?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 128 artiklit
бередить 289 Г несов.
что haiget kohta puudutama; ülek.
osatama; бередить раны сердца liter.
hingehaavu osatama; vrd.
разбередить
биение 115 С с.
неод.
löömine, tuksumine; tehn.
pulsatsioon, pulseerimine, tuikamine; viskumine; биение сердца südamelöögid, südame löömine ~ tuksumine, биение пульса pulsilöögid, биение жизни elu pulbitsus, радиальное биение tehn.
radiaalviskumine
блокада 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) sõj.
, maj.
, med.
blokaad; морская блокада mereblokaad, экономическая блокада majandusblokaad, блокада сердца südameblokaad, новокаиновая блокада novokaiinblokaad
будь II союз зн. сл. kui oleks (olnud); будь он специалистом, тогда другое дело kui ta oleks eriteadlane, siis oleks iseasi, не будь вас,... kui poleks (olnud) teid,..., будь то olgu siis ~ see ~ need, он всё читает, будь то стихи или проза ta loeb kõike, olgu see luule või proosa
возбуждение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ ergutamine; äratamine, esilekutsumine; возбуждение деятельности сердца südame tegevuse ergutamine, возбуждение интереса huvi äratamine, возбуждение аппетита söögiisu tegemine ~ äratamine;
‣ erutus (ka füsiol.), ärevus; очаг возбуждения erutuskolle, он был в сильном возбуждении ta oli tugevasti ~ väga erutatud, прийти в возбуждение ärevusse sattuma, в возбуждении ärevil;
‣ jur. algatamine; возбуждение уголовного дела kriminaalasja algatamine
врождённый 128 П (кр. ф.
врождён, врождена, врождено, врождены) kaasasündinud, sünnipärane; врождённый порок сердца kaasasündinud südamerike
вырвать I 217*a Г сов.
→ несов.
вырывать I‣ кого-что välja ~ lahti tõmbama ~ rebima ~ kiskuma; вырвать больной зуб haiget hammast välja tõmbama, вырвать лист из тетради vihikust lehte rebima;
‣ ülek. välja pressima ~ pigistama ~ kiskuma; вырвать признание ülestunnistust välja pigistama;
◊ вырвать ~ вырывать из зубов чьих кого-что kõnek. kelle küüsist päästma ~ lõugade vahelt ~ lõuust välja kiskuma keda-mida; вырвать ~ вырывать из сердца ~ души кого-что südamest välja juurima keda-mida; вырвать ~ вырывать с корнем что välja juurima mida, (koos) juurtega välja kiskuma
выслушивание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) ärakuulamine; läbikuulamine; выслушивание жалобы kaebuse ärakuulamine, выслушивание сердца südame (läbi)kuulamine
гвоздь 14 С м.
неод.
nael (kõnek. ka ülek.
); шляпка гвоздя naelapea, висеть на гвозде naela otsas rippuma, подковный гвоздь hobuserauanael, kabjanael, гвоздь сезона hooaja nael;
◊ засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek.
peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
глаз 4 С м.
неод.
(род. п. ед. ч.
глаза и глазу, предл. п.
о глазе и в глазу, род. п. мн. ч.
глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek.
siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk.
purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas.
mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk.
silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek.
kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek.
suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek.
pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek.
kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek.
üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek.
keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek.
sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek.
kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek.
keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek.
kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek.
ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek.
pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas.
liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
горький 122 П (кр. ф.
горек, горька, горько, горьки и горьки; сравн. ст.
горче, превосх. ст.
горчайший 124)
‣ mõru, kibe, viha; горькое лекарство mõru ~ kibe ravim, горький миндаль mõrumandel, горькая соль farm. mõrusool, inglissool, magneesiumsulfaat, горький пьяница kõnek. viinanina;
‣ (сравн. ст. горше) ülek. kibe, kurb, valus; горькие слёзы kibedad pisarad, горькая участь vilets ~ kibe ~ kurb saatus, горький опыт valus kogemus, горький сирота õnnetu vaeslaps;
‣ П → С горькая ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kibe (viin); пить горькую viina jooma;
◊ горькая пилюля mõru pill; запить горькую kõnek. jooma kukkuma
готовиться 277 Г несов.
‣ к чему (ette) valmistuma milleks; готовиться к экзаменам eksamiteks valmistuma, готовилась гроза lähenes äike, õhus oli tunda äikest;
‣ valmista(ta)ma
гроза 53 С ж.
неод.
‣ äike (ka ülek.
), pikne; надвигается гроза äike läheneb, разразилась гроза äike puhkes;
‣ ülek. ähvardav jõud, hirm, koll; лев -- гроза лесов lõvi on metsade hirm
дама 51 С ж.
од.
‣ daam; светская дама suurilmadaam, (kõrg)seltskonnadaam, дама сердца nalj.
südamedaam;
‣ emand (kaardimängus); пиковая дама potiemand, padaemand, бубновая дама ruutuemand
дереза 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) bot.
taralõng (Lycium)
деятельность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) tegevus, töö; педагогическая деятельность pedagoogitegevus, pedagoogiline töö, деятельность сердца südametegevus, südametalitlus, подрывная деятельность õõnestustöö
доходить 313b Г несов.
→ сов.
дойти‣ до кого-чего (kohale) jõudma; доходить до города linna jõudma, очередь доходит до тебя järjekord jõuab sinuni, смысл речи не доходил до него kõne mõte ei jõudnud talle kätte ~ temani, ta ei tabanud jutu mõtet, до меня доходят слухи о чём minu kõrvu on jõudnud (kuuldus), et..., письма доходили быстро kirjad jõudsid kiiresti kohale ~ kätte, доходить до сердца südamesse minema;
‣ до чего ulatuma; вода доходила до пояса vesi ulatus ~ tõusis vööni, шторм доходил до десяти баллов torm tõusis kümne pallini;
‣ kõnek. valmima; помидоры доходили на солнце tomatid järelvalmisid ~ küpsesid päikese käes;
‣ до чего, без доп. kõnek. piirini ~ äärmuseni jõudma (eeskätt negatiivses mõttes);
◊ доходить ~ дойти своим умом до чего oma mõistusega millest jagu saama; руки не доходят ei saa mahti
жуткий 122 П (кр. ф.
жуток, жутка, жутко, жутки; сравн. ст.
жутче) jube, jõle, õudne, õõvane; жуткая картина jube pilt, жуткая гроза kohutav äike, жуткий насморк kõnek.
jube ~ kole nohu
зависимость 90 С ж.
неод.
(обычно без мн. ч.
) sõltuvus, sõltumus, seos, olenevus; колониальная зависимость koloniaalsõltuvus, крепостная зависимость pärisorjuslik sõltuvus, pärisorjussõltuvus, линейная зависимость mat.
lineaarsõltuvus, ставить в зависимость от чего millest sõltuvaks ~ olenevaks tegema ~ pidama, находиться в зависимости от кого kellest sõltuma ~ olenema, зависимость рыночных цен от спроса turuhindade olenevus nõudmisest, в зависимости от чего olenevalt millest
задубеть 229b Г сов.
(без 1 и 2 л.
) без доп.
, от чего kõnek.
jäigastuma, kangestuma, kõvaks minema; kohmetuks ~ paindumatuks jääma; задубевшая от мороза одежда pakase käes kangeks läinud rõivad, задубевшая земля kahutanud maa
зажечься 377 Г сов.
→ несов.
зажигаться в чём, чем, без доп.
süttima (ka ülek.
), lõkkele lööma (ka ülek.
), helkima hakkama; костры зажглись lõkked süttisid, звёзды зажглись tähed süttisid, süttis tähti, их сердца зажглись огнём любви kõrgst.
nende südamed lõid armulõõmas põlema, глаза зажглись радостью silmis lõi särama rõõm, silmad lõid rõõmust särama, зажглась заря koit lõi lõkendama
закрытие 115 С с.
неод.
sulgemine; lõpetamine; закрытие выставки näituse sulgemine, закрытие сезона hooaja lõpp ~ lõpetus
замирание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) hääbumine, kustumine, seismajäämine, seisak; vaibumine, tardumine;
◊ с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades
защекотать III 204b Г сов.
kädistama hakkama (kõnek. ka ülek.
); сорока защекотала harakas hakkas kädistama
избранник 18 С м.
од.
kõrgst.
äravalitu, väljavalitu; избранник народа rahva valitu, rahvasaadik, избранник сердца kelle väljavalitu, избранник неба jumalast valitu, избранник судьбы saatuse pailaps ~ lemmik
изгнать 184 Г сов.
→ несов.
изгонять‣ кого-что välja ajama ~ kihutama; (maalt) välja saatma, pagendama; изгнать интервентов intervente välja kihutama, изгнать из отечества kodumaalt välja saatma;
‣ что ülek. kõrvaldama, kaotama; изгнать из памяти mälust kustutama, изгнать из сердца südamest välja juurima, изгнать из головы peast välja heitma
истечение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ möödumine, lõppemine; истечение давности jur. aegumine, по истечении срока tähtaja möödumisel, за истечением срока aegumise tõttu;
‣ liter. van. väljavoolamine, väljajooks, purse;
‣ med. väljavool, voolus, efusioon
казанский 129 П Kaasani; Казанский университет Kaasani ülikool;
◊ казанский ~ казанская сирота kõnek.
vaene kannataja; прикидываться ~ прикинуться казанским ~ казанской сиротой kõnek.
vaest kannatajat mängima
клапан 1 С м.
неод.
ventiil, klapp; (klappi käitav) nupp; сердечный клапан ~ клапан сердца anat.
südameklapp, воздушный клапан õhu(tus)klapp, вдыхательный клапан противогаза gaasitorbiku sisse(hingamis)ventiil, игольчатый клапан nõelklapp, -ventiil, предохранительный клапан kaitseklapp, карман с клапаном klapptasku
компенсация 89 С ж.
неод.
(обычно без мн. ч.
) kompensatsioon, kompenseerimine, hüvitamine, hüvitus, hüviti, korvamine, korvus, tasastus, tasategemine, tasakaalustamine; компенсация за неиспользованный отпуск kasutamata puhkuse kompensatsioon ~ tasastus, денежная компенсация rahaline hüvitus, компенсация порока сердца med.
südamerikke kompensatsioon, индуктивная компенсация el.
induktiivkompensatsioon, induktiivtasastus
концевой 120 П lõpp-, lõpu-, ots-; концевая строка lõpprida, концевой стих lõppvärss, концевая опора (1) ehit.
lõpptugi, (2) el.
lõppmast, концевая виньетка trük.
lõpuvinjett, концевые меры tehn.
pikkusplaadid, Johanssoni plaadid, otsmõõt
краснеть 229b Г несов.
от чего, за кого-что, перед кем-чем, без доп.
‣ punaseks minema; punastama; ягоды краснеют marjad lähevad punaseks, краснеть от стыда häbi pärast ~ häbist punastama, краснеть за товарища kaaslase pärast häbi tundma ~ punastama;
‣ punama, punetama, ülek. ka õhetama; руки краснеют от мороза käed punetavad pakasest, кирпичная крыша краснела среди деревьев puude vahel(t) punetas telliskatus;
◊ краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni punastama; краснеть ~ покраснеть до ушей kõrvuni punastama; vrd. покраснеть
красный 126 П (кр. ф.
красен, красна, красно и красно, красны и красны)‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
кровь 91 С ж.
неод.
(обычно без мн. ч.
) veri; артериальная кровь arteriveri, arteriaalveri, венозная кровь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся кровь hüübinud ~ tardunud veri, группа крови veregrupp, переливание крови vereülekanne, заражение крови veremürgi(s)tus, пускать кровь aadrit laskma, остановить кровь verd ~ verejooksu sulgema, истекать кровью verest tühjaks jooksma, кровь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd;
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek.
kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter.
kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek.
ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter.
kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter.
kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk.
kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter.
veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter.
oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter.
südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
круглый 119 П (кр. ф.
кругл, кругла, кругло, круглы)‣ ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
‣ (без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
◊ (встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
лёгкий 122 П‣ kerg-, kerge-; лёгкая постройка kergehitis, лёгкий сплав kergsulam, лёгкая промышленность kergetööstus, лёгкая артиллерия kergesuurtükivägi, лёгкая атлетика sport kergejõustik, лёгкий вес sport kergekaal;
‣ (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; лёгкий чемодан kerge kohver, лёгкий как пёрышко sulgkerge, лёгкое пальто kerge ~ õhuke mantel, лёгкая ткань õhuke riie, лёгкий завтрак kerge (hommiku)eine, лёгкая походка kerge kõnnak ~ jalg, лёгкая серна kergejalgne ~ välejalgne kaljukits, лёгкие роды kerge sünnitus, лёгкая задача kerge ~ lihtne ülesanne, лёгкий заработок kerge teenistus ~ leib, лёгкая жизнь kerge ~ hõlpus elu, hõlbuelu, лёгкое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, лёгкая комедия kerge komöödia ~ naljamäng, лёгкая музыка kerge muusika, лёгкая улыбка kerge ~ põgus naeratus, naeruvine, -virve, лёгкий туман kerge ~ nõrk udu, лёгкий запах смолы nõrk vaigulõhn, лёгкий характер lahe iseloom;
◊ лёгкая рука у кого kellel (on) hea ~ õnnelik käsi; с чьей лёгкой руки kelle õnnelikust käest ~ algatusest ~ näpunäitest; лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg; лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on; лёгок на подъём alati minekuvalmis; с лёгким сердцем kerge ~ rahuliku südamega; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast
миновать 172a (без страд. прич. прош. вр.
) Г‣ сов. и несов.
кого-что mööduma, mööda minema (ülek.
без доп.
) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
‣ сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
‣ сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
мороз 1 (род. п. ед. ч.
мороза и морозу) С м.
неод.
külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek.
paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek.
läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek.
pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
надвинуться 334 Г сов.
→ несов.
надвигаться на кого-что, без доп.
peale tulema ~ nihkuma, lähenema, saabuma; kõnek.
peale rõhuma ~ suruma; шапка надвинулась на глаза müts on silmadele vajunud, надвинулась опасность hädaoht lähenes ~ oli juba lähedal, надвинулась гроза äike oli lähenemas, надвинулись тучи ilm kiskus pilve, старость надвинулась vanadus on käes, толпа надвинулась на кого-что rahvahulk surus peale
найти II 374 Г сов.
→ несов.
находить‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
наказуемый 119 П (кр. ф.
наказуем, наказуема, наказуемо, наказуемы)‣ karistusväärne, karistusväärt; jur.
karistatav; наказуемый поступок, наказуемое деяние karistusväärt ~ karistatav tegu, наказуемая угроза karistatav ähvardus;
‣ П → С наказуемый м., наказуемая ж. од. jur. karistusalune
невылазный 126 П (кр. ф.
невылазен, невылазна, невылазно, невылазны) kõnek.
‣ läbipääsmatu; невылазная грязь läbipääsmatu pori;
‣ ülek. pääsutu, lõputu, talumatu; невылазная проза жизни tüütu ~ hall eluproosa
незлобивость, незлобивость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kurjusetus, õelusetus, heasüdamlikkus, leebus, malbus; незлобивость сердца heasüdamlikkus, незлобивость характера iseloomu pehmus ~ leebus
область 92 С ж.
неод.
‣ oblast; Ленинградская область Leningradi oblast;
‣ piirkond, regioon, maa-ala, rajoon, paik, ala; в северных областях põhjarajoonides, põhjaaladel, põhjapiirkondades, боль в области сердца valu südame piirkonnas, область распространения leviala, levila;
‣ ala, valdkond; знания в области музыки muusikaalased teadmised, teadmised muusikast, в области науки teaduse alal, teaduse vallas, teaduses, область применения kasutusala;
◊ отходить ~ отойти в область предания kaugesse minevikku jääma, kaugeks minevikuks muutuma
ожирение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) rasvumine, lihumine; ожирение сердца südame rasvumine
операция 89 С ж.
неод.
operatsioon (ka sõj.
, maj.
; med.
lõikus; mat.
, loog.
tehe); десантная операция sõj.
dessantoperatsioon, наступательная операция sõj.
pealetungioperatsioon, банковская операция maj.
pangatehing, -operatsioon, пластическая операция med.
plastikaoperatsioon, plastiline operatsioon, iluravilõikus, kujunduslõikus, операция сердца südameoperatsioon, операция под наркозом narkoosiga ~ narkoosi all operatsioon, алгебраическая операция algebratehe, логическая операция loogikatehe
определение 115 С с.
неод.
‣ (обычно ед. ч.
) (kindlaks)määramine, kindlakstegemine; jur.
tuvastamine, tuvastus; determineerimine, piiritlemine; määratlemine, defineerimine; определение срока tähtaja määramine, определение наказания jur.
karistuse määramine, определение времени по солнцу aja (kindlaks)määramine päikese järgi, определение кого на работу van.
, kõnek.
kelle tööle ~ ametisse panemine, определение убытков kahjude kindlakstegemine, определение границ piiristamine, piiride kindlakstegemine, определение глубины sügavuse kindlakstegemine ~ mõõtmine, определение болезни haiguse diagnoosimine, diagnoosipanek, определение вины ~ виновности süü ~ süüdioleku tuvastamine, определение прав и обязанностей õiguste ja kohustuste piiritlemine, определение явления nähtuse piiritlemine ~ määratlemine, определение понятия mõiste määratlemine ~ defineerimine;
‣ määrang, determineering, piiritlus; määratlus, definitsioon; formulatsioon, sõnastus; määrus, otsus (ka jur.); приблизительное определение umbkaudne määrang, определение красоты ilu määratlus, дать определение чему mida määratlema ~ defineerima, определение суда jur. kohtumäärus, определение суда о наложении штрафа jur. kohtu trahvimäärus;
‣ lgv. täiend, atribuut; согласованное определение ühilduv ~ kongrueeruv atribuut
освежить 287a Г сов.
→ несов.
освежать кого-что värskendama, karastama, reipaks tegema, kosutama; uuendama, elustama; гроза освежила воздух äike lõi õhu värskeks, освежить лицо nägu värskendama, освежить знания teadmisi värskendama, отдых освежил его puhkus kosutas teda, освежить в памяти meelde tuletama, освежить платье kleiti uuendama, освежить состав комиссии komisjoni koosseisu uuendama, дождь освежил природу vihm elustas looduse, освежить воображение kujutlusvõimet elustama
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отбывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) (ära)olemine, (ära)kandmine; отбывание воинской повинности van.
sõjaväesunduse kandmine, отбывание срока karistusaja (ära)kandmine
открытие 115 С с.
неод.
‣ avastus; (без мн. ч.
) avastamine; научное открытие teaduslik avastus, сделать открытие avastama, avastust tegema (ka ülek.
), открытие неизвестных земель tundmatute maade avastamine;
‣ (без мн. ч.) avamine; открытие театрального сезона teatrihooaja avamine, открытие выставки näituse avamine, открытие памятника кому kelle mälestussamba avamine, открытие заседания istungi avamine, istungi algus
отлечь 375 Г сов.
→ несов.
отлегать у кого, от чего, без доп.
kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
пара 51 С ж.
неод.
‣ paar; пара чулок sukapaar, пара сил füüs.
jõupaar, пара вёсел aerupaar, супружеская пара abielupaar, гулять парами paaris ~ paaristikku ~ paariviisi jalutama, работать в паре ~ на пару с кем kõnek.
kellega paaris töötama, ты ему не пара sa ei ole talle võrdne paariline, пара яблок kõnek.
paar õuna, (выйдем) на пару слов madalk.
(lähme) räägime mõne sõna ~ paar sõna juttu, через пару дней madalk.
mõne päeva pärast;
‣ paarisrakend; ехать на паре paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани парой kahehobusesaan, -regi;
‣ (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная пара frakk, в новой серой паре uues hallis ülikonnas;
‣ madalk. kaks (hinne);
◊ пара пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea ~ tühiasi (olema); два сапога пара kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas
перебой 41 С м.
неод.
(töö)seisak, peatus, vaheaeg; viivitus; (rütmi vm.) häire, takistus; перебои в доставке чего varustusseisak(ud), -häired, писать роман с перебоями romaani vaheaegadega ~ tükati kirjutama, мотор даёт перебои mootor töötab tõrgetega, сердце работает с перебоями süda jätab lööke vahele, перебои сердца südame arütmia, пульс с перебоями arütmiline ~ rütmitu ~ korrapäratu pulss
перенесение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ üleviimine, teisale ~ teise kohta viimine, ülekandmine; ülekandumine; edasilükkamine; перенесение срока tähtaja edasilükkamine;
‣ talumine, väljakannatamine; läbielamine, üleelamine, tundasaamine; (läbi)põdemine; перенесение лишений puudusetundmine, -kannatamine
писать 202a Г несов.
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп.
kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek.
диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
повреждение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kahjustamine, vigastamine;
‣ kahjustus, vigastus, rike; повреждение от мороза külmakahjustus, телесное повреждение kehavigastus, повреждение изоляции el. isolatsioonirike, причинить повреждение vigastama, vigastust tekitama, исправить повреждение riket kõrvaldama
порок 18 С м.
неод.
‣ pahe; viga, rike, defekt, puue, häire; пороки буржуазного общества kodanliku ühiskonna pahed, порок пряжи tekst.
lõngaviga, -defekt, порок сердца med.
südamerike, порок древесины puidut.
puidurike;
‣ van. patt, kõlvatus; предаться пороку ~ порокам pattu tegema, patuelu elama;
◊ бедность -- не порок vanas. vaesus pole pahe ~ patt
привлечь 378a Г сов.
→ несов.
привлекать‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
приутихнуть 343 (без страд. прич.
) Г сов.
→ несов.
приутихать (без 1 и 2 л.
) vaibuma, (pisut, vähehaaval) vaiksemaks ~ nõrgemaks jääma ~ nõrgenema, vait ~ vakka ~ vaikseks jääma; ветер приутих tuul on vaibunud, дети приутихли lapsed on vakka ~ vaikseks jäänud, гроза приутихла äike rauges
пробельный I 126 П trük.
täidis-, (sõna)vahe-; пробельная строка täidisrida, tühirida, пробельный материал täidismaterjal, vahematerjal
продление 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) pikendus, pikendamine; продление срока tähtaja pikendus, продление времени пребывания ajapikendus (kusagil viibimiseks), продление договора lepingu pikendamine, продление командировки lähetuse ~ komandeeringu pikendamine, продление жизни elu pikendamine
проза 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kirj.
proosa, ülek. ka hall igapäevasus, argisus; художественная проза proosakirjandus, писать прозой proosavormis kirjutama, проза жизни, житейская проза eluproosa, elu argipäev
пролонгация 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) jur.
, maj.
(tähtaja) pikendamine, pikendus, prolongatsioon; пролонгация срока tähtaja pikendamine
пронестись 365 Г сов.
→ несов.
проноситься I‣ mööda ~ üle sööstma ~ kihutama ~ tormama; пронеслась гроза maruhooga läks äike üle, пронеслась буря tormihoog sööstis üle, пронеслась война sõjalaine käis üle, в голове пронеслась мысль peast käis mõte läbi;
‣ ülek. mööda lendama, linnutiivul mööduma (aja vm. kohta); пронеслась молодость noorus möödus linnutiivul;
‣ ülek. kulutulena levima; по городу пронеслась весть teade levis linnas kulutulena;
‣ kõlama, kuulduma
пропуск 18 С м.
неод.
‣ läbilaskmine (ka ülek.
), sisselase, sisselaskmine; пропуск поезда rongi läbilaskmine, пропуск мяча palli sisselase, пропуск тока в заграждения voolu piirdetarast läbijuhtimine;
‣ puudumine; пропуск лекций loengutelt puudumine, loengute vahelejätmine;
‣ väljajätt, vahelejätt; tühik, lünk; пропуск буквы tähe vahelejätmine, пропуск страниц lehekülgede vahelejätt;
‣ (без мн. ч.) möödalaskmine; пропуск срока tähtaja möödalaskmine, пропуск случая juhuse möödalaskmine;
‣ 21 pääsik, pääsmik, sissepääsuluba, läbipääsuluba; разовый пропуск ühekordne pääsik, постоянный пропуск alaline pääsik, alalispääsik, alaline sissepääsuluba, вход по пропускам sissepääs lubadega, пропуск для круглосуточного хождения ööpäevaluba (liikumiskeelu puhul), ööpäevane liikumisluba;
‣ 21 pääsesõna, märgusõna; знать пропуск pääsesõna teadma, пропуск и отзыв märgusõna ~ pääsesõna ja vastus
пропускать 169a Г несов.
сов.
пропустить .
läbi laskma, mitte pidama (vee, gaasi vms. kohta); сапоги пропускают воду saapad lasevad vett läbi, saapad ei pea vett, стены не пропускают мороза seinad on soojakindlad
разразиться 293 Г сов.
→ несов.
разражаться чем puhkema; plahvatama, purskama; разразиться слезами nutma puhkema, разразилась гроза puhkes äike, разразилась война puhkes sõda, разразиться смехом naerma pahvatama ~ purskama, разразиться бранью sõimama kukkuma, разразиться проклятиями needma ~ sajatama ~ põhjama ~ manama hakkama, туча разразилась ливнем äkki hakkas pilvest vihma kallama
раньше Н
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
раскраснеться 229 Г сов.
kõvasti punetama ~ õhetama hakkama, tulipunaseks minema; tugevasti punastama; лицо раскраснелось от мороза nägu lõi pakasest punetama ~ õhetama
расширение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) laiendamine (ka mat.
), avardamine, paisutamine; laienemine, avardumine, paisumine; расширение производства tööstuse laiendamine ~ laienemine, расширение посевной площади külvipinna laiendamine, расширение кругозора silmaringi avardamine ~ laiendamine, расширение сердца med.
südame laienemine, тепловое расширение soojuspaisumine, termopaisumine, расширение цикла keem.
tsükli avardumine, такт расширения aut.
paisumistakt, шов расширения ehit.
paisumisvuuk, линейное расширение joonpaisumine, объёмное расширение ruumpaisumine;
‣ laienenud osa, laiend (ka med., mat.); расширение вен med. veenilaiend, варикозное расширение вен med. veenikomu
ритмизованный 127 П (кр. ф.
ритмизован, ритмизованна, ритмизованно, ритмизованны) rütmiline, rütmistatud; ритмизованные движения rütmilised liigutused, ритмизованная проза kirj.
rütmistatud proosa
рифмованный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г рифмовать;
‣ прич. → П kirj. riim-, riimitud, riimis, riimiline; рифмованная проза riimproosa, рифмованная песня riimitud ~ riimis laul
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сберечь 379 Г сов.
→ несов.
сберегать кого-что (alles) hoidma, säilitama; kokku hoidma, säästma; сберечь деньги raha alles hoidma, сберечь здоровье tervist hoidma ~ säästma, сберечь от порчи riknemast hoidma, сберечь в памяти meeles pidama, сберечь яблони от мороза õunapuid külma eest kaitsma, сберечь копейку kopikat kokku hoidma
сброд 1 (род. п. ед. ч.
сброда и сброду) С м.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
halv.
‣ jätised, inimrämps, paadialused;
‣ ülek. segapuder, virvarr, segadik; сброд случайностей juhustepundar
сверх предлог с род. п.
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
сербка 72 С ж.
од.
serblane (naine), serblanna
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п.
сердца, род. п.
сердец, дат. п.
сердцам, твор. п.
сердцами, предл. п.
о сердцах) С с.
неод.
süda (ka ülek.
); порок сердца med.
südamerike, инфаркт сердца med.
südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek.
kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek.
kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek.
kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek.
kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek.
kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek.
südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek.
kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek.
oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek.
vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek.
vihahoos, vihaselt, südametäiega
серна 51 С ж.
од.
zool.
mägikits (Rupicapra rupicapra)
сероватый 119 П (кр. ф.
сероват, серовата, серовато, сероваты)‣ hallikas, halkjas, hallivõitu (ka ülek.
); tuimavõitu, üksluisevõitu, ilmetuvõitu, igavavõitu;
‣ ülek. üsna mühaklik ~ matslik ~ harimatu ~ tume
серозём 1 С м.
неод.
põll.
hallmuld
серый 119 П (кр. ф.
сер, сера, серо, серы)‣ hall(-) (ka ülek.
); tuim, üksluine, igav, ilmetu; серые глаза hallid silmad, серый чугун hall malm, серое вещество anat.
hallollus, hallaine (ajus), серый день hall ~ sombune päev, серая жизнь hall ~ üksluine elu, серая книга igav ~ ilmetu raamat, серый гусь zool.
hallhani (Anser anser), серый кит zool.
hallvaal (Eschrichtius gibbosus), серый заяц hall jänes;
‣ ülek. tume, harimatu, matslik, mühaklik; серый люд tume ~ harimatu rahvas;
‣ П → С серый м., серая ж. од. (1) hallivatimees (hunt), (2) kimmel, (3) hall jänes
серьга 70, 78 (род. п. мн. ч.
серёг) С ж.
неод.
‣ kõrvarõngas; золотые серьги kuldkõrvarõngad;
‣ tehn. ripats, ripits (riputusrõngas); aas, öös; (kaalu)pannal, (vedru)kiik
сирота 53 С м. и ж.
од.
vaeslaps, vaenelaps, orb; остаться сиротой orvuks jääma, круглый ~ круглая сирота isata-emata laps, täiesti orb;
◊ казанский ~ казанская сирота kõnek.
iroon.
saatuse vaeslaps, vaene kannataja
скрытый 119‣ страд. прич. прош. вр. Г скрыть;
‣ прич. → П peit-, peite-, sala-, varjatud, peidetud, latentne; скрытая трещина geol. peitlõhe, скрытая вода põll. peitvesi, latentne vesi, скрытое изображение trük. peitkujutis, latentne kujutis, скрытый период med. peitejärk (haigusel), скрытая болезнь salahaigus, salatõbi, скрытая угроза salaähvardus, скрытая досада varjatud pahameel, скрытый смысл varjatud mõte, скрытая камера varjatud kaamera, скрытые возможности varjatud ~ varjul olevad võimalused, скрытая теплота füüs. varjatud ~ latentne soojus, скрытое несогласие geol. varjatud põiksus, скрытая форма болезни med. latentne haigusvorm
смертельный 126 П (кр. ф.
смертелен, смертельна, смертельно, смертельны)‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
смертный 126 П (кр. ф.
смертен, смертна, смертно, смертны)‣ surma-, suri-, surelik, surmaga ~ suremisega seotud ~ lõppev; смертный случай surmajuhtum, смертный бой surmaheitlus, surmavõitlus, lahing elu ja surma peale, смертный приговор surmaotsus, смертная казнь surmanuhtlus, смертный человек surelik inimene, смертные люди surelikud inimesed, surelikud;
‣ ülek. kõnek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, ränk, pöörane, kohutav, hirmus, õudne; смертная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертная усталость surmaväsimus, смертный ужас ~ страх surmahirm, смертная угроза surmaähvardus, смертный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертная вражда surmavaen, смертное оскорбление hirmus ~ ränk solvang, смертный риск meeletu ~ pöörane risk, смертная тоска kohutav ~ pöörane igatsus, смертная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертный холод õudne ~ kohutav külmus, смертная жажда meeletu ~ hirmus janu;
‣ П → С смертный м., смертная ж. од. surelik; простой смертный lihtsurelik;
◊ смертный грех surmapatt; на смертном одре surivoodil (olema); смертный час surmatund
снять 264 Г сов.
→ несов.
снимать‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer.
masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur.
üle kuulama, снять свидетельское показание jur.
tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
собраться 216 (прош. вр.
собралось и собралось, собрались и собрались) Г сов.
→ несов.
собираться‣ kogunema, korjuma; собраться вместе kokku kogunema, собраться в кучу parve ~ kobarasse kogunema, kobarduma, собраться на совещание nõupidamiseks kokku tulema, собраться в кружок sõõri ~ ringi võtma, собраться в комок kerra tõmbuma, все участники собрались kõik osalejad ~ osavõtjad on koos ~ kohal, собралась гроза äike oli ~ on puhkemas, тучи собрались (1) pilved ajasid üles, (2) над кем ülek.
äikesepilved kogunesid kelle pea kohale;
‣ end teele ~ valmis seadma ~ sättima; собраться в дорогу end teele sättima, собраться в далёкий путь kaugeks teekonnaks valmistuma, end kaugele teele asutama, собраться на охоту jahileminekuks valmistuma, собраться в гости end külla ~ küllaminekule asutama, собраться идти minekul olema, она немедленно собралась ta seadis end otsemaid minekuvalmis;
‣ с инф. otsustama; kavatsema; собраться жениться abielluda otsustama, собраться уехать ära sõita ~ ärasõitu kavatsema;
‣ с чем koguma (ka ülek.), kokku võtma, keskenduma; собраться с деньгами raha kokku saama, собраться для прыжка hüppeks valmistuma ~ keskenduma;
◊ собраться с мыслями mõtteid koguma, mõistust kokku võtma; собраться с силами (1) jõudu kokku võtma, (2) end kokku võtma; собраться ~ собираться с духом ennast koguma, südant rindu võtma, julgust kokku võtma
сокращение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) lühendamine, vähendamine, kärpimine, kahandamine, koondamine, kitsendamine; lühenemine, vähenemine, kahanemine, koondumine, kitsenemine; сокращение рабочего дня tööpäeva lühendamine, сокращение штатов koosseisu vähendamine ~ koondamine, сокращение вооружённых сил relvajõudude vähendamine, сокращение пробы geol.
proovi kahandamine, сокращение обьёма mahu vähendamine ~ kahandamine, сокращение добычи mäend.
tootmise vähenemine ~ hääbumine, сокращение ледника geol.
liustiku kahanemine;
‣ füsiol. kokkutõmme, kontraktsioon; сокращения мышц lihaste kokkutõmbed, сокращение сердца südamekoone, süstol;
‣ mat. taandamine, taandus; taandumine; сокращение дроби murru taandamine;
‣ lühend, kärbe; список условных сокращений lühendinimestik, lühendiloend, издание с сокращениями kärbetega ~ kärbitud ~ lühendatud väljaanne
соответствие 115 С с.
неод.
vastavus, kooskõla, ühtivus, sobivus; соответствие срока tähtaja vastavus ~ sobivus, соответствие производственных отношений характеру производительных сил tootmissuhete vastavus tootlike jõudude iseloomule, полное соответствие täielik kooskõla, соответствие содержания и формы sisu ja vormi kooskõla, привести в соответствие kooskõlla viima, в соответствии с чем предлог mille kohaselt, vastavalt millele, в соответствии с законом seaduse kohaselt, seadusega kooskõlas, vastavalt seadusele, быть в соответствии vastavuses ~ kooskõlas olema
сорога 69 С ж.
од.
zool.
siberi särg, tšebakk (Rutilus rutilus lacustris)
сорок 145 Ч nelikümmend; сорок лет nelikümmend aastat, ему под сорок ta on ligi neljakümnene ~ ligi nelikümmend, в сорока шагах neljakümne sammu kaugusel, на сорок человек neljakümnele inimesele, neljakümne inimese jaoks;
◊ сорок сороков kõnek.
musttuhat
сорока 69 С ж.
од.
‣ zool.
harakas (Pica pica), kiitsakas (murd.
); голубая сорока siniharakas (Cyanopica cyana), зелёная сорока hiina harakas (Cissa chinensis), сорока трещит harakas kädistab;
‣ ülek. kõnek. kädistaja, latatara, latataraleenu, latard, pläraläraleenu, ladrakai;
◊ сорока на хвосте принесла humor. kõnekäänd harakas kädistas aiateibas, räägitakse, keegi (naine) rääkis, pastlatelefonijutt; как сорока на колу вертится kõnek. kes istub nagu tulistel sütel, kellel on nagu sipelgad ~ nõgesed püksis
сорока- часть сложных слов neljakümne-; сорока-этажный neljakümnekorruseline
сорока-воровка (сорока 69, воровка 72) С ж. од. varastaja harakas, varasharakas
спрос 1 (род. п. ед. ч.
спроса и спросу) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ nõudlus, nõudmine; спрос и предложение nõudmine ja pakkumine, большой спрос на книги suur nõudmine raamatute järele, спрос на товар, покупательский спрос kaubanõudlus, товар массового спроса üldnõutav kaup, пользоваться большим спросом väga (taga)nõutav ~ minev olema, иметь спрос nõutav olema, какой с него спрос kõnek. mida temalt ikka tahta ~ nõuda, с тебя и спросу нет kõnek. sinu käest ei nõutagi midagi;
‣ kõnek. küsimine; luba; уйти без спроса ~ спросу loata ~ luba küsimata ära minema
срок 18 (род. п. ед. ч.
срока и сроку) С м.
неод.
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.
); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit.
kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur.
aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek.
(1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
стихотворный 126 П värss-, värsi-, luule-, luuletamis-; стихотворный размер värsimõõt, стихотворная строка värsirida, luulerida, стихотворная пародия värssparoodia ~ luuleparoodia, стихотворный язык luulekeel, в стихотворной форме värsivormis, luulevormis, стихотворное произведение värssteos, luuleteos
строгий 122 П (кр. ф.
строг, строга, строго, строги и строги; сравн. ст.
строже, превосх. ст.
строжайший 124)
‣ range, vali, nõudlik, karm; строгий учитель range ~ nõudlik õpetaja, строгий тон range ~ nõudlik ~ vali toon ~ hääl, строгий порядок range ~ kõva kord, строгий режим range režiim, строгая последовательность range järjekindlus, строгий учёт range ~ täpne arvestus, строгая экономия range kokkuhoid ~ sääst, строгая диета range dieet, строгая причёска range soeng, строгий выговор vali noomitus, строгое предупреждение karm hoiatus, строгий приговор karm kohtuotsus, строгое наказание karm karistus, в строгом смысле слова sõna otseses mõttes ~ tähenduses, человек строгих правил rangete elukommetega inimene, принять строгие меры karme meetmeid võtma, rangeid abinõusid tarvitusele võtma;
‣ korrapärane; строгие черты лица korrapärased näojooned, строгая фигура korrapärane kehakuju;
‣ jah. valvas, kartlik (looma kohta)
строка 78 С ж.
неод.
‣ rida; mat.
, info sõne; красная ~ отступная строка taane, taandrida, с новой ~ с красной строки taandreast, taandrealt, строка букв mat.
tähtsõne, строка данных info andmeviirg, пишущий эти строки nende ridade kirjutaja;
‣ punumiskord, punutiskord (näit. viisus, korvis); vits, kõrs, nöör (punutises);
◊ читать между строк ridade vahelt lugema; ставить ~ поставить всякое лыко в строку кому kõnek. keda patuoinaks tegema, kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; строка в строку rida-realt, sõna-sõnalt, täht-tähelt; приказная строка kõnek. kantseleirott
струна 53 С ж.
неод.
‣ (pilli)keel, (pingul) nöör ~ traat, vant; струны скрипки viiulikeeled, струны теннисной ракетки tennisereketi keeled, спинная струна anat.
seljakeelik, перебирать струны pillikeeli sõrmitsema;
‣ струны мн. ч. ülek. liter. muusika(helid), luule; ülek. hingekeeled; струны души ~ сердца hingekeeled;
◊ слабая струна кого, чья kelle hell ~ nõrk koht; задеть ~ затронуть больную ~ чувствительную струну кого kelle hella kohta puudutama, keda valusasti riivama
стук II 18 С м.
неод.
koputus, kopsimine, koppimine, kompsimine, kloppimine, tuksumine, põksumine; klobin, kolin, klõbin; стук в дверь koputus uksele, стук молотков vasarate ~ haamrite kopsimine, стук копыт kabjaplagin, стук колёс vankrikolin, rattalõgin, стук посуды toidunõude kolin, стук пишущих машинок kirjutusmasinate klõbin, стук сердца südame tuksumine, südametukse, südamelöök
суровый I 119 П (кр. ф.
суров, сурова, сурово, суровы) karm, vali, range, kale; суровый климат karm kliima, суровая жизнь karm elu, суровая реальность karm tõsielu ~ reaalsus, суровое время karm aeg, суровый человек karm ~ vali inimene, суровая судьба karm saatus, суровая правда karm tõde, суровый пейзаж ülek.
karm ~ karune maastik, суровое наказание karm karistus, суровая борьба karm ~ ränk võitlus, суровая зима karm ~ vali ~ kuri ~ käre talv, суровый взгляд vali ~ karm ~ range pilk, суровый характер vali ~ karm iseloom, суровая дисциплина range distsipliin, суровое воспитание range kasvatus, суровый тон range toon, суровая душа kale hing ~ süda, суровый голос kalk hääl
табличный 126 П tabel-, tabeli-, tabelikujuline, tabellaarne; табличная патентная формула patendinõudluse tabelvorm, табличная строка tabelirida, табличная графа tabeliveerg, tabelilahter, табличная разность mat.
tabelivahe, табличное значение mat.
tabeliväärtus, табличный порядок tabelikujuline esitus
тампонада 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) med.
tampoonimine, (haava)topitamine, tamponaad; тампонада сердца südametamponaad
теплота 53 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) soojus (ka füüs.
, ka ülek.
); внутренняя теплота sisemine soojus, sisesoojus, лучистая теплота kiirgussoojus, теплота тела kehasoojus, теплота горения füüs.
põlemissoojus, теплота плавления füüs.
sulamissoojus, теплота сердца ülek.
südamesoojus, с теплотой во взгляде ülek.
sooja ~ maheda pilguga, mahedalt, образование теплоты soojusteke, единица теплоты soojusühik, теплота разливается по телу keha läheb soojaks, soojus levib üle keha, говорить о ком-чём с теплотой ülek.
kellest-millest (suure) soojusega rääkima
терапия 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) med.
teraapia (ravimine; sisehaiguste ravimise õpetus); общая терапия üldteraapia, витаминная терапия vitamiinravi, тканевая терапия kuderavi, histoteraapia, госпитальная терапия haiglaravi, терапия сердца südameravi
товар 1 (род. п. ед. ч.
товара и товару) С м.
неод.
kaup; штучный товар tükikaup, tükk-kaup, сыпучий товар puistekaup (näit. jahu, suhkur), продовольственные товары toidukaubad, промышленные товары tööstuskaubad, товары широкого ~ народного потребления tarbekaubad, товары массового спроса üldnõutavad kaubad, товары бытовой химии tarbekeemiakaubad, товары длительного пользования püsikaubad, товары первой необходимости esmatarbekaubad, бракованный товар praakkaup, залежалый товар seismajäänud ~ seiskunud kaup, живой товар eluskaup (orjade kohta);
◊ показать товар лицом kõnek.
mida kõige paremast küljest ~ kõige kasulikumas valguses näitama
тон С м.
неод.
‣ 5, 1 (heli)toon (ka füüs.
, muus.
), helikõrgus; высокий тон kõrge toon, низкий тон madal toon, задать тон (1) häält andma, (2) ülek.
kõnek.
tooni andma, mõõduandev olema, петь не в тон vale viisi ~ valel viisil laulma, тоны сердца med.
südametoonid;
‣ 1 (без мн. ч.) hääl, hääletoon, kõnetoon (ka ülek.), häälevarjund; властный тон võimukas ~ käskiv (hääle)toon, деловой тон asjalik toon, иронический тон irooniline toon, pilketoon, мажорный тон ülek. rõõmsameelne hääl(etoon), минор ный тон ülek. kurvameelne hääl(etoon), тон статьи kirjutise ~ artikli toon, повысить тон häält kõrgendama ~ tõstma, изменить тон hääletooni muutma, настроить себя на грустный тон ülek. end nukrale lainele häälestama;
‣ 1 (без мн. ч.) toon, käitumisviis, maneer; правила хорошего тона hea tooni ~ kombeka käitumise reeglid, дурной тон halb komme ~ maneer;
‣ 4 (värvi)toon, värvus; светлые тона heledad (värvi)toonid, пастельные тона pastelltoonid, яркие тона eredad (värvi)toonid, спокойные тона rahulikud (värvi)toonid, тёплые тона soojad (värvi)toonid, тон цвета, цветовой тон värvitoon, värving, тон в тон (1) toon toonis, (2) ülek. samas laadis, изображать в светлых тонах heledates (värvi)toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ попадать ~ попасть в тон кому kelle tooni tabama, end kelle lainele häälestama
трепет 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) värin, hubin (ka ülek.
), vubin, vabin, võbin, judin, võdin, värelus; hirmujudin, hirmuvärin; трепет листьев lehtede vabin, трепет сердца südamevärin, трепет огня leegihubin, с трепетом в голосе väriseval häälel, värisevi hääli, häälevärinal, наводить ~ нагонять трепет на кого kellele hirmujudinaid ~ hirmuvärinaid peale ajama, бросать ~ кидать в трепет värisema panema, kellele hirmu naha vahele ajama, испытывать трепет перед кем kelle ees värisema ~ hirmu tundma
трепетание 115 С с.
неод.
värisemine, värin, judisemine, judin, vabisemine, vabin, võbisemine, võbin, võbelemine, võbelus, võdisemine, võdin, värelemine, värelus, hubisemine, hubin (ka ülek.
), vubisemine, vubin; трепетание листьев lehtede vabisemine, трепетание сердца südamevärisemine, südamevärin, трепетание свечей küünalde ~ küünlaleegi hubin ~ värelus
трепыхание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
võbisemine, värisemine, vabisemine; liperdamine, lipendamine, liplemine, lipnemine; трепыхание сердца südame pekslemine ~ puperdamine
треск 18 (род. п.
треска и треску) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ pragin, praksumine, rigin, ragin, rägin, raksatus, praksatus, kärgatus, kärin, paukumine, paugatus, plärin, tärin; треск сучьев okste praksumine ~ pragin, oksapragin, треск огня tule praksumine, треск пулемётов kuulipildujaragin, kuulipildujatärin, треск грома kõuekärgatus, треск мотора mootorimürin, треск мороза pakase paukumine, упасть с треском maha prantsatama ~ rohmatama, ломаться с треском raginal katki minema ~ kokku vajuma;
‣ siristamine, sirin, sädistamine, sädin, kädistamine, kädin (kõnek. ka ülek.); треск кузнечиков rohutirtsude siristamine, треск голосов häältemelu;
‣ ülek. kõnek. kära, kisa ja kära; свадьбу справили с треском pulmad peeti suure kärtsu ja mürtsuga, работать без шума и треска ilma kisa ja kärata töötama ~ tööd tegema;
◊ с треском провалиться kõnek. suure kärina ja mürinaga ~ mürinal ~ mis mürin läbi kukkuma
трещать 180 Г несов.
‣ pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.
); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek.
asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
‣ siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
‣ kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
‣ kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
◊ (есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
тяжесть 90 С ж.
неод.
raskus, ränkus; koorem, taak; kaal; тяжесть ноши kandami raskus ~ kaal, тяжесть труда töö raskus, тяжесть войны sõja raskus ~ ränkus, тяжесть наказания karistuse raskus, поднятие тяжестей raskuste tõstmine, в голове тяжесть pea on raske ~ uimane, тяжесть на сердце süda on raske, центр тяжести füüs.
raskuskese, massikese, сила тяжести meh.
raskusjõud, всей тяжестью лечь на чьи плечи kogu raskusega kelle õlgadele langema ~ vajuma, тяжесть спала ~ упала с сердца ~ отлегла от сердца koorem langes südamelt, süda(mel) läks kergemaks, словно тяжесть с плеч свалилaсь nagu oleks koorem õlgadelt maha langenud
уголок 24 (предл. п. ед. ч.
об уголке, в уголке и в уголку) С м.
неод.
‣ dem.
nurk, nurgake, sopp, sopike (ka ülek.
); уголок письма kirjanurk, уголок рта suunurk, живой уголок elavnurk, красный уголок van.
punanurk, уголок боевой славы van.
lahingukuulsuse nurk, уголок души ülek.
hingesopp, уголок сердца ülek.
südamesopp;
‣ (toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu ~ kotus; молодые имеют свой уголок noorpaaril on oma nurgake ~ nurk;
‣ ülek. maanurk; живописный уголок looduskaunis maanurk;
‣ tehn. nurgik, nurgis; nurkprofiil; линейный уголок trük. joonnurgis, наборный уголок trük. laonurgik, карнизный уголок ehit. karniisinurgik
угроза 51 С ж.
неод.
‣ ähvardus; ähvardamine; угроза наказания karistuse ähvardus, угроза силой jõuga ähvardamine, прибегать к угрозам ähvardama, сказать с угрозой ähvardavalt ~ ähvardades ütlema;
‣ (häda)oht; угроза войны sõjaoht, угроза нападения kallaletungioht, угроза агрессии agressioonioht, угроза для жизни eluohtlikkus, быть ~ находиться под угрозой ohus olema, ставить под угрозу ohtu seadma
удар 1 С м.
неод.
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.
), hoop (ka ülek.
); sõj.
rünne, rünnak; meh.
põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek.
noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj.
pommirünne, лобовой удар sõj.
otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj.
tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj.
tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj.
täägirünnak, удар конницы sõj.
ratsaväerünnak, косой удар meh.
kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek.
ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.
), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
удлинение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) pikendamine, pikendus, pikaks ~ pikemaks tegemine; jätkamine; pikenemine, pikemaks minek, pikenemus; удлинение рабочего дня tööpäeva pikendamine ~ pikenemine, удлинение срока исполнения täitmistähtaja pikendamine ~ pikenemine, удлинение жизни elu pikendamine, elupikendus, elu pikenemine, удлинение каната trossi ~ köie jätkamine, удлинение ледника geol.
liustiku pikenemine, тепловое удлинение tehn.
soojuspikenemine, termopikenemine, разрывное удлинение, удлинение при разрыве tehn.
katkevenivus (suhteline pikenemine katkemisel), удлинение желудка med.
maopikenemus,
‣ pikend
умиротворение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) lepitamine, lepitus, (maha)rahustamine, rahustus, (maha)vaigistamine, vaigistus, taldutamine; leppimine, (maha)rahunemine, (maha)vaibumine, taltumine; умиротворение врагов vaenlaste lepitamine, умиротворение сердца südame vaigistamine ~ rahustamine, südamevaigistus, südamesse rahu ja vaikuse toomine, политика умиротворения lepituspoliitika
холодность 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ külmus, jahedus, ükskõiksus; холодность сердца südamekülmus, холодность отношений suhete jahedus, холодность тонов värvitoonide külmus;
‣ med. sugukülmus (naisel), frigiidsus
целить 285a Г несов.
кого-что van.
arstima, ravima, rohitsema, ravitsema, tohterdama, tervistama; целить раны сердца ülek.
südamehaavu ~ hingehaavu ravitsema
чистый 119 П (кр. ф.
чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст.
чище)‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
эктопия 89 С ж.
неод.
med.
ektoopia, väärasetsus, väljapooleasetsus (siseelundi ebanormaalne asetus); эктопия хрусталика (silma)läätseektoopia, läätseväärasetsus, эктопия сердца südameektoopia, südame väljapooleasetsus