[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 66 artiklit
библиография 89 С ж. неод. bibliograafia; библиография по истории русской музыки vene muusika bibliograafia, библиография технических журналов tehnikaajakirjade bibliograafia
бумага I 69 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) paber; газетная бумага ajalehepaber, наждачная бумага smirgelpaber, нотная бумага noodipaber, папиросная бумага paberossipaber, писчая бумага kirjutuspaber, копировальная бумага kopeerpaber, söepaber, мелованная бумага kriitpaber, потребительская бумага tarbepaber, почтовая бумага kirjapaber, postpaber, промокательная бумага kuivatuspaber, обёрточная бумага pakkepaber, фильтровальная бумага filterpaber, плотная бумага paks paber, kartong, бумага в клетку ruuduline paber, бумага в линейку jooneline paber, изложить на бумаге paberile panema, марать бумагу kõnek. iroon. paberit määrima, просится на бумагу kipub paberile;
‣ paber, (ametlik) dokument;
‣ бумаги мн. ч. paberid, käsikirjad, isiklikud dokumendid; rahatähed; ценные бумаги väärtpaberid, у него бумаги не в порядке tema paberid ei ole korras, рыться в бумагах paberites tuhnima
‣ (без мн. ч.) paber; газетная бумага ajalehepaber, наждачная бумага smirgelpaber, нотная бумага noodipaber, папиросная бумага paberossipaber, писчая бумага kirjutuspaber, копировальная бумага kopeerpaber, söepaber, мелованная бумага kriitpaber, потребительская бумага tarbepaber, почтовая бумага kirjapaber, postpaber, промокательная бумага kuivatuspaber, обёрточная бумага pakkepaber, фильтровальная бумага filterpaber, плотная бумага paks paber, kartong, бумага в клетку ruuduline paber, бумага в линейку jooneline paber, изложить на бумаге paberile panema, марать бумагу kõnek. iroon. paberit määrima, просится на бумагу kipub paberile;
‣ paber, (ametlik) dokument;
‣ бумаги мн. ч. paberid, käsikirjad, isiklikud dokumendid; rahatähed; ценные бумаги väärtpaberid, у него бумаги не в порядке tema paberid ei ole korras, рыться в бумагах paberites tuhnima
ворошить 287a Г несов. что kaarutama; sasima; ворошить сено heina kaarutama, ветер ворошит бумаги на столе tuul sasib pabereid laual, ворошить прошлое ülek. minevikus sorima
выкраивать 168a Г несов. → сов. выкроить что, из чего
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
доносить I Г несов. → сов. донести
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
зарыться 347 Г сов. → несов. зарываться во что
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
извод I 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ raiskamine, kulutus, kulutamine, kulu; извод бумаги paberi raiskamine, paberikulu, извод денег raha raiskamine;
‣ madalk. hävitamine, hukutamine;
‣ kius, kiusamine, tüütamine
‣ raiskamine, kulutus, kulutamine, kulu; извод бумаги paberi raiskamine, paberikulu, извод денег raha raiskamine;
‣ madalk. hävitamine, hukutamine;
‣ kius, kiusamine, tüütamine
измарать 165a Г сов. → несов. измарывать что kõnek. määrima (ka ülek.), mustaks tegema; измарать платье kleiti mustaks tegema, измарать много бумаги palju paberit määrima
касаться 165 Г несов. → сов. коснуться кого-чего, чем puudutama (ka ülek.), riivama, puutuma (ka ülek.); касаться рукой земли käega maad puudutama, касаться головой потолка peaga lage riivama ~ puudutama, peaga lakke ulatuma, это меня не касается see ei puutu minusse, see mind ei puuduta, разговор касается музыки jutt käib muusikast
котироваться 171 Г несов.
‣ во что, без доп. maj. koteeruma, hinnatud olema (ka ülek.); этот писатель котируется невысоко seda kirjanikku ei hinnata kuigi kõrgelt;
‣ maj. börsil käibima; эти ценные бумаги больше не котируются need väärtpaberid ei käibi enam börsil;
‣ страд. к котировать несов.
‣ во что, без доп. maj. koteeruma, hinnatud olema (ka ülek.); этот писатель котируется невысоко seda kirjanikku ei hinnata kuigi kõrgelt;
‣ maj. börsil käibima; эти ценные бумаги больше не котируются need väärtpaberid ei käibi enam börsil;
‣ страд. к котировать несов.
лист II 2 С м. неод.
‣ (paberi)leht; poogen; больничный лист haigusleht, подписной лист (eel)tellimisleht, опросный лист küsitlusleht, путевой лист sõiduleht, титульный лист tiitelleht, исполнительный лист jur. täiteleht, лист бумаги paberileht, -poogen, авторский лист autoripoogen, печатный лист trükipoogen, рукопись в десять листов kümnepoognane käsikiri, петь с листа noodist ~ lehest laulma, похвальный лист van. kiituskiri;
‣ plaat, tahvel; фанерный лист vineertahvel, лист железа (raud)plekitahvel
‣ (paberi)leht; poogen; больничный лист haigusleht, подписной лист (eel)tellimisleht, опросный лист küsitlusleht, путевой лист sõiduleht, титульный лист tiitelleht, исполнительный лист jur. täiteleht, лист бумаги paberileht, -poogen, авторский лист autoripoogen, печатный лист trükipoogen, рукопись в десять листов kümnepoognane käsikiri, петь с листа noodist ~ lehest laulma, похвальный лист van. kiituskiri;
‣ plaat, tahvel; фанерный лист vineertahvel, лист железа (raud)plekitahvel
любитель 10 С м. од.
‣ huviline, harrastaja; любитель музыки muusikaharrastaja, любитель живописи maalikunstihuviline, любитель спорта spordisõber, любитель кофе kohvisõber, он любитель поесть ta armastab hästi süüa;
‣ asjaarmastaja, amatöör
‣ huviline, harrastaja; любитель музыки muusikaharrastaja, любитель живописи maalikunstihuviline, любитель спорта spordisõber, любитель кофе kohvisõber, он любитель поесть ta armastab hästi süüa;
‣ asjaarmastaja, amatöör
марание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. määrimine; sodimine, kritseldamine; kritseldis; trük. määrdumine; марание бумаги ülek. paberimäärimine
набросать 165a Г сов. → несов. набрасывать
‣ что, чего, чем (ajapikku, suurel hulgal) peale ~ täis viskama ~ pilduma ~ loopima; набросать бумаги на пол paberit ~ pabereid maha pilduma;
‣ что visandama, visandit ~ eskiisi tegema, skitseerima; kiiruga valmis viskama; набросать план plaani visandama, набросать несколько слов на бумагу mõnda sõna ~ rida paberile panema
‣ что, чего, чем (ajapikku, suurel hulgal) peale ~ täis viskama ~ pilduma ~ loopima; набросать бумаги на пол paberit ~ pabereid maha pilduma;
‣ что visandama, visandit ~ eskiisi tegema, skitseerima; kiiruga valmis viskama; набросать план plaani visandama, набросать несколько слов на бумагу mõnda sõna ~ rida paberile panema
накидать 165a Г сов. → несов. накидывать
‣ что, чего, куда kokku ~ täis viskama ~ loopima; накидать бумаги на пол paberitükke maha loopima, накидать как попало hooletult ~ kuidas juhtub viskama;
‣ что, чем ülek. van. visandama, skitseerima
‣ что, чего, куда kokku ~ täis viskama ~ loopima; накидать бумаги на пол paberitükke maha loopima, накидать как попало hooletult ~ kuidas juhtub viskama;
‣ что, чем ülek. van. visandama, skitseerima
накомкать 164a Г сов. что, чего kõnek. (mingil hulgal) kägardama ~ kägrutama; накомкать бумаги paberit (nutsakusse) kägardama, накомкать белья в шкаф pesu kägrutades kappi tuupima ~ toppima
нарвать II 217a Г сов. → несов. нарывать III что, чего
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
‣ (mingit hulka) noppima ~ korjama; нарвать цветов lilli noppima, нарвать черешен mureleid korjama;
‣ (mingit hulka) katki rebima; нарвать бумаги paberit tükkideks rebima;
◊ нарвать уши кому madalk. kõrvu tuliseks tegema kellel
настричь 376 Г сов. → несов. настригать что, чего (mingit hulka) pügama; (mingit hulka kääridega) lõikuma, tükeldama, tükkideks lõikama; настричь шерсти villa pügama ~ saama, настричь бумаги paberit lõikuma
неприкасаемый 119 П (кр. ф. неприкасаем, неприкасаема, неприкасаемо, неприкасаемы) puutumatu; его бумаги неприкасаемы tema pabereid ei tohi keegi puutuda
область 92 С ж. неод.
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
обрезок 23 С м. неод.
‣ (lõikamisel tekkinud) tükk, ots, jupp;
‣ обрезки мн. ч. lõikmed, jäätmed; обрезки бумаги paberilõikmed, обрезки мяса lihalõikmed
‣ (lõikamisel tekkinud) tükk, ots, jupp;
‣ обрезки мн. ч. lõikmed, jäätmed; обрезки бумаги paberilõikmed, обрезки мяса lihalõikmed
обрывок 23 С м. неод. tükk, katkend, fragment (ka ülek.); обрывки бумаги paberitükid, обрывки туч pilveräbalad, -viirud, -ribad, обрывки слов sõnapudemed, обрывки мыслей mõttekillud, обрывки воспоминаний mälestuskillud
отшить 325 (буд. вр. отошью, отошьёшь...) Г сов. → несов. отшивать
‣ что lahti kiskuma (näit. voodrilaudu); lahti harutama ~ võtma; отшить бумаги из дела (õmmeldud) kaustast pabereid lahti harutama;
‣ кого ülek. madalk. nina pihta andma, minema lööma;
‣ (без несов.) что, без доп. kõnek. õmblustööd ~ õmblemist lõpetama
‣ что lahti kiskuma (näit. voodrilaudu); lahti harutama ~ võtma; отшить бумаги из дела (õmmeldud) kaustast pabereid lahti harutama;
‣ кого ülek. madalk. nina pihta andma, minema lööma;
‣ (без несов.) что, без доп. kõnek. õmblustööd ~ õmblemist lõpetama
перегнуть 336a (страд. прич. прош. вр. перегнутый, кр. ф. перегнут, перегнутьа, перегнутьо, перегнутьы) Г сов. → несов. перегибать
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
перемешаться 165 Г сов. → несов. перемешиваться с кем-чем, без доп. segunema, segamini ~ segi minema (ka ülek.); книги и бумаги перемешались raamatud on muude paberitega segi, всё в голове перемешалось kõik läks peas segi
перемотчик 18 С м. од. (ümber)kerija; (ümber)rullija; mähkija; poolija; перемотчик нити niidikerija, перемотчик бумаги paberirullija
переоформить 279 Г сов. → несов. переоформлять что ümber vormistama; ваши бумаги следует переоформить teie paberid tuleb uuesti ~ teisiti ~ ümber vormistada
перетрясти 364 Г сов. → несов. перетрясать что
‣ (järgemööda kõike v. palju) läbi ~ puhtaks raputama ~ saputama ~ soputama ~ kloppima; перетрясти ковры vaipu kloppima, перетрясти всю одежду rõivaid puhtaks kloppima;
‣ ülek. läbi tuhnima ~ sorima ~ sõeluma; перетрясти портфель portfelli läbi tuhnima, перетрясти все бумаги kõiki pabereid läbi sorima
‣ (järgemööda kõike v. palju) läbi ~ puhtaks raputama ~ saputama ~ soputama ~ kloppima; перетрясти ковры vaipu kloppima, перетрясти всю одежду rõivaid puhtaks kloppima;
‣ ülek. läbi tuhnima ~ sorima ~ sõeluma; перетрясти портфель portfelli läbi tuhnima, перетрясти все бумаги kõiki pabereid läbi sorima
плоение 115 С с. неод. (без мн. ч.) van.
‣ lainestamine, gofreerimine (kurdude v. mustri sissepressimine); плоение бумаги paberi gofreerimine;
‣ (juuste) lainestus, vesilainete tegemine
‣ lainestamine, gofreerimine (kurdude v. mustri sissepressimine); плоение бумаги paberi gofreerimine;
‣ (juuste) lainestus, vesilainete tegemine
пожечь 377 Г сов. что
‣ (kõike) ära ~ maha põletama; пожечь бумаги (kõiki) pabereid ära põletama, засуха пожгла хлеба vili on põuast kõrbenud;
‣ (mõnda aega) põletama;
‣ kõnek. kõike ~ palju kütust ära kulutama
‣ (kõike) ära ~ maha põletama; пожечь бумаги (kõiki) pabereid ära põletama, засуха пожгла хлеба vili on põuast kõrbenud;
‣ (mõnda aega) põletama;
‣ kõnek. kõike ~ palju kütust ära kulutama
притягательный 126 П (кр. ф. притягателен, притягательна, притягательно, притягательны) liter. köitev, kütkestav, haarav, paeluv, kaasakiskuv, külgetõmbav; притягательная сила музыки muusika paeluvus ~ haaravus ~ võlujõud
проветривание 115 С с. неод. õhutamine, õhutus, tuulutamine, tuulutus, ventilatsioon; проветривание комнаты toa tuulutamine ~ tuuldumine, проветривание бумаги trük. paberi õhustamine
проклейка 75 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) liimitamine, liiming, kliisterdamine, kliisterdus; смоляная проклейка vaikliimitamine, проклейка бумаги paberi liiming, сплошная проклейка lauskliisterdus;
‣ kleep, liim;
‣ liimitatud koht
‣ (без мн. ч.) liimitamine, liiming, kliisterdamine, kliisterdus; смоляная проклейка vaikliimitamine, проклейка бумаги paberi liiming, сплошная проклейка lauskliisterdus;
‣ kleep, liim;
‣ liimitatud koht
прошить 325 Г сов. → несов. прошивать что
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
путать 164a Г несов.
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama, ära vahetama; путать пряжу lõnga sassi ajama, путать бумаги pabereid segamini ajama, путать даты kuupäevi segi ajama, путать имена nimesid segi ajama ~ ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;
‣ кого, чем kõnek. (kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi ~ segadusse ajama; путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi ~ jutulõnga sassi ajama, путать планы kelle plaane segi lööma ~ ajama;
‣ 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;
‣ кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;
‣ кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust);
◊ путать следы jälgi segama; vrd. запутать, напутать, спутать
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama, ära vahetama; путать пряжу lõnga sassi ajama, путать бумаги pabereid segamini ajama, путать даты kuupäevi segi ajama, путать имена nimesid segi ajama ~ ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;
‣ кого, чем kõnek. (kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi ~ segadusse ajama; путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi ~ jutulõnga sassi ajama, путать планы kelle plaane segi lööma ~ ajama;
‣ 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;
‣ кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;
‣ кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust);
◊ путать следы jälgi segama; vrd. запутать, напутать, спутать
разбирать 169a Г несов. → сов. разобрать
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
разворошить 287a Г сов. что, чем kõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено (1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумаги pabereid sassi ajama, разворошить прошлое ülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниями ülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
разграфить 300a Г сов. → несов. разграфлять что lahterdama, lahtriteks jaotama, lahtreid joonima; разграфить лист бумаги paberilehele lahtreid joonima
разметать II 210 Г сов. → несов. размётывать
‣ кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
‣ что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
‣ кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
‣ кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
‣ что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
‣ кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
разрыть 347a Г сов. → несов. разрывать II что
‣ lahti kaevama, kaevates segamini ~ laiali ajama; kaevama; läbi ~ segamini tuhnima ~ siblima; разрыть курган kalmet lahti kaevama, разрыть землю kaevates mulda laiali ajama, разрыть яму auku kaevama;
‣ kõnek. segi ~ laiali tuhlama ~ tuulama; разрыть все бумаги kõiki pabereid segi tuhlama ~ laiali tuulama
‣ lahti kaevama, kaevates segamini ~ laiali ajama; kaevama; läbi ~ segamini tuhnima ~ siblima; разрыть курган kalmet lahti kaevama, разрыть землю kaevates mulda laiali ajama, разрыть яму auku kaevama;
‣ kõnek. segi ~ laiali tuhlama ~ tuulama; разрыть все бумаги kõiki pabereid segi tuhlama ~ laiali tuulama
раскидать 165a Г сов. → несов. раскидывать кого-что, по чему laiali loopima ~ pilduma ~ heitma ~ paiskama ~ pillutama (kõnek. ka ülek.); раскидать бумаги по комнате pabereid mööda tuba laiali loopima, раскидать навоз sõnnikut laotama, раскидать все деньги kogu raha tuulde laskma, жизнь раскидала друзей elu viis ~ pillutas sõbrad laiali
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
расстричь 376 Г сов. → несов. расстригать
‣ что kõnek. katki ~ lõhki ~ ribadeks lõikama; расстричь лист бумаги paberilehte ribadeks lõikama;
‣ кого kirikl. van. preestri- ~ mungaseisusest välja heitma
‣ что kõnek. katki ~ lõhki ~ ribadeks lõikama; расстричь лист бумаги paberilehte ribadeks lõikama;
‣ кого kirikl. van. preestri- ~ mungaseisusest välja heitma
расчертить 316a Г сов. → несов. расчерчивать что (ära) joonima, lineerima; расчертить лист бумаги paberit (ära) joonima, расчертить карту квадратами kaardile ruudustikku joonestama
рисунок 23 С м. неод.
‣ joonistus, pilt, joonis, illustratsioon; карандашный рисунок pliiatsijoonistus, обложечный рисунок kaanepilt, контурный рисунок trük. kontuurjoonis;
‣ muster, kiri; пёстрый рисунок kirju muster, рисунок древесины puidut. puidukiri, рисунок протектора aut. turvise ~ protektori muster, рисунок шрифта trük. kirjapilt, kirjakujund, рисунок смушки nahat. tallekarusnaha muster
‣ joonistus, pilt, joonis, illustratsioon; карандашный рисунок pliiatsijoonistus, обложечный рисунок kaanepilt, контурный рисунок trük. kontuurjoonis;
‣ muster, kiri; пёстрый рисунок kirju muster, рисунок древесины puidut. puidukiri, рисунок протектора aut. turvise ~ protektori muster, рисунок шрифта trük. kirjapilt, kirjakujund, рисунок смушки nahat. tallekarusnaha muster
ровность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tasasus, siledus, sirgus; ровность дороги tee siledus;
‣ ühtlus, ühetasasus; võrdsus; ровность пряжи tekst. lõnga ühtlus, ровность поверхности бумаги trük. paberipinna ühetaolisus;
‣ tasakaalukus; ровность характера iseloomu tasakaalukus
‣ tasasus, siledus, sirgus; ровность дороги tee siledus;
‣ ühtlus, ühetasasus; võrdsus; ровность пряжи tekst. lõnga ühtlus, ровность поверхности бумаги trük. paberipinna ühetaolisus;
‣ tasakaalukus; ровность характера iseloomu tasakaalukus
румяна 94 С неод. (без ед. ч.) ruuž, põsepuna; натереть щёки румянами põskedele ruuži panema, põski ruužima
румяный 119 П (кр. ф. румян, румяна, румяно, румяны)
‣ punane, punapõseline, punapõsine, punapõskne; румяные щёки punased põsed, румяные яблоки punased ~ punapõsksed õunad, румяная девушка punapõskne neiu;
‣ koidupunane; roosatav, helepunane; румяная заря roosatav koit;
‣ kuldpruun; румяный пирог kuldpruun pirukas
‣ punane, punapõseline, punapõsine, punapõskne; румяные щёки punased põsed, румяные яблоки punased ~ punapõsksed õunad, румяная девушка punapõskne neiu;
‣ koidupunane; roosatav, helepunane; румяная заря roosatav koit;
‣ kuldpruun; румяный пирог kuldpruun pirukas
слепить II 321a Г сов. → несов. слепливать, слеплять
‣ кого-что (valmis) voolima; слепить фигурку из глины savikujukest voolima, слепить гнездо pesa mätsima ~ tegema;
‣ что, чем kõnek. kokku kleepima ~ liimima; слепить листы бумаги paberilehti kokku kleepima, слепить чашку tassi kokku liimima;
‣ kõnek. ülek. kokku klopsima; vrd. лепить
‣ кого-что (valmis) voolima; слепить фигурку из глины savikujukest voolima, слепить гнездо pesa mätsima ~ tegema;
‣ что, чем kõnek. kokku kleepima ~ liimima; слепить листы бумаги paberilehti kokku kleepima, слепить чашку tassi kokku liimima;
‣ kõnek. ülek. kokku klopsima; vrd. лепить
собрать 216 Г сов. → несов. собирать
‣ кого-что, чего kokku koguma ~ korjama, koristama; собрать с пола бумаги põrandalt pabereid kokku ~ üles korjama, собрать грибов seeni korjama, собрать хлопок puuvilla koristama, собрать урожай saaki koguma ~ koristama, собрать членские взносы liikmemaksu koguma, собрать сведения andmeid koguma, собрать мысли mõtteid koguma, собрать аудиторию kuulajaid ~ kuulajaskonda kokku koguma ~ kutsuma, собрать на стол toitu lauale panema, собрать со стола lauda kraamima, собрать библиотеку raamatukogu soetama, собрать голоса hääli koguma, poolthääli saama;
‣ что kokku panema ~ seadma, tarima, monteerima, koostama, rakestama; собрать часы kella kokku panema, собрать машину masinat koostama ~ (kokku) monteerima ~ kokku panema, собрать букет ~ цветы в букет lilli kimpu ~ kimbuks seadma, aiand. neostama, собрать волосы juukseid seadma;
‣ что kokku võtma; собрать всё своё мужество kogu oma julgust ~ mehisust kokku võtma, собрать последние силы viimast jõudu kokku võtma;
‣ kõnek. кого-что (teeleminekuks) valmis seadma ~ sättima; собрать чемодан kohvrit pakkima, собрать сына в дорогу poega teeleasumiseks ~ minekuvalmis seadma, собрать детей в школу lapsi kooli(minekuks) sättima;
‣ что kokku ~ sisse võtma (rõiva kohta); собрать платье в талии kleiti keskelt kokku tõmbama ~ krousima;
◊ костей не собрать kõnek. tükid taga, et enam oma konte ei oska kokku lugeda
‣ кого-что, чего kokku koguma ~ korjama, koristama; собрать с пола бумаги põrandalt pabereid kokku ~ üles korjama, собрать грибов seeni korjama, собрать хлопок puuvilla koristama, собрать урожай saaki koguma ~ koristama, собрать членские взносы liikmemaksu koguma, собрать сведения andmeid koguma, собрать мысли mõtteid koguma, собрать аудиторию kuulajaid ~ kuulajaskonda kokku koguma ~ kutsuma, собрать на стол toitu lauale panema, собрать со стола lauda kraamima, собрать библиотеку raamatukogu soetama, собрать голоса hääli koguma, poolthääli saama;
‣ что kokku panema ~ seadma, tarima, monteerima, koostama, rakestama; собрать часы kella kokku panema, собрать машину masinat koostama ~ (kokku) monteerima ~ kokku panema, собрать букет ~ цветы в букет lilli kimpu ~ kimbuks seadma, aiand. neostama, собрать волосы juukseid seadma;
‣ что kokku võtma; собрать всё своё мужество kogu oma julgust ~ mehisust kokku võtma, собрать последние силы viimast jõudu kokku võtma;
‣ kõnek. кого-что (teeleminekuks) valmis seadma ~ sättima; собрать чемодан kohvrit pakkima, собрать сына в дорогу poega teeleasumiseks ~ minekuvalmis seadma, собрать детей в школу lapsi kooli(minekuks) sättima;
‣ что kokku ~ sisse võtma (rõiva kohta); собрать платье в талии kleiti keskelt kokku tõmbama ~ krousima;
◊ костей не собрать kõnek. tükid taga, et enam oma konte ei oska kokku lugeda
сорность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) prahisus, prügisus; сорность семян külvise ~ seemnevilja prahisus, сорность бумаги trük. paberi prügisus
сыпать 189 Г несов.
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
трубка 72 С ж. неод.
‣ dem. toru(ke), tõri; tuub; стеклянная трубка klaastoru, резиновая трубка kummitoru, kummivoolik, гофрированная трубка voltvoolik, телефонная трубка telefonitoru, телевизионная трубка televiisoritoru, teleritoru, kineskoop, паяльная трубка jootel, jootekolb, трубка для выслушивания med. kuulatlustoru, stetoskoop, дыхательная трубка anat. hingekõri, hingetoru, пыльцевая трубка bot. tolmutoru, рентгеновская трубка el. röntgenitoru, бродильная трубка toid. käär(imis)toru, сердцевинная трубка puidut. säsiõõs, идти ~ пойти ~ выходить в трубку bot. kõrsuma; kõrt looma;
‣ rull; трубка бумаги paberirull, свернуть ~ сложить трубкой ~ в трубку rulli keerama;
‣ piip; набивать трубку piipu toppima, курить трубку piipu suitsetama ~ tõmbama ~ popsima ~ popsutama;
◊ курить ~ закурить трубку мира rahupiipu tegema
‣ dem. toru(ke), tõri; tuub; стеклянная трубка klaastoru, резиновая трубка kummitoru, kummivoolik, гофрированная трубка voltvoolik, телефонная трубка telefonitoru, телевизионная трубка televiisoritoru, teleritoru, kineskoop, паяльная трубка jootel, jootekolb, трубка для выслушивания med. kuulatlustoru, stetoskoop, дыхательная трубка anat. hingekõri, hingetoru, пыльцевая трубка bot. tolmutoru, рентгеновская трубка el. röntgenitoru, бродильная трубка toid. käär(imis)toru, сердцевинная трубка puidut. säsiõõs, идти ~ пойти ~ выходить в трубку bot. kõrsuma; kõrt looma;
‣ rull; трубка бумаги paberirull, свернуть ~ сложить трубкой ~ в трубку rulli keerama;
‣ piip; набивать трубку piipu toppima, курить трубку piipu suitsetama ~ tõmbama ~ popsima ~ popsutama;
◊ курить ~ закурить трубку мира rahupiipu tegema
трудяга 69 С м. и ж. од. madalk. töörügaja, töömurdja, töörühmaja, töölõhkuja, tööloom, kõva töömees
ценный 126 П
‣ väärt-; ценная бандероль väärtristpael, väärtpanderoll, ценные бумаги väärtpaberid;
‣ (кр. ф. ценен, ценна, ценно, ценны) väärt, väärtuslik (ka ülek.), suure väärtusega ~ tähtsusega, hinnaline; ценный подарок hinnaline kingitus, ценный перстень hinnaline ~ kallis sõrmus, ценный человек väärt ~ hinnatav inimene, ценный совет väärtuslik ~ väärt ~ hea nõuanne, ценные сведения väärtuslikud ~ tähtsad andmed, ценное открытие suure väärtusega ~ väärtuslik ~ (väga) tähtis avastus
‣ väärt-; ценная бандероль väärtristpael, väärtpanderoll, ценные бумаги väärtpaberid;
‣ (кр. ф. ценен, ценна, ценно, ценны) väärt, väärtuslik (ka ülek.), suure väärtusega ~ tähtsusega, hinnaline; ценный подарок hinnaline kingitus, ценный перстень hinnaline ~ kallis sõrmus, ценный человек väärt ~ hinnatav inimene, ценный совет väärtuslik ~ väärt ~ hea nõuanne, ценные сведения väärtuslikud ~ tähtsad andmed, ценное открытие suure väärtusega ~ väärtuslik ~ (väga) tähtis avastus
шедевр 1 С м. неод. tähtteos, tippteos, meistriteos; šedööver; шедевры русской литературы vene kirjanduse tähtteosed, шедевр мировой музыки maailmamuusika tähtteos(ed), шедевр Рахманинова Rahmaninovi tippteos(eid) ~ meistriteos(eid)
шорох 18 (род. п. ед. ч. шороха и шороху) С м. неод. kahin, sahin, krabin; шорох листьев lehesahin, шорох бумаги paberikrabin, шорох платья kleidi kahin ~ sahin, с шорохом kahinal, kahinaga, sahinal, sahinaga, krabinal, krabinaga
шуршание 115 С с. неод. (без мн. ч.) sahisemine, kahisemine, krabisemine, sahin, kahin, krabin; sahistamine, kahistamine, krabistamine; шуршание листьев lehtede sahin, lehesahin, шуршание дождя vihmasahin, vihma sahisemine ~ sahistamine, шуршание платья kleidisahin, kleidikahin, шуршание бумаги paberikrabin, paberi ~ paberiga krabistamine
эмбарго нескл. С с. неод. maj. embargo (kaupade sisse- ja väljaveo keeld; välismaa kaubalaeva kinnipidamine sadamas, sadamasse tuleku keeld); политика эмбарго embargopoliitika, эмбарго на ввоз леса metsamaterjali ~ puidu sisseveo keeld ~ embargo, ввести эмбарго на что millele embargot kuulutama, mille embargot kehtestama ~ sisse seadma, наложить эмбарго на что mille suhtes embargot rakendama
эмоция 89 С ж. неод. emotsioon, tundeelamus, tundmus; отрицательные эмоции negatiivsed emotsioonid, положительные эмоции positiivsed emotsioonid, эмоция радости rõõm, rõõmupuhang
язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
ярый 119 Н (кр. ф. яр, яра, яро, яры)
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
ятвяги 18 С од. (без мн. ч.) aj. jatvingid, jatvaagid, sudoovid (Edela-Leedus elanud preisi hõimurühm)
