[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 92 artiklit
бодриться 285 Г несов. reibas olema, reipust säilitama; ennast ergutama; несмотря на боль, он бодрился valule vaatamata püüdis ta reipaks jääda
боль 90 С ж. неод. valu; зубная боль hambavalu, головная боль peavalu, острая боль äge ~ terav valu, душевная боль hingepiin, причинять боль haiget tegema, испытывать боль valu tundma, с болью в душе hingevaluga, боли в груди valud rinnus
высказаться 198* Г сов. → несов. высказываться
‣ (kõike) välja ütlema; (lõpuni) rääkima; oma arvamust avaldama; väljenduma; он высказался по докладу ta avaldas ettekande kohta oma arvamuse, ta võttis ettekande kohta sõna, весь народ высказался против войны kogu rahvas võttis seisukoha sõja vastu ~ ütles sõjale ei, кто желает высказаться? kes soovib sõna? дай ему высказаться las ta räägib (lõpuni), он сегодня ясно высказался täna ta ütles oma seisukoha selgelt välja;
‣ van. ilmnema, paistma, väljenduma; в его лице высказалась боль ta nägu oli valulik
‣ (kõike) välja ütlema; (lõpuni) rääkima; oma arvamust avaldama; väljenduma; он высказался по докладу ta avaldas ettekande kohta oma arvamuse, ta võttis ettekande kohta sõna, весь народ высказался против войны kogu rahvas võttis seisukoha sõja vastu ~ ütles sõjale ei, кто желает высказаться? kes soovib sõna? дай ему высказаться las ta räägib (lõpuni), он сегодня ясно высказался täna ta ütles oma seisukoha selgelt välja;
‣ van. ilmnema, paistma, väljenduma; в его лице высказалась боль ta nägu oli valulik
вытерпеть 240* Г сов. что, без доп.
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
‣ taluma, välja kannatama, üle elama; вытерпеть боль valu taluma ~ välja kannatama, я этого не вытерплю ma ei talu seda, ma ei kannata seda välja;
‣ kõnek. vastu pidama; бумага всё вытерпит paber kannatab kõike
глушить 287a, наст. вр. также 311a Г несов. кого-что
‣ kurdistama, kurdiks tegema; oimetuks lööma; глушить уши кому keda kurdiks tegema, kelle kõrvu lukku panema, глушить рыбу kalu uimastama;
‣ lämmatama, summutama; сорняки глушат посевы umbrohi lämmatab külve, глушить инициативу algatust ~ initsiatiivi lämmatama, ветер глушит песню tuul hajutab laulu, глушить мотор mootorit seiskama, глушить боль valu leevendama, глушить радиопередачи raadiot ~ raadiosaateid segama;
◊ глушить водку madalk. viina kaanima; vrd. оглушить, заглушить
‣ kurdistama, kurdiks tegema; oimetuks lööma; глушить уши кому keda kurdiks tegema, kelle kõrvu lukku panema, глушить рыбу kalu uimastama;
‣ lämmatama, summutama; сорняки глушат посевы umbrohi lämmatab külve, глушить инициативу algatust ~ initsiatiivi lämmatama, ветер глушит песню tuul hajutab laulu, глушить мотор mootorit seiskama, глушить боль valu leevendama, глушить радиопередачи raadiot ~ raadiosaateid segama;
◊ глушить водку madalk. viina kaanima; vrd. оглушить, заглушить
головной 120 П
‣ pea-, päis-, otsa-, eel-; головной убор peakate, головная боль peavalu, головной мозг peaaju, головной блок otsaplokk, головной отряд eelsalk, головной светильник kiivrivalgusti, головное сооружение hüdr. veehaardeehitis;
‣ pea-, juht-; головное предприятие peakäitis, peaettevõte, головной институт peainstituut, juhtinstituut
‣ pea-, päis-, otsa-, eel-; головной убор peakate, головная боль peavalu, головной мозг peaaju, головной блок otsaplokk, головной отряд eelsalk, головной светильник kiivrivalgusti, головное сооружение hüdr. veehaardeehitis;
‣ pea-, juht-; головное предприятие peakäitis, peaettevõte, головной институт peainstituut, juhtinstituut
душевный 126 П (кр. ф. душевен, душевна, душевно, душевны)
‣ hinge-, hingeline, vaimu-; душевная боль hingevalu, душевное спокойствие hingerahu, душевное состояние hingeseisund, hingeline seisund, душевная болезнь vaimuhaigus;
‣ südamlik, siiras; душевное участие к кому siiras osavõtt ~ kaasatundmine kellele, душевный человек osavõtlik ~ südamlik inimene
‣ hinge-, hingeline, vaimu-; душевная боль hingevalu, душевное спокойствие hingerahu, душевное состояние hingeseisund, hingeline seisund, душевная болезнь vaimuhaigus;
‣ südamlik, siiras; душевное участие к кому siiras osavõtt ~ kaasatundmine kellele, душевный человек osavõtlik ~ südamlik inimene
жаловаться 171 Г несов. на кого-что, кому kaebama, kurtma kelle-mille peale v üle, mida; на что вы жалуетесь? mille üle ~ mida te kaebate? больной жалуется на боль в ноге haige kaebab valu jalas, жаловаться на судьбу saatuse üle ~ saatust kurtma, жаловаться в суд kohtusse kaebama, жаловаться на него матери emale tema peale kaebama; vrd. пожаловаться
жгучий 124 П (кр. ф. жгуч, жгуча, жгуче, жгучи) kõrve-, kõrvetav, tuline, põletav, ülek. ka lõikav, terav; жгучий воздух kõrvetav ~ tuline õhk, жгучий ветер lõikav tuul, жгучий стыд põletav häbi, жгучий вопрос põletav küsimus, жгучая боль terav valu, жгучие слёзы kibedad pisarad, жгучий брюнет süsimustade juustega (mees), жгучая крапива bot. raudnõges (Urtica urens)
жестокий 122 П (кр. ф. жесток, жестока и жестока, жестоко, жестоки; сравн. ст. жесточе, превосх. ст. жесточайший 124) julm, halastamatu, karm, kalk, õel; äge, vali, käre; жестокая расправа julm ~ toores ~ halastamatu arveteõiendus, жестокая эксплуатация julm ~ halastamatu kurnamine ~ ekspluateerimine, жестокая участь karm saatus, жестокая боль äge ~ metsik valu, жестокая битва äge lahing, жестокий мороз vali ~ käre pakane
заглушить 287a Г сов. → несов. заглушать что
‣ summutama; крики чаек заглушили человеческие голоса kajakakisa summutas inimhääle(d), заглушить мотор mootorit seiskama;
‣ ülek. vaigistama, leevendama; заглушить душевную боль südamevalu ~ hingepiina vaigistama ~ leevendama;
‣ ülek. lämmatama; сорняки заглушили рожь umbrohi lämmatas rukki, заглушить стремление к свободе vabaduspüüet lämmatama;
‣ kõnek. ära kustutama; заглушить огонь tuld lämmatama ~ kustutama; vrd. глушить
‣ summutama; крики чаек заглушили человеческие голоса kajakakisa summutas inimhääle(d), заглушить мотор mootorit seiskama;
‣ ülek. vaigistama, leevendama; заглушить душевную боль südamevalu ~ hingepiina vaigistama ~ leevendama;
‣ ülek. lämmatama; сорняки заглушили рожь umbrohi lämmatas rukki, заглушить стремление к свободе vabaduspüüet lämmatama;
‣ kõnek. ära kustutama; заглушить огонь tuld lämmatama ~ kustutama; vrd. глушить
заговаривать II 168a Г несов. → сов. заговорить I
‣ кого kõnek. rääkimisega ära väsitama, surnuks rääkima keda;
‣ кого-что lausumisega ravima, lausuma, posima; заговаривать зубную боль hambavalu lausuma ~ lausumisega ära võtma;
◊ заговаривать ~ заговорить зубы кому kõnek. kellele udujuttu ajama, hambasse puhuma
‣ кого kõnek. rääkimisega ära väsitama, surnuks rääkima keda;
‣ кого-что lausumisega ravima, lausuma, posima; заговаривать зубную боль hambavalu lausuma ~ lausumisega ära võtma;
◊ заговаривать ~ заговорить зубы кому kõnek. kellele udujuttu ajama, hambasse puhuma
затихнуть 343 Г сов. → несов. затихать
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
‣ vaikima, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ребёнок затих laps jäi vait;
‣ lakkama, vaibuma, soikuma; дождь затих vihm on lakanud, звуки затихли helid vaibusid, ураган затих torm ~ raju on vaibunud, боль немного затихла valu on pisut järele andnud
зашептать I 210 Г сов. → несов. зашёптывать что madalk. lausumisega ~ nõiasõnadega ~ posimisega tohterdama; зашептать зубную боль hambavalu lausuma
зубной 120 П hammas-, hamba-, dentaal-, dentaalne; зубной камень med. hambakivi, зубная боль hambavalu, зубная паста hambapasta, зубная эмаль anat. hambavaap, -email, зубной звук lgv. hammashäälik, dentaal
исказить 293a Г сов. → несов. искажать что moonutama, vassima, väänama; исказить смысл слов öeldu mõtet moonutama, исказить истину tõde vassima ~ väänama, боль исказила лицо nägu moondus valust
испытать 165a Г сов. → несов. испытывать
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
‣ кого-что, на ком-чём, в чём, на что teimima, katsetama, (järele) proovima, кого proovile panema, kontrollima; испытать все средства kõiki vahendeid proovima, испытать на прочность tugevust proovima, испытать новую конструкцию uut konstruktsiooni katsetama, испытать семена на всхожесть idanevust määrama, он хотел меня испытать ta tahtis mind proovile panna;
‣ что tundma, tunda saama; испытать боль valu tundma, испытать недостаток в чём millest puudust tundma, испытать на себе omal nahal tunda saama, испытать счастье õnne maitsma
мучительный 126 П (кр. ф. мучителен, мучительна, мучительно, мучительны) piinav, piinarikas, vaevav; kannatav, piinlev; мучительная боль piinav valu, мучительная работа piinarikas ~ vaevarikas töö, мучительное сомнение piinav ~ vaevav kahtlus, мучительный стон piinlev oigamine
невыносимый 119 П (кр. ф. невыносим, невыносима, невыносимо, невыносимы) väljakannatamatu, talumatu, võimatu; невыносимая боль väljakannatamatu valu, невыносимая жара väljakannatamatu ~ talumatu kuumus, невыносимый характер võimatu ~ talumatu iseloom, невыносимые условия väga halvad tingimused
немилосердный 126 П (кр. ф. немилосерден, немилосердна, немилосердно, немилосердны)
‣ van. julm, armuheitmatu, halastamatu; немилосердные люди julmad inimesed;
‣ ülek. kõnek. karm, vali, armutu, tugev, kõva; немилосердная зима armutu ~ karm ~ vali talv, немилосердная боль väga tugev valu, põrguvalu
‣ van. julm, armuheitmatu, halastamatu; немилосердные люди julmad inimesed;
‣ ülek. kõnek. karm, vali, armutu, tugev, kõva; немилосердная зима armutu ~ karm ~ vali talv, немилосердная боль väga tugev valu, põrguvalu
непереносимый 119 П (кр. ф. непереносим, непереносима, непереносимо, непереносимы) väljakannatamatu, talumatu, võimatu; непереносимая боль väljakannatamatu ~ talumatu valu, põrguvalu
несмотря на предлог с вин. п. hoolimata millest, vaatamata millele; несмотря боль valust hoolimata, несмотря все возражения kõigist vastuväiteist hoolimata, несмотря ни на что kõigele vaatamata
нестерпимый 119 П (кр. ф. нестерпим, нестерпима, нестерпимо, нестерпимы) väljakannatamatu, talumatu; нестерпимая боль väljakannatamatu valu
неутолимый 119 П (кр. ф. неутолим, неутолима, неутолимо, неутолимы) liter. kustutamatu, ülek. ka vaigistamatu; kustumatu, ülek. ka vaibumatu; неутолимая жажда kustutamatu janu, неутолимое желание palav soov, неутолимая боль piinav ~ leevendamatu valu, неутолимая печаль lohutamatu kurbus
ноющий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г ныть;
‣ прич. → П näriv, pakitsev, tuimalt valutav, piinav; ноющая боль tuim ~ näriv valu, ноющая грусть piinav nukrus
‣ действ. прич. наст. вр. Г ныть;
‣ прич. → П näriv, pakitsev, tuimalt valutav, piinav; ноющая боль tuim ~ näriv valu, ноющая грусть piinav nukrus
обжигать 169a Г несов. → сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
область 92 С ж. неод.
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
облегчить 287a Г сов. → несов. облегчать кого-что
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
обострить 285a Г сов. → несов. обострять что
‣ teravdama, teritama, pinevaks ~ teravaks ajama; обострить противоречия vastuolusid teravdama, обострить слух kuulmist teritama, обострить отношения suhteid teravaks ajama;
‣ tugevamaks tegema, tugevdama, süvendama; это ещё больше обострило головную боль see pani pea veel kõvemini valutama
‣ teravdama, teritama, pinevaks ~ teravaks ajama; обострить противоречия vastuolusid teravdama, обострить слух kuulmist teritama, обострить отношения suhteid teravaks ajama;
‣ tugevamaks tegema, tugevdama, süvendama; это ещё больше обострило головную боль see pani pea veel kõvemini valutama
острый 119 П
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
отдаться 227 (прош. вр. отдался, отдалась, отдалось и kõnek. отдалось, отдались и kõnek. отдались) Г сов. → несов. отдаваться
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
пах ед. ч. 21 (предл. п. ед. ч. о пахе, в паху), мн. ч. 20 С м. неод. anat. kube; задний пах kube (looma kohta), передний пах saps (looma kohta), боль в паху kubemevalu
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перемогать 169a Г несов. → сов. перемочь что kõnek. üle ~ jagu ~ võitu saama, võitma; перемогать боль valust üle saama, перемогать болезнь haigusest võitu saama, перемогать усталость väsimust võitma
пересилить 269a Г сов. → несов. пересиливать кого-что võitma, võitu ~ jagu saama; пересилить страх hirmust üle ~ võitu saama, пересилить боль valust üle olema, valu maha suruma, valu vaikides taluma, пересилить гнев vihasööstu maha suruma, пересилить себя endast jagu ~ võitu saama
подложечный 126 П rinnakualune, rinnaku all olev, rindealune (kõnek.); подложечная боль valu rinde all ~ rindkeres, подложечная опадина rindkereõõs, rinnaõõs
подреберье 113 С с. неод. roidekaarealune, roietealune (piirkond); ощущать боль в левом подреберье vasakul (pool) roiete all valu tundma
помутить 294 (страд. прич. прош. вр. помутнённый, кр. ф. помутнён, помутнена, помутнено, помутнены) Г сов.
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
поуспокоиться 268 Г сов. kõnek. (pisut, mõneti) maha rahunema ~ rahustuma ~ taltuma; vaibuma, raugema, nõrgenema; (aegamisi) maha rahunema (kõigi v. paljude kohta); вьюга поуспокоилась lumetorm on mõnevõrra vaibunud, боль поуспокоилась valu andis järele
поутихнуть 343 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek. (pisut, veidi) vaiksemaks jääma ~ vaibuma ~ rahunema ~ raugema; дети поутихли lapsed jäid vaikseks ~ rahunesid, laste kisa vaibus pisut, ветер поутих tuul vaibus ~ rauges, боль поутихла valu andis järele
почувствовать 171a Г сов. что tundma, tunnetama; почувствовать озноб külmavärinaid tundma, почувствовать боль valu tundma, почувствовать необходимость чего mille vajalikkust tunnetama, mille vajalikkusest aru saama
поясница 80 С ж. неод. anat. nimme, lanne; поясницу ~ в пояснице ломит nimmepiirkonnas on valu, nimmepiirkond valutab, ristluud valutavad, боль в пояснице ristluuvalud
превозмочь 380 Г сов. → несов. превозмогать кого-что liter. üle ~ võitu ~ jagu saama kellest-millest; превозмочь усталость väsimusest võitu saama, превозмочь сон unest võitu ~ jagu saama, превозмочь боль valu maha suruma, превозмочь отвращение vastikustunnet maha suruma
преодолеть 229a Г сов. → несов. преодолевать что ületama, üle ~ võitu ~ jagu saama; преодолеть горе murest üle saama, преодолеть усталость väsimusest võitu saama, преодолеть трудности raskustest jagu saama, преодолеть недостатки puudusi kõrvaldama ~ likvideerima, преодолеть боль valu maha suruma, преодолеть пешком 20 километров jalgsi 20 kilomeetrit läbima
приглушить 287a Г сов. → несов. приглушать что
‣ tasasemaks ~ vaiksemaks tegema, summutama; приглушить звук heli vaiksemaks tegema ~ keerama, heli summutama, приглушить мотор kõnek. mootorit välja lülitama;
‣ ülek. kõnek. alla ~ maha suruma, leevendama; приглушить тоску igatsust leevendama, приглушить боль valu vaigistama, приглушить инициативу initsiatiivi maha suruma ~ lämmatama;
‣ kõnek. kustutama; приглушить угли süsi kustutama
‣ tasasemaks ~ vaiksemaks tegema, summutama; приглушить звук heli vaiksemaks tegema ~ keerama, heli summutama, приглушить мотор kõnek. mootorit välja lülitama;
‣ ülek. kõnek. alla ~ maha suruma, leevendama; приглушить тоску igatsust leevendama, приглушить боль valu vaigistama, приглушить инициативу initsiatiivi maha suruma ~ lämmatama;
‣ kõnek. kustutama; приглушить угли süsi kustutama
притупить 323, 302 (страд. прич. прош. вр. притуплённый, кр. ф. притуплён, притуплена...) Г сов. → несов. притуплять что (mõnevõrra) nürima, nüriks tegema, nüristama (ka ülek.), töntsistama, nüriks ~ töntsiks tegema; притупить топор kirvest (ära) nürima, притупить боль valu vaigistama, притупить бдительность valvsust nõrgendama ~ vähendama
причинить 285a Г сов. → несов. причинять что, кому-чему tegema, tekitama, põhjustama; причинить боль valu tegema, причинить горе muret tegema ~ tooma, причинить огорчение kurvastama, kurba meelt tegema, причинить беспокойство tülitama, tüli tegema, причинить вред kahju tekitama, kahjustama, причинить убытки (materiaalset) kahju tekitama, причинить обиду solvama
прожечь 377 Г сов. → несов. прожигать
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
пронзить 293a (страд. прич. прош. вр. пронзённый, кр. ф. пронзён, пронзена, пронзено, пронзены) Г сов. → несов. пронзать кого-что, чем
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
растечься 378 Г сов. → несов. растекаться laiali jooksma ~ voolama ~ valguma (ka ülek.); чернила растеклись по столу tint on mööda lauda laiali jooksnud, демонстрация растеклась по улицам rongkäik valgus mööda tänavaid laiali, по его лицу растеклась широкая улыбка ta nägu läks laia naeru täis ~ laiale naerule, nägu venis laiale naerule, боль растеклась по всему телу valu levis üle kogu keha
расходиться I 313 Г сов. kõnek.
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
‣ edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
‣ (käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
‣ ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
режущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
резкий 122 П (кр. ф. резок, резка, резко, резки; сравн. ст. резче)
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
садкий I 122 П (кр. ф. садок, садка, садко, садки) terav, (läbi)lõikav, tugev; садкая боль lõikav ~ terav valu
сверлящий 124 П прич. наст. вр. Г сверлить . прич. → П puuriv, terav, läbilõikav; сверлящая боль puuriv ~ terav valu, сверлящый свист läbilõikav vile
сильный 126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, сильно, сильны и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; сильный человек tugev inimene, сильный удар tugev ~ jõuline ~ kõva löök, сильное государство tugev riik, сильная армия tugev sõjavägi ~ armee, сильный мотор tugev ~ võimas mootor, сильная натура tugev ~ jõuline loomus ~ natuur, сильный ученик tugev õpilane, сильный яд tugeva toimega ~ kange mürk, сильный шторм tugev torm, сильный снегопад tugev lumesadu, сильное волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, сильная качка mer. tugev õõtsumine, сильная зыбь mer. kõrge ummiklainetus, сильный мороз käre pakane, сильная жара hirmus kuumus, palavus, сильный дождь tugev ~ kõva vihm, сильная засуха suur põud, сильная боль tugev ~ suur ~ äge valu, сильное впечатление sügav ~ tugev mulje;
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
смягчить 287a Г сов. → несов. смягчать что
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
смягчиться 287 Г сов. → несов. смягчаться
‣ pehmenema, pehmuma, leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgenema, nõrgemaks jääma; сердце смягчилось süda läks pehmeks, боль смягчилась valu leevenes ~ andis järele, лицо смягчилось nägu pehmenes ~ läks leebeks ~ võttis pehme ilme, мороз смягчился pakane on järele ~ tagasi andnud, зима смягчилась talv on pehmemaks läinud;
‣ lgv. palataliseeruma, peenenema
‣ pehmenema, pehmuma, leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgenema, nõrgemaks jääma; сердце смягчилось süda läks pehmeks, боль смягчилась valu leevenes ~ andis järele, лицо смягчилось nägu pehmenes ~ läks leebeks ~ võttis pehme ilme, мороз смягчился pakane on järele ~ tagasi andnud, зима смягчилась talv on pehmemaks läinud;
‣ lgv. palataliseeruma, peenenema
сосать Г несов.
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
стерпеть 240 Г сов. что, без доп. välja kannatama, taluma; стерпеть боль valu välja kannatama, стерпеть обиду ~ оскорбление solvangut alla neelama, стерпеть замечание märkusega leppima, стерпеть шутку nalja peale mitte solvuma, тут он не стерпел siinkohal ei kannatanud ta enam välja ~ ei pidanud enam vastu, siin katkes ta kannatus
стихнуть 343 (без страд. прич .) Г сов. → несов. стихать vait ~ vakka ~ vaikseks jääma, vaikima, vaibuma, lakkama; птицы стихли linnulaul vaikis, пулемёт стих kuulipilduja vakatas, ветер стих tuul on vaibunud, боль стихла valu andis järele, метель стихла lumetorm on vaibunud
страшный 126 П (кр. ф. страшен, страшна, страшно, страшны и страшны) hirmus, hirmuäratav, kohutav, jube, õudne, kole; страшный вид hirmus ~ hirmuäratav välimus, страшные времена hirmsad ~ kohutavad ~ õudsed ajad, страшный сон kohutav ~ õudne uni, страшный шум hirmus ~ kohutav ~ kole lärm ~ müra, страшная боль kole ~ hirmus valu, страшная дорога jube tee, страшные годы войны hirmsad sõja-aastad, страшный ветер hirmus tuul, страшная скука õudne igavus, страшный суд kirikl. viimsepäevakohus;
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
сухожильный 126 П kõõlus-, kõõluse-, kõõluseline; сухожильное растяжение kõõlusriba, сухожильное волокно kõõlusekude, сухожильная боль kõõlusevalu, сухожильный прорез kõõluseläbilõige, kõõluseviir, сухожильная шея kõõluseline kael
таз II 3 (предл. п. ед. ч. в тазе и в тазу) С м. неод. anat. vaagen, puus; большой таз suurvaagen, малый таз väikevaagen, узкий таз kitsas ~ angustne vaagen, вальгусный valgne vaagen, valgpuus, sissekaardunud puus, боль в области таза puusavalu, koksalgia, koksodüünia
терпеть 240 Г несов. кого-что (välja) kannatama, taluma, sallima; tundma, kogema; терпеть боль valu kannatama, терпеть холод külma kannatama ~ tundma, терпеть голод nälga kannatama ~ tundma, nälgima, терпеть нужду puudust kannatama ~ tundma, терпеть убытки kahju kannatama, терпеть обиды solvanguid taluma, терпеть неудачу ebaõnne osaliseks saama, терпеть поражение lüüa saama, kaotama, терпеть фиаско nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, терпеть крушение hukkuma (näit. laev), время терпит aega on, время не терпит aeg ei anna ~ ei kannata oodata, не терплю возражений ma ei kannata ~ ei salli vastuvaidlemist, терпеть не могу лжи kõnek. ma ei kannata ~ ei salli valet, я его терпеть не могу kõnek. ma ei kannata ~ ei salli teda silmaotsaski, это дело не терпит kõnek. see asi ei kannata ~ ei anna oodata, selle asjaga on kiire;
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
◊ бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
терпимый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г терпеть;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) väljakannatatav, talutav, sallitav; терпимая боль väljakannatatav valu, терпимые условия talutavad tingimused, терпимая цена talutav ~ vastuvõetav hind;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) salliv, järeleandlik, leplik, tolerantne; терпимое отношение к кому-чему salliv ~ leplik suhtumine kellesse-millesse, терпимый человек leplik ~ tolerantne inimene
‣ страд. прич. наст. вр. Г терпеть;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) väljakannatatav, talutav, sallitav; терпимая боль väljakannatatav valu, терпимые условия talutavad tingimused, терпимая цена talutav ~ vastuvõetav hind;
‣ прич. → П (кр. ф. терпим, терпима, терпимо, терпимы) salliv, järeleandlik, leplik, tolerantne; терпимое отношение к кому-чему salliv ~ leplik suhtumine kellesse-millesse, терпимый человек leplik ~ tolerantne inimene
тупеть 229b Г несов.
‣ kõnek. nürinema, tömbistuma, nüriks ~ tömbiks minema; нож тупеет nuga läheb nüriks;
‣ ülek. nüristuma, nüri(ma)ks ~ töntsi(ma)ks ~ tölbi(ma)ks ~ tui(me)maks jääma, tuimenema, tuimuma, töntsistuma, tölbistuma; боль стала тупеть valu tuimenes ~ hakkas tuimemaks jääma, слух тупеет kuulmine jääb töntsimaks ~ nürineb, голова тупеет mõistus jääb nüri(ma)ks ~ nürineb ~ nüristub, чувства тупеют tunded tuhmuvad ~ nüristuvad; vrd. отупеть
‣ kõnek. nürinema, tömbistuma, nüriks ~ tömbiks minema; нож тупеет nuga läheb nüriks;
‣ ülek. nüristuma, nüri(ma)ks ~ töntsi(ma)ks ~ tölbi(ma)ks ~ tui(me)maks jääma, tuimenema, tuimuma, töntsistuma, tölbistuma; боль стала тупеть valu tuimenes ~ hakkas tuimemaks jääma, слух тупеет kuulmine jääb töntsimaks ~ nürineb, голова тупеет mõistus jääb nüri(ma)ks ~ nürineb ~ nüristub, чувства тупеют tunded tuhmuvad ~ nüristuvad; vrd. отупеть
туповатый 119 П (кр. ф. туповат, туповата, туповато, туповаты) nürivõitu, nürikas, nüripoolne, tömbivõitu, tömbakas, tömpjas, töntsivõitu, tölbivõitu (ka ülek.), üsna nürimeelne; туповатая пила nürivõitu saag, туповатый карандаш üsna nüri ~ tömbakas pliiats, туповатые рассуждения tölbivõitu arutlused, туповатый взгляд töntsivõitu ~ tuimavõitu pilk, туповатая боль (üsna) tuim valu, туповатый человек juhmivõitu inimene
тупой 120 П (кр. ф. туп, тупа, тупо, тупы и тупы)
‣ nüri(-), tömp, tönts, tölp (ka ülek.); nürimeelne; тупой угол mat. nürinurk, тупая пила nüri saag, тупой карандаш nüri pliiats, тупая игла tömp nõel, туфли с тупыми носками tömbi ninaga kingad, тупой слух tönts ~ nüri ~ kehv kuulmine, тупой взгляд nüri ~ tuim pilk, тупой человек nüri ~ nürimeelne ~ juhm inimene, тупой ум nüri ~ tönts mõistus, тупая боль tuim valu, тупое упрямство nürimeelne kangekaelsus, тупая покорность tölp ~ tölplaslik ~ nüri alandlikkus;
‣ tuhm, kume (heli kohta); дверь захлопнулась с тупым звуком uks mütsatas kinni
‣ nüri(-), tömp, tönts, tölp (ka ülek.); nürimeelne; тупой угол mat. nürinurk, тупая пила nüri saag, тупой карандаш nüri pliiats, тупая игла tömp nõel, туфли с тупыми носками tömbi ninaga kingad, тупой слух tönts ~ nüri ~ kehv kuulmine, тупой взгляд nüri ~ tuim pilk, тупой человек nüri ~ nürimeelne ~ juhm inimene, тупой ум nüri ~ tönts mõistus, тупая боль tuim valu, тупое упрямство nürimeelne kangekaelsus, тупая покорность tölp ~ tölplaslik ~ nüri alandlikkus;
‣ tuhm, kume (heli kohta); дверь захлопнулась с тупым звуком uks mütsatas kinni
тянущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г тянуть;
‣ прич. → П tõmb-, veo-, tõmbav; тянущий винт mer. veokruvi;
‣ прич. → П tuim, pakitsev; тянущая боль tuim valu
‣ действ. прич. наст. вр. Г тянуть;
‣ прич. → П tõmb-, veo-, tõmbav; тянущий винт mer. veokruvi;
‣ прич. → П tuim, pakitsev; тянущая боль tuim valu
ужасный 126 П (кр. ф. ужасен, ужасна, ужасно, ужасны) hirmus, õudne, jube, kohutav, kole; ужасный вид hirmus ~ kohutav ~ õudne välimus, ужасный сон hirmus ~ kohutav ~ õudne ~ kole uni, ужасная погода kõnek. kole ~ vilets ~ sant ilm, koerailm, ужасный ветер kõnek. hirmus ~ kole ~ jube tuul, ужасный трус kõnek. hirmus ~ kohutav argpüks, ужасный характер kõnek. kohutavalt halb iseloom, ужасная боль hirmus ~ jube valu, ужасные цены kohutavad ~ kohutavalt kõrged hinnad
уменьшиться 271 (повел. накл. уменьшись, уменьшитесь,) уменьшиться 287 Г сов. → несов. уменьшаться в чём, от чего, на сколько, во сколько раз vähenema, kahanema, vähemaks jääma, alanema; доход уменьшился наполовину sissetulek ~ tulu vähenes kaks korda, боль уменьшилась valu jäi vähemaks ~ andis järele, уменьшиться в весе kaalus(t) maha võtma, kaalus vähemaks jääma
умерить 269a Г сов. → несов. умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
умериться 269 Г сов. → несов. умеряться vähenema, mõõduka(ma)ks muutuma, taltuma, leevenema, leevenduma; боль умерилась valu andis järele ~ on leevenenud, гнев умерился viha lahtus ~ on lahtunud
умягчиться 287 Г сов. → несов. умягчаться van. pehmenema (ka ülek.), pehmuma, pehme(ma)ks minema (ka ülek.); ülek. kõnek. leevenema, leevenduma, leebuma, mahenema, nõrgemaks jääma; у него умягчилось сердце ta süda läks pehmeks, боль умягчилась valu leevenes ~ andis järele
усилиться 269 Г сов. → несов. усиливаться tugevnema, kõvenema, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks minema, intensiivistuma, tõhustuma; шум усилился müra tugevnes ~ valjenes, боль усилилась valu tugevnes ~ suurenes, болезнь усилилась haigus süvenes ~ raskenes, ветер усилился tuul tugevnes ~ on tugevamaks läinud ~ tugevnenud ~ hoogu saanud, опасность войны усилилась sõjaoht suurenes ~ on suurenenud, мороз усилился pakane läks kõvemaks ~ käredamaks ~ on kõvemaks ~ käredamaks läinud
усмирить 285a Г сов. → несов. усмирять кого-что
‣ taltsutama, taltsaks tegema, ohjeldama (ka ülek.), maha suruma, (maha) vaigistama ~ rahustama; усмирить зверя metslooma taltsaks tegema, усмирить хулигана huligaani ohjeldama, усмирить ребёнка last maha rahustama, усмирить боль valu vaigistama ~ vähemaks võtma, усмирить страсти kirgi ~ kirgesid ohjeldama;
‣ van. maha suruma, summutama, lämmatama; усмирить мятеж mässu maha suruma, усмирить восставших ülestõusnuid maha suruma
‣ taltsutama, taltsaks tegema, ohjeldama (ka ülek.), maha suruma, (maha) vaigistama ~ rahustama; усмирить зверя metslooma taltsaks tegema, усмирить хулигана huligaani ohjeldama, усмирить ребёнка last maha rahustama, усмирить боль valu vaigistama ~ vähemaks võtma, усмирить страсти kirgi ~ kirgesid ohjeldama;
‣ van. maha suruma, summutama, lämmatama; усмирить мятеж mässu maha suruma, усмирить восставших ülestõusnuid maha suruma
усмириться 285 Г сов. → несов. усмиряться taltuma, (maha) rahunema, rahustuma, rahulikuks muutuma ~ jääma, vaibuma; ребёнок усмирился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, боль усмирилась valu andis järele
успокоить 268 Г сов. → несов. успокаивать кого-что
‣ rahustama, vaigistama; успокоить ребёнка last rahustama ~ vaigistama, успокоить нервы närve rahustama, успокоить боль valu vaigistama ~ leevendama, успокоить кашель köha leevendama ~ vähemaks võtma;
‣ ülek. maha ~ alla suruma; успокоить в себе сомнения endas kahtlusi alla suruma;
‣ tehn. summutama
‣ rahustama, vaigistama; успокоить ребёнка last rahustama ~ vaigistama, успокоить нервы närve rahustama, успокоить боль valu vaigistama ~ leevendama, успокоить кашель köha leevendama ~ vähemaks võtma;
‣ ülek. maha ~ alla suruma; успокоить в себе сомнения endas kahtlusi alla suruma;
‣ tehn. summutama
успокоиться 268 Г сов. → несов. успокаиваться
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
утихнуть 344b Г сов. → несов. утихать vaikse(ma)ks ~ rahuliku(ma)ks ~ tasase(ma)ks jääma, vaibuma, vaikima, vait ~ vakka ~ vaiki jääma, rahunema, raugema, soikuma; голоса утихли hääled jäid vaiksemaks ~ vaibusid, смех утих naer lakkas, деревня утихла külas jäi kõik ~ küla jäi vaikseks, на улице утихло tänav soikus, tänaval ~ väljas jäi vaikseks, ветер утих tuul vaibus ~ rauges, стрельба утихла laskmine jäi järele ~ vaibus, боль утихла valu jäi vähemaks ~ andis järele, больной утих haige rahunes ~ jäi rahulikuks
утихомириться 269 Г сов. → несов. утихомириваться kõnek. rahulikuks jääma, maha rahunema, rahustuma, taltuma, vaibuma, vait ~ vakka ~ vaiki jääma; дети утихомирились lapsed rahunesid (maha), пурга утихомирилась lumetorm vaibus, боль утихомирилась valu andis järele
утолить 285a Г сов. → несов. утолять что
‣ (janu, nälga) kustutama; утолить жажду janu kustutama, утолить голод nälga kustutama;
‣ ülek. vaigistama, rahustama, leevendama; утолить боль valu vaigistama ~ leevendama, утолить гнев viha ~ raevu vaigistama ~ lahutama, утолить печаль kurbust leevendama, утолить сердце südant rahustama
‣ (janu, nälga) kustutama; утолить жажду janu kustutama, утолить голод nälga kustutama;
‣ ülek. vaigistama, rahustama, leevendama; утолить боль valu vaigistama ~ leevendama, утолить гнев viha ~ raevu vaigistama ~ lahutama, утолить печаль kurbust leevendama, утолить сердце südant rahustama
утолиться 285 Г сов. → несов. утоляться
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
ушной 120 П kõrva-; ушная боль kõrvavalu, ушная сера kõrvavaik, ушные болезни kõrvahaigused, ушная раковина anat. kõrvalest, ушной врач kõnek. kõrvaarst
фантомный 126 П fantoom-, fantoomi-; фантомная цепь el. fantoomsidend, neljajuhtmesidend, фантомная боль med. fantoomvalu, kujutlusvalu (näit. amputeeritud jäsemes)
физический 129 П
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
чёртов 132 П
‣ kuradi-, saatana-, pagana-, vanasarviku-; чёртовы проделки saatanatembud, чёртова кукла madalk. saatananahk, saatana silmamuna, чёртов сын madalk. kurat, sindrinahk, saatanahing, sunnik (vandesõna), чёртово колесо kuradiratas, чёртова дыра madalk. karukolgas, pärapõrgu, paganakolgas, чёртова кожа tekst. tondinahk, kuradinahk (tihe puuvillriie), чёртов орех bot. vesipähkel (Trapa), чёртово дерево bot. mandžuuria araalia, kuradipuu (Aralia mandshurica);
‣ madalk. põrgu-, põrgulik, kuratlik; чёртова боль kuratlik valu, põrguvalu, чёртовы холода põrgupakane, чёртова пропасть ilmatu hunnik, süle ja seljaga;
◊ чёртова дюжина kõnek. kuraditosin (kolmteist), vanakuradi tosin, tonditosin
‣ kuradi-, saatana-, pagana-, vanasarviku-; чёртовы проделки saatanatembud, чёртова кукла madalk. saatananahk, saatana silmamuna, чёртов сын madalk. kurat, sindrinahk, saatanahing, sunnik (vandesõna), чёртово колесо kuradiratas, чёртова дыра madalk. karukolgas, pärapõrgu, paganakolgas, чёртова кожа tekst. tondinahk, kuradinahk (tihe puuvillriie), чёртов орех bot. vesipähkel (Trapa), чёртово дерево bot. mandžuuria araalia, kuradipuu (Aralia mandshurica);
‣ madalk. põrgu-, põrgulik, kuratlik; чёртова боль kuratlik valu, põrguvalu, чёртовы холода põrgupakane, чёртова пропасть ilmatu hunnik, süle ja seljaga;
◊ чёртова дюжина kõnek. kuraditosin (kolmteist), vanakuradi tosin, tonditosin
щемящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
