[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

брякать Г несов.
‣ 164b klirisema, kilisema, kolisema; чем kolistama, kliristama, kõlistama; брякать посудой (toidu)nõudega kolistama;
‣ 164a кого-что kõnek. kolinal ~ klirinal maha kukkuda laskma, maha viskama, maha virutama keda-mida; брякать вязанку дров на пол seljatäit puid kolinal maha viskama;
‣ 164a что kõnek. (ootamatult, mõtlematult) prahvatama
вагон 1 С м. неод. vagun; багажный вагон pagasivagun, железнодорожный вагон raudteevagun, жёсткий вагон kõva(istmeline) vagun, общий вагон üldvagun, купейный ~ купированный вагон kupeevagun, моторный вагон mootorvagun, мягкий вагон pehme(istmeline) vagun, плацкартный вагон platskaardivagun, platskaartvagun, почтовый вагон postivagun, прицепной вагон haakevagun, спальный вагон magamisvagun, товарный вагон kaubavagun, трамвайный вагон trammivagun, вагон прямого сообщения otse(ühendus)vagun, пять вагонов дров viis vagunit ~ vagunitäit puid
взойти 374 Г сов. → несов. всходить на что
‣ (üles) tulema ~ minema ~ astuma; madalk. van. mahtuma; взойти на трибуну tribüünile tõusma, kõnetooli astuma;
‣ (üles) tõusma, tärkama; kõnek. kerkima; месяц взошёл kuu on tõusnud, огурцы взошли kurgid tõusid üles ~ tärkasid, тесто уже взошло taigen on juba kerkinud;
◊
взойти на престол ~ на трон troonile astuma
воз 3 (род. п. ед. ч. воза и возу, предл. п. о возе, на возу) С м. неод. koorem (ka ülek.); воз сена heinakoorem, он купил воз дров ta ostis koorma puid, целый воз новостей terve laadung ~ koorem uudiseid;
◊
что с возу упало, то пропало vanas. mis läinud, see läinud
возка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. vedu; возка дров puuvedu, küttepuude vedu
воссесть 353 Г сов. на что van., iroon. pidulikult ~ tähtsa näoga istuma kuhu; воссесть на престол ~ на трон van. troonile astuma
вязанка 72 С ж. неод. kubu; вязанка дров seljatäis puid, вязанка соломы õlekubu
дрова 95 С неод. (без ед. ч.) (kütte)puud, küttepuit, puitkütus; сырые дрова märjad puud, колоть дрова puid lõhkuma;
◊
наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
дрок 18 С м. неод. (без мн. ч.) bot. leetpõõsas (Genista); красильный дрок värv-leetpõõsas (Genista tinctoria)
жечь 377 Г несов.
‣ кого-что põletama; жечь много дров palju puid põletama, жечь горшки (savi)potte põletama, жечь электричество kõnek. elektrit kulutama, жечь свет kõnek. tuld ~ tulesid põleda laskma;
‣ (без 1 и 2 л.) без доп., кого-что kõrvetama, põletama; kipitama; солнце жжёт немилосердно päike kõrvetab halastamatult, крапива жжёт ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, внутри жжёт sees kõrbeb ~ põleb, мороз жжёт лицо pakane näpistab nägu
закупить 323a Г сов. → несов. закупать I кого-что, чего kokku ~ varuks ostma; закупить зерно teravilja kokku ostma, закупить дров на зиму talvepuid valmis ostma
запасание 115 С с. неод. (без мн. ч.) varumine; hankimine, muretsemine; запасание дров на зиму talvepuude hankimine, puude muretsemine talveks
запасти 364 Г сов. → несов. запасать что, чего varuma, hankima, tagavaraks koguma; запасти дров ~ дрова küttepuid (varuks) muretsema
затрещать 180 Г сов.
‣ от чего, без доп. praksuma ~ pragisema ~ raksuma ~ ragisema ~ tärisema ~ ragistama hakkama; сухие ветки затрещали под ногами kuivad oksad praksatasid jalge all, пулемёт затрещал kuulipilduja hakkas tärisema ~ täristama, кузнечики затрещали tirtsud hakkasid siristama;
‣ ülek. kõikuma ~ vankuma lööma; kokku varisema; трон затрещал troon lõi kõikuma;
‣ ülek. kõnek. vadistama ~ sädistama ~ kädistama hakkama;
◊
затрещать по (всем) швам kõnek. õmblustest ragisema hakkama, koost lagunema (hakkama), vankuma lööma, kokku variseda ähvardama
иссякнуть 343 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. иссякать
‣ ära kuivama, kuivaks jääma; источник иссяк allikas on kuivanud;
‣ ülek. otsa saama ~ lõppema; запас дров иссяк puud on otsas ~ said otsa, силы иссякли jõud on otsas ~ otsakorral, разговор иссяк jutt vaibus ~ sai otsa
кладка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (müüri)ladumine, müürimine (ka ehit.); кладка впритык nihkladumine, кирпичная кладка (1) tellismüüritise ladumine, (2) tellismüüritis, кладка под скобу šabloonladumine, šablooni järgi ladumine, кладка под лопатку labidasladumine (labida abil ladumine);
‣ ehit. müüritis; облицовочная кладка voodrimüüritis, сплошная кладка umbmüüritis;
‣ riit, virn; кладка дров puuriit, кладка досок lauavirn;
‣ (без мн. ч.) munemine; время кладки яиц munemisaeg
колка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) raiumine, lõhkumine, tükeldamine; колка льда jääraiumine, колка дров puulõhkumine
крон 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. kroomvärv; красный крон kroompunane, зелёный крон kroomroheline
лес 4 (род. п. ед. ч. леса и лесу, предл. п. о лесе и в лесу) С м. неод.
‣ mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
‣ (предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
◊
дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
навезти 362 Г сов. → несов. навозить I
‣ кого-что, чего (hulgana) kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukit kasutades); навезти подарков rohkesti ~ rohkeid kingitusi kaasa tooma, навезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. millega kellele-millele otsa ~ vastu sõitma; навезти что на столб millega vastu posti sõitma
навозить II 315 Г сов. что, кого-чего (mingit hulka) valmis ~ kohale vedama ~ tooma (mitme korraga); навозить дров на зиму talvepuid valmis vedama
нажечь 377 Г сов. → несов. нажигать
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊
наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
наломать 165a Г сов. → несов. наламывать
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊
наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
нарубить 320 Г сов. → несов. нарубать что, чего (mingit hulka) maha ~ välja raiuma ~ peeneks ~ valmis raiuma; нарубить ступени astmeid (sisse) raiuma, нарубить дров puid lõhkuma
носчик 18 С м. од. kandja; носчик дров puukandja
ноша 76 С ж. неод. kandam; ülek. koorem; тяжёлая ноша дров raske puuseljatäis ~ seljatäis puid;
◊
всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
обвалить 305a Г сов. → несов. обваливать
‣ что maha ~ ümber lükkama ~ paiskama; обвалить поленницу дров puuriita ümber lükkama;
‣ что, чем mille ümber valli tegema ~ ajama ~ kuhjama, valliga ümbritsema, vallitama; обвалить стену землёй seina ümber mulda kuhjama
охапка 72 С ж. неод. sületäis, kaenlatäis; охапка дров sületäis puid, охапка сена heinasületäis, sületäis heinu, схватить кого в охапку keda sülle haarama, kaenlasse kahmama
подбросить 273a Г сов. → несов. подбрасывать
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
подвалить I 307 Г сов. → несов. подваливать
‣ что, к чему, подо что kõnek. (mille ümber, juurde, alla) kuhjama ~ veeretama ~ ajama; подвалить землю к кустам mulda põõsaste ümber kuhjama;
‣ что, чего, во что lisama, juurde panema ~ puistama; подвалить дров в печь ahju puid juurde panema;
‣ что, кому ülek. madalk. kaela sokutama;
‣ (без страд. прич.) к чему ülek. madalk. kerkima, tõusma; к горлу подвалил комок klimp tõusis kurku
подкинуть 334 Г сов. → несов. подкидывать
‣ кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
‣ что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
‣ кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
подколоть II 252 Г сов. → несов. подкалывать что, чего juurde lõhkuma ~ raiuma; lahti raiuma; подколоть дров puid juurde lõhkuma, подколоть лёд jääd lahti raiuma
подложить 311a Г сов. → несов. подкладывать
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊
подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
подрубить I 320 Г сов. → несов. подрубать
‣ что, чем maha ~ läbi raiuma; (alt) sälkama; подрубить дерево (1) puud maha ~ alt läbi raiuma, (2) puule (langetus)sälku sisse raiuma;
‣ что lühemaks ~ parajaks ~ mõõtu raiuma; подрубить сучья oksi lühemaks lööma;
‣ что, чего kõnek. juurde raiuma; подрубить дров puid juurde raiuma;
‣ что, чего mäend. (alt) soonima, soonuriga kaevandama
понавезти 362 Г сов. что, кого-чего kõnek. (järk-järgult) suurel hulgal kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukiga); понавезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama
посаженный 127 П sülla-, süllakaupa; посаженная оплата süllatasu, посаженная отправка дров puude süllakaupa saatmine
приготовить 278a Г сов. → несов. приготавливать, приготовлять кого-что, к чему (ette) valmistama, valmis tegema ~ seadma ~ panema; что, чего varuma; приготовить лекарство rohtu ~ ravimit tegema ~ valmistama, приготовить ученика к экзамену õpilast eksamiks ette valmistama, приготовить постель voodit valmis tegema, приготовить обед lõunat valmis tegema, нужно ещё и постирать, и приготовить on tarvis veel pesu ära pesta ja toit valmis teha, приготовить ванну vanni valmis seadma, приготовить лошадей hobuseid valmis panema, приготовить уроки ära õppima, õpitud saama, приготовить слова приветствия tervitussõnu valmis mõtlema, приготовить сюрприз üllatust tegema, приготовить дров на зиму talveks puid varuma
прикинуть 334 Г сов. → несов. прикидывать
‣ что, чего madalk. millele juurde ~ peale viskama (ka ülek.); прикинуть дров в печку puid ahju juurde viskama;
‣ что kõnek. passima, proovima (rõivast);
‣ что kõnek. silma järgi ~ umbkaudu määrama (kaalu, pikkust vm.); (без страд. прич.) mõttes (kokku) arvutama ~ arvama; прикинуть на глаз silma järgi määrama, прикинуть на весах ligikaudset kaalu määrama, прикинуть на счётах arvelaual üldjoones ~ laias laastus kokku lööma, прикинуть в уме стоимость ремонта remondikulusid mõttes kokku arvama
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊
принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
протопиться 323 Г сов. → несов. протапливаться
‣ kuumaks küdema, küdemisega kuumaks minema;
‣ ära küdema; печь протопилась ahi on küdenud;
‣ (teatud ajaks) kütteks jätkuma; дров хватит, чтобы протопиться зиму talveks puid jätkub
развалиться 305 Г сов. → несов. разваливаться
‣ (без 1 и 2 л.) ümber ~ maha ~ laiali kukkuma; поленница дров развалилась puuriit kukkus ümber;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. ära ~ koost lagunema, katki minema, purunema; дом совсем развалился maja on täiesti lagunenud, сапоги развалились saapad on päris katki;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. laostuma, raamastuma; хозяйство окончательно развалилось majapidamine on lõplikult laostunud;
‣ kõnek. lääbakil ~ lösakil istuma, lösutama, losutama, vedelema; развалиться на диване diivanil lösutama
разжигание 115 С с. неод. (без мн. ч.) põlemapanek, süütamine, lõkkeleajamine, lõkkelepuhumine (ka ülek.); ülek. õhutamine; разжигание дров puude süütamine, разжигание войны sõjaõhutamine, разжигание вражды (viha)vaenu õhutamine
рубка I 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ raiumine, raie; рубка леса metsaraie, puude langetamine, рубка дров puulõhkumine, puude lõhkumine, выборочная рубка mets. valikraie, ландшафтная рубка, рубка формирования mets. kujundusraie, проходная рубка mets. põimendusraie, санитарная рубка mets. tervistusraie, sanitaarraie, сплошная рубка mets. lageraie, очистительная рубка mets. koristusraie;
‣ ülesraiumine, palkidest ehitamine; рубка избы tare ülesraiumine, palktare ehitamine;
‣ (paekivi vm.) murdmine;
‣ (külmrelvaga) võitlus, taplus, raiumine (ratsaväes)
сажень 90, сажень 92 С ж. неод. (род. п. мн. ч. саженей, саженей и сажен)
‣ süld (endisaegne pikkusmõõt 2,134 m);
‣ чего ruutsüld; kuupsüld, kantsüld, süllatäis; сажень земли ruutsüld maad, сажень дров kuupsüld (kütte)puid;
‣ süllapuu; мерить саженью süllapuuga mõõtma;
◊
в косую сажень ростом kõnek. hiiglakasvu (mees), (mees) kui pilvetõukaja; косая сажень в плечах kõnek. õlakas, laiaõlgne
связка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (ühte-, kinni-, kokku)sidumine, köitmine, sõlmimine;
‣ kimp, pakk, pamp, seotis; связка ключей võtmekimp, связка книг raamatupakk, связка дров seljatäis puid, связка хвороста haokubu;
‣ side (ehit. liide, ühendus; anat. ligament); mat. sidum; seong (alpinismis); голосовые связки häälekurrud, häälepaelad (kõnek.);
‣ loog., lgv. köide (köitme), koopula
топка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kütmine;
‣ (kütte)kolle; põlemiskamber; паровозная топка veduri küttekolle; топка для дров puidukolle, скоростная топка kiirpõletuskolle, топка картушки компаса mer. kompassikaardi kübar
трон 1 С м. неод. troon, aujärg (van.); быть ~ находиться на троне troonil ~ aujärjel olema, valitsema, взойти ~ вступить на трон, занять трон troonile astuma, valitsema hakkama
укладка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) asetamine, asetus, paigutamine, paigutus, ladumine, paigaldamine, paigaldus, kohalepanek; укладка в штабеля virnaladumine, virnapanek, virna asetamine, virnastamine, укладка в мешки kottipanek, kottidesse panemine, укладка дров puude ladumine, puuladumine, укладка волос soengu tegemine, укладка пути ~ рельсов raudt. rööbaste paigaldamine, rööpapaigaldus, укладка бетона ehit. betooni paigaldamine, betoonimine, укладка кровли ehit. katuse katmine ~ panemine, katusekatte paigaldamine, katusepanek, стоимость укладки mer. laadimismaks;
‣ (без мн. ч.) (sisse-, kokku)pakkimine, kokkupanek; укладка вещей asjade kokkupakkimine;
‣ pakk, pakis;
‣ soeng; холодная укладка vesilained;
‣ van. murd. kirst, vakk; дорожная укладка reisivakk, reisikast
урон 1 С м. неод. kahju, kaotus(ed), kadu; терпеть ~ нести урон kahju kannatama, kaotusi kandma, нанести врагу урон vastasele kaotusi ~ kahju tekitama, с большим уроном suurte kaotustega
уступить Г сов. → несов. уступать
‣ 323a кого-что, кому loovutama; уступить дорогу кому kellele teed andma (ka ülek.), уступить место (1) кому kellele kohta loovutama, (2) чему ülek. millele maad andma;
‣ 323b кому-чему, в чём järele ~ alla andma, mööndusi tegema, soostuma; уступить просьбам кого kelle palvetele ~ palumisele järele andma, уступить в споре vaidluses järele ~ alla andma;
‣ 323b кому-чему, в чём обычно с отриц. kellele-millele milles alla ~ kellest maha jääma; он никому не уступит в храбрости ta ei jää vapruse poolest kellelegi alla;
‣ 323a что кому kõnek. (odavamalt) ära andma ~ müüma, hinda alla jätma; уступить вещь за десять крон asja ~ eset kümne krooniga ~ kümne krooni eest ära andma, уступить в цене hinda alla jätma, уступить два рубля kaks rubla hinnast alla jätma;
◊
не уступать ни на йоту kõnek. mitte põrmugi ~ kübetki ~ kröömikestki ~ karvavõrdki taganema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur