[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
закачаться 165 Г сов. kiikuma ~ kõikuma ~ õõtsuma ~ taaruma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ logisema hakkama; деревья закачались от ветра puud lõid tuule käes kõikuma, он закачался из стороны в сторону ta hakkas ühelt küljelt teisele taaruma ~ vaaruma, у неё такая причёска, закачаешься! madalk. tal on niisugune soeng, et kuku või pikali
замотаться II 165 Г сов. kõnek. kõikuma ~ kõlkuma ~ ripendama hakkama; голова бессильно замоталась из стороны в сторону pea hakkas jõuetult küljelt küljele kõlkuma
занести 365 Г сов. → несов. заносить I
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
кидать 165a Г несов. → сов. кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
кидаться 165 Г несов.
‣ чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
‣ сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
‣ кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
‣ страд. к кидать;
◊ кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
‣ чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
‣ сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
‣ кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
‣ страд. к кидать;
◊ кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
клонить 305a Г несов.
‣ кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek. tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
‣ что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
‣ кого-что, к чему painutama, kallutama; ülek. tõmbama, kiskuma, ahvatlema; ветер клонит верхушки деревьев tuul painutab puulatvu, лодку клонило набок paat kaldus küljele, его клонило ко сну tal tikkus ~ tükkis uni peale, ветер клонит дым в другую сторону tuul ajab suitsu teisele poole;
‣ что, к чему ülek. sihtima; клонить разговор к чему juttu millele viima, к чему ты клонишь? millele sa vihjad, kuhu sa sihid?
левый 119 П
‣ vasak, vasakpoolne, pahem, pahempoolne; левая рука vasak ~ pahem ~ kurakäsi, правило левой руки vasaku käe reegel, vasakkäejuhis, поворот через левое плечо pööre üle vasaku õla, левая сторона vasak ~ pahem pool, pahupool, в левую сторону vasakule (poole), левая резьба tehn. vasakkeere, левая фракция pol. pahempoolne fraktsioon;
‣ П → С левые мн. ч. од. pahempoolsed;
◊ вставать ~ встать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ vasak, vasakpoolne, pahem, pahempoolne; левая рука vasak ~ pahem ~ kurakäsi, правило левой руки vasaku käe reegel, vasakkäejuhis, поворот через левое плечо pööre üle vasaku õla, левая сторона vasak ~ pahem pool, pahupool, в левую сторону vasakule (poole), левая резьба tehn. vasakkeere, левая фракция pol. pahempoolne fraktsioon;
‣ П → С левые мн. ч. од. pahempoolsed;
◊ вставать ~ встать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
метаться 210 Г несов.
‣ visklema, vähkrema, rabelema (ka ülek.); метаться во сне unes vähkrema, по ночам она металась в бреду öösiti ta sonis ja viskles, метаться в безвыходном положении väljapääsutus olukorras rabelema;
‣ (rahutult) edasi-tagasi jooksma, (ringi) tormama, sagima, segelema; tuhistama, tuiskama; метаться взад и вперёд ~ из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ tormama, метаться по комнате toas ringi tuulama;
‣ (üles) paiskuma, heitlema (leegi, valgusvihu kohta);
‣ murd. pead looma;
‣ страд. к метать I, II;
◊ метаться как угорелый nagu peata kana ringi tormama
‣ visklema, vähkrema, rabelema (ka ülek.); метаться во сне unes vähkrema, по ночам она металась в бреду öösiti ta sonis ja viskles, метаться в безвыходном положении väljapääsutus olukorras rabelema;
‣ (rahutult) edasi-tagasi jooksma, (ringi) tormama, sagima, segelema; tuhistama, tuiskama; метаться взад и вперёд ~ из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ tormama, метаться по комнате toas ringi tuulama;
‣ (üles) paiskuma, heitlema (leegi, valgusvihu kohta);
‣ murd. pead looma;
‣ страд. к метать I, II;
◊ метаться как угорелый nagu peata kana ringi tormama
мотнуть 336b Г сов.
‣ чем (üks kord) viipama ~ noogutama, nooksama; он мотнул головой ta raputas pead (mitte eitusžest), мотнуть головой на кого-что ~ в сторону кого-чего peaga kelle-mille poole nooksama ~ osutama;
‣ кого madalk. (üks kord) sakutama ~ sikutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (üks kord) kiigutama ~ kõigutama (näit. liiklusvahendi kohta)
‣ чем (üks kord) viipama ~ noogutama, nooksama; он мотнул головой ta raputas pead (mitte eitusžest), мотнуть головой на кого-что ~ в сторону кого-чего peaga kelle-mille poole nooksama ~ osutama;
‣ кого madalk. (üks kord) sakutama ~ sikutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (üks kord) kiigutama ~ kõigutama (näit. liiklusvahendi kohta)
мыкаться 164 Г несов. madalk.
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
обернуть 338 Г сов. → несов. обёртывать, оборачивать
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
отвернуться 338 Г сов. → несов. отвёртываться
‣ keeramisel ~ kruvimisel lahti tulema, küljest ~ otsast ära tulema; гайка отвернулась kruvi tuli lahti;
‣ (несов. также отворачиваться) üles käänduma; рукав куртки отвернулся jopi käis käändus üles;
‣ (несов. также отворачиваться) от кого-чего, без доп. kõrvale ~ ära pöörduma; ülek. selga pöörama; отвернуться к окну akna poole pöörduma, отвернуться в сторону kõrvale pöörduma, pead kõrvale pöörama, друзья отвернулись от него sõbrad jätsid ta maha ~ pöörasid talle selja
‣ keeramisel ~ kruvimisel lahti tulema, küljest ~ otsast ära tulema; гайка отвернулась kruvi tuli lahti;
‣ (несов. также отворачиваться) üles käänduma; рукав куртки отвернулся jopi käis käändus üles;
‣ (несов. также отворачиваться) от кого-чего, без доп. kõrvale ~ ära pöörduma; ülek. selga pöörama; отвернуться к окну akna poole pöörduma, отвернуться в сторону kõrvale pöörduma, pead kõrvale pöörama, друзья отвернулись от него sõbrad jätsid ta maha ~ pöörasid talle selja
отвлечь 378a Г сов. → несов. отвлекать кого-что, от кого-чего
‣ kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
‣ eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
‣ abstraheerima
‣ kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
‣ eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
‣ abstraheerima
откатиться 316 Г сов. → несов. откатываться от кого-чего, без доп.
‣ tagasi ~ eemale ~ ära veerema ~ sõitma ~ libisema; мяч откатился в сторону pall veeres kõrvale;
‣ ülek. kõnek. taganema
‣ tagasi ~ eemale ~ ära veerema ~ sõitma ~ libisema; мяч откатился в сторону pall veeres kõrvale;
‣ ülek. kõnek. taganema
откачнуться 337 Г сов. от кого-чего, без доп. kõnek.
‣ eemale ~ kõrvale kõikuma ~ liikuma ~ viipuma; маятник откачнулся pendel hakkas liikuma;
‣ (järsku) eemale tõmbuma ~ viskuma; откачнуться в сторону kõrvale põrkama
‣ eemale ~ kõrvale kõikuma ~ liikuma ~ viipuma; маятник откачнулся pendel hakkas liikuma;
‣ (järsku) eemale tõmbuma ~ viskuma; откачнуться в сторону kõrvale põrkama
отложить 311a Г сов. → несов. откладывать что
‣ kõrvale panema; отложить книгу в сторону raamatut kõrvale panema, отложить деньги на поездку reisiraha kõrvale panema ~ säästma;
‣ (несов. van. ka отлагать) edasi lükkama; отложить собрание koosolekut edasi lükkama, отложить шахматную партию malepartiid katkestama;
‣ (несов. ka отлагать) sadestama;
‣ кого van. lahti rakendama (hobust);
‣ что munema; kudema;
◊ отложить ~ откладывать в долгий ящик kalevi alla panema
‣ kõrvale panema; отложить книгу в сторону raamatut kõrvale panema, отложить деньги на поездку reisiraha kõrvale panema ~ säästma;
‣ (несов. van. ka отлагать) edasi lükkama; отложить собрание koosolekut edasi lükkama, отложить шахматную партию malepartiid katkestama;
‣ (несов. ka отлагать) sadestama;
‣ кого van. lahti rakendama (hobust);
‣ что munema; kudema;
◊ отложить ~ откладывать в долгий ящик kalevi alla panema
отнести 365 Г сов. → несов. относить
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
отодвинуть 334 Г сов. → несов. отодвигать
‣ кого-что, от кого-чего ära ~ kaugemale ~ eemale ~ kõrvale nihutama, eest ära lükkama; отодвинуть стул tooli eemale nihutama, отодвинуть тарелку в сторону taldrikut kõrvale lükkama, отодвинуть задвижку riivi eest ära ~ lahti lükkama;
‣ что ülek. kõnek. edasi lükkama; отодвинуть срок tähtaega edasi lükkama, отодвинуть экзамен eksamit edasi lükkama;
◊ отодвинуть ~ отодвигать на задний план tagaplaanile suruma ~ nihutama
‣ кого-что, от кого-чего ära ~ kaugemale ~ eemale ~ kõrvale nihutama, eest ära lükkama; отодвинуть стул tooli eemale nihutama, отодвинуть тарелку в сторону taldrikut kõrvale lükkama, отодвинуть задвижку riivi eest ära ~ lahti lükkama;
‣ что ülek. kõnek. edasi lükkama; отодвинуть срок tähtaega edasi lükkama, отодвинуть экзамен eksamit edasi lükkama;
◊ отодвинуть ~ отодвигать на задний план tagaplaanile suruma ~ nihutama
отозвать 215 (буд. вр. отзову, отзовёшь...; повел. накл. отзови) Г сов. → несов. отзывать I кого-что kõrvale ~ tagasi ~ ära kutsuma; отозвать кого в сторону keda kõrvale kutsuma, отозвать посла suursaadikut ära kutsuma, отозвать кого на другую работу keda teisele tööle kutsuma ~ üle tooma
отскочить 310 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отскакивать
‣ от кого-чего, без доп., куда eemale ~ kaugemale hüppama ~ kargama; отскочить в сторону kõrvale hüppama;
‣ от чего tagasi põrkama, lahti hüppama; мяч отскочил от стены pall põrkas seinast tagasi, мяч отскочил от пола pall hüppas põrandalt üles;
‣ kõnek. (küljest, otsast) ära tulema ~ lendama ~ kargama; пуговица отскочила nööp tuli ~ lendas eest ära
‣ от кого-чего, без доп., куда eemale ~ kaugemale hüppama ~ kargama; отскочить в сторону kõrvale hüppama;
‣ от чего tagasi põrkama, lahti hüppama; мяч отскочил от стены pall põrkas seinast tagasi, мяч отскочил от пола pall hüppas põrandalt üles;
‣ kõnek. (küljest, otsast) ära tulema ~ lendama ~ kargama; пуговица отскочила nööp tuli ~ lendas eest ära
оттаскать 165a Г сов. → несов. оттаскивать kõnek.
‣ что ära ~ eemale tassima ~ lohistama ~ tirima ~ tarima ~ vedima (kaste, kotte vm.); оттаскать ящики в сторону kaste eemale tassima;
‣ (без несов.) tassimist lõpetama;
‣ (без несов.) кого за что sikutama, sakutama; оттаскать за уши kõrvust sakutama, оттаскать за волосы tutistama
‣ что ära ~ eemale tassima ~ lohistama ~ tirima ~ tarima ~ vedima (kaste, kotte vm.); оттаскать ящики в сторону kaste eemale tassima;
‣ (без несов.) tassimist lõpetama;
‣ (без несов.) кого за что sikutama, sakutama; оттаскать за уши kõrvust sakutama, оттаскать за волосы tutistama
оттиснуть 335a Г сов. → несов. оттискивать
‣ кого, от кого-чего tagasi ~ kõrvale ~ eemale suruma; оттиснуть в сторону kõrvale suruma, оттиснуть к стене seina vastu suruma;
‣ что vajutama; оттиснуть след jälge jätma;
‣ что tõmmist tegema, tõmmistama
‣ кого, от кого-чего tagasi ~ kõrvale ~ eemale suruma; оттиснуть в сторону kõrvale suruma, оттиснуть к стене seina vastu suruma;
‣ что vajutama; оттиснуть след jälge jätma;
‣ что tõmmist tegema, tõmmistama
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
перекрутить 316a Г сов. → несов. перекручивать
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma
повернуться 338 Г сов. → несов. повёртываться, поворачиваться
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
податься 227 (прош. вр. подался, подалась, подалось и подалось, подались и подались) Г сов. → несов. подаваться
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna
положительно Н
‣ jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
‣ kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
‣ в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud
‣ jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
‣ kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
‣ в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud
реализация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) realiseerimine, realiseerumine (teostamine, elluviimine; teostumine; maj. äramüümine, müük, rahakstegemine, laenu paigutamine); реализация мысли mõtte teostamine ~ elluviimine, реализация предложения ettepaneku elluviimine, реализация политической линии poliitilise joone ellurakendamine, реализация товара kauba müümine, реализация изобретения путём продажи leiutispatendi müümine, реализация в сторону maj. ettevõtteväline realiseerimine
сторона 57 С ж. неод.
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
‣ külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
‣ paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
‣ mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
‣ стороной С → Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
◊ обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
увести 367 Г сов. → несов. уводить
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
увлечь 378a Г сов. → несов. увлекать
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
шарахнуться 335 Г сов. и однокр. к шарахаться
‣ kõnek. (järsku) eemale ~ kõrvale ~ tagasi hüppama ~ kargama, tagasi põrkama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, plartsatama, partsatama; шарахнуться в сторону kõrvale hüppama, шарахнуться в воду vette partsatama;
‣ madalk. põmdi ~ põmaki ~ põraki (end ära) lööma ~ mille vastu põrkama; шарахнуться лбом о стену põmdi pead vastu seina (ära) lööma
‣ kõnek. (järsku) eemale ~ kõrvale ~ tagasi hüppama ~ kargama, tagasi põrkama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama, prantsatama, plartsatama, partsatama; шарахнуться в сторону kõrvale hüppama, шарахнуться в воду vette partsatama;
‣ madalk. põmdi ~ põmaki ~ põraki (end ära) lööma ~ mille vastu põrkama; шарахнуться лбом о стену põmdi pead vastu seina (ära) lööma
шататься 165 Г несов.
‣ kõikuma, vankuma (ka ülek.), võnkuma, lõnkuma, lõnksuma, lõtkuma, logisema; шататься из стороны в сторону logisema, lõnksuma, зуб шатается hammas liigub ~ logiseb ~ lõngub, деревья шатаются от ветра puud kõiguvad tuules ~ tuule käes, шатаются старые устои ülek. vanad talad on vankuma löönud;
‣ vaaruma, taaruma; шататься от слабости nõrkusest jalgel vaaruma;
‣ madalk. jõlkuma, töllerdama, tolgendama, tuiama, lonkima, luusima; шататься по городу linna peal ~ mööda linna jõlkuma ~ lonkima, шататься без дела tegevusetult ~ jõude luusima ~ lonkima;
‣ страд. к шатать
‣ kõikuma, vankuma (ka ülek.), võnkuma, lõnkuma, lõnksuma, lõtkuma, logisema; шататься из стороны в сторону logisema, lõnksuma, зуб шатается hammas liigub ~ logiseb ~ lõngub, деревья шатаются от ветра puud kõiguvad tuules ~ tuule käes, шатаются старые устои ülek. vanad talad on vankuma löönud;
‣ vaaruma, taaruma; шататься от слабости nõrkusest jalgel vaaruma;
‣ madalk. jõlkuma, töllerdama, tolgendama, tuiama, lonkima, luusima; шататься по городу linna peal ~ mööda linna jõlkuma ~ lonkima, шататься без дела tegevusetult ~ jõude luusima ~ lonkima;
‣ страд. к шатать
шутка 72 С ж. неод.
‣ nali; остроумная шутка vaimukas ~ teravmeelne nali, невинная шутка süütu nali, лёгкая шутка väike ~ leebe nali, глупая шутка rumal nali, грубая шутка jäme ~ labane nali, сказать в шутку ~ ради шутки naljaks ~ naljapärast ~ naljaviluks ütlema, отпускать ~ откалывать шутки kõnek. nalja heitma ~ viskama, мне не до шуток (1) mul on tõsi taga, olen naljast kaugel, (2) mul ei ole naljatuju, пятьдесят километров пройти -- не шутка viiskümmend kilomeetrit maha käia pole nali ~ naljaasi, не на шутку испугаться päris tõsiselt ~ tõemeeli kohkuma, без ~ кроме шуток ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest, что за шутка mis nali see veel on, обратить что в шутку mida naljaks pöörama, отделаться шутками asja naljaks pöörates pääsema (näit. tõsisest jutuajamisest);
‣ naljamäng, jant; шутка в одном действии naljamäng ~ jant ühes vaatuses;
◊ шутка (ли) сказать kõnek. kas see naljaasi on, ega see nali ~ naljaasi ole; шутки в сторону ilma naljata, nali naljaks, päris tõemeeli; шутки плохи с кем-чем kellega-millega pole nalja, kes ei mõista nalja, kes on naljast kaugel; шутка шуткой, шутки шутками nali naljaks; сыграть шутку с кем kõnek. kellele vingerpussi mängima, hullu nalja ~ tükki tegema
‣ nali; остроумная шутка vaimukas ~ teravmeelne nali, невинная шутка süütu nali, лёгкая шутка väike ~ leebe nali, глупая шутка rumal nali, грубая шутка jäme ~ labane nali, сказать в шутку ~ ради шутки naljaks ~ naljapärast ~ naljaviluks ütlema, отпускать ~ откалывать шутки kõnek. nalja heitma ~ viskama, мне не до шуток (1) mul on tõsi taga, olen naljast kaugel, (2) mul ei ole naljatuju, пятьдесят километров пройти -- не шутка viiskümmend kilomeetrit maha käia pole nali ~ naljaasi, не на шутку испугаться päris tõsiselt ~ tõemeeli kohkuma, без ~ кроме шуток ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest, что за шутка mis nali see veel on, обратить что в шутку mida naljaks pöörama, отделаться шутками asja naljaks pöörates pääsema (näit. tõsisest jutuajamisest);
‣ naljamäng, jant; шутка в одном действии naljamäng ~ jant ühes vaatuses;
◊ шутка (ли) сказать kõnek. kas see naljaasi on, ega see nali ~ naljaasi ole; шутки в сторону ilma naljata, nali naljaks, päris tõemeeli; шутки плохи с кем-чем kellega-millega pole nalja, kes ei mõista nalja, kes on naljast kaugel; шутка шуткой, шутки шутками nali naljaks; сыграть шутку с кем kõnek. kellele vingerpussi mängima, hullu nalja ~ tükki tegema
