[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

боль 90 С ж. неод. valu; зубная боль hambavalu, головная боль peavalu, острая боль äge ~ terav valu, душевная боль hingepiin, причинять боль haiget tegema, испытывать боль valu tundma, с болью в душе hingevaluga, боли в груди valud rinnus
вылететь 234* Г сов. → несов. вылетать
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊
вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
вырваться 217* Г сов. → несов. вырываться
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊
встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
задавить I 320 (без страд. прич.) Г сов. на что, без доп. vajutama ~ pigistama ~ litsuma ~ rõhuma ~ ängistama hakkama; задавило в груди безл. rinnus hakkas rõhuma
зажечь II 377 (без страд. прич.) Г сов. безл. в чём kõnek. põletama ~ kõrvetama hakkama; в груди зажгло kõrvetav valu lõi rindu
заклокотать 204b Г сов. kobrutama ~ vahutama ~ kohisema ~ pulbitsema ~ korisema ~ mulisema hakkama (ka ülek.); заклокотали весенние воды kevadveed hakkasid kohisema ~ vahutama, в груди тяжело заклокотало rinnus hakkas raskelt korisema, в трубке заклокотал весёлый голос (telefoni)torus mürises lõbus hääl
заколоть II 252 (без страд. прич.) Г сов.
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
змея 85 С ж. од. madu, uss, siug (ka ülek.); гремучая змея zool. lõgismadu, latsutaja madu (Crotalus), морская змея zool. merimadu, pelamiid (Pelamis platurus), очковая змея zool. prillmadu, kobra (Naja naja), ядовитая змея mürkmadu;
◊
отогревать ~ отогреть ~ согревать ~ согреть змею на груди madu põues soojendama
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊
играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
колотиться 316 Г несов.
‣ чем, обо что, без доп. kõnek. pekslema, end mille vastu peksma ~ taguma; зубы колотились от холода hambad lõgisesid külmast, сердце колотилось в груди süda tagus rinnus, колотиться в дверь madalk. vastu ust taguma ~ prõmmima;
‣ kõnek. vappuma, rappuma; колотиться в лихорадке palavikus vappuma;
‣ страд. к колотить
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊
носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
отлучить 287a Г сов. → несов. отлучать кого, от кого-чего van. eemaldama, kõrvaldama, eraldama, lahutama; võõrutama; kirikl. ekskommunikatsiooni tegema, kirikuvande alla panema, kogudusest välja heitma; отлучить от себя endast võõrutama ~ eemaldama, отлучить ребёнка от груди last rinnast võõrutama, отлучить от церкви kirikuvande alla panema
отнять 264 (прош. вр. отнял и kõnek. отнял, отняла, отняло и kõnek. отняло, отняли и kõnek. отняли; страд. прич. прош. вр. отнятый, кр. ф. отнят, отнята, отнято, отняты) Г сов. → несов. отнимать кого-что, у кого (käest, ära, maha) võtma; отнять книгу raamatut käest ära võtma, отнять надежду lootust ära võtma, отнять жизнь у кого elu võtma kellelt, отнять много сил palju jõudu võtma ~ nõudma, отнять у кого много времени palju aega võtma kellel, отнять ногу kõnek. jalga amputeerima ~ maha võtma, отнять ребёнка от груди last rinnast võõrutama, от пяти отнять два kõnek. viiest kaht maha arvama ~ lahutama
отогреть 247 Г сов. → несов. отогревать что soojendama, soojaks tegema ~ saama; кого ülek. hellusega ümbritsema; отогреть ноги jalgu soojaks saama;
◊
отогреть ~ отогревать змею на груди madu oma põues soojendama
подсасывать 168a Г несов.
‣ сов. подсосать . aeg-ajalt imema ~ lutsima;
‣ безл. ülek. vaevama, pitsitama; в груди подсасывает rinnus pitsitab
покалывание 115 С с. неод. (aeg-ajalt, kerge) torkimine ~ torkamine ~ pistmine; покалывание иголкой nõelaga torkimine ~ torkamine, покалывание в груди pisted ~ torkiv valu rinnus
пригреть 247 Г сов. → несов. пригревать кого-что
‣ (pisut, pealtpoolt) soojendama;
‣ ülek. kõnek. peavarju ~ ulualust andma, oma hoole alla võtma; пригреть сирот vaeslastele ~ orbudele peavarju andma, vaeslapsed ~ orvud oma hoole alla võtma;
◊
пригреть ~ пригревать ~ согреть ~ согревать змею на груди madu oma rinnal ~ põues soojendama
прикрепить 300a Г сов. → несов. прикреплять
‣ кого-что, к кому-чему kinnitama; прикрепить орден к груди ordenit rinda panema ~ kinnitama, прикрепить зеркало к стене peeglit seinale ~ seina panema;
‣ kinnistama; прикрепить молодых рабочих к мастеру meistrile noortöölisi kinnistama, прикрепить коров к доярке lehmi lüpsja hooldada andma, lüpsjale lehmagruppi kinnistama;
‣ arvele võtma, nimekirja ~ registrisse võtma; прикрепить кого к поликлинике keda polikliinikus arvele võtma
припадать 165b Г несов. → сов. припасть
‣ к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, припадать к чьей груди kelle rinna najale ~ rinnale langema, жадно припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;
‣ (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama ~ luukama; слегка припадать на левую ногу vasakut jalga ~ vasakust jalast kergelt ~ vaevumärgatavalt lonkama
притягивать 168a Г сов. → несов. притянуть
‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊
притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
прострел I 1 С м. неод.
‣ laskehaav; два прострела в груди kaks rinnahaava, у него прострел правого лёгкого kuul on ~ oli läbistanud ta parema kopsupoole, tal on paremas kopsus kuulihaav;
‣ mäend. väljalöögita plahvatus; laenguõõs;
‣ med. lumbaago (valud selja nimmeosas), kõnek. lendva (äkiline seljavalu)
скрестить 296a Г сов. → несов. скрещивать что risti ~ ristamisi ~ ristakuti asetama ~ panema, ristama (ka biol. кого-что, с кем-чем ); скрестить руки на груди käsi vaheliti ~ rinnale risti panema, скрестив пальцы sõrmed vaheliti, käed ristis (näit. süles), sport sõrmseongus;
◊
скрестить ~ скрещивать мечи ~ шпаги mõõku ristama, piike murdma
сложить I 311a Г сов. → несов. складывать
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊
сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
совместимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ühtesobivus, kokkusobivus, ühtivus, ühilduvus, ühitatavus, ühtesobitatavus, lepitatavus; mat. kooskõlalisus, simultaansus; совместимость групп крови veregruppide sobivus
трепыхаться 169 Г несов. kõnek.
‣ siplema, visklema, pekslema, tõmblema; lipendama, liplema; рыба трепыхается на берегу kala viskleb kaldal, сердце трепыхается в груди süda peksab rinnus, флаги трепыхались на ветру lipud lipendasid ~ lakatasid tuules, паруса трепыхаются purjed plagisevad;
‣ värisema, vabisema, värelema, võbisema, võbelema, vubisema, hubisema; пламя трепыхалось leek võbises ~ hubises

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur