[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 92 artiklit
валять 254a Г несов.
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊ валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊ валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
воз 3 (род. п. ед. ч. воза и возу, предл. п. о возе, на возу) С м. неод. koorem (ka ülek.); воз сена heinakoorem, он купил воз дров ta ostis koorma puid, целый воз новостей terve laadung ~ koorem uudiseid;
◊ что с возу упало, то пропало vanas. mis läinud, see läinud
◊ что с возу упало, то пропало vanas. mis läinud, see läinud
ворочать Г несов.
‣ 164a кого-что (paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama; pöörlema panema, keerutama, pööritama; ворочать камни kive kangutama, ветер ворочает мельничные крылья tuul paneb veskitiivad pöörlema, ворочать сено heina kaarutama, ворочать глазами kõnek. silmi pööritama;
‣ 164b чем kõnek. juhtima, käsutama mida; он ворочает миллионами tal on miljonid käes, ta opereerib miljonitega;
◊ ворочать мозгами kõnek. ajusid liigutama
‣ 164a кого-что (paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama; pöörlema panema, keerutama, pööritama; ворочать камни kive kangutama, ветер ворочает мельничные крылья tuul paneb veskitiivad pöörlema, ворочать сено heina kaarutama, ворочать глазами kõnek. silmi pööritama;
‣ 164b чем kõnek. juhtima, käsutama mida; он ворочает миллионами tal on miljonid käes, ta opereerib miljonitega;
◊ ворочать мозгами kõnek. ajusid liigutama
ворошить 287a Г несов. что kaarutama; sasima; ворошить сено heina kaarutama, ветер ворошит бумаги на столе tuul sasib pabereid laual, ворошить прошлое ülek. minevikus sorima
гниение 115 С с. неод. (без мн. ч.) mädanemine, määndumine, pehkimine, pehastumine, roiskumine (ka ülek.); гниение сена heina määndumine, гниение буржуазного строя kodanliku korra roiskumine ~ laostumine
гнилой 120 П (кр. ф. гнил, гнила, гнило, гнилы) mäda(-), kõdu(-), mädanenud, kõdunenud, pehkinud, roiskunud; гнилое яблоко mäda õun, гнилой ил kõdumuda, гнилое дерево pehkinud ~ kõdunenud puu, kõdupuu, гнилое мясо roiskunud liha, гнилая погода niiske ~ rõske ilm, гнилая горячка mädapalavik, -põletik, гнилое сено määndunud hein
гнить 329 Г несов. mädanema, määnduma, kõdu(ne)ma, pehkima, roiskuma; сено гниёт hein mädaneb ~ määndub, дерево гниёт puu pehkib ~ kõduneb, вода гниёт vesi roiskub; vrd. сгнить
грести 370 Г несов.
‣ без доп., чем sõudma; aerutama; грести к берегу kaldale sõudma;
‣ что (kokku) riisuma, rehitsema; грести сено heina riisuma;
◊ грести ~ загребать деньги ~ серебро лопатой kõnek. raha kamaluga ~ labidaga kokku ajama ~ kühveldama
‣ без доп., чем sõudma; aerutama; грести к берегу kaldale sõudma;
‣ что (kokku) riisuma, rehitsema; грести сено heina riisuma;
◊ грести ~ загребать деньги ~ серебро лопатой kõnek. raha kamaluga ~ labidaga kokku ajama ~ kühveldama
добросать 165a Г сов. → несов. добрасывать что, до чего täis ~ lõpuni (v. mingi piirini) viskama ~ loopima; добросать воз сена heinakoormat lõpetama, heinakorvi täis viskama
догрести 370 Г сов. → несов. догребать
‣ до чего sõudma milleni, kuhu; мальчик догрёб до острова poiss sõudis saarele;
‣ что (heina)riisumist lõpetama, kõike kokku riisuma; догрести сено viimast heina kokku riisuma
‣ до чего sõudma milleni, kuhu; мальчик догрёб до острова poiss sõudis saarele;
‣ что (heina)riisumist lõpetama, kõike kokku riisuma; догрести сено viimast heina kokku riisuma
загребать Г несов. → сов. загрести I
‣ 169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
‣ 169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
◊ загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
‣ 169a что, во что, чем kõnek. kokku ajama ~ kraapima ~ kühveldama ~ riisuma; загребать сено в кучу heina hunnikusse riisuma, загребать в охапку sülle kahmama ~ haarama;
‣ 169b (обычно несов.) чем sõudma, aerutama; загребать веслом aerutama, sõudma, загребать руками kätega sõudma ~ (ujudes) tõmbama;
◊ загребать деньги лопатой madalk. raha (kamaluga v. labidaga) kokku ajama; чужими руками жар загребать kõnek. kelle nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
зарыться 347 Г сов. → несов. зарываться во что
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
‣ end peitma millesse, pugema kuhu; мальчик зарылся в сено poiss puges heintesse;
‣ чем (sisse) tungima millesse; катер зарылся носом в волну kaater lõikas ninaga lainesse, kaatri nina mattus lainesse;
‣ ülek. süüvima, süvenema; зарыться в бумаги paberitesse süüvima
иголка 72 С ж. неод.
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
клок 19, мн. ч. также 49 (им. п. клочья) С м. неод.
‣ tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
‣ tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
◊ с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
‣ tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
‣ tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
◊ с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
копна 58 (мн. ч. также копён, копнам, копнами, копнах) С ж. неод. saad, rõuk, aun, naber, kuhelik, kuhilas, ülek. kuhi; копна сена heinasaad, копна хлеба viljakuhilas, -rõuk, копна подушек kuhi patju, копна волос juuksepahmakas
копнить 285a Г несов. что saadu ~ rõuku ~ auna panema, aunatama, rõugutama; копнить сено heina saadu panema; vrd. скопнить
косить I 319a Г несов. кого-что, без доп. niitma (ka ülek.), vilja lõikama; косить овёс kaera niitma, косить сено ~ траву на сено heina niitma, война косила людей миллионами sõda niitis maha miljoneid inimesi; vrd. скосить
медовый 119 П mesi-, mee-; meelõhnaline; ülek. mesimagus, mesikeelne; медовый хлеб mesileib, медовые соты meekärg, -kärjed, медовый запах meelõhn, медовое сено meelõhnaline hein, медовый голос mesine ~ mesimagus hääl, медовые речи mesimagus ~ mesikeelne jutt;
◊ медовый месяц mesinädalad
◊ медовый месяц mesinädalad
навить 326 Г сов. → несов. навивать что, чего, на что
‣ (mingit hulka) peale kerima ~ keerama; навить ниток на катушку niiti poolima ~ rullile kerima, навить волосы madalk. juukseid sisse ~ rullidele keerama, juukseid lokkima;
‣ (mingit hulka) valmis keerutama; навить верёвок nööri keerutama;
‣ murd. hanguma; навить сено на воз heina koormasse hanguma, heinakoormat tegema
‣ (mingit hulka) peale kerima ~ keerama; навить ниток на катушку niiti poolima ~ rullile kerima, навить волосы madalk. juukseid sisse ~ rullidele keerama, juukseid lokkima;
‣ (mingit hulka) valmis keerutama; навить верёвок nööri keerutama;
‣ murd. hanguma; навить сено на воз heina koormasse hanguma, heinakoormat tegema
нагрести 370 Г сов. → несов. нагребать что, чего
‣ (teatud hulka) kokku riisuma; нагрести сена heina kokku riisuma;
‣ ülek. madalk. kokku kraapima ~ (r)ahmima; нагрести денег raha kokku kraapima
‣ (teatud hulka) kokku riisuma; нагрести сена heina kokku riisuma;
‣ ülek. madalk. kokku kraapima ~ (r)ahmima; нагрести денег raha kokku kraapima
надёргать 164a Г сов. → несов. надёргивать что, чего, из чего (teatud hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ sikutama ~ noppima (kõnek. ka ülek.) ~ kitkuma; надёргать из стога сена kuhjast heinu kiskuma, надёргать льна lina kitkuma, надёргать цитат siit-sealt (meelevaldselt) tsitaate noppima
обмять 261 (буд. вр. обомну, обомнёшь..., прош. вр. обмял...) Г сов. → несов. обминать kõnek.
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
обопреть 229b Г сов. madalk. kõdunema, tulitama (minema); rabedaks muutuma; обопревшее сено kõdunenud ~ tulitanud hein(ad)
охапка 72 С ж. неод. sületäis, kaenlatäis; охапка дров sületäis puid, охапка сена heinasületäis, sületäis heinu, схватить кого в охапку keda sülle haarama, kaenlasse kahmama
очесать 202a (страд. прич. прош. вр. очёсанный, кр. ф. очёсан, очесатьа, очесатьо, очесатьы) Г сов. → несов. очёсывать что
‣ sugema; kraasima;
‣ (pealt) riisuma ~ kammima ~ siluma; очесать стог сена heinakuhja riisuma ~ siluma
‣ sugema; kraasima;
‣ (pealt) riisuma ~ kammima ~ siluma; очесать стог сена heinakuhja riisuma ~ siluma
переворошить 287a Г сов. что kõnek.
‣ (hulgana) pahupidi pöörama; ülek. pea peale pöörama; переворошить все документы на столе kõiki pabereid laual pahupidi pöörama, переворошить сено heina läbi kaarutama;
‣ läbi sirvima ~ sorima (ka ülek.); переворошить все журналы мод kõiki moežurnaale läbi lappama ~ lehitsema, переворошить в памяти события последних лет viimaste aegade sündmusi mälus sirvima, переворошить память mälus sorima ~ sobrama
‣ (hulgana) pahupidi pöörama; ülek. pea peale pöörama; переворошить все документы на столе kõiki pabereid laual pahupidi pöörama, переворошить сено heina läbi kaarutama;
‣ läbi sirvima ~ sorima (ka ülek.); переворошить все журналы мод kõiki moežurnaale läbi lappama ~ lehitsema, переворошить в памяти события последних лет viimaste aegade sündmusi mälus sirvima, переворошить память mälus sorima ~ sobrama
перегноить 283 Г сов. → несов. перегнаивать кого-что kõnek. (hulgaviisi) ära määndama ~ mädandama, (hulgaviisi) mädanema ~ roiskuma minna laskma; перегноить сено hulga heina ära määndama ~ määnduda laskma
переметать II 210 Г сов. → несов. перемётывать
‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
поворочать 164a Г сов. что, чем kõnek. (mõnda aega) kangutama ~ pöörama ~ keerama; поворочать камни kive kangutama, поворочать сено heina kaarutama, поворочать глазами silmi pööritama
поворошить 287a Г сов. что kõnek. (mõnda aega) kaarutama; (veidi) liigutama; поворошить сено natuke heina kaarutama, поворошить угли в печке ahjus väheke süsi segama
поддеть I 249 Г сов. → несов. поддевать
‣ что, чем üles tõstma, kergitama; поддеть вилами ворох сена heinahangutäit tõstma, поддеть ломом камень kangiga kivi kergitama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. (sõnadega) torkama ~ osatama, pilkama, nina pihta andma;
‣ кого-что ülek. kõnek. tüssama;
‣ кого ülek. madalk. hankima, välja koukima, (kätte) saama; где ты такую красавицу поддел? kust sa sihukese kaunitari oled välja võtnud?
‣ что, чем üles tõstma, kergitama; поддеть вилами ворох сена heinahangutäit tõstma, поддеть ломом камень kangiga kivi kergitama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. (sõnadega) torkama ~ osatama, pilkama, nina pihta andma;
‣ кого-что ülek. kõnek. tüssama;
‣ кого ülek. madalk. hankima, välja koukima, (kätte) saama; где ты такую красавицу поддел? kust sa sihukese kaunitari oled välja võtnud?
подмоклый 119 П kõnek. alt niiske ~ märjaks saanud; märjavõitu, pisut märjaks saanud, niiskunud; подмоклое сено niiske hein, altpoolt märgunud ~ märjaks saanud hein
прелый 119 П pehkinud, pehastunud; haudunud; kopitanud, läpastanud, läppunud; poolkõdunenud, poolmädanenud, määrdunud; прелая балка pehkinud tala, прелая кожа haudunud nahk, прелое сено kopitanud hein, прелые листья kõdunenud lehed, прелый воздух läppunud õhk
прение 115 С с. неод. (без мн. ч.) haudumine, määndumine, mädanemine, kõdunemine, läppumine; прение сена heina määndumine ~ mädanemine, прение навоза sõnniku kõdunemine
прессование 115 С с. неод. (без мн. ч.) pressimine; прессование сена heina pressimine, горячее прессование tehn. kuumpressimine
прессованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г прессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; прессованное сено presshein, pressitud hein, прессованный картон presspapp, прессованные дрожжи presspärm
‣ страд. прич. прош. вр. Г прессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; прессованное сено presshein, pressitud hein, прессованный картон presspapp, прессованные дрожжи presspärm
преть 229b Г несов.
‣ kopitama, kõdunema, läppuma, läpastama, kuumaks ~ tulitama minema; корни преют juured kõdunevad, сено преет hein tulitab;
‣ kõnek. hauduma; каша преет puder haudub, нога преет jalg läks hauduma;
‣ madalk. higistama; преть в шубе kasuka sees higistama; vrd. спореть
‣ kopitama, kõdunema, läppuma, läpastama, kuumaks ~ tulitama minema; корни преют juured kõdunevad, сено преет hein tulitab;
‣ kõnek. hauduma; каша преет puder haudub, нога преет jalg läks hauduma;
‣ madalk. higistama; преть в шубе kasuka sees higistama; vrd. спореть
пригрести 370 Г сов. → несов. пригребать
‣ что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
‣ что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
прогрести I 370 Г сов. → несов. прогребать что
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
‣ (teed vm.) reha ~ labidaga sisse ~ puhtaks tegema; прогрести дорожку в снегу teerada lumest puhastama, прогрести снег перед крыльцом trepiesist lumest puhtaks rookima;
‣ (teatud aeg v. ajani) rehitsema ~ (kokku) riisuma ~ rookima ~ kühveldama; прогрести сено два часа без отдыха kaks tundi puhkamata ~ hinge tõmbamata heina riisuma
просушить 310 Г сов. → несов. просушивать что
‣ (ära) kuivatama, kuivaks tegema; просушить одежду у костра riideid lõkke ääres (ära) kuivatama ~ kuivaks saama, просушить сено heina ära kuivatama ~ kuivaks saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuivatama ~ kuivatamisega ametis olema
‣ (ära) kuivatama, kuivaks tegema; просушить одежду у костра riideid lõkke ääres (ära) kuivatama ~ kuivaks saama, просушить сено heina ära kuivatama ~ kuivaks saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuivatama ~ kuivatamisega ametis olema
проторговать Г сов. → несов. проторговывать
‣ 172a на чём, что madalk. (kauplemisega) kahju saama, vastu pükse saama; проторговать на сене heinamüügiga vastu pükse saama;
‣ 172b (без несов.) чем, без доп. kõnek. (teatud aeg v. ajani) kauplema ~ (turul vm.) müüma;
‣ что kõnek. (kauplemisega) kõik kaotama ~ kõigest ilma jääma
‣ 172a на чём, что madalk. (kauplemisega) kahju saama, vastu pükse saama; проторговать на сене heinamüügiga vastu pükse saama;
‣ 172b (без несов.) чем, без доп. kõnek. (teatud aeg v. ajani) kauplema ~ (turul vm.) müüma;
‣ что kõnek. (kauplemisega) kõik kaotama ~ kõigest ilma jääma
пук 20 С м. неод. kõnek. kimp, vihk, kubu; patakas, pahmakas; sületäis, kaenlatäis; peotäis; tuust, kahl; пук прутьев vitsakimp, пук роз roosikimp, пук соломы õlekubu, пук сена heinatuust, пук бумаг paberipatakas, пук денег rahapatakas, пук волос (1) juuksepahmakas, -kahl, (2) juuksekrunn
разворошить 287a Г сов. что, чем kõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено (1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумаги pabereid sassi ajama, разворошить прошлое ülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниями ülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
разгрести 370 Г сов. → несов. разгребать что, чем laiali ajama ~ kühveldama; разгрести землю mulda laiali ajama, разгрести кучу снега lumehunnikut laiali kühveldama ~ ajama, разгрести сено heina (rehaga) lahutama ~ laiali ajama ~ lahti lööma
размотчик 18 С м. од. (lahti)kerija; размотчик проволоки traadikerija, размотчик лент lindikerija, размотчик сетей võrgulappaja
раструсить 298 Г сов. → несов. раструшивать что laiali ~ maha saputama ~ puistama, pudendama, varistama; раструсить зерно по дороге vilja teele pudendama ~ varistama, teri tee peale maha ajama, раструсить сено для просушки heina kuivatamiseks laiali saputama
растрястись 364 Г сов. → несов. растрясаться, растрясываться
‣ maha pudenema ~ varisema; сено растряслось heinu on maha pudenenud;
‣ (sõidul) rappuda ~ kloppida saama; все растряслись от долгой езды kõik olid pikast sõidust läbi klopitud
‣ maha pudenema ~ varisema; сено растряслось heinu on maha pudenenud;
‣ (sõidul) rappuda ~ kloppida saama; все растряслись от долгой езды kõik olid pikast sõidust läbi klopitud
сарай 41 С м. неод. sara (ka ülek.), kuur; küün; дровяной сарай puukuur, сарай для сельскохозяйственных орудий põllutööriistade kuur, сарай для сена (heina)küün
свежий 124 П (кр. ф. свеж, свежа, свежо, свежи и свежи) värske (ka ülek.), karge, jahe; свежая рыба värske kala, свежая капуста värske kapsas, свежее сено värske hein, свежие продукты värsked toiduained, свежий номер газеты värske ajaleht, свежий ветер värske ~ värskendav tuul, mer. kaunis tugev tuul, свежая погода karge ilm, свежий вид värske ~ puhanud ilme ~ nägu ~ väljanägemine, свежая мысль värske ~ uus ~ originaalne mõte, свежие краски värsked ~ puhtad värvid, свежее бельё puhas pesu, свежая память erk mälu, свежая порода geol. nüüdisaegne kivim, на свежем воздухе värskes õhus, värske õhu käes, vabas õhus, õues, по свежим следам (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda, со свежими силами uue jõuga;
◊ на свежую голову puhanud ~ värske ~ selge peaga; на свежую память kuni asi veel värske ~ värskelt meeles
◊ на свежую голову puhanud ~ värske ~ selge peaga; на свежую память kuni asi veel värske ~ värskelt meeles
сгноить 283 Г сов. → несов. сгнаивать что ära mädandama ~ määndama, mädaneda ~ määnduda ~ pehkida ~ kõduneda ~ repetada ~ pendida laskma; сгноить сено heina ära määndama; vrd. гноить
сгрести 370 Г сов. → несов. сгребать
‣ что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
‣ что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
‣ кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
‣ что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
‣ что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
‣ кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
сенат 1 С м. неод. senat (aj. kõrgem riiginõukogu Vana-Roomas; kohtuorgan Venemaal; pol. ülemkoda USA-s jm.)
сено 96 С с. неод. (без мн. ч.) hein; заливное сено luhahein, злаковое сено põll. kõrshein, kõrreliste hein, бобовое сено põll. liblikõieliste hein, стог сена heinakuhi, косить сено heina niitma, ворошить сено heina kaarutama, метать сено heina kokku panema, loogu võtma
сено- часть сложных слов heina-; сено-нагрузчик heinalaadur, heinakogur, сено-косилка (heina)niiduk, (heina)niidumasin
сень 90 С ж. неод. liter. van. vari, kate; под сенью деревьев puude vilus, под сенью кого-чего ülek. kaitse all, kaitsva tiiva all, varjus
сет 1 С м. неод. sett (trük. tüpograafiline mõõtühik; sport mängujärk tennises v. lauatennises v. sulgpallis)
сетка 72 С ж. неод.
‣ võrk (ka ülek.), võre; sõel, kurn; проволочная ~ металлическая сетка traatvõrk, волейбольная сетка võrkpallivõrk, лицевая сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), сетка для волос juuksevõrk, сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая сетка geogr. kaardivõrk, координатная сетка geod. koordinaatvõrk, сетка нитей geod. niitrist, тарифная сетка maj. tariifivõrk, растровая сетка tehn. võrkskaala, сетка жилок soontevõrk, сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная сетка kaitsevõre, raad. sulgvõre, pidurvõre, управляющая сетка el. tüürvõre, экранирующая сетка el. varivõre, душевая сетка dušisõel;
‣ kõnek. (kande)võrk, võrkkott; сетка для сена heinamärss;
‣ võrksärk;
‣ trük. raster, klišeevõrk;
‣ võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)
‣ võrk (ka ülek.), võre; sõel, kurn; проволочная ~ металлическая сетка traatvõrk, волейбольная сетка võrkpallivõrk, лицевая сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), сетка для волос juuksevõrk, сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая сетка geogr. kaardivõrk, координатная сетка geod. koordinaatvõrk, сетка нитей geod. niitrist, тарифная сетка maj. tariifivõrk, растровая сетка tehn. võrkskaala, сетка жилок soontevõrk, сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная сетка kaitsevõre, raad. sulgvõre, pidurvõre, управляющая сетка el. tüürvõre, экранирующая сетка el. varivõre, душевая сетка dušisõel;
‣ kõnek. (kande)võrk, võrkkott; сетка для сена heinamärss;
‣ võrksärk;
‣ trük. raster, klišeevõrk;
‣ võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)
скидка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. (maha-, alla)loopimine, viskamine, pildumine; скидка снега с крыши katuselt lumeajamine, скидка сена с воза heina koormast mahaviskamine;
‣ maj. hinnaalandus, hinnaaland, rabatt, mahahindlus, allahindlus; продажа товаров со скидкой allahinnatud kaupade müük;
‣ massialand (loomade kehakaalu vähendamine lihatööstuses);
‣ ülek. järeleandmine, mööndus, hinnaalandus; мы должны работать без всяких скидок me ei tohi teha töös mingeid järeleandmisi, он никаких скидок никому не делает ta ei tee kellelegi mingit hinnaalandust, скидка на объективные условия mööndus tegelike olude tõttu;
‣ jah. jänesehaak
‣ (без мн. ч.) kõnek. (maha-, alla)loopimine, viskamine, pildumine; скидка снега с крыши katuselt lumeajamine, скидка сена с воза heina koormast mahaviskamine;
‣ maj. hinnaalandus, hinnaaland, rabatt, mahahindlus, allahindlus; продажа товаров со скидкой allahinnatud kaupade müük;
‣ massialand (loomade kehakaalu vähendamine lihatööstuses);
‣ ülek. järeleandmine, mööndus, hinnaalandus; мы должны работать без всяких скидок me ei tohi teha töös mingeid järeleandmisi, он никаких скидок никому не делает ta ei tee kellelegi mingit hinnaalandust, скидка на объективные условия mööndus tegelike olude tõttu;
‣ jah. jänesehaak
скирда 52 С ж. неод. (heina-, vilja-, põhu)kuhi, rõuk, virn, saad, ruga (roa), aun, hakk; скирда сена heinakuhi
скирдовать 172a Г несов. что kuhja ~ rõuku ~ virna ~ saadu ~ auna ~ hakki panema, kuhjastama, kuhja tegema, rõugutama, virnastama, aunatama; скирдовать сено heina kuhja ~ saadu panema, скирдовать рожь rukist hakki panema; vrd. заскирдовать
скормить 321 Г сов. → несов. скармливать кого-что, кому ära söötma, (söötmisega) ära tarvitama; madalk. sisse söötma; скормить все запасы сена kogu heinavaru ära söötma
скучить 271a Г сов. → несов. скучивать
‣ что hunnikusse panema; скучить сено heina hunnikusse panema;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama, hunnikusse ajama, üle kuhjama
‣ что hunnikusse panema; скучить сено heina hunnikusse panema;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama, hunnikusse ajama, üle kuhjama
слежаться 181 Г сов. → несов. слёживаться (без 1 и 2 л.) klompuma, kokku ~ ära vajuma; сено слежалось hein on (kokku) vajunud; костюм слежался ülikond ~ kostüüm on kortsu vajunud ~ kortsunud
сметать III 210 Г сов. → несов. смётывать II что kuhjaks kokku panema ~ kokku pilduma; сметать сено в стог heina kuhja panema, сметать стог сена heinakuhja tegema; vrd. метать I
собака 69 С ж. од.
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
спарить II 269a (без кр. ф. страд. прич.) Г сов. → несов. спаривать II что madalk. ära määndama ~ mädandama, pehkima ~ pehastama ~ pendima ~ kopitama (minna) laskma; спарить сено heina kopitama (minna) laskma
спрессованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г спрессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; спрессованное сено presshein, pressitud hein;
‣ прич. → П (tihedasti) vajunud
‣ страд. прич. прош. вр. Г спрессовать;
‣ прич. → П press-, pressitud; спрессованное сено presshein, pressitud hein;
‣ прич. → П (tihedasti) vajunud
стог 21 (предл. п. о стоге, в стогу) С м. неод. heinakuhi; стог сена heinakuhi, сено в стогу hein on kuhjas;
◊ исчезнуть ~ затеряться как иголка в стогу сена kaduma nagu nõel heinakuhja
◊ исчезнуть ~ затеряться как иголка в стогу сена kaduma nagu nõel heinakuhja
стоговать 172a Г несов. что kuhja tegema, kuhja panema, kuhjastama; стоговать сено heina kuhja panema
стравить I 321 Г сов. → несов. стравливать I, стравлять I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
сыпаться 189 Г несов.
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
тент 1 С м. неод. purikatus, päevapuri, purjeriidest vari, tent, telk; натянуть тент varju üles panema ~ tõmbama, тент катамарана mer. katamaraani vahetekk
трусить I 298 Г несов. что, из чего madalk. puistama, (välja, maha) raputama, varistama; трусить муку из мешка jahu kotist välja puistama, трусить яблоки с дерева õunu maha raputama, трусить сено heina maha varistama
трясти 364 Г несов. кого-что, за что, чем, без доп. raputama, loksutama, väristama, värisema ~ vappuma ~ vaplema ~ vabisema panema, põrutama; трясти яблоню õunapuud raputama, трясти руку кому kõnek. kelle kätt raputama (teretamisel), трясти кого за плечо keda õlast raputama, трясти головой pead raputama ~ väristama, трясти стол lauda väristama ~ võngutama, трясти ногой jalga väristama, трясти хвостом sabaga vehkima, трясти сено heina kaarutama, трясти ковры vaipu ropsima, меня трясёт от холода värisen ~ võbisen külmast, его трясёт лихорадка tal on (palavikust) külmavärinad ~ vappekülm, телега трясёт vanker põrutab, поезд трясёт rong loksutab
тюкование 115 С с. неод. (без мн. ч.) pakkimine, pallimine, pallideks pressimine; тюкование сена heina pallimine, тюкование шкур nahkade pallimine
тюковать 172a Г несов. что pakkima, pallima, pallideks pressima; тюковать сено heina pallima, тюковать товар kaupa pallideks pakkima; vrd. затюковать
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
тянуться 339 Г
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
уберечь 379 Г сов. → несов. уберегать кого-что, от кого-чего alles ~ alal hoidma; (tervena, puutumatuna) säilitama; kelle-mille eest hoidma ~ kaitsma; уберечь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma, уберечь кого от клеветы keda laimu eest kaitsma, уберечь от сырости niiskumast hoidma, уберечь сено от дождя heina vihma eest kaitsma, уберечь вещи от моли asju koide eest hoidma
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
уборка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) koristamine, koristus; уборка квартиры korteri koristamine ~ kraamimine, уборка камней kivikoristus, уборка урожая (vilja)lõikus, saagikoristus, уборка зерновых ~ хлеба viljalõikus, viljakoristus, teraviljakoristus, уборка сена heinategu, уборка картофеля kartulivõtmine
умять 261 Г сов. → несов. уминать
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
‣ что, чем kõnek. pehmeks muljuma ~ sõtkuma;
‣ что, чем kõnek. kokku pressima ~ suruma ~ sõtkuma ~ litsuma ~ tampima; maha tallama; умять сено heina kinni tallama, умять траву rohtu maha tallama;
‣ что madalk. pintslisse ~ kinni pistma ~ panema; (süüa) vitsutama, parkima, vohmima
умяться 261 Г сов. → несов. уминаться kõnek.
‣ (muljumisel, sõtkumisel) pehmeks minema;
‣ (pressimisel, surumisel, sõtkumisel, tampimisel) kõvaks ~ tihedaks minema, tihenema, kokku ~ kämpu vajuma; сено умялось hein on kokku vajunud
‣ (muljumisel, sõtkumisel) pehmeks minema;
‣ (pressimisel, surumisel, sõtkumisel, tampimisel) kõvaks ~ tihedaks minema, tihenema, kokku ~ kämpu vajuma; сено умялось hein on kokku vajunud
утрястись 364 Г сов. → несов. утрясаться
‣ mampuma, raputamisel tihedamalt kokku ~ koomale minema ~ põruma; сено утряслось hein vajus kokku, картофель в мешке утрясся kartulid kotis mampusid;
‣ madalk. sõiduga ~ sõidul rappuda saama;
‣ ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda minema ~ saama, lahenema; дело утряслось asi sai kombesse ~ jutti ~ klatiks
‣ mampuma, raputamisel tihedamalt kokku ~ koomale minema ~ põruma; сено утряслось hein vajus kokku, картофель в мешке утрясся kartulid kotis mampusid;
‣ madalk. sõiduga ~ sõidul rappuda saama;
‣ ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda minema ~ saama, lahenema; дело утряслось asi sai kombesse ~ jutti ~ klatiks
хрупать Г несов. kõnek.
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
шевелить 285а, 308 Г несов. что, чем
‣ liigutama (ka ülek.); шевелить рукой kätt liigutama, шевелить ушами kõrvu liigutama, шевелить губами suud muigutama, huuli liigutama, шевелить спицами vardaid liigutama, varrastel käia laskma, шевелить воспоминания ülek. mälestusi mõlgutama ~ sõrmitsema, шевелить прошлое ülek. möödunut meenutama ~ elustama, шевелить угли в печи ahju segama, ahjus süsi segama, ветер шевелит листьями tuul liigutab lehti;
‣ kaarutama; шевелить сено heina kaarutama;
◊ шевелить мозгами kõnek. ajusid liigutama; vrd. пошевелить
‣ liigutama (ka ülek.); шевелить рукой kätt liigutama, шевелить ушами kõrvu liigutama, шевелить губами suud muigutama, huuli liigutama, шевелить спицами vardaid liigutama, varrastel käia laskma, шевелить воспоминания ülek. mälestusi mõlgutama ~ sõrmitsema, шевелить прошлое ülek. möödunut meenutama ~ elustama, шевелить угли в печи ahju segama, ahjus süsi segama, ветер шевелит листьями tuul liigutab lehti;
‣ kaarutama; шевелить сено heina kaarutama;
◊ шевелить мозгами kõnek. ajusid liigutama; vrd. пошевелить
