[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit

валять 254a Г несов.
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊
валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
ворочать Г несов.
‣ 164a кого-что (paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama; pöörlema panema, keerutama, pööritama; ворочать камни kive kangutama, ветер ворочает мельничные крылья tuul paneb veskitiivad pöörlema, ворочать сено heina kaarutama, ворочать глазами kõnek. silmi pööritama;
‣ 164b чем kõnek. juhtima, käsutama mida; он ворочает миллионами tal on miljonid käes, ta opereerib miljonitega;
◊
ворочать мозгами kõnek. ajusid liigutama
ворошить 287a Г несов. что kaarutama; sasima; ворошить сено heina kaarutama, ветер ворошит бумаги на столе tuul sasib pabereid laual, ворошить прошлое ülek. minevikus sorima
гнилой 120 П (кр. ф. гнил, гнила, гнило, гнилы) mäda(-), kõdu(-), mädanenud, kõdunenud, pehkinud, roiskunud; гнилое яблоко mäda õun, гнилой ил kõdumuda, гнилое дерево pehkinud ~ kõdunenud puu, kõdupuu, гнилое мясо roiskunud liha, гнилая погода niiske ~ rõske ilm, гнилая горячка mädapalavik, -põletik, гнилое сено määndunud hein
гнить 329 Г несов. mädanema, määnduma, kõdu(ne)ma, pehkima, roiskuma; сено гниёт hein mädaneb ~ määndub, дерево гниёт puu pehkib ~ kõduneb, вода гниёт vesi roiskub; vrd. сгнить
грести 370 Г несов.
‣ без доп., чем sõudma; aerutama; грести к берегу kaldale sõudma;
‣ что (kokku) riisuma, rehitsema; грести сено heina riisuma;
◊
грести ~ загребать деньги ~ серебро лопатой kõnek. raha kamaluga ~ labidaga kokku ajama ~ kühveldama
догрести 370 Г сов. → несов. догребать
‣ до чего sõudma milleni, kuhu; мальчик догрёб до острова poiss sõudis saarele;
‣ что (heina)riisumist lõpetama, kõike kokku riisuma; догрести сено viimast heina kokku riisuma
загребать Г несов. → сов. загрести I
‣ 169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
‣ 169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
◊
загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
зарыться 347 Г сов. → несов. зарываться во что
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
копнить 285a Г несов. что saadu ~ rõuku ~ auna panema, aunatama, rõugutama; копнить сено heina saadu panema; vrd. скопнить
косить I 319a Г несов. кого-что, без доп. niitma (ka ülek.), vilja lõikama; косить овёс kaera niitma, косить сено ~ траву на сено heina niitma, война косила людей миллионами sõda niitis maha miljoneid inimesi; vrd. скосить
медовый 119 П mesi-, mee-; meelõhnaline; ülek. mesimagus, mesikeelne; медовый хлеб mesileib, медовые соты meekärg, -kärjed, медовый запах meelõhn, медовое сено meelõhnaline hein, медовый голос mesine ~ mesimagus hääl, медовые речи mesimagus ~ mesikeelne jutt;
◊
медовый месяц mesinädalad
навить 326 Г сов. → несов. навивать что, чего, на что
‣ (mingit hulka) peale kerima ~ keerama; навить ниток на катушку niiti poolima ~ rullile kerima, навить волосы madalk. juukseid sisse ~ rullidele keerama, juukseid lokkima;
‣ (mingit hulka) valmis keerutama; навить верёвок nööri keerutama;
‣ murd. hanguma; навить сено на воз heina koormasse hanguma, heinakoormat tegema
обмять 261 (буд. вр. обомну, обомнёшь..., прош. вр. обмял...) Г сов. → несов. обминать kõnek.
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
обопреть 229b Г сов. madalk. kõdunema, tulitama (minema); rabedaks muutuma; обопревшее сено kõdunenud ~ tulitanud hein(ad)
отавный 126 П ädal-, ädala-; kulu-; отавное сено ädalhein
переворошить 287a Г сов. что kõnek.
‣ (hulgana) pahupidi pöörama; ülek. pea peale pöörama; переворошить все документы на столе kõiki pabereid laual pahupidi pöörama, переворошить сено heina läbi kaarutama;
‣ läbi sirvima ~ sorima (ka ülek.); переворошить все журналы мод kõiki moežurnaale läbi lappama ~ lehitsema, переворошить в памяти события последних лет viimaste aegade sündmusi mälus sirvima, переворошить память mälus sorima ~ sobrama
перегноить 283 Г сов. → несов. перегнаивать кого-что kõnek. (hulgaviisi) ära määndama ~ mädandama, (hulgaviisi) mädanema ~ roiskuma minna laskma; перегноить сено hulga heina ära määndama ~ määnduda laskma
переметать II 210 Г сов. → несов. перемётывать
‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
поворочать 164a Г сов. что, чем kõnek. (mõnda aega) kangutama ~ pöörama ~ keerama; поворочать камни kive kangutama, поворочать сено heina kaarutama, поворочать глазами silmi pööritama
поворошить 287a Г сов. что kõnek. (mõnda aega) kaarutama; (veidi) liigutama; поворошить сено natuke heina kaarutama, поворошить угли в печке ahjus väheke süsi segama
подмоклый 119 П kõnek. alt niiske ~ märjaks saanud; märjavõitu, pisut märjaks saanud, niiskunud; подмоклое сено niiske hein, altpoolt märgunud ~ märjaks saanud hein
прелый 119 П pehkinud, pehastunud; haudunud; kopitanud, läpastanud, läppunud; poolkõdunenud, poolmädanenud, määrdunud; прелая балка pehkinud tala, прелая кожа haudunud nahk, прелое сено kopitanud hein, прелые листья kõdunenud lehed, прелый воздух läppunud õhk
прессованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г прессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; прессованное сено presshein, pressitud hein, прессованный картон presspapp, прессованные дрожжи presspärm
прессовать 172a Г несов. что (kokku) pressima; прессовать сено heina pressima; vrd. спрессовать
преть 229b Г несов.
‣ kopitama, kõdunema, läppuma, läpastama, kuumaks ~ tulitama minema; корни преют juured kõdunevad, сено преет hein tulitab;
‣ kõnek. hauduma; каша преет puder haudub, нога преет jalg läks hauduma;
‣ madalk. higistama; преть в шубе kasuka sees higistama; vrd. спореть
пригрести 370 Г сов. → несов. пригребать
‣ что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
прогрести I 370 Г сов. → несов. прогребать что
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
просушить 310 Г сов. → несов. просушивать что
‣ (ära) kuivatama, kuivaks tegema; просушить одежду у костра riideid lõkke ääres (ära) kuivatama ~ kuivaks saama, просушить сено heina ära kuivatama ~ kuivaks saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuivatama ~ kuivatamisega ametis olema
разворошить 287a Г сов. что, чем kõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено (1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумаги pabereid sassi ajama, разворошить прошлое ülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниями ülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
разгрести 370 Г сов. → несов. разгребать что, чем laiali ajama ~ kühveldama; разгрести землю mulda laiali ajama, разгрести кучу снега lumehunnikut laiali kühveldama ~ ajama, разгрести сено heina (rehaga) lahutama ~ laiali ajama ~ lahti lööma
раструсить 298 Г сов. → несов. раструшивать что laiali ~ maha saputama ~ puistama, pudendama, varistama; раструсить зерно по дороге vilja teele pudendama ~ varistama, teri tee peale maha ajama, раструсить сено для просушки heina kuivatamiseks laiali saputama
растрястись 364 Г сов. → несов. растрясаться, растрясываться
‣ maha pudenema ~ varisema; сено растряслось heinu on maha pudenenud;
‣ (sõidul) rappuda ~ kloppida saama; все растряслись от долгой езды kõik olid pikast sõidust läbi klopitud
свежий 124 П (кр. ф. свеж, свежа, свежо, свежи и свежи) värske (ka ülek.), karge, jahe; свежая рыба värske kala, свежая капуста värske kapsas, свежее сено värske hein, свежие продукты värsked toiduained, свежий номер газеты värske ajaleht, свежий ветер värske ~ värskendav tuul, mer. kaunis tugev tuul, свежая погода karge ilm, свежий вид värske ~ puhanud ilme ~ nägu ~ väljanägemine, свежая мысль värske ~ uus ~ originaalne mõte, свежие краски värsked ~ puhtad värvid, свежее бельё puhas pesu, свежая память erk mälu, свежая порода geol. nüüdisaegne kivim, на свежем воздухе värskes õhus, värske õhu käes, vabas õhus, õues, по свежим следам (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda, со свежими силами uue jõuga;
◊
на свежую голову puhanud ~ värske ~ selge peaga; на свежую память kuni asi veel värske ~ värskelt meeles
сгноить 283 Г сов. → несов. сгнаивать что ära mädandama ~ määndama, mädaneda ~ määnduda ~ pehkida ~ kõduneda ~ repetada ~ pendida laskma; сгноить сено heina ära määndama; vrd. гноить
сгрести 370 Г сов. → несов. сгребать
‣ что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
‣ что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
‣ кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
сено 96 С с. неод. (без мн. ч.) hein; заливное сено luhahein, злаковое сено põll. kõrshein, kõrreliste hein, бобовое сено põll. liblikõieliste hein, стог сена heinakuhi, косить сено heina niitma, ворошить сено heina kaarutama, метать сено heina kokku panema, loogu võtma
сено- часть сложных слов heina-; сено-нагрузчик heinalaadur, heinakogur, сено-косилка (heina)niiduk, (heina)niidumasin
скирдовать 172a Г несов. что kuhja ~ rõuku ~ virna ~ saadu ~ auna ~ hakki panema, kuhjastama, kuhja tegema, rõugutama, virnastama, aunatama; скирдовать сено heina kuhja ~ saadu panema, скирдовать рожь rukist hakki panema; vrd. заскирдовать
скучить 271a Г сов. → несов. скучивать
‣ что hunnikusse panema; скучить сено heina hunnikusse panema;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama, hunnikusse ajama, üle kuhjama
слежаться 181 Г сов. → несов. слёживаться (без 1 и 2 л.) klompuma, kokku ~ ära vajuma; сено слежалось hein on (kokku) vajunud; костюм слежался ülikond ~ kostüüm on kortsu vajunud ~ kortsunud
сметать III 210 Г сов. → несов. смётывать II что kuhjaks kokku panema ~ kokku pilduma; сметать сено в стог heina kuhja panema, сметать стог сена heinakuhja tegema; vrd. метать I
спарить II 269a (без кр. ф. страд. прич.) Г сов. → несов. спаривать II что madalk. ära määndama ~ mädandama, pehkima ~ pehastama ~ pendima ~ kopitama (minna) laskma; спарить сено heina kopitama (minna) laskma
спрессованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г спрессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; спрессованное сено presshein, pressitud hein;
‣ прич. → П (tihedasti) vajunud
стог 21 (предл. п. о стоге, в стогу) С м. неод. heinakuhi; стог сена heinakuhi, сено в стогу hein on kuhjas;
◊
исчезнуть ~ затеряться как иголка в стогу сена kaduma nagu nõel heinakuhja
стоговать 172a Г несов. что kuhja tegema, kuhja panema, kuhjastama; стоговать сено heina kuhja panema
стоговой 120 П kuhja-; стоговое сено kuhjahein
стравить I 321 Г сов. → несов. стравливать I, стравлять I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
трусить I 298 Г несов. что, из чего madalk. puistama, (välja, maha) raputama, varistama; трусить муку из мешка jahu kotist välja puistama, трусить яблоки с дерева õunu maha raputama, трусить сено heina maha varistama
трясти 364 Г несов. кого-что, за что, чем, без доп. raputama, loksutama, väristama, värisema ~ vappuma ~ vaplema ~ vabisema panema, põrutama; трясти яблоню õunapuud raputama, трясти руку кому kõnek. kelle kätt raputama (teretamisel), трясти кого за плечо keda õlast raputama, трясти головой pead raputama ~ väristama, трясти стол lauda väristama ~ võngutama, трясти ногой jalga väristama, трясти хвостом sabaga vehkima, трясти сено heina kaarutama, трясти ковры vaipu ropsima, меня трясёт от холода värisen ~ võbisen külmast, его трясёт лихорадка tal on (palavikust) külmavärinad ~ vappekülm, телега трясёт vanker põrutab, поезд трясёт rong loksutab
тюковать 172a Г несов. что pakkima, pallima, pallideks pressima; тюковать сено heina pallima, тюковать товар kaupa pallideks pakkima; vrd. затюковать
уберечь 379 Г сов. → несов. уберегать кого-что, от кого-чего alles ~ alal hoidma; (tervena, puutumatuna) säilitama; kelle-mille eest hoidma ~ kaitsma; уберечь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma, уберечь кого от клеветы keda laimu eest kaitsma, уберечь от сырости niiskumast hoidma, уберечь сено от дождя heina vihma eest kaitsma, уберечь вещи от моли asju koide eest hoidma
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
умять 261 Г сов. → несов. уминать
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
умяться 261 Г сов. → несов. уминаться kõnek.
‣ (muljumisel, sõtkumisel) pehmeks minema;
‣ (pressimisel, surumisel, sõtkumisel, tampimisel) kõvaks ~ tihedaks minema, tihenema, kokku ~ kämpu vajuma; сено умялось hein on kokku vajunud
утрястись 364 Г сов. → несов. утрясаться
‣ mampuma, raputamisel tihedamalt kokku ~ koomale minema ~ põruma; сено утряслось hein vajus kokku, картофель в мешке утрясся kartulid kotis mampusid;
‣ madalk. sõiduga ~ sõidul rappuda saama;
‣ ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda minema ~ saama, lahenema; дело утряслось asi sai kombesse ~ jutti ~ klatiks
хрупать Г несов. kõnek.
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
шевелить 285а, 308 Г несов. что, чем
‣ liigutama (ka ülek.); шевелить рукой kätt liigutama, шевелить ушами kõrvu liigutama, шевелить губами suud muigutama, huuli liigutama, шевелить спицами vardaid liigutama, varrastel käia laskma, шевелить воспоминания ülek. mälestusi mõlgutama ~ sõrmitsema, шевелить прошлое ülek. möödunut meenutama ~ elustama, шевелить угли в печи ahju segama, ahjus süsi segama, ветер шевелит листьями tuul liigutab lehti;
‣ kaarutama; шевелить сено heina kaarutama;
◊
шевелить мозгами kõnek. ajusid liigutama; vrd. пошевелить

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur