?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
вскочить 319b Г сов.
→ несов.
вскакивать‣ на что, во что, без доп.
(sisse, peale, üles, püsti) hüppama ~ kargama; вскочить на коня hobuse selga hüppama, вскочить в седло sadulasse hüppama, вскочить в трамвай на ходу liikuvasse trammi hüppama, вскочить на ноги jalule ~ püsti kargama, вскочить с места püsti kargama;
‣ на чём ülek. kõnek. äkki tekkima ~ üles ajama; на носу вскочил огромный прыщ nina peale ajas suur vistrik, на лбу вскочила шишка laubale tõusis muhk;
◊ вскочить ~ влететь в копеечку kõnek. kalliks maksma minema; tasku pihta käima
выступить 323*b Г сов.
→ несов.
выступать‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
зарубить I 320 Г сов.
→ несов.
зарубать‣ кого (surnuks) raiuma, (raiudes) surnuks ~ maha lööma; зарубить насмерть surnuks raiuma ~ lööma;
‣ что (sälku, täket, märki) sisse raiuma, raidmärki tegema, tärkima, sälkama;
◊ зарубить (себе) на носу ~ на лбу что kõnek. endale pealuusse raiuma, igaveseks meelde jätma
звёздочка 73 С ж.
неод.
‣ dem.
täht, täheke (ka oktoobrilaste üksusena); tärn;
‣ lauk; лошадь со звёздочкой на лбу lauguga hobune, lauk;
‣ tehn. ketiratas, tähtratas (roomikul)
капля 65 С ж.
неод.
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
лоб 7 (предл. п. ед. ч.
о лбе, на и во лбу) С м.
неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj.
frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
набить 325 Г сов.
→ несов.
набивать‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk.
kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek.
saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
напечатлеть 229a Г сов.
→ несов.
напечатлевать что liter.
van.
‣ vajutama; напечатлеть поцелуй на лбу laubale suudlema ~ suudlust vajutama;
‣ ülek. meelde jätma, mällu söövitama
написать 202a Г сов.
‣ что, на чём, о ком-чём, чем, кому-чему valmis kirjutama, kirja panema; написать отчёт aruannet kirjutama, написать статью artiklit kirjutama, написать на машинке kirjutusmasinal tippima, masinal kirjutama;
‣ что valmis maalima; написать портрет portreed maalima;
◊ на лбу написано у кого kõnek. mis on kellele otsaette kirjutatud, mis on silmaga näha ja käega katsuda; на лице написано у кого kelle näost on näha mida; на роду написано кому kellele on ette määratud; vrd. писать
подтёк 18 С м.
неод.
‣ (valgunud vee, värvi vm.) laik, plekk, nire;
‣ sinine (löögi)plekk ~ muhk; подтёк на лбу sinine plekk ~ muhk otsa ees, у него подтёк под глазом ta silm on sinine ~ siniseks löödud
проступить 323b Г сов.
→ несов.
проступать esile tungima ~ tulema, läbi ~ välja imbuma ~ immitsema ~ tungima; nähtavale tulema ~ ilmuma; пот проступил на лбу otsaette ~ otsmikule ~ laubale tuli higi, otsaesine tõmbus ~ läks higiseks, в темноте проступили очертания башни torni piirjooned tulid pimeduses nähtavale
сгладиться 270 Г сов.
→ несов.
сглаживаться‣ silenema, tasanduma, siledaks ~ tasaseks minema; морщины на лбу сгладились kortsud on laubalt üsna kadunud, ещё не сгладились следы войны veel pole kadunud sõja jäljed;
‣ ülek. pehmenema, mahenema, leevenduma, leevenema, teravust kaotama; первое впечатление сгладилось (1) tagantjärele ei tundugi ~ ei näigi esimene mulje enam nii halb, (2) esimene mulje on tuhmunud, резкость сгладилась teravused on mahenenud, с годами сгладилась острота горя mure on aastatega leevendunud ~ leevenenud
складка 72 С ж.
неод.
‣ volt; viik; встречная складка vastandvolt, бантовая складка lehvikvolt, застрочная складка kapitud volt, юбка в складку ~ со складками voltidega ~ volditud seelik, брюки со складками viigipüksid;
‣ korts (ka ülek.), kurd (ka geol.); глубокие складки на лбу sügavad vaod ~ kurrud ~ kortsud laubal, кожная складка nahavolt, nahakurd, складка скалывания geol. lõhestumiskurd, складки земной коры geol. maakoorekurrud, складки местности maastiku ebatasasused;
‣ (без мн. ч.) kokkupanek, ülesladumine, riitaladumine, riitapanek;
‣ mat. kompositsioon;
‣ ehit. tahkkonstruktsioon, tahktarind
углубиться 302 Г сов.
→ несов.
углубляться во что‣ süvenema, süüvima (ka ülek.
), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
шишка 73 С ж.
‣ неод.
käbi; сосновая шишка männikäbi;
‣ неод. muhk, kühm, pahk, mügar; набить ~ посадить себе шишку на лбу endale muhku otsaette saama ~ lööma, шишка вскочила muhk tõusis ~ tuli üles, формовочная шишка met. (valu)kärn;
‣ од. madalk. tähtis ~ suur nina ~ tegelane; ты теперь высокая ~ важная шишка sa oled nüüd suur nina ~ tähtis tegelinski;
‣ неод. muna, nupp; палочка с шишкой nupuga kepp;
◊ все шишки валятся на кого üks häda ja õnnetus (tuleb) teise otsa, üks rist ja viletsus saab kelle osaks, kõik hädad ja vaevad sajavad kelle kaela, kes on pigilind; шишка на ровном месте madalk. halv. kükakünka kuningas, tühi koht, ümmargune null; на бедного Макара все шишки валятся kõnekäänd loll saab kirikuski peksa, peksupoiss olema