[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

ввергать 169a Г несов. → сов. ввергнуть кого-что, во что liter.
‣ heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
‣ viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
‣ (kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
ведомый 119 П (кр. ф. ведом, ведома, ведомо, ведомы)
‣ van. tuntud, tuttav, teadaolev; он ведомый обманщик ta on teada ~ tuntud petis, ему ведома печаль ta teab, mis on nukrus, это всякому ведомо see on igaühele teada;
‣ П → С м. неод. väljendites с ведома кого kelle teadmisel, без ведома кого kelle teadmata
знавать 165a Г несов. (только прош. вр.) кого-что, без доп. kõnek. tundma, tunda saama keda, tuttav olema kellega; он знавал и печаль ta on ka kurbust tunda saanud, я знавал его лично tundsin teda isiklikult
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊
лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
лечь 375 Г сов. → несов. ложиться
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊
лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
неутолимый 119 П (кр. ф. неутолим, неутолима, неутолимо, неутолимы) liter. kustutamatu, ülek. ka vaigistamatu; kustumatu, ülek. ka vaibumatu; неутолимая жажда kustutamatu janu, неутолимое желание palav soov, неутолимая боль piinav ~ leevendamatu valu, неутолимая печаль lohutamatu kurbus
печаль 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) kurbus, nukrus, tusk; kõnek. mure; в глубокой печали väga kurvas meeleolus, sügavalt mures;
◊
не моя (твоя, его...) печаль kõnek. pole minu (sinu, tema...) mure ~ asi; мне какая печаль kõnek. mis see minu mure ~ asi on; тебе что за печаль kõnek. mis see sinu mure ~ asi on; не было печали (, так черти накачали) kõnekäänd vaat kus lops; nägid, kus tuli alles lops
размыкать 164a Г сов. → несов. размыкивать что madalk. eemale peletama, unustama (muret, igatsust vms.); размыкать печаль kurbust peletama, размыкать горе muret unustama ~ hajutama
разогнать 184 (буд. вр. разгоню, разгонишь, разгонит) Г сов. → несов. разгонять
‣ кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
‣ кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
‣ что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
утолить 285a Г сов. → несов. утолять что
‣ (janu, nälga) kustutama; утолить жажду janu kustutama, утолить голод nälga kustutama;
‣ ülek. vaigistama, rahustama, leevendama; утолить боль valu vaigistama ~ leevendama, утолить гнев viha ~ raevu vaigistama ~ lahutama, утолить печаль kurbust leevendama, утолить сердце südant rahustama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur