on juba loomu poolest ~ loomuldasa selline
да II частица
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
‣ jah, jaa (jaatav vastus);
‣ eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
‣ kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
‣ kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
‣ kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
‣ kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
‣ väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
декларация 89 С ж. неод. deklaratsioon (ametlik v. pidulik avaldus, ametlik teadaanne); Декларация прав трудящегося и эксплуатируемого народа Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon, Декларация прав человека и гражданина Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, таможенная декларация tollideklaratsioon
думать 164a Г несов. о ком-чём, над чем, что, без доп. kelle-mille peale, kellest-millest, kellele-millele mõtlema; arvama; с инф. kavatsema; думать о брате vennale ~ vennast mõtlema, не долго думая kõnek. pikalt mõtlemata, kõhklemata, я думаю, что он не прав arvan, et ta eksib, как вы думаете? mida te arvate? mis te arvate? я думаю завтра окончить работу kavatsen töö homme lõpetada, и думать не смей ära kohe loodagi, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. arvata võib, muidugi, нечего было и думать polnud mõtet unistadagi millest, ei saanud mõeldagi millele
закругление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) ümardamine, ümaraks tegemine; ümardumine; закругление края доски laua ääre ümardamine;
‣ käänak, kurv; kumerus; дорога делала закругление tee tegi käänaku
‣ (без мн. ч.) ümardamine, ümaraks tegemine; ümardumine; закругление края доски laua ääre ümardamine;
‣ käänak, kurv; kumerus; дорога делала закругление tee tegi käänaku
заселённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) asustus, asustatus; большая заселённость края piirkonna ~ maakoha rahvarohkus
изогнутый 119 (кр. ф. изогнут, изогнута, изогнуто, изогнуты)
‣ страд. прич. прош. вр. Г изогнуть;
‣ прич. → П painutatud, koolutatud, kõverdatud; paindunud, kooldunud, kõverdunud, kõver; изогнутый сук kõver oks, изогнутые края keeratud ~ kõverad ~ painutatud ~ koolutatud ääred ~ servad, изогнутый резец kõver ~ painutatud (lõike)tera
‣ страд. прич. прош. вр. Г изогнуть;
‣ прич. → П painutatud, koolutatud, kõverdatud; paindunud, kooldunud, kõverdunud, kõver; изогнутый сук kõver oks, изогнутые края keeratud ~ kõverad ~ painutatud ~ koolutatud ääred ~ servad, изогнутый резец kõver ~ painutatud (lõike)tera
казаться 198 Г несов.
‣ кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
‣ (обычно безл.) кому viirastuma;
‣ кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
‣ кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
‣ кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
‣ (обычно безл.) кому viirastuma;
‣ кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
‣ кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
конечно вводн. сл., частица muidugi, kahtlemata, loomulikult; конечно, он прав kahtlemata on tal õigus
край 44 (род. п. ед. ч. края и краю, предл. п. ед. ч. в крае, в краю и на краю, им. п. мн. ч. края) С м. неод.
‣ äär, serv; литься через край üle ääre ajama ~ valguma ~ jooksma, полный до краёв ääreni ~ pilgeni täis, на краю обрыва järsaku serval, края раны haava servad, жить на краю деревни küla serval elama, передний край esiserv, sõj. eesliin;
‣ maa, piirkond, maanurk, kant; волшебный край muinasjutumaa, горный край mägiala, mägine maa, странствовать из края в край mööda maid ~ paigast paika rändama, родной край kodukant, kodukuru, kodunurk, sünnipaik, в здешних краях siinmail;
‣ (предл. п. ед. ч. в крае) krai (haldusüksus);
◊ краем глаза silmanurgast; краем уха слышать ~ услышать poole kõrvaga kuulma; непочатый край чего kõnek. millel pole otsa ega äärt; на край света maailma otsa; на краю света maailma lõpus ~ otsas; на краю гибели ~ пропасти hukatuse äärel, kuristiku serval; на краю могилы ~ гроба haua äärel, ühe jalaga hauas
‣ äär, serv; литься через край üle ääre ajama ~ valguma ~ jooksma, полный до краёв ääreni ~ pilgeni täis, на краю обрыва järsaku serval, края раны haava servad, жить на краю деревни küla serval elama, передний край esiserv, sõj. eesliin;
‣ maa, piirkond, maanurk, kant; волшебный край muinasjutumaa, горный край mägiala, mägine maa, странствовать из края в край mööda maid ~ paigast paika rändama, родной край kodukant, kodukuru, kodunurk, sünnipaik, в здешних краях siinmail;
‣ (предл. п. ед. ч. в крае) krai (haldusüksus);
◊ краем глаза silmanurgast; краем уха слышать ~ услышать poole kõrvaga kuulma; непочатый край чего kõnek. millel pole otsa ega äärt; на край света maailma otsa; на краю света maailma lõpus ~ otsas; на краю гибели ~ пропасти hukatuse äärel, kuristiku serval; на краю могилы ~ гроба haua äärel, ühe jalaga hauas
кругом I Н
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
многий 122 П
‣ с С мн. ч. paljud, mitmed, hulk; многие вопросы palju küsimusi, paljud küsimused, во многих случаях paljudel juhtudel, paljuti, после многих лет pärast hulka ~ pikki aastaid;
‣ П → С многие мн. ч. од. paljud; многие из нас paljud meist;
‣ П → С многое с. неод. (без мн. ч.) paljud asjad; во многом он оказался прав tal oli paljudes asjades ~ paljus õigus, это говорит о многом see ütleb palju;
◊ многая лета kirikl. pikka iga! palju aastaid!
‣ с С мн. ч. paljud, mitmed, hulk; многие вопросы palju küsimusi, paljud küsimused, во многих случаях paljudel juhtudel, paljuti, после многих лет pärast hulka ~ pikki aastaid;
‣ П → С многие мн. ч. од. paljud; многие из нас paljud meist;
‣ П → С многое с. неод. (без мн. ч.) paljud asjad; во многом он оказался прав tal oli paljudes asjades ~ paljus õigus, это говорит о многом see ütleb palju;
◊ многая лета kirikl. pikka iga! palju aastaid!
могила 51 С ж. неод. haud, kalm, kääbas, hauaküngas, kalmuküngas; ülek. surm; братская могила vennashaud, могила неизвестного солдата tundmatu sõduri haud;
◊ до (самой) могилы surmatunnini, surmani, hauani; быть ~ находиться на краю ~ у края могилы ~ гроба, стоять одной ногой в могиле, смотреть ~ глядеть в могилу ühe jalaga hauas olema; сводить ~ свести ~ загнать в могилу кого kõnek. keda hauda viima ~ ajama; уносить ~ унести (с собой) в могилу endaga hauda kaasa viima; ложиться ~ лечь ~ сходить ~ сойти в могилу ~ в гроб hauda minema; горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab ainult haud
◊ до (самой) могилы surmatunnini, surmani, hauani; быть ~ находиться на краю ~ у края могилы ~ гроба, стоять одной ногой в могиле, смотреть ~ глядеть в могилу ühe jalaga hauas olema; сводить ~ свести ~ загнать в могилу кого kõnek. keda hauda viima ~ ajama; уносить ~ унести (с собой) в могилу endaga hauda kaasa viima; ложиться ~ лечь ~ сходить ~ сойти в могилу ~ в гроб hauda minema; горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab ainult haud
низвергнуть 344a (страд прич. прош. вр. также низверженный) Г сов. → несов. низвергать кого-что liter.
‣ maha ~ alla paiskama ~ viskama ~ tõukama;
‣ ülek. kukutama; hävitama; низвергнуть самодержавие isevalitsust kukutama, низвергнуть в прах põrmu paiskama
‣ maha ~ alla paiskama ~ viskama ~ tõukama;
‣ ülek. kukutama; hävitama; низвергнуть самодержавие isevalitsust kukutama, низвергнуть в прах põrmu paiskama
низринуть 334 Г сов. кого-что, куда liter. alla ~ maha paiskama ~ tõukama; ülek. kukutama, hävitama; низринуть в бездну kuristikku paiskama, низринуть в прах põrmu paiskama
определение 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) (kindlaks)määramine, kindlakstegemine; jur. tuvastamine, tuvastus; determineerimine, piiritlemine; määratlemine, defineerimine; определение срока tähtaja määramine, определение наказания jur. karistuse määramine, определение времени по солнцу aja (kindlaks)määramine päikese järgi, определение кого на работу van., kõnek. kelle tööle ~ ametisse panemine, определение убытков kahjude kindlakstegemine, определение границ piiristamine, piiride kindlakstegemine, определение глубины sügavuse kindlakstegemine ~ mõõtmine, определение болезни haiguse diagnoosimine, diagnoosipanek, определение вины ~ виновности süü ~ süüdioleku tuvastamine, определение прав и обязанностей õiguste ja kohustuste piiritlemine, определение явления nähtuse piiritlemine ~ määratlemine, определение понятия mõiste määratlemine ~ defineerimine;
‣ määrang, determineering, piiritlus; määratlus, definitsioon; formulatsioon, sõnastus; määrus, otsus (ka jur.); приблизительное определение umbkaudne määrang, определение красоты ilu määratlus, дать определение чему mida määratlema ~ defineerima, определение суда jur. kohtumäärus, определение суда о наложении штрафа jur. kohtu trahvimäärus;
‣ lgv. täiend, atribuut; согласованное определение ühilduv ~ kongrueeruv atribuut
‣ (обычно ед. ч.) (kindlaks)määramine, kindlakstegemine; jur. tuvastamine, tuvastus; determineerimine, piiritlemine; määratlemine, defineerimine; определение срока tähtaja määramine, определение наказания jur. karistuse määramine, определение времени по солнцу aja (kindlaks)määramine päikese järgi, определение кого на работу van., kõnek. kelle tööle ~ ametisse panemine, определение убытков kahjude kindlakstegemine, определение границ piiristamine, piiride kindlakstegemine, определение глубины sügavuse kindlakstegemine ~ mõõtmine, определение болезни haiguse diagnoosimine, diagnoosipanek, определение вины ~ виновности süü ~ süüdioleku tuvastamine, определение прав и обязанностей õiguste ja kohustuste piiritlemine, определение явления nähtuse piiritlemine ~ määratlemine, определение понятия mõiste määratlemine ~ defineerimine;
‣ määrang, determineering, piiritlus; määratlus, definitsioon; formulatsioon, sõnastus; määrus, otsus (ka jur.); приблизительное определение umbkaudne määrang, определение красоты ilu määratlus, дать определение чему mida määratlema ~ defineerima, определение суда jur. kohtumäärus, определение суда о наложении штрафа jur. kohtu trahvimäärus;
‣ lgv. täiend, atribuut; согласованное определение ühilduv ~ kongrueeruv atribuut
отрясти 364 Г сов. → несов. отрясать что van. maha ~ küljest ~ puhtaks raputama ~ rapsima; отрясти яблоню õunapuud tühjaks raputama;
◊ отрясти прах чего от своих ног liter. mille tolmu oma jalgadelt raputama
◊ отрясти прах чего от своих ног liter. mille tolmu oma jalgadelt raputama
отчасти Н osalt, osaliselt; отчасти он сам виноват osalt on ta ise süüdi, отчасти он прав mõneti on tal õigus
повергнуть 344a Г сов. → несов. повергать
‣ кого kõrgst. van. maha paiskama ~ murdma; повергнуть на землю maha paiskama;
‣ кого-что ülek. kõrgst., van. võitma, alistama, vallutama;
‣ кого, во что liter. mingisse olukorda ~ seisundisse viima ~ ajama; повергнуть в отчаяние meeleheitele viima, повергнуть в уныние nukrutsema panema, повергнуть в панику paanikasse ajama, повергнуть в изумление hämmastama panema, повергнуть в нищету vaeseks tegema;
◊ повергнуть ~ повергать в прах кого kõrgst. põrmu paiskama
‣ кого kõrgst. van. maha paiskama ~ murdma; повергнуть на землю maha paiskama;
‣ кого-что ülek. kõrgst., van. võitma, alistama, vallutama;
‣ кого, во что liter. mingisse olukorda ~ seisundisse viima ~ ajama; повергнуть в отчаяние meeleheitele viima, повергнуть в уныние nukrutsema panema, повергнуть в панику paanikasse ajama, повергнуть в изумление hämmastama panema, повергнуть в нищету vaeseks tegema;
◊ повергнуть ~ повергать в прах кого kõrgst. põrmu paiskama
повергнуться 344 Г сов. → несов. повергаться
‣ kõrgst. van. põlvili ~ maha langema;
‣ во что liter. mingisse seisundisse sattuma; повергнуться в восторг vaimustusse sattuma, повергнуться в отчаяние meelt heitma, meeleheitele minema;
◊ повергнуться ~ повергаться в прах перед кем kõrgst. põrmu langema kelle ees, kelle ette
‣ kõrgst. van. põlvili ~ maha langema;
‣ во что liter. mingisse seisundisse sattuma; повергнуться в восторг vaimustusse sattuma, повергнуться в отчаяние meelt heitma, meeleheitele minema;
◊ повергнуться ~ повергаться в прах перед кем kõrgst. põrmu langema kelle ees, kelle ette
подрубить II 320 Г сов. → несов. подрубать что palistama; подрубить края скатерти laudlina palistama
полагать 169a Г несов.
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
по-моему Н
‣ minu moodi; minu tahtmist mööda; всё вышло по-моему kõnek. (1) kõik läks nii, nagu mina ütlesin ~ arvasin, (2) kõik läks nii, nagu mina tahtsin;
‣ в функции вводн. сл. minu arvates ~ arust ~ meelest; по-моему, он прав minu arvates on tal õigus, arvan, et tal on õigus
‣ minu moodi; minu tahtmist mööda; всё вышло по-моему kõnek. (1) kõik läks nii, nagu mina ütlesin ~ arvasin, (2) kõik läks nii, nagu mina tahtsin;
‣ в функции вводн. сл. minu arvates ~ arust ~ meelest; по-моему, он прав minu arvates on tal õigus, arvan, et tal on õigus
попрание 115 С с. неод. liter. jalge alla tallamine, jäme rikkumine; попрание чьих прав kelle õiguste jalge alla tallamine
пра- приставка väljendab
‣ ürgsust, esialgsust: ürg-, alg-; прародина ürgkodu, праязык algkeel;
‣ sugulusastet ülenevas v alanevas joones: esi-, vana-, vaar-; прародитель esiisa, прадед vanavanaisa, vaarisa, правнук lapselapselaps (poiss)
‣ ürgsust, esialgsust: ürg-, alg-; прародина ürgkodu, праязык algkeel;
‣ sugulusastet ülenevas v alanevas joones: esi-, vana-, vaar-; прародитель esiisa, прадед vanavanaisa, vaarisa, правнук lapselapselaps (poiss)
правый II 119 П (кр. ф. прав, права, право, правы)
‣ õige, õiglane; наше дело правое meie üritus on õige ~ õiglane, meie ideed on õiged, правый суд õiglane kohus, суд признал его правым kohus mõistis ta õigeks;
‣ (только кр. ф.) on õigus; вы правы teil on õigus, не знаю, кто прав, кто виноват ei tea, kellel seal õigus on;
‣ П → С правый м. од. van. õige mees;
◊ право слово вводн. сл. kõnek. ausõna, jumala eest
‣ õige, õiglane; наше дело правое meie üritus on õige ~ õiglane, meie ideed on õiged, правый суд õiglane kohus, суд признал его правым kohus mõistis ta õigeks;
‣ (только кр. ф.) on õigus; вы правы teil on õigus, не знаю, кто прав, кто виноват ei tea, kellel seal õigus on;
‣ П → С правый м. од. van. õige mees;
◊ право слово вводн. сл. kõnek. ausõna, jumala eest
прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
процент 1 С м. неод.
‣ protsent; процент успеваемости õppeedukuse protsent, ссудный процент laenuprotsent, сложны е проценты mat. liitintress, protsendid, выполнить план на сто процентов plaani sajaprotsendiliselt täitma, он прав на все сто процентов kõnek. tal on täielikult õigus;
‣ (обычно мн. ч.) maj. intress (tulu kapitalilt), protsendid; проценты на капитал kapitaliprotsendid, protsendid kapitalist, intress, процент пустот poorsus, urbsus (tühikute protsent materjalis), отдавать на проценты protsenti kandma ~ intressile panema
‣ protsent; процент успеваемости õppeedukuse protsent, ссудный процент laenuprotsent, сложны е проценты mat. liitintress, protsendid, выполнить план на сто процентов plaani sajaprotsendiliselt täitma, он прав на все сто процентов kõnek. tal on täielikult õigus;
‣ (обычно мн. ч.) maj. intress (tulu kapitalilt), protsendid; проценты на капитал kapitaliprotsendid, protsendid kapitalist, intress, процент пустот poorsus, urbsus (tühikute protsent materjalis), отдавать на проценты protsenti kandma ~ intressile panema
пух 18 (род. п. ед. ч. пуха и пуху, предл. п. о пухе и ~ на пуху) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
равенство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) võrdsus; равенство прав õiguste võrdsus, социальное равенство sotsiaalne võrdsus, равенство между мужчиной и женщиной mehe ja naise üheõiguslus ~ võrdsus;
‣ mat. võrdus; знак равенства võrdusmärk
‣ (без мн. ч.) võrdsus; равенство прав õiguste võrdsus, социальное равенство sotsiaalne võrdsus, равенство между мужчиной и женщиной mehe ja naise üheõiguslus ~ võrdsus;
‣ mat. võrdus; знак равенства võrdusmärk
разнести 365 Г сов. → несов. разносить II
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разрядиться I 313 Г сов. → несов. разряжаться I во что kõnek. end ära ehtima ~ üles mukkima ~ lööma; он разрядился во всё новое ta pani end pealaest jalatallani uutesse riietesse;
◊ разрядиться в пух и прах kõnek. end kulda ja karda ehtima ~ riietama
◊ разрядиться в пух и прах kõnek. end kulda ja karda ehtima ~ riietama
решить 287a Г сов. → несов. решать
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
сдаваться II 219 Г несов. кому kõnek. paistma, näima, tunduma; мне сдаётся mulle paistab ~ näib ~ tundub, сдаётся, что он прав tundub, et tal on õigus, tal paistab ~ näib õigus olevat
смехота 52 С ж. в функции предик. madalk. on naeruväärne asi; это пря мо смехота see on lihtsalt naeruväärt ~ naeruväärne, see ajab lihtsalt naerma, see on üks suur naerukspanek, смехота да и только ainult naera, puhas naerulugu
собственно
‣ вводн. сл. õieti, õigupoolest, õigemini, täpsemalt öeldes, tõele au andes; что, собственно говоря, вас волнует mis siis teid õieti ~ õigupoolest muretsema paneb, это, собственно, не совсем так see õigupoolest ei ole päris nii, собственно говоря, он прав tõele au andes on tal õigus;
‣ частица nimelt, just, päris-; волжскую систему составляют собственно Волга и её притоки Volga jõestiku moodustavad Volga ise ja tema lisajõed, собственно лососевые zool. pärislõhelised (Salmoninae)
‣ вводн. сл. õieti, õigupoolest, õigemini, täpsemalt öeldes, tõele au andes; что, собственно говоря, вас волнует mis siis teid õieti ~ õigupoolest muretsema paneb, это, собственно, не совсем так see õigupoolest ei ole päris nii, собственно говоря, он прав tõele au andes on tal õigus;
‣ частица nimelt, just, päris-; волжскую систему составляют собственно Волга и её притоки Volga jõestiku moodustavad Volga ise ja tema lisajõed, собственно лососевые zool. pärislõhelised (Salmoninae)
соучастие 115 С с. неод. (без мн. ч.) osavõtt, osalemine, kaastegevus, kaaslus; соучастие в нарушении прав õigusrikkumisest osavõtt, соучастие в преступлении kuriteost osavõtt, соучастие в процессе jur. protsessikaaslus, в соучастии с кем kelle osavõtul
спуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; спуск паруса purje allalaskmine, спуск флага lipu allalaskmine ~ langetamine, спуск петель tekst. silmade mahalaskmine, спуск судна на воду laeva veeskamine ~ vettelaskmine, аварийный спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный спуск vanniäravool, спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), спуск лесенкой sport trepplaskumine (suuskadel), спуск в шахту kaevandusse laskumine, спуск под гору aut. langusõit, mäest alla sõit, спуск врубовой машины mäend. soonimismasina naasmine, заземляющий спуск el. maandusallaviik;
‣ (без мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine ~ mahalõikamine ~ õhendamine;
‣ allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый спуск astmeline allalasketee, винтовой спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный спуск ehit. räästaplekk;
‣ mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; спуск горы mäenõlvak, спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой спуск järsk nõlv, спуск дороги tee lang(us);
‣ (без мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный спуск sujuv päästmine, спуск курка (1) vinna ~ kuke päästmine, (2) vinna ~ kuke allalaskmine;
‣ päästik; käivik (kellal);
‣ trük. eelpanem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный спуск kombineeritud järjestus, спуск полос küljendite järjestamine;
◊ не давать ~ не дать спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele
‣ (без мн. ч.) allalaskmine, lahtilaskmine, väljalask, äravool; laskumine, maandumine; спуск паруса purje allalaskmine, спуск флага lipu allalaskmine ~ langetamine, спуск петель tekst. silmade mahalaskmine, спуск судна на воду laeva veeskamine ~ vettelaskmine, аварийный спуск avariiväljalask, avariiäravool, ванный спуск vanniäravool, спуск птиц на реку lindude laskumine jõele, скоростной спуск sport kiirlaskumine (suuskadel), спуск лесенкой sport trepplaskumine (suuskadel), спуск в шахту kaevandusse laskumine, спуск под гору aut. langusõit, mäest alla sõit, спуск врубовой машины mäend. soonimismasina naasmine, заземляющий спуск el. maandusallaviik;
‣ (без мн. ч.) õhendamine, õhemaks tegemine; спуск края детали tehn. detailiääre äralõikamine ~ mahalõikamine ~ õhendamine;
‣ allalaskeseade, allalaskerenn, allalasketee, kaldrenn, kaldtee; ступенчатый спуск astmeline allalasketee, винтовой спуск keerdrenn, keerdtee, карнизный спуск ehit. räästaplekk;
‣ mäenõlvak, nõlv, lang; langus, liug, kallak; спуск горы mäenõlvak, спуск к реке jõe kaldanõlv, крутой спуск järsk nõlv, спуск дороги tee lang(us);
‣ (без мн. ч.) allalaskmine; (lahti)päästmine, päästikule vajutamine (relval); плавный спуск sujuv päästmine, спуск курка (1) vinna ~ kuke päästmine, (2) vinna ~ kuke allalaskmine;
‣ päästik; käivik (kellal);
‣ trük. eelpanem, küljendite järjestus (trükivormis); комбинированный спуск kombineeritud järjestus, спуск полос küljendite järjestamine;
◊ не давать ~ не дать спуску кому kõnek. armu mitte heitma kellele
спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
считать I 165a Г несов. → сов. счесть
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
там Н
‣ seal; там темно seal on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, и тут и там siin ja seal, kõikjal, mitmel pool;
‣ kõnek. siis; там посмотрим, что делать küll pärast ~ eks siis vaatame, mida teha;
‣ Н → частица kõnek. mis; что там ни говори, он прав mis seal rääkida, tal on õigus, куда там kus sa sellega, какое там отлично mis hästi see on, что бы там ни было mis ka ei oleks;
◊ одна нога здесь, другая там kõnek. kähku ja kärmesti, nagu välk, tulisi jalu, tulistjalu
‣ seal; там темно seal on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, и тут и там siin ja seal, kõikjal, mitmel pool;
‣ kõnek. siis; там посмотрим, что делать küll pärast ~ eks siis vaatame, mida teha;
‣ Н → частица kõnek. mis; что там ни говори, он прав mis seal rääkida, tal on õigus, куда там kus sa sellega, какое там отлично mis hästi see on, что бы там ни было mis ka ei oleks;
◊ одна нога здесь, другая там kõnek. kähku ja kärmesti, nagu välk, tulisi jalu, tulistjalu
утверждать 169a Г несов. → сов. утвердить
‣ vt. утвердить;
‣ (без сов.) väitma, kinnitama; все утверждают, что он прав kõik väidavad ~ kinnitavad, et tal on õigus
‣ vt. утвердить;
‣ (без сов.) väitma, kinnitama; все утверждают, что он прав kõik väidavad ~ kinnitavad, et tal on õigus
ущемление 115 С с. неод.
‣ (kinni-, vahele) pigistamine ~ pitsitamine ~ muljumine, pitsumine, pigistus, pitsitus, pitsumus; ущемление грыжи med. songapitsumus, внутреннее ущемление med. sisemine ~ internne pitsumus;
‣ kõnek. ülek. (valusasti) puudutamine, riivamine, haavamine;
‣ ülek. kitsendamine, kitsendus, ahistaminne, ahistus, piiramine, piirang; ущемление прав õiguste piiramine ~ kitsendamine
‣ (kinni-, vahele) pigistamine ~ pitsitamine ~ muljumine, pitsumine, pigistus, pitsitus, pitsumus; ущемление грыжи med. songapitsumus, внутреннее ущемление med. sisemine ~ internne pitsumus;
‣ kõnek. ülek. (valusasti) puudutamine, riivamine, haavamine;
‣ ülek. kitsendamine, kitsendus, ahistaminne, ahistus, piiramine, piirang; ущемление прав õiguste piiramine ~ kitsendamine
целиком Н tervelt, tervena, terveni(sti), kõikselt, täielikult; проглотить целиком tervelt alla neelama, целиком отдаться музыке tervenisti ~ jäägitult ~ täielikult muusikale anduma, целиком и полностью täielikult, tervenisti, он целиком прав tal on täiesti õigus, эта мысль принадлежит целиком мне see on täielikult ~ ainuüksi minu mõte, see mõte kuulub täielikult minule
ярый 119 Н (кр. ф. яр, яра, яро, яры)
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
