[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
выпадение 115 С с. неод.
‣ väljalangemine, väljakukkumine; выпадение волос juuste väljalangemine, выпадение звуков lgv. häälikute väljalangemine ~ kadu, выпадение прямой кишки med. pärasoole väljalange;
‣ meteor. sadamine, langemine (sademete kohta); с выпадением первого снега esimese lume tulekuga, выпадение осадков sademed, sadu;
‣ sadestus, sadestumine (ka keem.); выпадение радиоактивных осадков radioaktiivsademete langemine, radioaktiivsadestumine
‣ väljalangemine, väljakukkumine; выпадение волос juuste väljalangemine, выпадение звуков lgv. häälikute väljalangemine ~ kadu, выпадение прямой кишки med. pärasoole väljalange;
‣ meteor. sadamine, langemine (sademete kohta); с выпадением первого снега esimese lume tulekuga, выпадение осадков sademed, sadu;
‣ sadestus, sadestumine (ka keem.); выпадение радиоактивных осадков radioaktiivsademete langemine, radioaktiivsadestumine
выходец 36 С м. од.
‣ väljarändaja, väljarännanu; выходец из Польши Poolast väljarännanu;
‣ põlvnenu, võsu; выходец из дворян aadlivõsu, aadlisoost isik, выходец из крестьян päritolult talupoeg, выходец из народа (liht)rahva hulgast pärit isik;
◊ выходец с того света surmakutsar, hauasttõusnu
‣ väljarändaja, väljarännanu; выходец из Польши Poolast väljarännanu;
‣ põlvnenu, võsu; выходец из дворян aadlivõsu, aadlisoost isik, выходец из крестьян päritolult talupoeg, выходец из народа (liht)rahva hulgast pärit isik;
◊ выходец с того света surmakutsar, hauasttõusnu
давиться 320 Г несов.
‣ чем, от чего kugistama, vägisi sööma; ülek. lämbuma; давиться смехом ~ от смеха naerust lämbuma;
‣ kõnek. end üles pooma;
‣ страд. к давить; vrd. подавиться, удавиться
‣ чем, от чего kugistama, vägisi sööma; ülek. lämbuma; давиться смехом ~ от смеха naerust lämbuma;
‣ kõnek. end üles pooma;
‣ страд. к давить; vrd. подавиться, удавиться
едва Н (häda)vaevu, (häda)vaevalt; едва удерживаться от смеха vaevu naeru tagasi hoidma, едва успел hädavaevu jõudis, едва ли vaevalt küll, едва не peaaegu (et), он едва не упал ta oleks peaaegu kukkunud, он едва ли не самый старший в бригаде ta on brigaadis vaata et kõige vanem
зайтись 374 Г сов. → несов. заходиться madalk.
‣ minestama, teadvust kaotama;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. kõnek. kinni ~ seisma jääma; дух зашёлся hing jäi kinni, сердце зашлось от страха süda jäi hirmust seisma;
‣ tuimaks jääma; ноги зашлись от холода ei tunne jalgu all (külma tõttu), jalad on külmast kanged;
‣ от чего, чем (naeru-, nutu-, köha- vm.) hoogu sattuma; зайтись от смеха naerust nõrkema, он зашёлся кашлем ta hakkas läkastama
‣ minestama, teadvust kaotama;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. kõnek. kinni ~ seisma jääma; дух зашёлся hing jäi kinni, сердце зашлось от страха süda jäi hirmust seisma;
‣ tuimaks jääma; ноги зашлись от холода ei tunne jalgu all (külma tõttu), jalad on külmast kanged;
‣ от чего, чем (naeru-, nutu-, köha- vm.) hoogu sattuma; зайтись от смеха naerust nõrkema, он зашёлся кашлем ta hakkas läkastama
закатиться 316 Г сов. → несов. закатываться
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
заколыхаться 195, 165 Г сов. õõtsuma ~ voogama ~ lainetama ~ hällima ~ luhtama ~ lehvima ~ vappuma ~ rappuma hakkama; болото заколыхалось под ногами soo hakkas jalge all õõtsuma, рожь заколыхалась rukis hakkas hällima, знамёна заколыхались lipud hakkasid ~ lõid lehvima, живот заколыхался от смеха kõht vappus naerust
заслониться 285, 308 Г сов. → несов. заслоняться чем, от чего end varjama ~ katma ~ kaitsma; он заслонился рукой от света ta tõstis käe valguse kaitseks silme ette
затрястись 363 Г сов. от чего, без доп. värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek. vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
зачерпнуть 337 Г сов. → несов. зачерпывать что, чего, без доп. (vedelikku v. puistaineid) ammutama ~ võtma ~ tõstma; зачерпнуть воды из колодца kaevust vett võtma ~ ammutama, лодка сильно зачерпнула paati tuli palju vett, paat rüüpas tublisti, он зачерпнул полные валенки снега tal läksid vildid ääreni lund täis
колыхаться 195, 165 Г несов. без доп., от чего õõtsuma, kiikuma, kõikuma, lainetama, hällima; vappuma, rappuma; лодка колышется на волнах paat kiigub lainetel, колыхаться от смеха naerust vappuma
корчить 271a (повел. накл. корчи и корчь, корчите и корчьте) Г несов.
‣ безл. кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
‣ безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
‣ кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
◊ корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
‣ безл. кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
‣ безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
‣ кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
◊ корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
край 44 (род. п. ед. ч. края и краю, предл. п. ед. ч. в крае, в краю и на краю, им. п. мн. ч. края) С м. неод.
‣ äär, serv; литься через край üle ääre ajama ~ valguma ~ jooksma, полный до краёв ääreni ~ pilgeni täis, на краю обрыва järsaku serval, края раны haava servad, жить на краю деревни küla serval elama, передний край esiserv, sõj. eesliin;
‣ maa, piirkond, maanurk, kant; волшебный край muinasjutumaa, горный край mägiala, mägine maa, странствовать из края в край mööda maid ~ paigast paika rändama, родной край kodukant, kodukuru, kodunurk, sünnipaik, в здешних краях siinmail;
‣ (предл. п. ед. ч. в крае) krai (haldusüksus);
◊ краем глаза silmanurgast; краем уха слышать ~ услышать poole kõrvaga kuulma; непочатый край чего kõnek. millel pole otsa ega äärt; на край света maailma otsa; на краю света maailma lõpus ~ otsas; на краю гибели ~ пропасти hukatuse äärel, kuristiku serval; на краю могилы ~ гроба haua äärel, ühe jalaga hauas
‣ äär, serv; литься через край üle ääre ajama ~ valguma ~ jooksma, полный до краёв ääreni ~ pilgeni täis, на краю обрыва järsaku serval, края раны haava servad, жить на краю деревни küla serval elama, передний край esiserv, sõj. eesliin;
‣ maa, piirkond, maanurk, kant; волшебный край muinasjutumaa, горный край mägiala, mägine maa, странствовать из края в край mööda maid ~ paigast paika rändama, родной край kodukant, kodukuru, kodunurk, sünnipaik, в здешних краях siinmail;
‣ (предл. п. ед. ч. в крае) krai (haldusüksus);
◊ краем глаза silmanurgast; краем уха слышать ~ услышать poole kõrvaga kuulma; непочатый край чего kõnek. millel pole otsa ega äärt; на край света maailma otsa; на краю света maailma lõpus ~ otsas; на краю гибели ~ пропасти hukatuse äärel, kuristiku serval; на краю могилы ~ гроба haua äärel, ühe jalaga hauas
лопнуть 335b Г сов.
‣ lõhki minema (ka ülek.), lõhkema, pragunema, purunema, katki minema, katkema (ka ülek.); шина лопнула autokumm lõhkes, верёвка лопнула nöör katkes, терпение лопнуло kannatus katkes, лопнуть по шву õmblusest lahti minema ~ kärisema;
‣ pakatama, puhkema (pungade kohta);
‣ ülek. kõnek. laostuma, pankrotti minema, kokku varisema; его карьера лопнула tema karjääril oli lõpp;
◊ лопнуть ~ лопаться от смеха ~ со смеху kõnek. end puruks ~ katki ~ ribadeks ~ kõveraks naerma; хоть лопни ~ тресни madalk. poe või nahast välja; лопни (мои) глаза madalk. löö mind maha, välk löögu mind tuhandeks tükiks, haki mind tükkideks (kui valetan vm.); лопнуть ~ лопаться от злобы ~ со злости vihast ~ tigedusest lõhki minema
‣ lõhki minema (ka ülek.), lõhkema, pragunema, purunema, katki minema, katkema (ka ülek.); шина лопнула autokumm lõhkes, верёвка лопнула nöör katkes, терпение лопнуло kannatus katkes, лопнуть по шву õmblusest lahti minema ~ kärisema;
‣ pakatama, puhkema (pungade kohta);
‣ ülek. kõnek. laostuma, pankrotti minema, kokku varisema; его карьера лопнула tema karjääril oli lõpp;
◊ лопнуть ~ лопаться от смеха ~ со смеху kõnek. end puruks ~ katki ~ ribadeks ~ kõveraks naerma; хоть лопни ~ тресни madalk. poe või nahast välja; лопни (мои) глаза madalk. löö mind maha, välk löögu mind tuhandeks tükiks, haki mind tükkideks (kui valetan vm.); лопнуть ~ лопаться от злобы ~ со злости vihast ~ tigedusest lõhki minema
мелькать 165b Г несов. где, перед кем-чем vilkuma, vilksa(ta)ma, välkuma; virvendama; mõlkuma; мелькать перед глазами silme ees vilkuma, справа и слева мелькают огни деревень paremal ja vasakul vilksavad mööda külade tuled, мелькать на страницах газет ajaleheveergudel aeg-ajalt vilksatama, у меня мелькает в глазах mul virvendab silme ees, странная мысль мелькала в уме peas mõlkus imelik mõte
надорвать 217a Г сов. → несов. надрывать
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
натопиться II 323 Г сов. → несов. натапливаться üles ~ ära sulama; из снега натопилось ведро воды lumest sulas ämbritäis vett
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
отряхивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) maha- ~ küljest ~ puhtaks raputamine ~ rapsimine; отряхивание снега с ног jalgadelt lume maharapsimine
отяжелеть 229b Г сов. → несов. отяжелевать
‣ от чего, без доп. raskeks minema, raskenema; мокрая одежда отяжелела märjad riided on raskeks muutunud, голова отяжелела pea on raske, веки отяжелели silmalaud on rasked, отяжелеть от снега lume raskuse all looka vajuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, tüsenema, paksuks ~ lihavaks ~ kogukaks ~ tüsedaks minema; он очень отяжелел ta on palju juurde võtnud; vrd. тяжелеть
‣ от чего, без доп. raskeks minema, raskenema; мокрая одежда отяжелела märjad riided on raskeks muutunud, голова отяжелела pea on raske, веки отяжелели silmalaud on rasked, отяжелеть от снега lume raskuse all looka vajuma;
‣ kõnek. (kaalus) juurde võtma, tüsenema, paksuks ~ lihavaks ~ kogukaks ~ tüsedaks minema; он очень отяжелел ta on palju juurde võtnud; vrd. тяжелеть
падать 164b Г несов.
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
проказливость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. vallatlus, tembutuslust; в нём не осталось и следа прежней проказливости tal pole enam pooltki endist vallatlemislusti
против предлог с род. п.
‣ koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
‣ vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
‣ vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
‣ tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
‣ kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
‣ в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
‣ предлог → С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
‣ koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
‣ vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
‣ vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
‣ tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
‣ kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
‣ в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
‣ предлог → С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
прыснуть Г сов. → несов. прыскать kõnek.
‣ 335a кого-что, чем, кому во что, что на кого-что piserdama, piisutama, ripsima, pritsima; прыснул дождь hakkas rabistama vihma;
‣ 335b purskuma, pursatama, järsku purskama; кровь прыснула из раны haavast purskus verd;
‣ 335b naerma puhkema, turtsatama; прыснуть со смеха ~ от смеха ~ смехом naerma purskama ~ turtsama, turtsatama;
‣ 335b (laiali) tormama; мальчишки прыснули в разные стороны poisikesed pudenesid igasse külge laiali
‣ 335a кого-что, чем, кому во что, что на кого-что piserdama, piisutama, ripsima, pritsima; прыснул дождь hakkas rabistama vihma;
‣ 335b purskuma, pursatama, järsku purskama; кровь прыснула из раны haavast purskus verd;
‣ 335b naerma puhkema, turtsatama; прыснуть со смеха ~ от смеха ~ смехом naerma purskama ~ turtsama, turtsatama;
‣ 335b (laiali) tormama; мальчишки прыснули в разные стороны poisikesed pudenesid igasse külge laiali
сбежать 182 Г сов. → несов. сбегать
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
свет I 1 С м. неод. (без мн. ч.) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs. valguse murdumine, сила света füüs. valgustugevus (valgusallikal), fot. valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs. valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek. valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut. lähituli, lähituled, дальний свет aut. kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek. tõevalgus, в свете чего ülek. mille valguses ~ seisukohalt;
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter. millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
скатиться I 316 Г сов. → несов. скатываться II с кого-чего alla ~ maha veerema ~ libisema ~ kukkuma; скатиться с горы на лыжах suuskadega mäest alla sõitma ~ laskma ~ libisema, скатиться с лестницы кувырком ~ кубарем trepist uperkuuti ~ käkaskaela alla kukkuma, по щеке скатилась слеза mööda põske veeres pisar, солнце скатилось päike loojus, скатиться в болото оппортунизма ülek. oportunismi rappa veerema, oportunismi sohu vajuma
скидка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. (maha-, alla)loopimine, viskamine, pildumine; скидка снега с крыши katuselt lumeajamine, скидка сена с воза heina koormast mahaviskamine;
‣ maj. hinnaalandus, hinnaaland, rabatt, mahahindlus, allahindlus; продажа товаров со скидкой allahinnatud kaupade müük;
‣ massialand (loomade kehakaalu vähendamine lihatööstuses);
‣ ülek. järeleandmine, mööndus, hinnaalandus; мы должны работать без всяких скидок me ei tohi teha töös mingeid järeleandmisi, он никаких скидок никому не делает ta ei tee kellelegi mingit hinnaalandust, скидка на объективные условия mööndus tegelike olude tõttu;
‣ jah. jänesehaak
‣ (без мн. ч.) kõnek. (maha-, alla)loopimine, viskamine, pildumine; скидка снега с крыши katuselt lumeajamine, скидка сена с воза heina koormast mahaviskamine;
‣ maj. hinnaalandus, hinnaaland, rabatt, mahahindlus, allahindlus; продажа товаров со скидкой allahinnatud kaupade müük;
‣ massialand (loomade kehakaalu vähendamine lihatööstuses);
‣ ülek. järeleandmine, mööndus, hinnaalandus; мы должны работать без всяких скидок me ei tohi teha töös mingeid järeleandmisi, он никаких скидок никому не делает ta ei tee kellelegi mingit hinnaalandust, скидка на объективные условия mööndus tegelike olude tõttu;
‣ jah. jänesehaak
слева Н vasakult, pahemalt (poolt); vasakul, pahemal (pool), vasakut ~ pahemat kätt; слева направо vasakult paremale, слева от дороги vasakul ~ pahemal pool teed
след I 3 (предл. п. ед. ч. о следе и на следу) С м. неод. jälg (ka ülek.); свежие следы на снегу värsked jäljed lumel, заячьи следы jänesejäljed, след от сапог saapajälg, вихревой след lenn. keerisjälg, keerisjoom, след ледниковой эрозии geol. jääkulutuse jälg, след колодки nahat. liistu põhi, следы зубов hambajäljed, следы слёз pisarate jäljed, следы жизни eluilmingud, elujäljed, eluavaldused, следы войны sõjajäljed, следы преступления kuriteo jäljed, следы печали nukrusevari, следы радости rõõmuvari, следы красоты ilu ~ nägususe ~ kenaduse meenutus ~ jäljed, об этом и следа не осталось sellest pole jälgegi järel, исчезнуть без следа jäljetult kaduma, оставить след (1) jälgi tegema (põrandale), (2) ülek. jälge jätma (näit. teaduses), идти по чьим следам (1) jälgi mööda minema, (2) ülek. kelle jälgedes käima, идти след в след (üksteise) jälgedesse astuma, найти след jälgi üles võtma, потерять след ~ сбиться со следа jälgi kaotama, jälgedelt eksima, по свежим следам кого-чего, чьим (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda;
◊ и след простыл ~ пропал чей, кого kõnek. kellest pole enam jälgegi, kes kadus nagu vits vette; наводить ~ навести на ложный след кого keda valejälgedele juhtima, keda eksiteele viima; заметать ~ замести ~ путать след(ы) чего mille jälgi segama ~ kaotama ~ hävitama
◊ и след простыл ~ пропал чей, кого kõnek. kellest pole enam jälgegi, kes kadus nagu vits vette; наводить ~ навести на ложный след кого keda valejälgedele juhtima, keda eksiteele viima; заметать ~ замести ~ путать след(ы) чего mille jälgi segama ~ kaotama ~ hävitama
смелый 119 П
‣ (кр. ф. смел, смела, смело, смелы и смелы) julge, vapper, pelutu, kartmatu, kohkumatu, südi, vahva, söakas; смелый мальчик julge ~ kartmatu poiss, смелый воин julge sõjamees, смелый поступок julge ~ kartmatu tegu, смелая мысль julge mõte, смелые краски julged värvid, смелая поза julge ~ väljakutsuv poos;
‣ П → С смелый м. од. julge (nimis.); смелого пуля боится, смелого штык не берёт julgete päralt on võit, õnn on julgete päralt
‣ (кр. ф. смел, смела, смело, смелы и смелы) julge, vapper, pelutu, kartmatu, kohkumatu, südi, vahva, söakas; смелый мальчик julge ~ kartmatu poiss, смелый воин julge sõjamees, смелый поступок julge ~ kartmatu tegu, смелая мысль julge mõte, смелые краски julged värvid, смелая поза julge ~ väljakutsuv poos;
‣ П → С смелый м. од. julge (nimis.); смелого пуля боится, смелого штык не берёт julgete päralt on võit, õnn on julgete päralt
смена 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
‣ vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele
‣ (без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
‣ vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele
смета 51 С ж. неод. maj. eelarve; производственная смета, смета затрат на производство tootmiskulude eelarve, сводная смета koondeelarve, строительная смета ehituseelarve, смета на ремонт remondieelarve, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama, включить в смету eelarvesse võtma
сотрястись 364 Г сов. → несов. сотрясаться põruma, värisema, rappuma, vappuma, vibreerima; сотрястись всем телом kogu kehast värisema ~ vappuma, сотрястись от смеха naerust vappuma
спешить 287b Г несов.
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊ кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊ кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö
трястись 364 Г несов. от чего, над кем-чем, за кого-что, перед кем-чем rappuma, loksuma, värisema (kõnek. ka ülek.), vappuma, vaplema, vabisema, põruma; трястись в седле sadulas rappuma, трястись на телеге vankris rappuma ~ loksuma, vankriga logistama, трястись от страха hirmust värisema, трястись от холода külmast värisema, трястись всем телом üle keha värisema, vappuma, трястись над ребёнком kõnek. lapse pärast värisema ~ kartma, трястись над каждой копейкой kõnek. iga kopika pärast värisema, трястись за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema, трястись перед начальником ülemuse ees värisema, трястись от смеха naerust vappuma ~ vabisema, голос трясётся hääl väriseb, колени трясутся põlved värisevad, руки и ноги трясутся käed-jalad värisevad (ka ülek.), голова трясётся pea väriseb ~ tudiseb, земля трясётся maa väriseb ~ vappub;
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
уверенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г уверить;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверенна, уверенно, уверенны) kindel, enesekindel; уверенный шаг kindel samm, уверенный голос (enese)kindel hääl, уверенный ответ (enese)kindel vastus, уверенный в своих силах kindel oma jõus, она смела и уверенна ta on julge ja enesekindel;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверена, уверено, уверены) в ком-чём veendunud, kindel; мы уверены в успехе oleme edus kindlad ~ veendunud, я не уверен в себе ma pole endas kindel, будь(те) уверен(ы) ol(g)e kindel, võid ~ võite kindel olla, usu ~ uskuge mind
‣ страд. прич. прош. вр. Г уверить;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверенна, уверенно, уверенны) kindel, enesekindel; уверенный шаг kindel samm, уверенный голос (enese)kindel hääl, уверенный ответ (enese)kindel vastus, уверенный в своих силах kindel oma jõus, она смела и уверенна ta on julge ja enesekindel;
‣ прич. → П (кр. ф. уверен, уверена, уверено, уверены) в ком-чём veendunud, kindel; мы уверены в успехе oleme edus kindlad ~ veendunud, я не уверен в себе ma pole endas kindel, будь(те) уверен(ы) ol(g)e kindel, võid ~ võite kindel olla, usu ~ uskuge mind
удержаться 183 Г сов. → несов. удерживаться
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
упечь II 378а Г сов. → несов. упекать кого, куда madalk.
‣ keda kuhu (vägisi) ajama ~ kupatama ~ kihutama ~ saatma; его упекли на крaй света ta saadeti ~ kihutati maailma teise otsa;
‣ kinni panema ~ pistma, istuma ~ sidima panema; упечь в тюрьму vangi ~ pokri pistma
‣ keda kuhu (vägisi) ajama ~ kupatama ~ kihutama ~ saatma; его упекли на крaй света ta saadeti ~ kihutati maailma teise otsa;
‣ kinni panema ~ pistma, istuma ~ sidima panema; упечь в тюрьму vangi ~ pokri pistma
шиворот 1 С м. неод. kõnek. krae; схватить ~ взять за шиворот kraest ~ turjast kinni võtma, поймать за шиворот kraest ~ natist kinni nabima ~ kinni saama, положить снега за шиворот lund krae vahele panema
