?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
встать 223 Г сов.
→ несов.
вставать‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek.
omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
кругом Н ringi, ringjoones, ringikujuliselt;
◊ голова идёт кругом чья, у кого pea käib ringi
кругом I Н
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
кругом II предлог с род. п. kõnek. mille ümber; все уселись кругом костра kõik istusid lõkke ümber, мы обошли кругом сада tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia
марш III межд. marss! (käsklus); шагом марш! sammu marss! кругом марш! ümberpöörd! марш отсюда! kõnek. mine ~ käi minema!
обвертеть 241 Г сов.
→ несов.
обвёртывать madalk.
‣ что, во что, чем mida millele ümber kerima ~ mähkima ~ mässima ~ panema; обвертеть шею шарфом salli ümber kaela mässima;
‣ (без несов.) кого-что ülek. ära petma, üle kavaldama;
◊ обвертеть ~ обвести ~ обводить вокруг ~ около ~ кругом пальца что madalk. van. üks-kaks-kolm ~ kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
обегать 169a Г несов.
→ сов.
обежать‣ вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
‣ кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
‣ (без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
‣ (сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
обсесть 353 Г сов.
→ несов.
обседать кого-что kõnek.
(ringina) kelle-mille ümber istuma; (hulgaviisi) peale istuma; обсесть кругом кого kelle ümber istuma ~ istet võtma, мухи обсели банку с мёдом kärbsed on hulgana ~ parves meepurgi peal
обход 1 С м.
неод.
‣ ringiminek, ümber(t)minek; (valvuri, arsti) ringkäik; sõj.
haaramine; делать длинный обход pikka ringi tegema, обход стороною ~ кругом ringiminek, ümberminek, обход больных arsti ringkäik, врач делает обход arst on ringkäigul, обход закона seadusest möödahiilimine, в обход закона seadusest mööda minnes, пойти в обход (1) ringi ~ ümber ~ ringiga minema, ülek.
kõveraid teid kasutama, (2) sõj.
(ümber) haarama;
‣ kõrvaltee, ringiviiv ~ ümberviiv tee; tehn. möödaviik
озираться 169 Г несов.
на кого-что, без доп.
ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van.
(üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
около II Н läheduses, lähedal, kõrval; lähedale, kõrvale; van. ümberringi; около никого не было видно läheduses polnud kedagi näha, присесть около lähedale ~ kõrvale istuma;
◊ ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
поворот 1 С м.
неод.
‣ pööramine, keeramine, käänamine; pöördumine; pööre (ka ülek.
); коренной поворот põhjalik pööre ~ muutus, поворот налево vasakpööre, pööre vasakule, поворот кругом poolpööre, делать поворот pööret tegema, pöörama;
‣ kurv, käänak, käär; крутой поворот järsk kurv ~ käänak;
◊ легче ~ полегче ~ поосторожней на поворотах! madalk. ära üle soola, ära torma; (дать, сделать, показать) от ворот поворот кому kõnek. ära ~ ei ütlema, korvi andma, pikka nina ~ ust näitama
разор С м. неод. (без мн. ч.) madalk.
‣ kaos, häving, hukk; кругом разор ümberringi valitseb kaos;
‣ laos; прийти в разор laostuma, в разор разорить кого keda puupaljaks tegema, täielikult laostama
стлаться 208 Г несов.
‣ laotuma, laiuma; кругом стлались степи ümberringi laiusid stepiavarused, по земле стлались какие-то провода mööda maad olid laiali mingid juhtmed;
‣ maad ligi hõljuma ~ heljuma; дым от костра стлался по земле lõkkesuits hõljus ligi maad, над рекой стлался туман jõe kohal hõljus ~ laotus udu;
‣ (maad vm.) katma; стлаться ковром nagu vaibaga kaetud olema;
‣ maad ligi liueldes lendama; libinal jooksma;
‣ kõnek. endale (magamis)aset tegema; стлаться на ночь ööseks aset tegema;
‣ страд. к стлать
тихо Н (сравн. ст. тише) vaikselt, tasa, hilju, hiljukesi, tasahilju, vagusi, vakka; on vaikne ~ tasane ~ vagune; говорить тихо vaikselt ~ tasa rääkima, ехать тихо tasa ~ aeglaselt sõitma, кругом тихо ümberringi on vaikne, всё тихо kõik(jal) ~ ümberringi on vaikne, ümberringi on vaikus, в доме было до жуткости тихо majas valitses õudne vaikus ~ õudvaikus, тихо, идёт операция vaikust, käib operatsioon ~ lõikus, все сидят тихо kõik istuvad vagusi
шестнадцать 138 Ч kuusteist(kümmend); ей шестнадцать лет ta on kuueteist(kümne)aastane, ta on kuusteist aastat vana;
◊ кругом шестнадцать madalk.
igatepidi sant ~ paha, üks õnnetus teise otsa, ühtmoodi ~ üks hull igal pool, igavene häda