[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

болтовой 120 П polt-, poldi-; болтовое соединение poltliide, болтовое отверстие poldiauk
вводный 126 П
‣ sissejuhatav, ava-; вводная лекция avaloeng, вводная статья avaartikkel, sissejuhatav artikkel;
‣ lgv. kiil-; вводное слово kiilsõna, вводное предложение kiillause;
‣ tehn. sisestus-; вводное отверстие sisestusava
впускной 120 П tehn. sisselaske-; впускной клапан sisselaskeklapp, впускное отверстие sisselaskeava
входной 120 П sissepääsu-; sisend-; входное отверстие tehn. sissepääsuava, входная ёмкость el. sisendmahutavus, входное напряжение el. sisendpinge, входная дверь välisuks, входной билет pääse
выводной 120 П
‣ el. väljastus-; väljaviigu-; füsiol. heite-, viima-; выводная коробка väljastuskarp, выводной провод väljastusjuhe, väljaviik, выводной изолятор väljaviiguisolaator, выводное отверстие heiteava, ekskreetor;
‣ П → С м. од. sõj. saatetunnimees (peavahis)
выдолбить 302* Г сов. → несов. выдалбливать что
‣ välja ~ sisse tahuma ~ õõnestama ~ raiuma; выдолбить корыто küna välja tahuma, выдолбить отверстие auku sisse raiuma;
‣ ülek. madalk. (endale) pähe taguma ~ tuupima; vrd. долбить
выпускной 120 П
‣ lõpu-; выпускной класс lõpuklass, выпускной экзамен lõpueksam;
‣ tehn. väljalaske-; выпускной клапан väljalaskeklapp, выпускное отверстие väljalaskeava
выходной 120 П
‣ väljapääsu-, väljumis-; tehn. väljuv, välje-, väljundi, väljund-; выходная дверь väljapääs, väljapääsuuks, выходная лестница väljapääsutrepp, выходное отверстие tehn. väljumisava, выходная мощность el. väljundvõimsus, выходные сведения книги trük. raamatu ilmumisandmed ~ impressumiandmed, выходное пособие jur. vallandustoetus;
‣ puhkepäeva-, pühapäeva-; выходное платье pühapäevakleit, выходной костюм pühapäevaülikond, выходной день puhkepäev;
‣ П → С м. неод. kõnek. puhkepäev;
‣ П → С выходной м., выходная ж. од. kõnek. väljendeis я сегодня выходной ~ выходная mul on täna puhkepäev ~ vaba päev;
‣ П → С выходные мн. ч. неод. kõnek. vallandustoetus; получить выходные vallandustoetust saama
дымовой 120 П suitsu-; дымовое отверстие suitsuava, дымовая труба korsten, дымовые газы suitsugaas, дымовая шашка sõj., põll. suitsupakett, дымовая завеса sõj. suits(u)kate
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊
забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
заклёпочный 126 П tehn. neet-, needi-; заклёпочный шов neetõmblus, заклёпочное соединение neetliide, заклёпочное отверстие neediauk
ключевой I 120 П luku-; võtme-; ключевое отверстие, ключевая скважина lukuauk, ключевая бородка võtmekeel, ключевое слово võtmesõna, ключевая позиция ülek. võtmepositsioon, ключевой камень arhit. lukukivi
отверстие 115 С с. неод. ava, avaus, auk, mulk, pilu; дверное отверстие ukseava, световое отверстие fot. valgusava, глухое отверстие umbauk, заделать отверстие auku kinni panema (toppima, mätsima, lööma, kittima jne.)
перфорационный 127 П perfo-, perforatsiooni-; перфорационное отверстие perfomulk, перфорационная вычислительная машина perfo(kaart)arvuti, перфорационная лента perfolint
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊
чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
проделать 164a Г сов. → несов. проделывать I что
‣ (sisse, ära, läbi) tegema, sooritama, teostama; проделать отверстие ava ~ auku sisse tegema, проделать окно в стене akent seina raiuma ~ tegema, проделать большую работу suurt tööd ära tegema, проделать упражнения harjutusi (läbi) tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) tegema ~ tegevuses olema; мы весь вечер проделали стенную газету terve õhtu kulus meil seinalehe tegemisele
продувной I 120 П tehn. läbipuhumis-, puhtakspuhumis-; продувное отверстие läbipuhumisava, läbipuhkeava
проломать 165a Г сов. → несов. проламывать что
‣ läbi ~ sisse murdma ~ lõhkuma; purustama, maha lõhkuma; проломать отверстие avaust (sisse) tegema; проломать двери ust sisse murdma ~ lõhkuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) lõhkuma ~ purustama; проломать стену целый день kogu päeva seinalõhkumisega ametis olema
пропилить 306 Г сов. → несов. пропиливать
‣ что läbi ~ sisse saagima; пропилить отверстие для окна aknaava sisse saagima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) saagima
пропускной 120 П läbilaske-; sissepääsu-, läbipääsu-, loa-; пропускная способность läbilaskevõime, läbilaskvus, пропускное отверстие läbilaskeava, пропускной билет pääse (pääsme), pääsetäht, pilet, sissepääsukaart, пропускной режим loarežiim, пропускная бумага van. kuivatuspaber
развертеть 241 Г сов. → несов. разверчивать что
‣ lahti keerama; развертеть гайку mutrit lahti keerama;
‣ tehn. laiemaks puurima, suuremaks tegema, avardama, hõõritsema, hõõritsaga viimistlema; развертеть отверстие avaust ~ auku hõõritsema;
‣ pöörlema ~ keerlema panema; развертеть колесо ratast hooga pöörlema ~ ringi käima panema
раздолбить 302 Г сов. → несов. раздалбливать что, чем
‣ laiemaks ~ suuremaks raiuma ~ taguma; раздолбить отверстие ломом ava kangiga laiemaks taguma;
‣ kõnek. puruks taguma
рассверлить 285a Г сов. → несов. рассверливать что laiemaks puurima; tehn. järelpuurima, üle puurima; рассверлить отверстие ava ~ auku laiemaks puurima
расточить I 311a Г сов. → несов. растачивать что tehn. (seest) laiemaks ~ suuremaks ~ sügavamaks treima, sisetreima, sisepinda treima; расточить отверстие ava laiemaks ~ suuremaks treima
расшириться 269 Г сов. → несов. расширяться laienema, avarduma; paisuma; отверстие расширилось ava ~ mulk ~ auk on suuremaks läinud, объём работ расширился töömaht on suurenenud, его кругозор расширился ta silmaring on avardunud ~ avaramaks läinud
свищевой 120 П med., vet. uurise-, fistuli-, fistuloosne; свищевое отверстие uuriseava, fistuliava, свищевой ход uuris, fistul
сквозной 120 П
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
смазочный 126 П tehn.
‣ määrde-, määrimis-, õli-, õlitus-; смазочное вещество, смазочный материал määrdeaine, määre, смазочное масло määrdeõli, смазочное отверстие määrdeava, määrimisava, смазочная канавка määrdekanal, määrimiskanal, смазочное устройство ~ приспособление määrdeseade, määrimisseade;
‣ П → С смазочное с. неод. määrdeaine, määre
сопловой 120 П tehn. düüs-, düüsi-; сопловая решётка düüsvõre, сопловое отверстие düüsiava
сточный 126 П reo-, heit-, äravoolu-; сточная вода reovesi, heitvesi, сточный канал äravoolukanal, сточный жёлоб äravoolurenn, сточная труба äravoolutoru, сточное отверстие veeava (laeval)
центровой 120 П kesk-, tsenter-, tsentri-, tsentrite, tsentritega; центровая точка keskpunkt, центровой игрок sport keskmängija, центровое сверло puidut. tsenterpuur, центровое отверстие tehn. tsentriava, центровой станок tehn. tsentritega pink, центровая линия tsentrite joon
шпуровой 120 П
‣ mäend. laenguaugu-, lõhkeaugu-; puuraugu-; шпуровой заряд lõhkeaugulaeng, шпуровое опробование puurimisproovimine;
‣ puidut. saetee-;
‣ met. väljalaskeava(-); шпуровое отверстие väljalaskeava
щелевой 120 П
‣ tehn. pilu-, prao-, lõhe-; щелевое отверстие pilu, щелевая антенна piluantenn, щелевая горелка pilupõleti, щелевые щипцы pilutangid (pilude tegemiseks), щелевая защита pilukaitse, щелевой фильтр pilufilter, щелевой дренаж piludrenaaž;
‣ lgv. ahtus-, hõõrd-; щелевой согласный ahtushäälik, spirant, hõõrdhäälik, frikatiiv
щитовой 120 П kilp-, kilbi-; щитовой паркет kilpparkett, щитовой настил kilplaudis, щитовая крепь kilptoestik (kaevanduses), щитовой затвор ehit. kilpsulgur, щитовая проходка mäend. kilpläbindus, щитовой прибор el. kilbimõõteriist, щитовое отверстие hüdr. varja-ava

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur