?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 144 artiklit
автоматический 129 П‣ automaat-, automaatne; автоматическая телефонная станция automaat(telefoni)keskjaam, автоматические весы automaatkaal(ud), kaalu(mis)automaat, автоматическая пишущая машинка automaatkirjuti, автоматическая линия tehn.
automaatliin, автоматическая сварка tehn.
automaatkeevitus, автоматическое управление tehn.
automaatjuhtimine, автоматический тормоз tehn.
automaatpidur, автоматическое оружие sõj.
automaatrelv(ad);
‣ masinlik, automaatne; автоматические движения masinlikud ~ automaatsed liigutused
атомный 126 П aatom-, aatomi-, tuuma-; атомная электростанция aatomielektrijaam, aatomijõujaam, tuumajõujaam, tuumaelektrijaam, атомная эпоха, атомный век aatomiajastu, атомное ядро aatomituum, атомная масса aatommass, атомный спектр aatomispekter, атомные часы aatomkell, атомное оружие aatom(i)relv, атомная бомба aatom(i)pomm, атомная подводная лодка aatomiallveelaev
бактериологический 129 П bakterioloogia-, bakterioloogiline; pisik-, pisiku-, bakter-, bakteri-; бактериологическая лаборатория bakterioloogialabor(atoorium), бактериологическое оружие bakterrelv, pisikrelv, бактериологическая война bakterisõda, pisikusõda
башенный 126 П torn-, torni-; башенный кран tehn.
tornkraana, башенные часы tornikell, башенное орудие sõj.
tornisuurtükk
бросать 169a Г несов.
→ сов.
бросить‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek.
relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
брынза 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) brõnsa, lambajuust
будь II союз зн. сл. kui oleks (olnud); будь он специалистом, тогда другое дело kui ta oleks eriteadlane, siis oleks iseasi, не будь вас,... kui poleks (olnud) teid,..., будь то olgu siis ~ see ~ need, он всё читает, будь то стихи или проза ta loeb kõike, olgu see luule või proosa
внутренний 121 П sise-, sisemine; внутреннее помещение siseruum, внутренний мир sisemaailm, внутренний враг sisevaenlane, министерство внутренних дел siseministeerium, внутренний рынок maj.
siseturg, внутренняя торговля sisekaubandus, внутренняя служба sõj.
siseteenistus, внутренние войска siseväed, внутренние болезни sisehaigused, внутренняя секреция füsiol.
sisesekretsioon, -nõristus, внутреннее ухо anat.
sisekõrv, внутреннее трение tehn.
sisehõõrdumine, двигатель внутреннего сгорания tehn.
sisepõlemismootor, внутренние противоречия sisevastuolud, sisemised vastuolud, внутреннее кровоизлияние med.
siseverejooks, sisemine verejooks, внутреннее убеждение sisim veendumus, для внутреннего употребления farm.
seespidine, правила внутреннего распорядка kodukord
воевать 174 Г несов.
с кем-чем sõdima, võitlema; kõnek.
kiskuma, tülitsema; воевать с соседней страной naabermaaga sõdima ~ sõda pidama ~ sõjas olema, воевать до победы võiduni võitlema ~ sõdima, воевать на фронте rindel võitlema, воевать в партизанском отряде partisanisalgas võitlema ~ sõdima, воевать с домашними kodurahvaga tülitsema ~ tülis olema
выпасть 356*b Г сов.
→ несов.
выпадать‣ из чего, без доп.
maha ~ välja kukkuma; выпасть из кармана taskust välja kukkuma, монета выпала из рук raha kukkus käest maha;
‣ välja langema; волосы выпали juuksed langesid välja;
‣ maha langema ~ sadama; sadestuma; выпал первый снег esimene lumi tuli maha;
‣ juhtuma; osaks saama ~ langema; сегодня выпал трудный день täna juhtus (olema) raske päev, тебе выпало трудное испытание sulle sai osaks raske katsumus, выпасть на долю кому kellele osaks saama
грубый 119 П‣ kare, karm, krobeline; jäme(-); toor-, kore-; грубая шерсть kare ~ karm ~ jäme vill, грубая кожа kare ~ karm ~ krobeline nahk, грубое измерение ligikaudne mõõtmine, jämemõõtmine, грубая ошибка jäme viga, грубая штукатурка jämekrohv, фильтр грубой очистки tehn.
jämefilter, грубый гумус toorhuumus, грубые корма koresööt, грубая мебель tahumatu ~ rohmakas mööbel, грубый холст kotiriie;
‣ (кр. ф. груб, груба, грубо, грубы и грубы) ülek. jõhker, jäme, mühaklik, tahumatu, rohmakas, robustne; грубый человек toores ~ jõhker inimene, грубые черты лица rohmakad näojooned, грубый голос jõhker ~ räme hääl, грубые привычки tahumatud kombed
грунт 1, 3 (предл. п. ед. ч.
о грунте, на грунту) С м.
неод.
‣ geol.
maa, muld; pinnas; jõepõhi, merepõhi; глинистый грунт savipinnas, savimaa, песчаный грунт liivpinnas, liivamaa, защищённый грунт aiand.
katmikala, katmik, открытый грунт aiand.
avamaa, лодка села на грунт paat jooksis põhja kinni;
‣ ehit., trük., kunst krunt; alusvärv; alus, foon, taust; местами обнажился грунт kohati on alusvärv nähtavale tulnud
гудеть 232 Г несов.
undama, huilgama, puhuma; kumisema; sumisema; surisema; ветер гудит в трубе tuul undab ~ laulab korstnas, фабричные гудки гудят vabrikuviled puhuvad ~ undavad, шмель гудит kumalane sumiseb, руки гудят от усталости käed surisevad väsimusest
дальнобойный 126 П kaug(e)laske-; дальнобойное орудие kaug(e)laskesuurtükk, дальнобойная артиллерия kaug(e)laskesuurtükivägi
дежурный 126 П‣ valve-; дежурная аптека valveapteek, дежурное блюдо valveroog, дежурный магазин valvekauplus, дежурная фраза trafarettlause;
‣ П → С дежурный м., дежурная ж. од. korrapidaja; valvur; дежурный по классу klassikorrapidaja, дежурный по станции jaamakorraldaja;
‣ П → С дежурная ж. неод. korrapidajaruum, valveruum
долото 97 С с.
неод.
‣ puidut.
peitel, purask; плотничное долото puusepapeitel, ручное долото käsipeitel;
‣ mäend. peitelpuur; лопастное долото labapeitelpuur
другой 123 П‣ teine, muu, teis(t)sugune; teine, järgmine; кто-то другой keegi teine, в другое время muul ~ teisel ajal, в другой комнате teises toas, ни тот, ни другой ei see ega teine, с другой стороны teisest küljest, у него были совсем другие намерения tal olid hoopis teised kavatsused, смотреть другими глазами teise pilguga vaatama, это другое дело see on iseasi, see on hoopis teine asi, на другой день järgmisel päeval, другой раз kõnek.
teinekord, mõnikord, в другой раз mõni teine kord;
‣ П → С м. од. (mõni) teine; другой может подумать, что... mõni teine võib arvata, et..., не тот, так другой kui mitte üks, siis teine, он не думает о других teistele ta ei mõtle;
‣ П → С другое с. неод. (без мн. ч.) muu, teine; он говорит одно, а делает совсем другое ta räägib üht, kuid teeb teist ~ hoopis muud
дружба 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) sõprus; тесная дружба lähedane sõprus, tihedad sõprussidemed, дружба между народами rahvaste sõprus, быть в дружбе, водить дружбу с кем kõnek.
kellega sõbrustama;
◊ не в службу, а в дружбу kõnekäänd sõbramehe poolest (tegema); дружба дружбой, а служба службой vanas.
sõprus sõpruseks, aga tööasjad jäägu tööasjadeks
ерунда 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
‣ lora, loba, jama, mõttetus; говорить ерунду mõttetusi rääkima, tühja lobisema;
‣ käkitegu, kukepea; tühja kah
жить 330 (прош. вр.
жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
заверение 115 С с.
неод.
‣ kinnitus, tõotus, veenmine; заверение в дружбе sõpruse kinnitus;
‣ (без мн. ч.) jur. vt. заверка
заверить 269a Г сов.
→ несов.
заверять‣ кого-что, в чём kinnitama kellele, veenma, uskuma panema keda milles; заверить кого в своей дружбе kellele sõprust vanduma ~ oma sõprust kinnitama;
‣ что jur. tõestama; заверить подпись allkirja tõestama, заверить документ dokumendi õigsust tõestama
завершённый 128‣ страд. прич. прош. вр. Г завершить;
‣ прич. → П (кр. ф. завершён, завершённа, завершённо, завершённы) terviklik, täielik, täiuslik, lõpetatud, viimistletud; писатель нарисовал завершённую картину жизни кого kirjanik lõi tervikliku pildi kelle elust, завершённая фраза lõpetatud ~ lihvitud fraas
завывать 169a Г несов.
что, без доп.
(kaeblikult) ulguma, huilgama, undama; vinguma, vihistama, vihisema; ветер завывает в трубе tuul ulub korstnas, сирена тревожно завывала sireen huilgas ~ undas ärevalt, завывала виолончель, гремели трубы tšello vingus ja trompetid hüüdsid, часами завывать романсы kõnek.
halv.
tundide kaupa romansse kõõrutama
заклинать 169a Г несов.
→ сов.
заклясть‣ кого-что lausuma, loitsima, manama, sõnu peale lugema, nõiduma; заклинать духов vaime loitsima, заклинать оружие sõjariista õnnistama (sõnu lugedes), заклинать змей madusid taltsutama;
‣ (без сов.) кого, кем-чем kõrgst. vannutama, anuma; заклинать всеми святыми kõigi pühakute nimel vannutama
заклокотать 204b Г сов.
kobrutama ~ vahutama ~ kohisema ~ pulbitsema ~ korisema ~ mulisema hakkama (ka ülek.
); заклокотали весенние воды kevadveed hakkasid kohisema ~ vahutama, в груди тяжело заклокотало rinnus hakkas raskelt korisema, в трубке заклокотал весёлый голос (telefoni)torus mürises lõbus hääl
законодательство 94 С с.
неод.
jur.
seadusandlus; seadused, seadustu (seadusaktide kogum); законодательство о труде tööseadusandlus, tööseadustu, tööseadused, военное законодательство sõjaväeseadusandlus
закруглённый 128‣ страд. прич. прош. вр. Г закруглить;
‣ прич. → П (кр. ф. закруглён, закруглённа, закруглённо, закруглённы) ümar(-), ümardatud, ümmargune; ülek. silutud, viimistletud; закруглённый угол ümarnurk, закруглённая форма ümardatud ~ ümar vorm ~ kuju, закруглённая фраза silutud ~ viimistletud lause
замаскировать 172a Г сов.
→ несов.
замаскировывать‣ кого-что, кем-чем, под кого-что maskeerima, kostüümima, kostümeerima, maskikostüümi ehtima; замаскировать лицо maski ette panema, nägu maski taha varjama, замаскировать дедом-морозом nääritaadiks rõivastama;
‣ кого-что чем varjama, peitma, maskeerima (ka sõj.); замаскировать свои намерения oma kavatsusi varjama, замаскировать гнездо pesa varjama, замаскировать орудие suurtükki maskeerima ~ moondama; vrd. маскировать
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп.
õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊ дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
запретить 296a Г сов.
→ несов.
запрещать кому-чему, что, с инф.
ära keelama, mitte lubama, keelustama; врач запретил больному курить arst keelas haigel suitsetamise, запретить продажу алкогольных напитков alkoholjookide müüki keelama, разведение костра в лесу запрещено metsas pole lubatud lõket teha ~ on lõkke tegemine keelatud, запретить атомное оружие aatomirelva keelustama
зарыть I 347a Г сов.
→ несов.
зарывать‣ кого-что, во что sisse kaevama, maha matma (ka ülek.
); оружие зарыли в землю relvad kaevati maasse, собака зарыла кость в землю koer mattis kondi maha;
‣ что, во что peitma, sügavale pistma ~ matma; она зарыла голову в подушку ta peitis pea patja;
◊ зарыть ~ зарывать талант в землю annet maha matma; вот где собака зарыта sinna ongi koer maetud
заученный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г заучить;
‣ прич. → П (кр. ф. заучен, заученна, заученно, заученны) päheõpitud, kätteharjunud, kätteõpitud (ka ülek.); заученная фраза päheõpitud lause ~ sõnad, заученная улыбка valvenaeratus
звонкий 122 П (кр. ф.
звонок, звонка, звонко, звонки; сравн. ст.
звонче, звончее, превосх. ст.
звончайший 124) helisev, kõlav, hele, kõlisev; lgv.
heliline; звонкая песня helisev laul, звонкий голос kõlav ~ hele hääl, звонкая монета metallraha, mündid, звонкая фраза ülek.
kõlav ~ ülespuhutud ~ tühi fraas, suured sõnad, tühi sõnakõlks, звонкий согласный heliline konsonant ~ kaashäälik
земледельческий 129 П põllundus-, põllutöö-, maaviljelus-; земледельческая техника maaviljelustehnika, põllutöömasinad, земледельческий труд põllutöö, земледельческое орудие põllutööriist
зеркало 96 (род. п. мн. ч.
зеркал) С с.
неод.
peegel; ручное зеркало käsipeegel,
значащий 124‣ действ. прич. наст. вр. Г значить;
‣ прич. → П tähendav, tähenduslik, tähendusega; ничего не значащая фраза tühi ~ eimidagiütlev fraas, sõnakõlks, значащая цифра mat. tüvenumber
идеологический 129 П ideoloogia-, ideoloogiline; идеологическая работа ideoloogiatöö, идеологическое оружие ideoloogiarelv, идеологическая борьба ideoloogiline võitlus, ideoloogiate võitlus, идеологический словарь van.
mõisteline ~ ideoloogiline sõnaraamat
избитый 119 (кр. ф.
избит, избита, избито, избиты)‣ страд. прич. прош. вр. Г избить;
‣ прич. → П auklikuks ~ rööplikuks sõidetud; ülek. sissetallatud; kulunud, äraleierdatud, labastatud; избитый путь sissetallatud rada, избитая фраза kulunud väljend ~ fraas, избитая тема kulunud kõneaine
измельчение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ peenestus, peenestamine, peenekstampimine; purustus, purustamine; jahvatus, jahvatamine; грубое измельчение jämejahvatus, тонкое измельчение peenjahvatus;
‣ murenemine, murendumine
измерение 115 С с.
неод.
‣ mõõtmine, mõõde (mõõte); измерение роста (inimese) pikkuse mõõtmine, произвести измерения mõõtma, mõõtmisi tegema, грубое измерение ligikaudne mõõtmine, jämemõõtmine, косвенное ~ посредственное измерение kaudmõõtmine, kaudne mõõtmine, телеметрические измерения telemeetria, kaugmõõtmine, прямое измерение otsene mõõtmine, шкала измерения mõõteskaala, единица измерения mõõtühik;
‣ mõõde (mõõtme), dimensioon; в трёх измерениях kolmes mõõtmes
изысканный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г изыскать;
‣ прич. → П (кр. ф. изыскан, изысканна, изысканно, изысканны) valitud, peen, peenemaitseline, rafineeritud, hõrk; изысканный вкус peen ~ rafineeritud maitse, изысканная фраза valitud väljend, изысканное блюдо hõrk ~ peen roog
кодекс 1 С м.
неод.
koodeks (jur.
seadustik; bibl.
vanaaegne köidetud käsikiri); гражданский кодекс tsiviilkoodeks, уголовный кодекс kriminaalkoodeks, кодекс законов о труде töökoodeks, моральный кодекс moraalikoodeks, kõlblusreeglistik, кодекс правил классификации liigitusjuhised, пергаментный кодекс pärgamentkoodeks
кремнёвый 119 П‣ räni-, ränikivi-, tulekivi-; кремнёвая кислота ränihape, кремнёвое оружие ~ ружьё aj.
tule(kivi)lukuga püss;
‣ ülek. raudne, kindlameelne (inimese kohta)
кружево 96 С с.
неод.
pits; плетёное кружево niplispits, ручное кружево heegelpits, шитое кружево nõelapits, русские кружева vene pits, вязать кружева pitsi kuduma ~ heegeldama
лазерный 126 П laser-, laseri-; лазерная связь laserside, лазерное оружие sõj.
laserrelv, лазерный луч laserikiir
масло 96 (род. п. мн. ч.
масел) С с.
неод.
‣ või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.
), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm.
kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem.
(suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.
), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn.
kergõli, тяжёлое масло tehn.
raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
‣ kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
◊ подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
массовый 119 П mass-, massi-, hulgi-, massiline; массовое производство hulgitootmine, masstootmine, средства массовой информации massiteabevahendid, массовая организация massiorganisatsioon, оружие массового поражения massihävitusrelv, массовая литература rahvakirjandus, massikirjandus, массовое явление massiline nähtus, massinähtus, массовый читатель lai lugejaskond, товары массового потребления (laia)tarbekaup, началась массовая уборка хлебов algas üldine viljalõikus ~ viljakoristus, массовые профессии üldlevinud kutsealad ~ elukutsed
меркнуть 342 (без дееприч.
) Г несов.
(без 1 и 2 л.
) tuhmuma, kahvatuma (ka ülek.
), kustuma, hääbuma; hämarduma; звёзды меркнут и гаснут tähed tuhmuvad ja kustuvad, его слава меркнет tema kuulsus haihtub ~ kuulsussära tuhmub, перед этой поэмой меркнут многие другие selle poeemi kõrval kahvatuvad paljud teised, вечер меркнет eha kustub, на дворе меркнет õues hämardub; vrd.
померкнуть
метательный 126 П heite-, viske-, paiske-; метательный снаряд sport viskeriist, heiteriist, метательная машина sõj.
aj.
heiduk, viskemasin, метательное оружие sõj.
aj.
viskerelv, метательное взрывчатое вещество paiskelõhkeaine
мир II 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
мировой I 120 П‣ maailma-, ülemaailmne; maailmakuulus; мировое пространство (maa)ilmaruum, мировая война maailmasõda, мировое время astr.
maailmaaeg, мировая система социализма sotsialismi maailmasüsteem, на мировом рынке maailmaturul, мировые цены maailmaturuhinnad, мировая революция maailmarevolutsioon, ülemaailmne revolutsioon, мировая слава maailmakuulsus;
‣ madalk. vahva, tore, suurepärane; мировой парень vahva ~ tore noormees;
◊ мировая скорбь maailmavalu
модульный 126 П tehn.
moodul-, mooduli-; модульная фреза moodulfrees, модульный принцип moodulipõhimõte, -printsiip
навести 367 Г сов.
→ несов.
наводить‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.
); sõj.
sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
накатить 316а Г сов.
→ несов.
накатывать‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ sisse ~ peale veeretama; накатить бочек в вагон (hulka) vaate vagunisse veeretama, накатить орудие (pärast lasku tagasijooksnud) suurtükki lähteasendisse veeretama;
‣ (без несов.) kõnek. (ootamatult, suurel hulgal) kohale sõitma ~ kaela sadama;
‣ (также безл.) на кого ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema;
‣ на что veerema, rulluma; волна накатила на берег laine veeres kaldale
нарушение 115 С с.
неод.
rikkumine, üleastumine; häirimine, segamine; häire; rike; нарушение общественного порядка avaliku korra rikkumine, нарушение правил уличного движения liikluseeskirjade rikkumine, нарушение трудовой дисциплины töödistsipliini rikkumine, нарушение законодательства о труде tööseadusandluse ~ tööseaduse rikkumine, нарушение закона seaduserikkumine, seadusest üleastumine, нарушение покоя rahurikkumine, нарушение договора lepingumurdmine, нарушение обещания lubaduse täitmata jätmine, нарушение циркуляции tehn.
tsirkulatsioonihäire, ringlushäire, нарушение залегания geol.
lasumusrike
недальнобойный 126 П lähilaske-; недальнобойное оружие lähilaskerelv
несравненно Н võrratult, oivaliselt; tunduvalt, palju; она несравненно хороша ta on võrratult kena ~ imekena, несравненно улучшилось обслуживание teenindamine on tunduvalt ~ tublisti paranenud, несравненно более трудное дело võrratult ~ tunduvalt raskem töö ~ asi ~ lugu, несравненно лучше tunduvalt ~ suuresti ~ palju parem
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обращать 169a Г несов.
→ сов.
обратить‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.
), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.
), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обращение 115 С с.
неод.
‣ (обычно ед. ч.
) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat.
teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj.
ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.
), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj.
kapitaliringlus, обращение товаров maj.
kaubaringlus, издержки обращения maj.
käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
огнестрельный 126 П laske-, tuli-; огнестрельная рана med.
laskehaav, огнестрельное оружие tulirelv, laskeriist
однокалиберный 126 П samakaliibriline, sama ~ ühesuguse kaliibriga; однокалиберное оружие samakaliibrilised ~ ühesuguse kaliibriga relvad
орудие 115 С с.
неод.
‣ (töö)riist, (töö)vahend (ka ülek.
), instrument; земледельческое v сельскохозяйственное орудие põllutööriist, прицепное орудие põll.
haakeriist, орудия охоты jahitarbed, орудия лова püügivahendid, -riistad, орудия производства tootmisvahendid, орудие труда tööriist, язык -- орудие общения keel on suhtlusvahend, орудие классовой борьбы klassivõitluse relv;
‣ sõj. suurtükk; безоткатное орудие reaktiivsuurtükk, береговое орудие ranna(kaitse)suurtükk, дальнобойное орудие kaug(e)laskesuurtükk, артиллерийское орудие suurtükk, командир орудия suurtükikomandör
оружие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) sõj.
relv (ka ülek.
), sõjariist, tapariist; огнестрельное оружие tulirelv(ad), холодное оружие külmrelv(ad), бактериологическое оружие bakterrelv, термоядерное оружие termotuumarelv, оружие массового поражения massihävitusrelv, личное оружие isiklik(ud) relv(ad), именное оружие nimeline relv, стрелковое оружие laskurrelv(ad), -relvastus, призвать к оружию võitlusse ~ relvile kutsuma, браться за оружие ülek.
relvile tõusma ~ asuma, поднять оружие против кого ülek.
kelle vastu relva tõstma, сложить оружие ülek.
relvi maha panema, alla andma, силой оружия добиться чего mida relva jõul saavutama, с оружием в руках relv käes, товарищ по оружию relvavend, печать -- могучее оружие нашего времени ajakirjandus on meie ajastu võimas relv;
◊ бряцать оружием relvi täristama
отселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов.
→ несов.
отселять кого kõnek.
ümber asustama, teise kohta elama panema; отселить кого в другое место keda teise kohta elama panema ~ paigutama
отточенный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г отточить;
‣ прич. → П teritatud;
‣ прич. → П ülek. lihvitud, viimistletud; отточенная фраза lihvitud lause ~ ütlus, отточенная речь lihvitud kõne ~ kõnepruuk ~ sõnatarvitus
перебить 325 Г сов.
→ несов.
перебивать‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перевести 367 Г сов.
→ несов.
переводить‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt.
pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek.
hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перегнать 184 (страд. прич. прош. вр.
перегнанный, кр. ф.
перегнан, перегнаа, перегнао, перегнаы) Г сов.
→ несов.
перегонять‣ кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
‣ кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
‣ что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
пересадить 313a Г сов.
→ несов.
пересаживать‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
подыскать 200 Г сов.
→ несов.
подыскивать кого-что (sobivat) leidma ~ välja valima; подыскать работу tööd leidma, подыскать другое слово teist sõna leidma ~ välja valima
поставить I 278a Г сов.
→ несов.
ставить‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.
); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.
), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek.
uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek.
laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
постный 126 П (кр. ф.
постен, постна, постно, постны)‣ (без кр. ф.
) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.
), söögiõli, постный сахар van.
paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
применить 308 Г сов.
→ несов.
применять‣ что kasutama, tarvitama, kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama, pruukima; применить хитрость kavalust kasutama, применить оружие relva tarvitama ~ kasutama, применить знания на практике teadmisi praktikas rakendama;
‣ что, к чему jur. rakendama, kohaldama; применить закон seadust kohaldama, применить статью закона seaduse paragrahvi kohaldama
пробка 72 С ж.
неод.
‣ kork, punn; tropp; бутылочная пробка pudelikork, резиновая пробка kummikork, поплавок из пробки õngekork, выбить пробку korki pealt lööma, заткнуть пробкой korki peale panema, ледяная пробка в трубе jäätropp ~ jääprunt torus;
‣ el. kork; предохранительная пробка kaitsekork, пробки перегорели korgid on läbi, выбило пробки kõnek. lõi korgid läbi ~ välja;
‣ (без мн. ч.) bot. kork, korkkude, felleem;
‣ kõnek. ummik; на улице образовалась пробка tänaval tekkis liiklusummik;
◊ глуп как пробка kõnek. (on) pururumal, loll kui saabas
производство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ tootmine, valmistamine, valmistus, produtseerimine; производство стали terase tootmine, товарное производство kaubatootmine, промышленное производство tööstuslik tootmine, tööstustootmine, массовое производство hulgitootmine, мелкое производство väiketootmine, ручное производство käsitsitootmine, материальное производство materiaalsete hüvede tootmine, вспомогательное производство abitootmine, основное производство põhitootmine, побочное производство kõrvaltootmine, поточное производство vooltootmine, способ производства tootmisviis, орудия производства töövahendid, средства производства tootmisvahendid, производство средств производства tootmisvahendite tootmine, производство средств потребления tarbekaupade tootmine, сдать в производство tootmisse andma, снять с производства mille tootmist lõpetama, mida tootmisest maha võtma, продукты производства tööstustooted, -toodang, отходы производства tööstusjäätmed, учиться без отрыва от производства töö kõrvalt õppima, внедрение в производство tootmisse juurutamine;
‣ jur. menetlus; публичное производство судебного дела avalik kohtumenetlus, kohtuasja avalikustamine, следственное производство uurimismenetlus;
‣ tegemine, kordasaatmine, sooritamine; производство опытов katsete tegemine, производство расчётов arvelduste tegemine, arveldamine, производство земляных работ mullatööde tegemine;
‣ käitis, tööstusettevõte, vabrik, tehas; уйти с производства käitisest lahkuma, попроситься на производство paluda end tootvale tööle suunata, руководитель производства tööstusettevõtte juhataja, tootmisjuht;
‣ tööstus(haru), tootmisala; автомобильное производство autotööstus, autode valmistamine, текстильное производство tekstiilitööstus, бумажное производство paberitööstus;
‣ ülendamine; производство в офицеры van. ohvitseriks ülendamine
пряный 126 П (кр. ф.
прян, пряна, пряно, пряны) vürtsi-, vürtsine, vürtsikas (ka ülek.
), teravamaitseline, terava maitsega, kirbe, terav (lõhn); пряные растения vürtsitaimed, пряное блюдо vürtsine ~ vürtsikas ~ terava maitsega roog, пряный запах vürtsikas lõhn, пряное слово terav ~ vürtsikas sõna
пустозвонный 126 П kõnek.
tühi(ne), sisutu, sõnakõlksuline; ilukõnetsev; пустозвонная фраза tühi ~ paljas sõnakõlks
пыточный 126 П piina-, piinamis-; пыточное орудие aj.
piinariist
разорванный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г разорвать;
‣ прич. → П lõhkirebitud, lõhkitõmmatud, lõhkikäristatud, lõhkikistud, lõhkine, puruksrebitud, purukstõmmatud, purukskäristatud, purukskistud, katkirebitud, katkitõmmatud, katkikäristatud, katkikistud, katkine, räbaldunud, rebenenud; разорванный чулок katkitõmmatud ~ katkine sukk;
‣ ülek. katkendlik, katkeline; разорванная фраза katkeline fraas
разрядить II 289, 313a Г сов.
→ несов.
разряжать II что‣ laengust vabastama, tühjaks laadima ~ laskma, (laengust v. lõhkemoonast) tühjendama; lahendama (pinge kohta), purgima; разрядить оружие relva tühjaks laadima, разрядить аккумулятор akut tühjendama;
‣ ülek. (pinevust v. pinget) lõdvendama; разрядить обстановку olukorda lahedamaks ~ rahulikumaks ~ pingevabaks tegema ~ muutma;
‣ trük. sõrendama (tähevahesid suurendama)
ракетный I 126 П rakett-, raketi-,; ракетное оружие sõj.
rakettrelv(ad), ракетное вооружение rakettrelvastus, rakettrelvad, ракетный двигатель tehn.
rakettmootor, ракетный самолёт rakettlennuk, ракетный корабль raketilaev, ракетное топливо raketikütus
раскрытие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ avamine (ka ülek.), lahtitegemine; avanemine, lahtiminemine; раскрытие сущности чего mille olemuse avamine, раскрытие значения вопроса küsimuse tähtsuse esiletoomine ~ väljatoomine, раскрытие скобок mat. sulgude avamine, раскрытие цветка õie avanemine, раскрытие шва ehit. vuugi avanemine, раскрытие парашюта langevarju avamine ~ avanemine ~ lahtiminemine, ручное раскрытие (langevarju) käsiavamine, принудительное раскрытие (langevarju) sundavamine;
‣ avalikuks tegemine, avalikustamine, avaldamine, paljastamine; avalikuks ~ ilmsiks ~ nähtavale tulemine, ilmnemine; публичное раскрытие изобретения leiutise avalikuks tegemine ~ avalikustamine, раскрытие обмана pettuse paljastamine;
‣ avastamine; раскрытие преступления kuriteo avastamine;
‣ kõnek. südamelt ärarääkimine
раунд 1 С м.
неод.
sport raund (poksimatšis); в третьем раунде kolmandas raundis, второй раунд переговоров ülek.
läbirääkimiste teine voor
реализовать 172a Г сов. и несов.
что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj.
ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
риторический 129 П retoorika-, retooriline; ülek.
ilukõneline, ülespuhutud; риторический вопрос retooriline küsimus, риторическая фраза ilukõneline ~ ülespuhutud fraas
ручной 120 П‣ käsi-, käe-, käte-, käsitsi-; ручная пила käsisaag, ручной тормоз tehn.
käsipidur, ручная тележка käsikäru, ручной лот mer.
käsilood, ручная швейная машина käsiõmblusmasin, ручной багаж käsipagas, ручная граната sõj.
käsigranaat, ручной мяч sport väravpall, ручная продажа käsimüük, ручной набор trük.
käsiladu, ручные мышцы käelihased, ручные часы käekell, ручное полотенце käterätik, ручная работа käsitsitöö, käsitsitöötamine, ручной труд käsitöö, ручная стирка käsitsipesemine, käsitsipesu, ручное бурение käsitsipuurimine, ручная маслёнка tehn.
õlikann, õlitilguti, ручной пулемёт sõj.
kergekuulipilduja;
‣ kodustatud, taltsutatud; kodustunud, taltsas; ручной ворон kodustatud ~ kodustunud ronk, koduronk, ручной медведь taltsutatud ~ taltsas karu
рынок 23 С м.
неод.
turg (ka maj.
); внешний рынок maj.
välisturg, внутренний рынок maj.
siseturg, мировой рынок maj.
maailmaturg, рынок сбыта maj.
müügiturg, turg, чёрный рынок ülek.
must turg, колхозный рынок kolhoositurg, крытый рынок turuhoone, купить на рынке turult ostma, выбросить на рынок turule paiskama
самодвижущийся 124 П liikur-, iseliikuv; самодвижущийся вагон liikurvagun, самодвижущеся орудие sõj.
mootorsuurtükk
самоотверженность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) ennastsalgavus, enesesalgamine, ohvrimeelsus, eneseohverdavus, eneseohverdus; самоотверженность в борьбе ennastsalgavus võitluses, самоотверженность в труде ennastunustavus töös
самоходный 126 П liikur-, iseliikuv; самоходное орудие sõj.
liikursuurtükk, самоходная баржа liikurpraam, самоходная машина liikurmasin, самоходный комбайн liikurkombain, самоходное шасси šassiitraktor
сверхдальнобойный 126 П sõj.
ülikaug(laske)-; сверхдальнобойное орудие ülikaug(laske)suurtükk
сдать 225 (прош. вр.
сдало) Г сов.
→ несов.
сдавать‣ кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek.
maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
‣ kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
‣ что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
‣ что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
скважина 51 С ж.
неод.
‣ pragu, pilu, auk; замочная скважина lukuauk, скважина двери uksepragu, uksepilu;
‣ geol., mäend., hüdr. puurauk, lõhkeauk; poor, urge, urve, tühik, tühimik, kavern; буровая скважина puurauk, опытная скважина prooviauk, katsepuurauk, газовая скважина gaasipuurauk, скважина в грунте pinnasepuurauk, артезианская скважина (arteesia) puurkaev, устье скважины puuraugu suue, скважины в металле met. metallipoorid
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сложить I 311a Г сов.
→ несов.
складывать‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
смертоносный 126 П (кр. ф.
смертоносен, смертоносна, смертоносно, смертоносны) surmatoov, surmav, tappev; смертоносное оружие surmatoov relv, смертоносный яд surmav mürk
срубный 126 П puu-, puit-; срубный колодец puuraketega ~ puitraketega kaev, срубное жилище rõhtpalkelamu
стёртый 119‣ страд. прич. прош. вр. Г стереть;
‣ прич. → П hõõrdunud, kulunud (ka ülek.); стёртая нога ärahõõrutud ~ hõõrdunud jalg, стёртая монета kulunud münt, стёртые ступеньки kulunud astmed, стёртая фраза kulunud ~ äraleierdatud ütlus, стёртая надпись kustunud kiri (näit. hauaplaadil)
струнка 72 С ж.
неод.
dem.
(pilli) keel; (pingul) nöör ~ traat; riputustraat;
◊ слабая струнка кого, чья kelle hell ~ nõrk koht; ходить как по струнке перед кем, у кого kõnek.
nööri mööda käima kelle ees, nagu nööri peal olema; вытягиваться ~ вытянуться в струнку kõnek.
(1) перед кем kelle ees end tikksirgeks ajama, (2) pillikeelena pingul olema
тем I союз seda; я здесь нужен, тем труднее мне уехать mind on siin vaja ja seda raskem on ära sõita, тем более, что союз seda enam, et, для кого тем более частица seda enam kelle jaoks, тем не менее союз sellest hoolimata, sellele vaatamata, тем лучше seda parem, я и раньше не ходил в кино, а сейчас тем более ma ei käinud varemgi kinos, veel vähem praegu
термоядерный 126 П termotuuma-; термоядерная реакция füüs.
termotuumareaktsioon, термоядерное оружие termotuumarelv
торцевой 120 П‣ ots-, laup-; торцевая фреза laupfrees, otsfrees, торцевая сварка põkk-keevitus;
‣ (sillutus)pakk-, paku-
трафаретный 126 П‣ trafarett-, trafareti-; трафаретная печать sõeltrükk, siid(trafarett)trükk, serigraafia;
‣ (кр. ф. трафаретен, трафаретна, трафаретно, трафаретны) ülek. trafaretne, šabloon(ili)ne, käibe-, üldtuntud, äraleierdatud (kõnek.), kulunud; трафаретная фраза trafaretne ~ kulunud fraas, käibefraas, трафаретная улыбка valvenaeratus, трафаретный приём tuntud ~ kulunud võte
трение 115 С с.
неод.
hõõrumine (ka ülek.
), hõõrdumine; hõõre; трение чего обо что mille hõõrumine mille vastu, трение друг о друга teineteise ~ üksteise vastu hõõrumine ~ hõõrdumine, трения между друзьями sõpradevahelised hõõrumised, внутреннее трение meh.
sisehõõrdumine, sisehõõre, трение скольжения meh.
liugehõõrdumine, коэффициент трения meh.
hõõrdetegur, сила трения meh.
hõõrdejõud, шум трения hõõrdumiskahin, износиться от трения hõõrdumisest kuluma
трёхдюймовый 119 П kolmetolline; трёхдюймовый гвоздь kolmetolline nael, трёхдюймовое орудие aj.
kolmetolline suurtükk
трофейный 126 П trofee-; трофейное оружие trofeerelv
трудный 126 П (кр. ф.
труден, трудна, трудно, трудны и трудны) raske, vaevarikas, vaevanõudev, keerukas, keeruline, vaevaline, vaevane; трудный вопрос raske küsimus, трудный текст raske ~ keeruline tekst, трудное дело keerukas asi, трудный экзамен raske eksam, трудная жизнь raske ~ ränk ~ karm elu, трудное положение raske ~ keeruline olukord, трудная задача raske ~ keerukas ülesanne, kõva pähkel, трудная работа raske ~ ränk töö, трудный путь raske ~ vaevaline tee ~ teekond, трудный ребёнок kõurik, raskesti kasvatatav laps, трудное дыхание raskendatud hingamine
трупный 126 П laiba-, koolnu-, surnu-; трупное окоченение koolnukangestus, трупный яд koolnumürk, laibamürk, ptomaiin, трупное пятно koolnulaik, трупный запах laibalehk, surnuhais, surnulehk
уверение 115 С с.
неод.
в чём veenmine, kinnitus, tõendus; уверение в дружбе sõpruse kinnitus, по уверению кого kelle kinnitust mööda
уверить 269a Г сов.
→ несов.
уверять кого-что, в чём‣ veenma, uskuma panema; он уверил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses, ta pani meid uskuma, et tal on õigus;
‣ kinnitama, tõendama; уверить в дружбе sõprust kinnitama, смею вас уверить julgen teile kinnitada, kinnitan teile
ум 2 С м.
‣ неод.
mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.
); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek.
on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
уничтожение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ hävitamine, hävitus, põrmustamine (ka ülek.), põrmustus, põrmutallamine; уничтожение врага vaenlase hävitamine, огонь на уничтожение sõj. hävitustuli, уничтожение вредителей растений taimekahjurite hävitamine, оружие массового уничтожения massihävi(tus)relv;
‣ likvideerimine, (ära)kaotamine; уничтожение дурного запаха haisuärastus
упорство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) visadus, kangekaelsus, järeleandmatus, sihikindlus, meelekindlus, pingelisus, püsivus; упорство в достижении цели visadus ~ sihikindlus eesmärgi saavutamisel, упорство в борьбе visadus ~ visa vastupanu võitluses, упорство в труде visadus ~ sihikindlus töös, с упорством трудиться pingeliselt ~ visalt töötama, упорство воли tahtekindlus
управление 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) juhtimine, valitsemine, juhatamine, haldamine, haldus, administreerimine; ohjamine (töö konkreetne juhtimine); reguleerimine; дистанционное управление eemaltjuhtimine, автоматическое управление automaatjuhtimine, управление вручную, ручное управление käsi(tsi)juhtimine, цифровое управление info arvjuhtimine, digitaaljuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), управление судном laevajuhtimine, управление автомобилем autojuhtimine, управление государством riigi juhtimine ~ valitsemine, государственное управление riiklik haldamine, управление хозяйством majandi juhtimine ~ haldamine, управление технологическим процессом protsessijuhtimine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, управление войсками väejuhtimine, vägede juhatamine, под управлением кого kelle juhtimisel ~ juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel ~ dirigeerimisel ~ dirigendikepi ~ taktikepi all, пульт управления juht(imis)pult, juht(imis)kilp, рычаг управления juht(imis)kang, juht(imis)hoob, самолёт потерял управление lennuk kaotas juhitavuse, управление рулём roolimine, сеточное управление raad.
võretüürimine, управление данными info andmeohjamine, управление прерываниями info katkestustöötlus (arvutisüsteemides), управление горным давлением mäend.
mäerõhu reguleerimine;
‣ juhtimisseade, juhtimisseadmed; рулевое управление aut. rool, управление самолётом lennukijuhtimisseadmed, мягкое управление lenn. trossjuhtimisseadmed;
‣ valitsus, halle (halde), juhatus; статистическое управление statistikavalitsus, строительное управление ehitusvalitsus, ehitushalle, плановое управление министерства ministeeriumi plaanivalitsus ~ plaanihalle, управление школ koolivalitsus, koolihalle, волостное управление vallavalitsus, управление порта sadamavalitsus, sadamakontor, главное управление peavalitsus, центральное управление keskvalitsus;
‣ (без мн. ч.) lgv rektsioon, (muuteline) sõltumus; глагольное управление verbirektsioon, verbisõltumus, сильное управление seotud ~ määrav rektsioon, слабое управление vaba ~ süntaktiline rektsioon
усидчивый 119 П (кр. ф.
усидчив, усидчива, усидчиво, усидчивы) püsiv, kannatlik, visa (töös); усидчивый ученик visa ~ sihikindel õpilane, усидчив в труде püsiv ~ kannatlik ~ visa töös
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п.
уши, род. п.
ушей, дат. п.
ушам, твор. п.
ушами, предл. п.
об ушах) С с.
неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.
); наружное ухо anat.
väliskõrv, внутреннее ухо anat.
sisekõrv, среднее ухо anat.
keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek.
keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek.
kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool.
merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
фехтовальный 126 П vehklemis-; фехтовальное оружие vehklemisrelv, фехтовальный приём vehklemisvõte, фехтовальное искусство vehklemiskunst, фехтовальный зал vehklemissaal
фраза 51 С ж.
неод.
fraas (lõpetatud kõnelõik; sõnakõlks; muus.
muusikalise teema osa); väljend; громкие фразы kõlavad ~ õõnsad ~ suured sõnad, левацкие фразы pahempoolitsev sõnadetegemine, избитая фраза kulunud ~ äraleierdatud väljend ~ fraas, пышная фраза ülespuhutud fraas, музыкальная фраза muusikaline fraas, трескучая фраза kõlavad ~ suured sõnad, kärarikas sõnakõlks, пустая фраза (tühi) sõnakõlks, составить фразу lauset koostama, отделаться общими фразами üldise jutuga toime saama, прикрываться лицемерными фразами end meelitleva jutuga pantserdama, kahekeelsete fraaside taha pugema
франко- I часть сложных слов Prantsuse, prantsuse; Франко-Прусская война Prantsuse-Preisi sõda
франко- II часть сложных слов maj. franko (saadetise saajale maksuvaba, saatekuludeta)
фреза 51 С ж.
неод.
tehn.
frees (lõikeriist; pinnase töötlemise seade); дисковая фреза ketasfrees, пальцевая ~ концевая фреза tappfrees, резьбовая фреза keermefrees, отрезная фреза metalliketassaag, mahalõikefrees, чистовая фреза silu(mis)frees, обдирочная фреза koorimisfrees, коническая фреза koonusfrees, торцевая ~ торцовая фреза laupfrees, otsfrees, угловая фреза nurkfrees, фасонная фреза kujufrees, profiilfrees, червячная фреза tigufrees, почвенная фреза mullafrees, maafrees
фронда 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ aj. pr. ‘fronde’ (absolutismivastane liikumine Prantsusmaal XVII saj.);
‣ ülek. liter. mässumeelsus, rahulolematus
фронт 3 С м.
неод.
‣ front (sõj.
rinne, ka ülek.
, väerind van.
; esikülg; esi; meteor.
erinevate omadustega õhumasside kokkupuutepind); второй фронт aj.
teine rinne, идеологический фронт ideoloogiline rinne, ideoloogiarinne, народный фронт rahvarinne, национальный фронт rahvusrinne, национальный фронт освобождения rahvuslik vabastusrinne, фронт работ tööesi, töörinne, фронт погрузки laadimisesi, laadimisrinne, фронт волны lainerinne, фронт пламени leegirinne, холодный фронт meteor.
külmafront, фронт импульса el.
impulsi külg, линия фронта rindejoon, сплошной фронт sõj.
pidev rinne, lausrinne, фронт окружения sõj.
piiramisrinne, фронт прорыва sõj.
läbimurdelõik, фронт ударной волны sõj.
lööklaine rinne, уйти ~ отправиться на фронт rindele minema, отправить на фронт rindele saatma, прорвать фронт rinnet läbi murdma, по фронту rinnetpidi, по линии фронта rinnetpidi, rindejoont pidi, piki rinnet, на фронте rindel;
‣ van. rivi; выстроить во фронт ühte viirgu üles rivistama, rivisse panema ~ seadma, фронт самолётов sõj. lennukite viirg(rivi);
◊ на два фронта kahel rindel; единым фронтом ühise rindena, ühiselt; стать ~ вытянуться во фронт valveseisangut võtma
хвататься 165 Г несов.
‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama; хвататься за шапку mütsi haarama, хвататься за оружие relva haarama, хвататься руками kätega haarama, хвататься за руки kätest kinni haarama, хвататься за чью мысль kelle mõttest kinni haarama, хвататься за перо ülek.
sulge haarama, хвататься за любую работу igast tööotsast kinni hakkama ~ haarama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma; он не знал, за что хвататься ta ei teadnud, kust otsast peale hakata ~ millest pihta hakata, хвататься за всё kõike korraga tegema, хвататься за книгу lugema ~ raamatu kallale asuma;
‣ страд. к хватать I;
◊ хвататься за ум aru ~ mõistust pähe võtma, mõistlikumaks muutuma; vrd. схватиться
химический 129 П keemia-, kemo-, keemiline; химическая промышленность keemiatööstus, химический завод keemiatehas, химическая лаборатория keemialabor, химическое сырьё keemiatoore, keemiatooraine, химическая технология keemiatehnoloogia, химическое оружие keemiarelv, химическая формула keemiavalem, химические знаки keemiasümbolid, keemia sümbolid, химическое вещество keemiline aine, химическое соединение keemiline ühend, химический состав keemiline koostis, химическая реакция keemiline reaktsioon, химический синтез keemiline süntees, химическая физика keemiline füüsika, kemofüüsika, химическая чистка keemiline puhastus, kemopuhastus, химическая завивка keemlised lokid, химический карандаш keemiline pliiats, tindipliiats, кандидат химических наук keemiakandidaat, химическая блондинка kõnek.
vesinikublondiin, химический ожог söövitushaav, химическая тревога gaasihäire, химический стакан keeduklaas, химическое выветривание geol.
porsumine (keemiline murenemine)
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.
), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek.
kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
ходячий 124 П‣ ränd-, rändav; kõnek.
käiv, liikuv; ходячий больной käiv ~ liikuv haige;
‣ käibe-, käibiv, üldtarvitatav, (laialt) levinud; ходячая фраза käibefraas, ходячая мораль käibemoraal;
‣ ülek. kõnek. iroon. ehtne, kehastunud; ходячая честность ausus ise, üleni ~ üdini ausus, aususe kehastus;
◊ ходячая газета kõnek. iroon. elav ajaleht, keelekandja, külakell, (küla) kobruleht; ходячая монета iroon. labatõde, aabitsatõde, truism; ходячая энциклопедия elav entsüklopeedia ~ leksikon (inimese kohta)
холодный 126 П (кр. ф.
холоден, холодна, холодно, холодны и холодны)‣ külm(-), jahe (ka ülek.
), ükskõikne; холодная вода külm vesi, холодный ветер külm tuul, холодная осень külm sügis, холодное копчение külmsuitsutus, холодное оружие külmrelv, холодные блюда külmroad, холодные закуски külmad suupisted, холодный чай külm ~ jahtunud tee, холодный пояс geogr.
külmvööde, холодная прокатка tehn.
külmvaltsimine, холодная штамповка ~ холодное штампование tehn.
külmstantsimine, холодная эмиссия füüs.
külmemissioon, elektrostaatiline emissioon, холодное течение külm hoovus, холодный источник külmaveeallikas, холодный душ külm dušš ~ kümblus, холодный пот külm higi, холодная рука külm käsi, холодное пальто külm mantel, холодная война pol.
külm sõda, холодный свет külm valgus, холодный тон külm (värvi)toon, холодное сердце külm süda, холодная красота külm ~ kiretu ilu, холодный человек külm ~ ükskõikne inimene, холодный приём külm ~ jahe ~ ebasõbralik vastuvõtt, холодный расчёт külm arvestus, холодный взгляд jahe pilk, холодный ответ jahe vastus, холоден душой külm ~ ükskõikne, külma ~ ükskõikse hingelaadiga, холоден от природы ~ по натуре loomult kiretu ~ tuim, холодная укладка vesilained;
‣ ülek. külmavereline, külma ~ kaine peaga, külmalt arvestav, mõistusel põhinev; холодное решение külma arvestusega ~ kaine kaalutlusega tehtud otsus, холодная сосредоточенность kaine keskendumine;
‣ kõnek. van. algeliste tööriistadega ~ primitiivsel viisil töötav (tavaliselt tänaval); холодный сапожник tänavakingsepp;
‣ П → С холодная ж. неод. van. madalk. soolaputka;
‣ П → С холодное с. неод. külmroog
хрупкий 122 П (кр. ф.
хрупок, хрупка, хрупко, хрупки; сравн. ст.
хрупче) rabe(-), habras (ka ülek.
); хрупкая порода rabe kivim, хрупкий лёд rabe ~ habras jää, хрупкое железо habras raud, хрупкое здоровье kehvake ~ õrn tervis, хрупкая девушка habras tütarlaps ~ neiu
хрупче сравн. ст. П хрупкий
цветистый 119 П (кр. ф.
цветист, цветиста, цветисто, цветисты)‣ õierikas, õiekas, õierohke, lillerikas, lillerohke, lilline, õites; цветистый луг lilline ~ lilli täis aas ~ niit;
‣ (suure)lilleline, lillmustriga; цветистый платок (suure)lilleline rätik;
‣ värvikas, värvikirev, värviergas, erksavärviline; цветистый ковёр erksate värvidega ~ erksavärviline vaip;
‣ ülek. lilleline, üleilustatud; цветистая фраза lilleline väljend ~ fraas
цельный 126 П‣ tervik-, ühes(t) tükis(t); цельная фреза tehn.
tervikfrees, цельный подшипник tehn.
terviklaager (poolitamatu laager);
‣ puhas; цельное молоко täispiim, цельное вино puhas vein;
‣ (кр. ф. целен, цельна, цельно, цельны) ülek. terviklik; цельная натура terviklik natuur ~ loomus, цельное впечатление terviklik mulje;
‣ madalk. terve, kogu; цельный день täispäev, päev otsa, päev läbi, kogu ~ terve päeva;
‣ (кр. ф. целен, цельна, цельно, цельны) madalk. terve, vigastamata, puutumata; все вещи цельны kõik asjad on terved ~ puutumata
червячный 126 П tehn.
tigu-; червячная передача tiguülekanne, tiguajam, червячное колесо tiguratas, червячная фреза tigufrees, червячный насос kruvipump, vintpump
четырёхдюймовый 119 П neljatolline; четырёхдюймовое орудие aj.
neljatolline suurtükk
что I 159 М‣ mis; kõnek.
miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek.
mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek.
kõnek.
nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek.
sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
‣ в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
‣ в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
◊ ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
шестидюймовый 119 П kuuetolline; шестидюймовый гвоздь kuuetolline nael, шестидюймовое орудие kuuetolline suurtükk, шестидюймовый снаряд kuuetolline mürsk
шитьё 113a С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ õmblemine, õmblus; ручное шитьё käsitsi õmblemine, käsiõmblus, машинное шитьё, шитьё на машинке masinõmblus, шитьё проволокой traatõmblus, traatimine, шитьё нитками trük. niitõmblus, курсы шитья õmbluskursused;
‣ tikand, väljaõmblus; золотое шитьё kuldtikand, платье с шитьём tikandiga (kaunistatud) kleit;
‣ õmblustöö, tikkimistöö; незаконченное шитьё lõpetamata õmblustöö, сидеть за шитьём õmblustöö taga istuma;
‣ tikitud ~ väljaõmmeldud esemed; всюду было шитьё kõikjal olid tikitud ~ väljaõmmeldud esemed ~ asjad
штампованный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г штамповать;
‣ прич. → П stants-, stantsitud; штампованная деталь stantsitud detail, штампованная цепь stantsitud kett;
‣ прич. → П ülek. stamp-, trafaretne, šabloon(ili)ne, kulunud; штампованные слова stampsõnad, trafaretsed ~ kulunud sõnad, штампованная фраза, штампованное выражение kulunud väljend, штампованный обрaз stamptegelane, stampkuju (kirjandusteoses)
электросверло 98 С ж.
неод.
elektripuur(masin); ручное электросверло käsielektripuur(masin)
ядерный 126 П tuuma-, tuumade; nukleo-, nukleaar-, nukleaarne; ядерная плазма biol.
tuumaplasma, nukleoplasma, karüoplasma (rakus), ядерное топливо tuumakütus, ядерная физика tuumafüüsika, ядерная химия tuumakeemia, ядерная техника tuumatehnika (tuumaenergia rakendamisega tegelev tehnika haru), ядерная энергетика tuumaenergeetika, ядерная энергия tuumaenergia, ядерная электростанция tuumaelektrijaam, aatomielektrijaam, tuumajõujaam, aatomijõujaam, ядерный реактор füüs.
tuumareaktor, ядерная реакция tuumareaktsioon, ядерная стабильность tuuma stabiilsus, ядерное столкновение tuumade kokkupõrge, ядерный взрыв tuumaplahvatus, ядерная война tuumasõda, ядерная ракета tuumarakett, ядерная бомба sõj.
tuumapomm, ядерное оружие sõj.
tuumarelv, ядерное испытание, испытание ядерного оружия tuumakatsetus, tuumarelvakatsetus, tuumarelva katsetamine
ярунок 24 С м.
неод.
tehn.
puidut.
eerungnurgik, tiidus(nurgik), kaldnurgik (45-kraadine nurgik)
ярусный 126 П‣ rõdu-;
‣ järguline, astmeline; ярусная долина järguline ~ astmeline org, ярусное расположение järguline ~ astmeline paigutus, ярусные заряды mäend. astmeliselt paigutatud laengud;
‣ bot., mets. (puistu)rinde-, rindeline;
‣ geol. ladejärgu-;
‣ mäend. alapaneeli-; ярусный штрек alapaneelistrekk;
‣ (õnge)jada-; ярусные крючки õngejadakonksud, ярусный лов õngejadaga ~ põhjaõngedega püük, jadapüük