[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 123 artiklit
администратор 1 С м. од. administraator, haldur; администратор гостиницы hotelli administraator, временный военный администратор ajutine sõjaväehaldur
атташе нескл. С м. од. atašee; военный атташе sõjaväeatašee, военно-морской атташе mereväeatašee, военно-воздушный атташе lennuväeatašee
базироваться 171 Г несов.
‣ на чём baseeruma millel, tuginema millele, rajanema millel; выступление базируется на фактах ettekanne rajaneb ~ baseerub faktidel ~ tõikadel, базироваться на современной теории moodsal teoorial rajanema ~ põhinema;
‣ где baseeruma, paiknema; военные корабли базировались в крупных портах mereväebaasid asusid suurtes sadamates
‣ на чём baseeruma millel, tuginema millele, rajanema millel; выступление базируется на фактах ettekanne rajaneb ~ baseerub faktidel ~ tõikadel, базироваться на современной теории moodsal teoorial rajanema ~ põhinema;
‣ где baseeruma, paiknema; военные корабли базировались в крупных портах mereväebaasid asusid suurtes sadamates
безрукий 122 П (кр. ф. безрук, безрука, безруки)
‣ käeta, käetu, ühekäeline, ühe käega; kätetu; ülek. kobakäpp;
‣ П → С м. од. kätetu; ühekäeline
‣ käeta, käetu, ühekäeline, ühe käega; kätetu; ülek. kobakäpp;
‣ П → С м. од. kätetu; ühekäeline
блок II 18 С м. неод.
‣ pol. blokk; военный блок sõjaline blokk;
‣ plokk (ka ehit., füüs.); стеновой блок seinaplokk, объёмный блок mahtplokk, монтировать ~ строить дом из (крупных) блоков (suur)plokkidest maja ehitama, блок настройки häälestusplokk, блок питания toiteseadis, -plokk, блок памяти mäluplokk;
‣ sport blokk, grupisulg
‣ pol. blokk; военный блок sõjaline blokk;
‣ plokk (ka ehit., füüs.); стеновой блок seinaplokk, объёмный блок mahtplokk, монтировать ~ строить дом из (крупных) блоков (suur)plokkidest maja ehitama, блок настройки häälestusplokk, блок питания toiteseadis, -plokk, блок памяти mäluplokk;
‣ sport blokk, grupisulg
бюджет 1 С м. неод. eelarve, büdžett; годовой бюджет aastaeelarve, военный бюджет sõjaväe-eelarve, sõjaline eelarve, бюджет семьи perekonna eelarve, бюджет времени ajakava, -büdžett;
◊ выходить ~ выйти из бюджета eelarvet ületama
◊ выходить ~ выйти из бюджета eelarvet ületama
венец 35 С м. неод.
‣ liter. kroon (ka ülek.), pärg; царский венец keisrikroon, tsaarikroon, золотой венец kuldkroon, терновый венец okaskroon, мученический венец märtrikroon, венец моих трудов minu töö(de) kroon, венец щупалец zool. kombitsakaare, kombitsapärg, lofofoor, венцы вокруг Солнца astr. Päikese tara;
‣ raiekord, pärg (van.) (palkehitises üks kord palke);
◊ идти под венец с кем van. kellega altari ette astuma
‣ liter. kroon (ka ülek.), pärg; царский венец keisrikroon, tsaarikroon, золотой венец kuldkroon, терновый венец okaskroon, мученический венец märtrikroon, венец моих трудов minu töö(de) kroon, венец щупалец zool. kombitsakaare, kombitsapärg, lofofoor, венцы вокруг Солнца astr. Päikese tara;
‣ raiekord, pärg (van.) (palkehitises üks kord palke);
◊ идти под венец с кем van. kellega altari ette astuma
виток 24 С м. неод. keerd; tiir; (juukse)kihar; виток проволоки traadikeerd, виток вокруг Земли tiir ümber Maa
власть 91 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
военный 126 П
‣ sõja-, sõjaline; sõjanduslik; военное время sõjaaeg, военные действия sõjategevus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus, военный корабль sõjalaev, военная готовность sõjavalmidus, sõjaline valmisolek, военная наука sõjateadus, военный коммунизм aj. sõjakommunism, военное положение jur. sõjaseisukord, sõjaseadus (van.), военный преступник sõjaroimar, sõjakurjategija, военная промышленность sõjatööstus, военные силы sõjavägi, sõjajõud (mitm.), военная тайна sõjasaladus, военный трибунал sõjatribunal, военный блок sõjaline blokk ~ liit, военная интервенция sõjaline interventsioon ~ sekkumine ~ sekkumus ~ vahelesegamine, военное вмешательство (1) sõjaline sekkumine, (2) sõjaväeline sekkumine (sisepoliitikas), военная разведка sõja(väe)luure, военные расходы sõjakulud, военный союз sõjaliit;
‣ sõjaväe-, sõjaväeline; военная база sõjaväebaas, военный врач sõjaväearst, военный бюджет sõjaväe-eelarve, военный лётчик sõjaväelendur, военный моряк mereväelane, военный округ sõjaväeringkond, военный прокурор sõjaväeprokurör, военная служба sõjaväeteenistus, военные власти sõjaväevõimud, военный атташе sõjaväeatašee, военный городок sõjaväeasula, sõjaväelinnak, военная подготовка sõjaväeline väljaõpe, военная диктатура sõjaväediktatuur, sõjaväeline diktatuur, военное обучение riigikaitseõpetus, sõjaväeõpetus, sõjaväeline õpetus ~ väljaõpe;
‣ П → С м. од. sõjaväelane
‣ sõja-, sõjaline; sõjanduslik; военное время sõjaaeg, военные действия sõjategevus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus, военный корабль sõjalaev, военная готовность sõjavalmidus, sõjaline valmisolek, военная наука sõjateadus, военный коммунизм aj. sõjakommunism, военное положение jur. sõjaseisukord, sõjaseadus (van.), военный преступник sõjaroimar, sõjakurjategija, военная промышленность sõjatööstus, военные силы sõjavägi, sõjajõud (mitm.), военная тайна sõjasaladus, военный трибунал sõjatribunal, военный блок sõjaline blokk ~ liit, военная интервенция sõjaline interventsioon ~ sekkumine ~ sekkumus ~ vahelesegamine, военное вмешательство (1) sõjaline sekkumine, (2) sõjaväeline sekkumine (sisepoliitikas), военная разведка sõja(väe)luure, военные расходы sõjakulud, военный союз sõjaliit;
‣ sõjaväe-, sõjaväeline; военная база sõjaväebaas, военный врач sõjaväearst, военный бюджет sõjaväe-eelarve, военный лётчик sõjaväelendur, военный моряк mereväelane, военный округ sõjaväeringkond, военный прокурор sõjaväeprokurör, военная служба sõjaväeteenistus, военные власти sõjaväevõimud, военный атташе sõjaväeatašee, военный городок sõjaväeasula, sõjaväelinnak, военная подготовка sõjaväeline väljaõpe, военная диктатура sõjaväediktatuur, sõjaväeline diktatuur, военное обучение riigikaitseõpetus, sõjaväeõpetus, sõjaväeline õpetus ~ väljaõpe;
‣ П → С м. од. sõjaväelane
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
вокруг II предлог с род. п. kelle-mille ümber; вокруг дома ümber maja, вокруг нас meie ümber, путешествие вокруг света reis ümber maailma, сидеть вокруг костра lõkke ümber istuma
вращаться 169 Г несов.
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
вращение 115 С с. неод. (без мн. ч.) pöörlemine (ka tehn., füüs.), tiirlemine, keerlemine; вращение Земли вокруг своей оси Maa pöörlemine ümber oma telje
городок 24 С м. неод.
‣ dem. vt. город;
‣ linnaosa, linnak; военный городок sõjaväelinnaosa, -asula, -linnak, студенческий городок üliõpilaslinnaosa, tudengilinnak, Звёздный городок Tähelinn (kosmonautide asula)
‣ dem. vt. город;
‣ linnaosa, linnak; военный городок sõjaväelinnaosa, -asula, -linnak, студенческий городок üliõpilaslinnaosa, tudengilinnak, Звёздный городок Tähelinn (kosmonautide asula)
госпиталь 10, 13 С м. неод. hospital, hospidal, laatsaret, (sõjaväe)haigla; военный госпиталь sõjaväehaigla, -hospital, -laatsaret, полевой госпиталь välilaatsaret, -haigla
действие 115 С с. неод.
‣ (обычно мн. ч.) tegevus, toiming, aktsioon; план действий tegevuskava, военные действия sõjategevus, свобода действий tegevusvabadus, действие романа происходит в горах romaani tegevus toimub mägedes, партия действия aktsioonipartei, коэффициент полезного действия kasutegur, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus;
‣ (без мн. ч.) toime, mõju; оказывать действие mõju avaldama, toimima, под действием солнечных лучей päikesekiirte toimel;
‣ (без мн. ч.) töötamine, funktsioneerimine; машина ещё вчера была в действии eile veel masin käis ~ töötas, приводить в действие käima panema;
‣ (без мн. ч.) kehtivus, maksvus; действие закона seaduse kehtivus;
‣ mat. tehe; четыре действия neli tehet;
‣ teater vaatus; пьеса в трёх действиях näidend kolmes vaatuses;
‣ действия мн. ч. sammud, meetmed; эти действия обеспечат успех see teguviis tagab ~ need sammud ~ meetmed tagavad kordamineku
‣ (обычно мн. ч.) tegevus, toiming, aktsioon; план действий tegevuskava, военные действия sõjategevus, свобода действий tegevusvabadus, действие романа происходит в горах romaani tegevus toimub mägedes, партия действия aktsioonipartei, коэффициент полезного действия kasutegur, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus;
‣ (без мн. ч.) toime, mõju; оказывать действие mõju avaldama, toimima, под действием солнечных лучей päikesekiirte toimel;
‣ (без мн. ч.) töötamine, funktsioneerimine; машина ещё вчера была в действии eile veel masin käis ~ töötas, приводить в действие käima panema;
‣ (без мн. ч.) kehtivus, maksvus; действие закона seaduse kehtivus;
‣ mat. tehe; четыре действия neli tehet;
‣ teater vaatus; пьеса в трёх действиях näidend kolmes vaatuses;
‣ действия мн. ч. sammud, meetmed; эти действия обеспечат успех see teguviis tagab ~ need sammud ~ meetmed tagavad kordamineku
замотать I 165a Г сов. → несов. заматывать
‣ что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
‣ что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
‣ кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud
‣ что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
‣ что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
‣ кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud
захлестнуть 338 Г сов. → несов. захлёстывать
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
зашевелиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. end liigutama hakkama; liikuma hakkama, liikvele minema; kõnek. tegutsema hakkama; кусты вдруг зашевелились põõsad hakkasid äkki liikuma, всё вокруг зашевелилось kõik läks ümberringi liikvele;
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
кайма 52 (род. п. мн. ч. каём) С ж. неод. ääris, ääreriba, palistus, kant, rant; кайма скатерти laudlina äär, чёрная кайма вокруг глаз mustad rõngad ~ sõõrid silme ümber, mustad silmaalused, обводить каймой ääristama
комиссар 1 С м. од. komissar; военный комиссар sõja(väe)komissar, народный комиссар aj. rahvakomissar
комиссариат 1 С м. неод. komissariaat; военный комиссариат sõjakomissariaat, народный комиссариат aj. rahvakomissariaat
коммунизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) kommunism; научный коммунизм teaduslik kommunism, военный коммунизм aj. sõjakommunism, первобытный коммунизм aj. ürgkommunism, ürgkogukonna kommunism
конфликт 1 С м. неод. konflikt, kokkupõrge, lahkheli, ristriid (-riia), tüli; военный конфликт sõjaline konflikt ~ kokkupõrge, вооружённый конфликт relvakokkupõrge, вступать в конфликт с кем kellega vastamisi ~ tülli minema, уладить конфликт tüli lahendama
корабль 11 С м. неод.
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
корреспондент 1 С м. од.
‣ (ajalehe, ajakirja) kirjasaatja, sõnumisaatja, reporter, korrespondent; корреспондент газеты ajalehe kirjasaatja ~ korrespondent, рабочий корреспондент tööliskirjasaatja, специальный корреспондент erikorrespondent, erikirjasaatja, дать интервью корреспондентам ajakirjanikele ~ reporteritele intervjuud andma, военный корреспондент sõja(väe)kirjasaatja;
‣ kirjavahetuskaaslane, kirjasõber, korrespondent
‣ (ajalehe, ajakirja) kirjasaatja, sõnumisaatja, reporter, korrespondent; корреспондент газеты ajalehe kirjasaatja ~ korrespondent, рабочий корреспондент tööliskirjasaatja, специальный корреспондент erikorrespondent, erikirjasaatja, дать интервью корреспондентам ajakirjanikele ~ reporteritele intervjuud andma, военный корреспондент sõja(väe)kirjasaatja;
‣ kirjavahetuskaaslane, kirjasõber, korrespondent
косорукий 122 П (кр. ф. косорук, косорука, косоруко, косоруки) kõvera käega, kõverkäeline; ülek. kobakäeline, kobakäpp(-)
кредит 1 С м. неод.
‣ maj. laen, krediit; военный кредит sõjalaen, долгосрочный кредит pikklaen, краткосрочный кредит lühilaen, банковский кредит pangalaen, ипотечный кредит pikklaen, hüpoteegilaen, предоставить кредит laenu andma, покупать в кредит järelmaksuga ostma, отпускать в кредит võlgu müüma;
‣ ülek. usaldus, autoriteet; потерять кредит usaldust kaotama
‣ maj. laen, krediit; военный кредит sõjalaen, долгосрочный кредит pikklaen, краткосрочный кредит lühilaen, банковский кредит pangalaen, ипотечный кредит pikklaen, hüpoteegilaen, предоставить кредит laenu andma, покупать в кредит järelmaksuga ostma, отпускать в кредит võlgu müüma;
‣ ülek. usaldus, autoriteet; потерять кредит usaldust kaotama
лагерь С м. неод.
‣ 12 laager; военный лагерь sõjaväelaager, sõjaleer, концентрационный лагерь koonduslaager, летний лагерь suvelaager, пионерский лагерь pioneerilaager, альпинистский лагерь, лагерь альпинистов alpinistide laager, alpilaager, трудовой лагерь töölaager, учебный лагерь õppelaager, лагерь (для) военнопленных sõjavangilaager, разбить лагерь laagrit üles lööma, laagrisse jääma, стоять лагерем laagris olema, расположиться лагерем laagrisse asuma;
‣ 10 leer; лагерь социализма sotsialismileer, лагерь реакции reaktsioonileer, tagurlasleer, враждебные лагери vaenulikud leerid;
◊ действовать на два лагеря kahepaikne olema
‣ 12 laager; военный лагерь sõjaväelaager, sõjaleer, концентрационный лагерь koonduslaager, летний лагерь suvelaager, пионерский лагерь pioneerilaager, альпинистский лагерь, лагерь альпинистов alpinistide laager, alpilaager, трудовой лагерь töölaager, учебный лагерь õppelaager, лагерь (для) военнопленных sõjavangilaager, разбить лагерь laagrit üles lööma, laagrisse jääma, стоять лагерем laagris olema, расположиться лагерем laagrisse asuma;
‣ 10 leer; лагерь социализма sotsialismileer, лагерь реакции reaktsioonileer, tagurlasleer, враждебные лагери vaenulikud leerid;
◊ действовать на два лагеря kahepaikne olema
мятеж 29 С м. неод. mäss; военный мятеж sõjaväeline mäss, поднять мятеж mässu tõstma ~ alustama, mässama hakkama, подавить мятеж mässu maha suruma
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обвезти 362 Г сов. → несов. обвозить
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
‣ кого-что, вокруг чего ümber mille ~ kõnek. (kõrvalteid mööda) sõidutama ~ vedama;
‣ что kõnek. (vedades) laiali jaotama ~ (paljudele) kätte toimetama ~ viima
обвернуть 338 Г сов. → несов. обвёртывать что, во что, чем, вокруг чего kõnek. mida sisse pakkima, millele (paberit vm.) ümber panema, mida millesse, mille ümber keerama ~ mähkima ~ mässima; обвернуть книгу в бумагу ~ бумагой raamatule paberit ümber panema
обвертеть 241 Г сов. → несов. обвёртывать madalk.
‣ что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
‣ (без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
◊ обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
‣ (без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
◊ обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обвить 326 (буд. вр. обовью, обовьёшь...) Г сов. → несов. обвивать что, вокруг чего, чем mida, mille ümber põimima ~ keerama ~ mähkima; ümbritsema, katma; что ülek. mähkima, matma millesse; длинная коса обвила чью голову pikk juuksepalmik oli ümber pea keeratud kellel, хмель обвил дерево humal väänles ümber puu, обвить талию рукой kätt piha ümber panema, она обвила руками шею отца ta põimis käed isa kaela ümber, перчатка обвила руку kinnas liibus tihedalt käe ümber, огонь обвил крышу katus on leekides, leek haaras katuse, тоска обвила сердце süda on kurbust täis, kurbus täitis südame
обвиться 326 (буд. вр. обовьюсь, обовьёшся..., прош. вр. обвилось и обвилось, обвились и обвились) Г сов. → несов. обвиваться вокруг кого-чего
‣ mille ümber keerduma ~ põimuma ~ mähkuma; бусы обвились вокруг шеи pärlid olid tihedalt kaela ümber, руки обвились вокруг шеи käed põimusid kaela ümber;
‣ чем ülek. mattuma; обвиться дымом suitsu mattuma
‣ mille ümber keerduma ~ põimuma ~ mähkuma; бусы обвились вокруг шеи pärlid olid tihedalt kaela ümber, руки обвились вокруг шеи käed põimusid kaela ümber;
‣ чем ülek. mattuma; обвиться дымом suitsu mattuma
обвязать 198 Г сов. → несов. обвязывать
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
обегать 169a Г несов. → сов. обежать
‣ вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
‣ кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
‣ (без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
‣ (сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
‣ вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
‣ кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
‣ (без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
‣ (сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
обернуть 338 Г сов. → несов. обёртывать, оборачивать
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
обкатить 316a Г сов. → несов. обкатывать
‣ кого-что вокруг чего mille ümber sõidutama;
‣ несов. также обкачивать кого-что, чем kõnek. üle ~ kaela kallama ~ valama, üle uhtma
‣ кого-что вокруг чего mille ümber sõidutama;
‣ несов. также обкачивать кого-что, чем kõnek. üle ~ kaela kallama ~ valama, üle uhtma
обкрутить 316a Г сов. → несов. обкручивать madalk.
‣ что, чем, вокруг чего mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima;
‣ кого ülek. sisse mässima, petma;
‣ кого с кем ülek. paari panema
‣ что, чем, вокруг чего mille ümber kerima ~ keerama ~ mässima;
‣ кого ülek. sisse mässima, petma;
‣ кого с кем ülek. paari panema
облететь 234 Г сов. → несов. облетать I
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
обмотать 165a Г сов. → несов. обматывать кого-что, чем, вокруг чего ümber ~ peale mähkima ~ mässima ~ kerima ~ keerama; обмотать голову платком rätti ümber pea siduma ~ mässima ~ mähkima, обмотать шарф вокруг шеи salli ümber kaela mässima
обмотаться 165 Г сов. → несов. обматываться
‣ чем end sisse mähkima ~ mässima, enda ümber keerama;
‣ вокруг чего keerduma
‣ чем end sisse mähkima ~ mässima, enda ümber keerama;
‣ вокруг чего keerduma
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
обогнуть 336a Г сов. → несов. огибать кого-что
‣ ümber ~ peale panema ~ painutama; обогнуть обруч вокруг бочки tünnile vitsa peale panema;
‣ ümbert haarama, (kaarena) ümbritsema; радуга обогнула полнеба vikerkaar ulatus ühest taevaservast teise;
‣ ringiga ~ kaarega mööduma; обогнуть остров saarest ringiga ~ kaarega mööda sõitma ~ purjetama ~ sõudma ~ ujuma
‣ ümber ~ peale panema ~ painutama; обогнуть обруч вокруг бочки tünnile vitsa peale panema;
‣ ümbert haarama, (kaarena) ümbritsema; радуга обогнула полнеба vikerkaar ulatus ühest taevaservast teise;
‣ ringiga ~ kaarega mööduma; обогнуть остров saarest ringiga ~ kaarega mööda sõitma ~ purjetama ~ sõudma ~ ujuma
обозреватель 10 С м. од.
‣ liter. van. vaatleja, silmitseja;
‣ vaatleja, kommentaator; военный обозреватель sõjaline vaatleja, обозреватель ТАСС TASS-i vaatleja, внешнeполитический обозреватель väliskommentaator, спортивный обозреватель spordikommentaator
‣ liter. van. vaatleja, silmitseja;
‣ vaatleja, kommentaator; военный обозреватель sõjaline vaatleja, обозреватель ТАСС TASS-i vaatleja, внешнeполитический обозреватель väliskommentaator, спортивный обозреватель spordikommentaator
обойти 372 Г сов. → несов. обходить кого-что
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обращение 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
обтекать 169a Г несов. → сов. обтечь кого-что, вокруг чего ringi ~ mööda voolama; ülek. mööda minema ~ sõitma; река обтекала деревню jõgi tegi käänaku ümber küla ~ küla kohal käänaku, война обтекала эти лесные чащи need metsa(ala)d jäid sõjast kõrvale ~ puutumata
обтоптать 204a Г сов. → несов. обтаптывать что, вокруг чего (ümberringi) ära tampima ~ tallama; обтоптать землю maad ~ mulda kõvaks tallama ~ kinni tampima
объект 1 С м. неод.
‣ objekt, ese, alis (ka lgv.); объект исследования uurimisobjekt, uurimisaine, строительный объект ehitusobjekt, военный объект sõjaline objekt, водные объекты hüdr. (1) veekogud, (2) hüdroloogilised objektid, объект охраны природы looduskaitseobjekt;
‣ lgv. sihitis, objekt; прямой объект otsesihitis, direktne objekt
‣ objekt, ese, alis (ka lgv.); объект исследования uurimisobjekt, uurimisaine, строительный объект ehitusobjekt, военный объект sõjaline objekt, водные объекты hüdr. (1) veekogud, (2) hüdroloogilised objektid, объект охраны природы looduskaitseobjekt;
‣ lgv. sihitis, objekt; прямой объект otsesihitis, direktne objekt
объехать 224 Г сов. → несов. объезжать
‣ что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
‣ кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
‣ кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
◊ кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
‣ что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
‣ кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
‣ кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
◊ кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
овить 326 Г сов. → несов. овивать
‣ что, чем, вокруг чего mida ümber mille põimima ~ keerama;
‣ что mille ümber väänlema (taimede kohta)
‣ что, чем, вокруг чего mida ümber mille põimima ~ keerama;
‣ что mille ümber väänlema (taimede kohta)
однорукий 122 П (кр. ф. однорук, однорука, одноруко, одноруки)
‣ ühekäeline, ühe käega;
‣ П → С м. од. ühekäeline
‣ ühekäeline, ühe käega;
‣ П → С м. од. ühekäeline
около II Н läheduses, lähedal, kõrval; lähedale, kõrvale; van. ümberringi; около никого не было видно läheduses polnud kedagi näha, присесть около lähedale ~ kõrvale istuma;
◊ ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
◊ ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
округ 21 С м. неод. ringkond, aj. kreis; van. ümbruskond; административный округ haldusringkond, военный округ sõjaväeringkond, избирательный округ valimisringkond, национальный округ rahvusringkond, учебный округ aj. õpperingkond, õppekond (koolihariduspiirkond Venemaal XIX saj.)
окрутить 316a Г сов. → несов. окручивать
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
‣ что, чем, вокруг чего kõnek. mille ümber keerama ~ kerima ~ mässima; окрутить косы вокруг головы patse ümber pea keerama;
‣ кого ülek. madalk. sisse mässima, petma; окрутить доверчивого человека kergeusklikku inimest ümber sõrme mässima ~ sisse vedama;
‣ кого, с кем ülek. madalk. ära laulatama, paari panema
описать 202a Г сов. → несов. описывать
‣ кого-что kirjeldama; описать событие sündmust kirjeldama;
‣ что üles kirjutama, nimestikku kandma; описать инвентарь inventarinimestikku tegema, inventari üles kirjutama;
‣ что, вокруг чего mat. ümber joonestama; описать окружность ringjoont (ümber) joonestama;
‣ что ülek. (liikudes) joonistama; описать круг tiiru ~ kaart tegema, описать дугу (õhus, vee peal vm.) kaart joonistama ~ tegema
‣ кого-что kirjeldama; описать событие sündmust kirjeldama;
‣ что üles kirjutama, nimestikku kandma; описать инвентарь inventarinimestikku tegema, inventari üles kirjutama;
‣ что, вокруг чего mat. ümber joonestama; описать окружность ringjoont (ümber) joonestama;
‣ что ülek. (liikudes) joonistama; описать круг tiiru ~ kaart tegema, описать дугу (õhus, vee peal vm.) kaart joonistama ~ tegema
оркестр 1 С м. неод.
‣ orkester; военный оркестр sõjaväeorkester, духовой оркестр puhkpilliorkester, камерный оркестр kammerorkester, симфонический оркестр sümfooniaorkester, струнный оркестр keelpilliorkester, оркестр народных инструментов rahvapilliorkester;
‣ orkestriruum
‣ orkester; военный оркестр sõjaväeorkester, духовой оркестр puhkpilliorkester, камерный оркестр kammerorkester, симфонический оркестр sümfooniaorkester, струнный оркестр keelpilliorkester, оркестр народных инструментов rahvapilliorkester;
‣ orkestriruum
открыть 347a Г сов. → несов. открывать
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
‣ что avama, lahti tegema ~ päästma, alustama; alguseks olema millele; открыть дверь ust avama, открыть зонтик vihmavarju avama, открыть границу piiri avama, открыть доступ к чему juurdepääsu võimaldama ~ avama mille juurde, открыть дорогу teed avama (ka ülek.), открыть огонь sõj. tuld avama, открыть театр teatrit avama, открыть собрание koosolekut avama, открыть счёт (1) arvet avama, (2) sport skoori avama, открыть сезон hooaega alustama ~ avama, открыть прения läbirääkimisi alustama ~ avama, открыть воду kõnek. vett lahti keerama ~ päästma, открыть газ kõnek. gaasi avama ~ lahti keerama, открыть рот suud lahti tegema (ka ülek.), открыть военные действия sõjategevust alustama, открыть крышку kaant üles tõstma, открыть рояль klaverikaant üles tõstma, открыть кастрюлю kastrulikaant kergitama ~ pealt ära tõstma;
‣ что, кому teatavaks ~ avalikuks tegema; открыть свои планы oma kavatsustest rääkima, открыть всю правду kogu tõde päevavalgele tooma ~ avaldama ~ ära rääkima, открыть тайну saladust välja rääkima ~ reetma, открыть своё имя oma nime avaldama ~ teatavaks tegema;
‣ что avastama, teada saama; открыть заговор vandenõu avastama ~ paljastama;
◊ открыть ~ открывать Aмерику iroon. Ameerikat avastama; открыть ~ открывать кому глаза на кого-что kelle silmi avama; открыть ~ открывать душу oma hinge avama
очерк 18 С м. неод.
‣ ülevaade, visand; van. kirjeldus; очерк эстонской литературы eesti kirjanduse ülevaade, очерки по русской грамматике vene grammatika põhijooni;
‣ kirj. olukirjeldus, olve (olbe); военный очерк sõja(väe)olukirjeldus, бытовой очерк olukirjeldus;
‣ van. piirjoon(ed), kontuur(id)
‣ ülevaade, visand; van. kirjeldus; очерк эстонской литературы eesti kirjanduse ülevaade, очерки по русской грамматике vene grammatika põhijooni;
‣ kirj. olukirjeldus, olve (olbe); военный очерк sõja(väe)olukirjeldus, бытовой очерк olukirjeldus;
‣ van. piirjoon(ed), kontuur(id)
палец 37 С м. неод. näpp, sõrm (ka tehn.); varvas; tehn. sõrmtapp; varras, pii; большой палец руки pöial, безымянный палец nimetu sõrm, средний палец keskmine sõrm, указательный палец nimetissõrm, esisõrm, osutussõrm, контактный палец el. kontaktsõrm, направляющий палец tehn. juhtsõrm, -tapp, поршневой палец tehn. kolvisõrm, штепсельный палец el. pistikuharu, толщиной в палец sõrmejämedune, отпечатки пальцев sõrmejäljed, указывать пальцем näpuga näitama, пальцы ног varbad;
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
парад 1 С м. неод.
‣ paraad; военный парад, парад войск sõjaväeparaad, воздушный парад lennuväeparaad, морской парад mere(väe)paraad, физкультурный парад, парад физкультурников kehakultuurlaste paraad, принимать парад paraadi vastu võtma, проходить парадом мимо чего millest paraadsammul mööduma;
‣ kõnek. humor. pidulikkus, hiilgus, toredus; в полном параде täies hiilguses;
‣ sport pareerimine, kaitselöök, tõrje (vehklemises, poksis, maadluses)
‣ paraad; военный парад, парад войск sõjaväeparaad, воздушный парад lennuväeparaad, морской парад mere(väe)paraad, физкультурный парад, парад физкультурников kehakultuurlaste paraad, принимать парад paraadi vastu võtma, проходить парадом мимо чего millest paraadsammul mööduma;
‣ kõnek. humor. pidulikkus, hiilgus, toredus; в полном параде täies hiilguses;
‣ sport pareerimine, kaitselöök, tõrje (vehklemises, poksis, maadluses)
перевить 326 Г сов. → несов. перевивать
‣ что, чем, вокруг чего ümber ~ sisse põimima, läbi punuma; ümber keerama; перевить косы лентами paelu patsidesse punuma ~ põimima;
‣ что uuesti keerutama (näit. nööri);
‣ что (hulgaviisi) palmima ~ palmitsema ~ punuma
‣ что, чем, вокруг чего ümber ~ sisse põimima, läbi punuma; ümber keerama; перевить косы лентами paelu patsidesse punuma ~ põimima;
‣ что uuesti keerutama (näit. nööri);
‣ что (hulgaviisi) palmima ~ palmitsema ~ punuma
переворот 1 С м. неод.
‣ murrang, pööre; переворот во взглядах murrang ~ pööre vaadetes, переворот в науке murrang ~ revolutsioon teaduses, переворот в жизни elumurrang, -pööre, переворот к лучшему pööre parema ~ paremuse poole, госу дарственный переворот pol. riigipööre, военный переворот sõjaväeline riigipööre, дворцовый переворот aj. paleepööre, kojarevolutsioon, двойной переворот lenn. kahekordne pööre, topeltpööre, переворот через крыло lenn. ületiivapööre;
‣ sport tirelring; переворот вперёд tirelring ette, переворот с головы tirelring pea toetusel, прыжок (с) переворотом tirelringhüpe, lendtirelring
‣ murrang, pööre; переворот во взглядах murrang ~ pööre vaadetes, переворот в науке murrang ~ revolutsioon teaduses, переворот в жизни elumurrang, -pööre, переворот к лучшему pööre parema ~ paremuse poole, госу дарственный переворот pol. riigipööre, военный переворот sõjaväeline riigipööre, дворцовый переворот aj. paleepööre, kojarevolutsioon, двойной переворот lenn. kahekordne pööre, topeltpööre, переворот через крыло lenn. ületiivapööre;
‣ sport tirelring; переворот вперёд tirelring ette, переворот с головы tirelring pea toetusel, прыжок (с) переворотом tirelringhüpe, lendtirelring
петля ед. ч. 61, мн. ч. 65, петля 65 С ж. неод.
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
петлять 254b Г несов. kõnek.
‣ haake tegema; заяц петляет jänes teeb haake;
‣ looklema; дорога петляла вокруг озёр tee lookles ümber järvede;
‣ ülek. juttu keerutama
‣ haake tegema; заяц петляет jänes teeb haake;
‣ looklema; дорога петляла вокруг озёр tee lookles ümber järvede;
‣ ülek. juttu keerutama
порт I 5, 3 (предл. п. ед. ч. в порту, о порте) С м. неод. sadam; sadamalinn; военный порт sõjasadam, морской порт meresadam, порт назначения sihtsadam, порт отправления lähtesadam, пассажирский порт reisisadam, порт приписки mer. kodusadam, речной порт jõesadam, рыбный порт kalasadam, торговый порт kaubasadam, воздушный порт lennujaam
поселенец 36 С м. од.
‣ (uus)asunik, asukas, kolonist; военный поселенец aj. sõjaväeasukas, militaarkolonist;
‣ asumisele saadetu, väljasaadetu
‣ (uus)asunik, asukas, kolonist; военный поселенец aj. sõjaväeasukas, militaarkolonist;
‣ asumisele saadetu, väljasaadetu
потенциал 1 С м. неод. potentsiaal (füüs. füüsikalist välja iseloomustav suurus; liter. (varjatud) toimimis- v. jõudlusvõime, varusolev jõud, võimsus); контактный потенциал el. puutepotentsiaal, экономический потенциал страны maa ~ riigi majanduslik võimsus ~ potentsiaal, военный потенциал sõjaline potentsiaal
потеря 62 С ж. неод. kaotus, kaotamine; kõnek. kaotatud ese; kadu, kadumine; невосполнимая потеря korvamatu kaotus, людские потери inimkaotused, военные потери (1) sõjalised kaotused, (2) sõjakahjud, нести большие потери suuri kaotusi kandma, потеря трудоспособности töövõime kaotus, потеря крови verekaotus, потеря сознания minestamine, teadvusekaotus, производственные потери tootmiskadu, -kaod, потеря времени ajakadu, потеря веса kaalukadu, потеря устойчивости tehn. püsivuse ~ stabiilsuse kaotus, püsivuskadu, stabiilsuskadu, потеря стабильности tehn. stabiilsuse kadumine, stabiilsuskadu, борьба с потерями võitlus kadudega ~ kadude vastu;
◊ (устать) до потери сознания surmani (ära väsima)
◊ (устать) до потери сознания surmani (ära väsima)
-пред часть сложных слов esindaja; торгпред (торговый представитель) kaubandusesindaja, полпред (полномочный представитель) täievoliline esindaja, военпред (военный представитель) sõjaväeesindaja
прекратить 296a Г сов. → несов. прекращать что, с инф. lõpetama, katkestama, lõppu tegema millele; прекратить военные действия sõjategevust lõpetama, прекратить огонь tulevahetust lõpetama, прекратить сопротивление vastupanu lõpetama, прекратить переговоры läbirääkimisi pooleli jätma ~ katkestama ~ lõpetama, прекратить отношения с кем kellega suhtlemast loobuma, прекратить существование olemast lakkama, прекратить работу ~ работать tööd katkestama ~ pooleli ~ katki jätma, прекратить разговоры! jutt jätta ~ lõpetada!
преступник 18 С м. од. jur. kurjategija; государственный преступник riiklik kurjategija, уголовный преступник kriminaalkurjategija, военный преступник sõjakurjategija, -roimar
призвать 215 Г сов. → несов. призывать
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
призыв 1 С м. неод.
‣ üleskutse; (без мн. ч.) kutse, kutsumine; откликнуться на призыв üleskutsele vastama, üleskutset vastu võtma, обращаться с призывом к кому keda üles kutsuma, призыв на помощь appikutse, призыв на действительную военную службу sõjaväeteenistusse ~ tegevteenistusse kutsumine, призыв к борьбе võitlusse kutsumine;
‣ sõj. kutse(alused); осенний призыв kõnek. sügisene kutse (sõjaväkke) ~ sõjaväkke võtmine
‣ üleskutse; (без мн. ч.) kutse, kutsumine; откликнуться на призыв üleskutsele vastama, üleskutset vastu võtma, обращаться с призывом к кому keda üles kutsuma, призыв на помощь appikutse, призыв на действительную военную службу sõjaväeteenistusse ~ tegevteenistusse kutsumine, призыв к борьбе võitlusse kutsumine;
‣ sõj. kutse(alused); осенний призыв kõnek. sügisene kutse (sõjaväkke) ~ sõjaväkke võtmine
принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
прокурор 1 С м. од. jur. prokurör; генеральный прокурор peaprokurör, военный прокурор sõjaväeprokurör
простираться I 169 Г несов. → сов. простереться liter.
‣ (обычно несов.) laiuma, ulatuma (metsa, põllu vm. kohta); вокруг простирались пустыни ümberringi laius kõrb;
‣ ette ~ välja sirutuma; ко мне простирались чьи-то руки minu poole sirutusid ~ küünitasid kellegi käed; его намерения простирались далеко tal olid kaugeleulatuvad plaanid;
‣ (без сов.) ulatuma (arvult); число жителей простирается до пятисот elanike arv ulatub viiesajani
‣ (обычно несов.) laiuma, ulatuma (metsa, põllu vm. kohta); вокруг простирались пустыни ümberringi laius kõrb;
‣ ette ~ välja sirutuma; ко мне простирались чьи-то руки minu poole sirutusid ~ küünitasid kellegi käed; его намерения простирались далеко tal olid kaugeleulatuvad plaanid;
‣ (без сов.) ulatuma (arvult); число жителей простирается до пятисот elanike arv ulatub viiesajani
психоз 1 С м. неод. psühhoos (med. vaimuhaigus; ka ülek.); маниакально-депрессивный психоз maniakaal-depressiivne psühhoos, военный психоз sõjapsühhoos, массовый психоз massipsühhoos
путешествие 115 С с. неод.
‣ reis, ränd, rännak, matk, ringreis, sõit, teekond; reisimine, rändamine, matkamine; морское путешествие merereis, кругосветное путешествие, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, свадебное путешествие pulmareis, путешествие по Советскому Союзу reis mööda Nõukogude Liitu, путешествие на Сахалин Sahhalini-matk, Sahhalini-reis, путешествие за океан reis ~ matk ookeani taha, reis üle ookeani, совершить путешествие reisi ~ matka tegema, отправиться в путешествие reisima ~ rändama ~ reisile ~ rännule ~ matkale minema;
‣ reisikiri, reisikirjeldus; жанр путешествий reisikirjažanr, литературное путешествие kirjandusmatk
‣ reis, ränd, rännak, matk, ringreis, sõit, teekond; reisimine, rändamine, matkamine; морское путешествие merereis, кругосветное путешествие, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, свадебное путешествие pulmareis, путешествие по Советскому Союзу reis mööda Nõukogude Liitu, путешествие на Сахалин Sahhalini-matk, Sahhalini-reis, путешествие за океан reis ~ matk ookeani taha, reis üle ookeani, совершить путешествие reisi ~ matka tegema, отправиться в путешествие reisima ~ rändama ~ reisile ~ rännule ~ matkale minema;
‣ reisikiri, reisikirjeldus; жанр путешествий reisikirjažanr, литературное путешествие kirjandusmatk
раздутый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г раздуть;
‣ прич. → П kõnek. paisutatud, paisunud, paistetanud, paistes, tursunud, pundunud; раздутое лицо tursunud ~ pundunud ~ paistes nägu, раздутый живот pundunud kõht, раздутые паруса paisul ~ paisunud ~ paisutatud ~ tuult täis purjed;
‣ прич. → П ülek. kõnek. ülespuhutud, suureksaetud, suurekspaisutatud; раздутое самомнение ülespuhutud iseteadvus, раздутые штаты suurekspaisutatud koosseis(ud), раздутые военные расходы suurekspaisutatud ~ suureksaetud sõjalised kulutused
‣ страд. прич. прош. вр. Г раздуть;
‣ прич. → П kõnek. paisutatud, paisunud, paistetanud, paistes, tursunud, pundunud; раздутое лицо tursunud ~ pundunud ~ paistes nägu, раздутый живот pundunud kõht, раздутые паруса paisul ~ paisunud ~ paisutatud ~ tuult täis purjed;
‣ прич. → П ülek. kõnek. ülespuhutud, suureksaetud, suurekspaisutatud; раздутое самомнение ülespuhutud iseteadvus, раздутые штаты suurekspaisutatud koosseis(ud), раздутые военные расходы suurekspaisutatud ~ suureksaetud sõjalised kulutused
раскинуть 334 Г сов. → несов. раскидывать что
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
рельс 1 С м. неод. rööbas (ka ülek.), relss (kõnek.); сходить с рельсов (1) rööbastelt maha jooksma, (2) ülek. rööpast välja minema; перевести промышленность на военные рельсы tööstust sõjaaja kohaselt ümber korraldama, поставить на рельсы korda seadma, joonde ajama, käima panema
руководитель 10 С м. од. juht, juhataja, ohjur, juhendaja; художественный руководитель kunstiline juht, руководитель восстания ülestõusu juht, руководитель правительства valitsuse juht, военный руководитель sõjandusõpetaja, sõjalise ala juhataja, классный руководитель klassijuhataja, научный руководитель teaduslik juhendaja, руководитель драмкружка näiteringi juhendaja, руководитель игр mängujuht
самолёт 1 С м. неод. lennuk; военный самолёт sõjalennuk, боевой самолёт lahingulennuk, пассажирский самолёт reisilennuk, грузовой самолёт kaubalennuk, реактивный самолёт reaktiivlennuk, сверхзвуковой самолёт ülehelilennuk, helist kiirem lennuk, санитарный самолёт sanitaarlennuk, спортивный самолёт spordilennuk, самолёт сельскохозяйственной авиации põllumajanduslennuk, agrolennuk, телеуправляемый самолёт kaugjuhitav lennuk, kaugjuhtimislennuk, беспилотный самолёт mehitamata lennuk, бесхвостовой самолёт vaidtiib (rõhtsabata ja kereta lennuk), самолёт вертикального взлёта püststartlennuk
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
свита 51 С ж. неод.
‣ kaaskond, saatjaskond; свита короля kuninga saatjaskond, свита матки mes. ema saatjaskond, вокруг этой девицы всегда целая свита ülek. kõnek. selle näitsiku ümber on alati terve parv austajaid;
‣ geol. kihistu; известняковая свита lubjakivikihistu
‣ kaaskond, saatjaskond; свита короля kuninga saatjaskond, свита матки mes. ema saatjaskond, вокруг этой девицы всегда целая свита ülek. kõnek. selle näitsiku ümber on alati terve parv austajaid;
‣ geol. kihistu; известняковая свита lubjakivikihistu
сгруппировать 172a Г сов. → несов. сгруппировывать кого-что rühmitama, rühmadesse jagama, grupeerima; koondama; сгруппировать вокруг себя кого keda enda ümber koondama; vrd. группировать
склад I 1 С м. неод. ladu, laoruum, ait; hoidla, hoiukoht; базисный склад baasladu, keskladu, дровяной склад puuladu, puuhoov, зерновой склад teraviljahoidla, viljaait, закрытый склад kinnine ladu, laohoone, открытый склад lahtine ladu, laoplats, полузакрытый склад katusealune ladu, прирельсовый склад raudteeäärne ladu, расходный склад jaeladu, продовольственный склад toidu(aine)ladu, военный склад sõjaväeladu, склад товара, товарный склад kaubaladu, kaubaait, склад топлива, топливный склад kütusehoidla, kütuseladu, kütteladu, склад удобрений väetiseladu
следователь 10 С м. од. jur. uurija; судебный следователь kohtu-uurija, следователь по особо важным делам eriti tähtsate asjade uurija, военный следователь sõjaväeuurija
совет 1 С м. неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
советник 18 С м. од. nõunik, nõuandja, nõustaja; финансовый советник rahandusnõunik, советник юстиции jur. õigusnõunik, военный советник sõjanõunik, sõjaväeline nõuandja, советник посольства saatkonnanõunik, юридический советник juriidiline nõuandja, õigusnõuandja, советник по патентным вопросам patendinõuandja, patendikonsultant, титулярный советник aj. titulaarnõunik, коллежский советник aj. kolleegiuminõunik, статский советник aj. riiginõunik, тайный советник aj. salanõunik, надворный советник aj. õuenõunik, действительный статский советник aj. tõeline riiginõunik
союз I 1 С м. неод. liit, ühing, ühendus; союз рабочих и крестьян tööliste ja talupoegade liit, братский союз народов rahvaste vennalik liit, военный союз sõjaline liit, военно-политический союз sõjalis-poliitiline liit, профессиональный союз ametiühing, торговый союз kaubandusühendus, брачный союз abieluühendus, abielu, Священный союз aj. Püha Liit, Тройственный союз aj. Kolmikliit, Союз Советских Социалистических Республик aj. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, союз писателей kirjanike liit, Всесоюзный Ленинский Коммунистический Союз Молодёжи aj. Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
сплотиться 294 Г сов. → несов. сплачиваться tihenema; ülek. ühte koonduma ~ liituma, konsolideeruma; ряды демонстрантов сплотились demonstrantide ~ meeleavaldajate read on tihedalt koos, сплотиться вокруг партии partei ümber koonduma, сплотиться в единую семью ühtseks pereks liituma
строитель 10 С м. од. ehitaja (ka ülek.), ehitusmees, ehitustööline; строитель моста sillaehitaja, военный строитель ehitusväelane, клуб строителей ehitajate klubi
трибун 1 С м. од. tribuun (aj. Vana-Rooma riigametnik; ülek. oraator, kõnemees); военный трибун sõjatribuun (leegioni kõrgem ohvitser Vana-Roomas), народный трибун rahvatribuun (algselt plebeide, hiljem kõigi kodanike huvide kaitsja Vana-Roomas)
трибунал 1 С м. неод. jur. tribunal (kohtukolleegium; kohus); военный трибунал sõjatribunal, революционный трибунал aj. revolutsiooniline tribunal
увиваться 169 Г несов. → сов. увиться
‣ vt. увиться;
‣ (без сов.) вокруг кого, около кого, за кем, перед кем ülek. kõnek. kelle ümber keerlema ~ keerutama; lipitsema, mehkeldama; увиваться за девушкой neiu ümber keerlema, увиваться перед начальством ülemuste ümber keerutama, дети увиваются около бабушки lapsed keerlevad vanaema ümber;
‣ страд. к увивать
‣ vt. увиться;
‣ (без сов.) вокруг кого, около кого, за кем, перед кем ülek. kõnek. kelle ümber keerlema ~ keerutama; lipitsema, mehkeldama; увиваться за девушкой neiu ümber keerlema, увиваться перед начальством ülemuste ümber keerutama, дети увиваются около бабушки lapsed keerlevad vanaema ümber;
‣ страд. к увивать
увиться 326 Г сов. → несов. увиваться kõnek.
‣ вокруг кого-чего kelle-mille ümber põimuma, keerduma, väänlema;
‣ (poolile, rullile) kerides ~ mähkides ära mahtuma
‣ вокруг кого-чего kelle-mille ümber põimuma, keerduma, väänlema;
‣ (poolile, rullile) kerides ~ mähkides ära mahtuma
устав I 1 С м. неод. põhikiri; põhimäärus; määrustik; устав акционерного общества aktsiaseltsi põhikiri, военный устав sõjaväemäärustik, боевой устав sõj. lahingumäärustik, по уставу põhikirja ~ määrustiku järgi ~ kohaselt
факультет 1 С м. неод. teaduskond, fakulteet; филологический факультет keeleteaduskond, filoloogiateaduskond, военный факультет sõjandusteaduskond, факультет повышения квалификации täiendusteaduskond, рабочий факультет aj. töölisfakulteet
фарватер 1 С м. неод. mer. faarvaater, sõiduvesi, laeva(sõidu)tee; ограждённый фарватер poitatud faarvaater, плыть по фарватеру mööda laevateed ~ laevateel sõitma, военный фарватер sõjalaevafaarvaater, sõjalaevatee, морской фарватер merefaarvaater, meresõidutee, речной фарватер jõefaarvaater, jõesõidutee, держаться фарватера sõiduteest kinni hoidma, sõiduteel püsima, сбиться с фарватера sõiduteelt eksima ~ kõrvale kalduma
фельдшер 4 С м. од. velsker; военный фельдшер sõjaväevelsker, ветеринарный фельдшер loomavelsker, veterinaarvelsker
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
штатский 129 П
‣ era-, tsiviil-; штатское платье erariided;
‣ П → С штатский м. од. eraisik, tsiviilisik; собрались военные и штатские oli (kokku) tulnud sõjaväelasi ja eraisikuid;
‣ П → С штатское с. неод. erariided, tsiviilriided; ходить в штатском erariideid kandma, tsiviilis käima (kõnek.)
‣ era-, tsiviil-; штатское платье erariided;
‣ П → С штатский м. од. eraisik, tsiviilisik; собрались военные и штатские oli (kokku) tulnud sõjaväelasi ja eraisikuid;
‣ П → С штатское с. неод. erariided, tsiviilriided; ходить в штатском erariideid kandma, tsiviilis käima (kõnek.)
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
эксперимент 1 С м. неод. eksperiment, (teaduslik) katse (ka ülek.), katsetus; химический эксперимент keemiakatse, рискованный эксперимент riskantne ~ riskiga seotud katse, ставить эксперимент katset tegema, eksperimenti korraldama, военный эксперимент sõjaline eksperiment
эксперт 1 С м. од. ekspert, asjatundja; эксперт по технике tehnikaekspert, tehnikaasjatundja, эксперт по торговле kaubandusekspert, эксперт по металлу metalliekspert, metallitundja, младший эксперт nooremekspert, abiekspert, судебный эксперт jur. kohtuekspert, военный эксперт (1) sõja(väe)line ekspert, (2) sõjandusekspert
