?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
бревно 99 С с.
‣ неод.
palk;
‣ неод. sport poom; гимнастическое бревно poom;
‣ од. kõnek. halv. puupea
вытесать 202*a Г сов.
→ несов.
вытёсывать что (siledaks, välja) tahuma; вытесать бревно palki tahuma
дотянуть Г сов.
→ несов.
дотягивать‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
зарубина 51 С ж.
неод.
sälk, täke, tärge, raidmärk; бревно с зарубинами täkitud ~ sälgitud ~ raidmärgetega palk
засадить 313a Г сов.
→ несов.
засаживать‣ что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
‣ кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
‣ что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
зацепить 323a Г сов.
→ несов.
зацеплять‣ что, чем haarama, kahmama; mille külge kinnitama; зацепить багром бревно palgile pootshaaki sisse lööma;
‣ кого-что, за что, чем kõnek. riivama, haavama (ka ülek.); solvama; он зацепил ногой кирпич ta komistas telliskivi otsa, зацепить самолюбие enesearmastust riivama, его зацепило пулей kuul riivas teda, ta sai kuulist haavata
надрубить 320 Г сов.
→ несов.
надрубать что‣ sälkama, (veidi pealt) raiuma; надрубить бревно palki sälkama, надрубить кору дерева puukoort täksama;
‣ ehit. (raiekorda) peale ehitama
накатиться 316 Г сов.
→ несов.
накатываться на кого-что, без доп.
‣ peale veerema ~ rulluma; бревно накатилось на ногу palk veeres jalale, волна накатилась на берег laine rullus kaldale;
‣ ülek. madalk. kaela sadama; на него накатилась беда õnnetus sadas talle kaela;
‣ ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema; на неё накатилась тоска teda valdas nukrus
обтесать 202a (страд. прич. прош. вр.
обтёсанный, кр. ф.
обтёсан, обтесатьа, обтесатьо, обтесатьы) Г сов.
→ несов.
обтёсывать что (välja) tahuma, kantima, servama, (üle) lihvima (кого ka ülek.
kõnek.
); обтесать бревно palki tahuma
перекинуть 334 Г сов.
→ несов.
перекидывать‣ кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek.
kellega paari sõna vahetama;
‣ что ülek. liiga kaugele viskama;
‣ что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
‣ кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
перепилить 305a Г сов.
→ несов.
перепиливать что‣ pooleks ~ läbi ~ katki saagima; перепилить бревно palki pooleks saagima;
‣ (kõike v. hulka järgemööda) katki ~ ära saagima; перепилить все дрова kõiki puid ära saagima
пиловочный 126 П sae-; пиловочное бревно saepalk
подсосать 214a Г сов.
→ несов.
подсасывать‣ что tehn.
juurde ~ sisse imema;
‣ что kõnek. ära ~ välja ~ tühjaks imema;
‣ безл. кого-что, подо что alla tõmbama ~ vedama; бревно подсосало под мельничное колесо neel tõmbas palgi veskiratta alla
подтесать 202a (страд. прич. прош. вр.
подтёсанный, кр. ф.
подтёсан, подтесатьа, подтесатьо, подтесатьы) Г сов.
→ несов.
подтёсывать что (pisut) tahuma; подтесать бревно palki tahuma
подчалить Г сов.
→ несов.
подчаливать‣ 269b к чему, без доп.
randuma; подчалить к пристани randuma;
‣ 269a что, к чему (ujuvat eset) juurde tõmbama ~ haakima; подчалить бревно багром palki pootshaagiga haarama
поперечник 18 С м.
неод.
läbimõõt, diameeter; juhtme ristlõige; ehit.
põikprofiil; бревно имеет 50 cm в поперечнике palgi läbimõõt on 50 cm
скоблить 286, 305a Г несов.
что, чем kaapima, kraapima, kõõpima; скоблить стол ножом noaga lauda kaapima, скоблить бревно palki koorima, скоблить подбородок kõnek.
lõuga kõõpima ~ kõõbitsema
спихнуть 336a Г сов.
→ несов.
спихивать‣ кого-что, с чего куда kõnek.
(maha, alla, ära, kokku) lükkama ~ tõukama; спихнуть лодку с берега paati kaldalt vette lükkama, спихнуть бревно в воду palki vette lükkama, спихнуть в яму auku tõukama;
‣ кого-что, куда ülek. madalk. halv. kaela määrima, kaelast ära sokutama; спихнуть товар kaupa kellele kaela määrima, kaubast lahti saama, спихнуть замуж кого keda mehele sokutama;
‣ кого-что ülek. madalk. kohalt minema lööma; спихнуть заведующего juhatajat kohalt minema lööma;
◊ спихнуть ~ спихивать на шею ~ на руки ~ на плечи кому kellele mida kaela määrima; спихнуть ~ спихивать с плеч ~ с рук ~ с шеи kaelast ära sokutama
стесать 202a (страд. прич. прош. вр.
стёсанный) Г сов.
→ несов.
стёсывать что, чем maha ~ siledaks tahuma; стесать бревно palki (siledaks) tahuma, стесать топoром неровности kirvega tasaseks lööma ~ siluma, стесать сучки oksi laasima
стяжной 120 П tehn.
kokkutõmbamis-, kokkutõmbe-, pingutus-, pinguti-, tõmmits-, tõmmitsa-, side-; стяжная муфта pingutusmuhv, стяжной винт tõmmitskruvi, стяжное бревно sidepalk
тёсаный 126 П tahutud, kant-, kanditud-; тёсаное бревно tahutud palk, тёсаный гранит tahutud graniit, тёсаный камень kantkivi, тёсаные доски saelauad, voodrilauad
тесать 202a (страд. прич. прош. вр.
тёсанный; кр. ф.
тёсан, тёсана, тёсано, тёсаны) Г несов.
что, чем tahuma, tahuliseks raiuma; тесать бревно palki tahuma, тесать камень kivi tahuma;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk.
löö või maha, räägi kellele nagu seinale, tee või tina
троить 283 Г несов.
‣ что kolmeks (osaks) jagama ~ tegema; троить бревно palki kolmeks tegema;
‣ что kolmekordistama, kolmekordseks tegema; троить нитки lõnga kolmekordseks korrutama;
‣ что, без доп. mida kolm korda tegema ~ kordama; троить пар kesa kolm korda kündma, троить из ружья ühe lasuga kolme lindu tabama, троить на бильярде ühe löögiga kolme kuuli tabama, piljardimängus triplettima ~ tripletti tegema; vrd. строить
уцепиться 323 Г сов.
→ несов.
уцепляться за кого-что, чем kõnek.
kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (ka ülek.
); kelle-mille külge klammerduma, haakuma; уцепиться багром за бревно pootshaagiga palgist kinni hakkama, уцепиться руками за кого kellest kõvasti kinni haarama, kelle külge klammerduma, уцепиться за тему teemast kinni haarama ~ hakkama
шкурить 269a Г несов.
что‣ puidut.
liivapaberiga lihvima;
‣ koorima, koort maha võtma; шкурить бревно palki koorima