?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
доламывать 168a Г несов.
→ сов.
доломать что, до чего ära ~ lõpuni lõhkuma; доламывать забор planku ~ aeda lõpuni lõhkuma, plangu lõhkumist lõpetama
дощатый 119 П laud-, laudadest (kokkulöödud); дощатый забор laudaed, plank, plankaed, дощатый пол laudpõrand, дощатый мостик laudpurre
забор I 1 С м.
неод.
aed, tara, plank; дощатый забор laudtara, глухой ~ сплошной забор umbtara, умереть под забором viletsuses surema, aia veerde ~ kraavi kõngema
забор II 1 С м.
неод.
võtt, võtmine; забор воды hüdr.
veehaare
заклеить 268 Г сов.
→ несов.
заклеивать что, чем kinni kleepima ~ liimima; kõnek.
täis kleepima; заклеить щели pragusid kinni kleepima, заклеить конверт ümbrikku kinni kleepima, заклеить забор объявлениями planku kuulutusi täis kleepima
махнуть 336b Г сов.
‣ однокр. к махать чем, кому lehvitama, viipama; махнуть рукой käega viipama;
‣ kõnek. hüppama, kargama; põrutama kuhu; кот махнул через всю комнату kass volksas üle toa, махнуть через забор üle aia kargama, махну-ка я в город põrutan õige linna, махнуть в актёры näitlejaks hakkama;
‣ что, на что madalk. vahetama mida mille vastu;
◊ махнуть рукой на кого-что käega lööma kellele-millele
нависать 165b Г несов.
→ сов.
нависнуть на что, над кем-чем, без доп.
rippuma, rippu jääma, rippus olema, kohal rippuma; ветви нависали на забор oksad rippusid üle aia
невысокий 122 П (кр. ф.
невысок, невысока, невысоко и невысоко, невысоки и невысоки; без сравн. ст.
) madal, madalavõitu, mitte kõrge ~ pikk, lüheldane (kasvu kohta); невысокий забор madal aed ~ tara, невысокие горы madalad mäed, невысокий лоб madal laup, невысок ростом lüheldast kasvu, невысокая температура madal ~ mitte eriti kõrge temperatuur ~ palavik, цена невысока hind ei ole kõrge, невысокая культура madal kultuuritase, невысокого качества ebakvaliteetne, halvakvaliteediline, madala kvaliteediga, невысокие темпы aeglane tempo, быть о ком-чём невысокого мнения kellest-millest halval ~ mitte eriti heal arvamusel olema
обвалиться 305 Г сов.
→ несов.
обваливаться (без 1 и 2 л.
) maha ~ ümber kukkuma ~ paiskuma, (maha) varisema; забор обвалился tara ~ aed on ümber kukkunud, потолок обвалился lagi kukkus alla, штукатурка обвалилась krohv on maha pudenenud ~ varisenud, стены обвалились seinad on kokku varisenud
облезлый 119 П kõnek.
‣ karva ajanud, lahtise karvaga; sulginud; облезлая собака karva ajanud ~ lahtise, hõreda karvaga koer, облезлая курица sulginud kana;
‣ mahatulnud ~ koorunud ~ pudenenud kattega (näit. krohvi, värvi vm. kohta), paljaks ~ hatule kulunud (näit. kasukas); облезлая стена pudenenud krohviga sein, облезлый забор räämas aiaplank
отнести 365 Г сов.
→ несов.
относить‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
падать 164b Г несов.
‣ сов.
упасть, пасть (tavaliselt van.
) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
переброситься 273 Г сов.
→ несов.
перебрасываться‣ через что üle viskuma ~ sööstma; переброситься через забор hooga üle aia hüppama;
‣ через что, куда kõnek. kiiresti ühest kohast teise minema; levima; отряд перебросился через мост salk tegi kiirmarsi üle silla, огонь перебросился на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale;
‣ чем, с кем teineteisele viskama; переброситься мячом teineteisele palli viskama ~ söötma ~ lööma;
‣ чем, с кем ülek. vahetama; переброситься взглядами pilke vahetama, переброситься несколькими словами paari sõna vahetama;
‣ van. üle jooksma ~ minema; переброситься к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma
перевалиться 305 Г сов.
→ несов.
переваливаться‣ через что end üle vinnama; перевалиться через забор end üle aia vinnama;
‣ на что kõnek. end pöörama ~ keerama; перевалиться на бок külge keerama, külili vajuma, перевалиться на живот kõhuli keerama
перевиснуть 344b Г сов.
→ несов.
перевисать через что kõnek.
üle mille rippuma ~ rippu olema; ветви перевисли через забор oksad olid üle aia rippu, он перевис через перила ta küünitas ~ oli upakil üle käsipuu
перелететь 234 Г сов.
→ несов.
перелетать что, через что, откуда куда, без доп.
üle ~ teisale ~ liiga kaugele lendama (kõnek. ka ülek.
); перелететь через горы mägedest üle lendama, перелететь из Москвы в Ленинград Moskvast Leningradi lendama ~ lennukiga sõitma, мальчик перелетел через забор poiss otse lendas ~ läks nagu lennul üle aia
перемахнуть 336b Г сов.
→ несов.
перемахивать madalk.
‣ что, через что (hooga) üle hüppama ~ kargama; он перемахнул (через) забор viuhti hüppas ta üle aia, ta vupsas ~ viskus üle aia;
‣ что, через что, куда kihutama, põrutama; он перемахнул в другой город ta põrutas teise linna;
‣ кого-что, куда üle viima ~ toimetama; перемахни его на другой берег pane ~ viska ta teisele kaldale
переметнуться 338 Г сов.
→ несов.
перемётываться kõnek.
‣ через что üle mille vupsama ~ kargama ~ (viuhti) hüppama; он переметнулся через забор ta vupsas ~ lendas hooga üle aia;
‣ куда, к кому halv. üle jooksma ~ minema ~ kargama; переметнуться к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma ~ minema, переметнуться в другой лагерь teise leeri üle minema
пересадить 313a Г сов.
→ несов.
пересаживать‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
подкрепить 302 Г сов.
→ несов.
подкреплять‣ что, чем tugevdama, toetama; kinnitama; подкрепить забор подпоркой plangule tuge panema, planku toestama, подкрепить своё мнение аргументами oma arvamust põhjendama ~ argumenteerima, подкрепить слова делами sõnu tegudega tõendama;
‣ кого-что turgutama, kosutama; подкрепить силы jõudu kosutama ~ koguma, сон подкрепит твои силы uni kosutab sind
покривиться 302 Г сов.
‣ от чего, без доп.
viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
‣ kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
проволочный 126 П traat-, traadi-; проволочное заграждение sõj.
traattõke, проволочная связь traatside, проволочная сетка traatvõrk, проволочный забор traataed, проволочный стан tehn.
traadivaltspink
разломаться 165 Г сов.
→ несов.
разламываться kõnek.
‣ katki ~ puruks ~ tükkideks murduma;
‣ ära lagunema, purunema; забор разломался aed ~ tara on (ära) lagunenud
разметать II 210 Г сов.
→ несов.
размётывать‣ кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
‣ что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
‣ кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
свалиться I 306 Г сов.
→ несов.
сваливаться I‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
сигануть 337 (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
однокр. к сигать madalk.
kargama, volksama, vupsama; сигануть через забор üle plangu kargama, сигануть в воду vette kargama, сигануть за границу välismaale põrutama
упереться 243 Г сов.
→ несов.
упираться‣ чем, во что, обо что kõnek.
kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
штакетный 126 П latt-, lipp-, (aia)lati-, (aia)lipi-, lippidest; штакетный забор lipptara, lippidest aed ~ tara
щелистый 119 П (кр. ф.
щелист, щелиста, щелисто, щелисты) kõnek.
(laia)praoline, praguline, piluline, suurte ~ laiade pragudega, pragusid ~ lõhesid täis; щелистый пол pragusid täis ~ suurte pragudega põrand, щелистый забор laiade pragudega aed ~ plank ~ tara