[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

баран 1 С м. од.
‣ jäär; ülek. halv. oinas; (горные ~ каменные) бараны zool. lambad (Ovis), снежный баран zool. Kanada lammas, pakssarv (Ovis canadensis);
‣ (без мн. ч.) lambanahk;
◊
(как) стадо баранов halv. (nagu) lambakari; уставиться ~ смотреть как баран на новые ворота madalk. vahtima nagu vasikas uut väravat; упираться ~ упереться как баран madalk. sõrgu vastu ajama
бруцеллёзный 126 П vet. brutselloosne, brutselloosis, brutselloosi põdev; бруцеллёзное стадо brutselloosis ~ brutselloosi põdev kari
буйволов 132 П pühvli-; буйволова кожа pühvlinahk, буйволово стадо pühvlikari
гнать 184 Г несов.
‣ кого-что (ühes suunas ära, taga, välja) ajama, kihutama, (eemale) peletama keda-mida; гнать стадо на пастбище loomi karjamaale ajama, ветер гонит тучи tuul kihutab pilvi, гнать на улицу tänavale ajama, гнать из дому kodust välja ajama ~ kihutama, гнать зверя (mets)looma ajama, гнать в шею ~ взашей madalk. nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, гнать самогон puskarit ajama, гнать плоты parvetama, гони деньги vulg. kärista (raha) välja;
‣ что, без доп. kõnek. kihutama, ruttama, kiirustama; гнать машину autoga kihutama, гони! kõnek. kihuta! las(e) käia! pane ajama!; vrd. гонять
голова 57 С
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊
светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
двухтысячный 126 П kahetuhande(li)ne; kahetuhandes; двухтысячный ковёр kahetuhandene vaip, двухтысячное стадо kahetuhandepealine kari, двухтысячный посетитель kahetuhandes külastaja
загнать I 184 Г сов. → несов. загонять I
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊
загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
зубровый 119 П piisoni-; зубровое стадо piisonikari
караулить 269a Г несов. кого-что, от кого, без доп. valvama, vahti pidama, vahis olema; kõnek. varitsema, passima, luurama; сегодня его очередь караулить täna on tema vahikord, караулить стадо karja (röövloomade eest) valvama, караулить зверя looma varitsema
овца 81 С ж. од. lammas, utt;
◊
заблудшая овца ~ овечка kõrgst., iroon. eksinud voon ~ talleke, ärakadunud lambuke; паршивая овца всё стадо портит vanas. kärnane lammas ajab kogu karja hukka; волки сыты и овцы целы kõnekäänd hundid söönud ja lambad terved; с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. on (või) niigi paljukest kasu kellest, asi seegi, kärnaselt lambaltki saab tuti villa
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
панургов нескл. П väljendis панургово стадо ülek. liter. halv. lambakari (juhile pimesi järgnev mass)
паршивый 119 П (кр. ф. паршив, паршива, паршиво, паршивы)
‣ (lubi)kärnas, kärnane; паршивая овца kärnane lammas;
‣ ülek. madalk. sant, räbal, närune, kehv, vilets, vastik; паршивая погода sant ~ vastik ilm, паршивое настроение räbal ~ vilets tuju ~ meeleolu, паршивая история sant lugu, паршивая дорога sant tee;
◊
паршивая овца всё стадо портит vanas. üks kärnane lammas ajab kogu karja hukka
пасти 364 Г несов. кого-что karjatama, karja hoidma, karjas olema, karjas käima; пасти стадо karja hoidma, мальчик пасёт гусей poiss on hanekarjas, он много лет пас коров ta käis palju aastaid lehmakarjas
пригнать I 184 Г сов. → несов. пригонять
‣ кого-что kohale tooma ~ ajama; пригнать стадо домой karja koju ajama, пригнать машину kõnek. autot ära ~ kohale tooma;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. kohale ~ pärale kihutama
прирасти 369 Г сов. → несов. прирастать
‣ к чему külge kasvama, ülek. ka kokku kasvama; ülek. külge kleepuma ~ jääma; пересаженная кожа приросла siiratud nahk on külge kasvanud, он точно к земле прирос ülek. ta on ~ oli nagu maa külge kasvanud ~ naelutatud;
‣ kasvama, suurenema; капитал прирос kapital on kasvanud, стадо приросло kari on suurenenud;
◊
прирасти ~ прирастать корнями к чему millega kokku kasvama, kuhu juuri ajama
пропасти 364 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) karjas käima ~ karja hoidma ~ karjatama; пропасти стадо до глубокой осени (1) karja hilissügiseni väljas pidama, (2) hilissügiseni karjas käima
простеречь 379 Г сов. кого-что
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ hoidma; простеречь стадо всё лето kogu suve karja hoidma;
‣ kõnek. (valvates) maha magama
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
сгонять II 255 Г сов.
‣ кого-что kõnek. ajama; сгонять стадо к водопою karja joogikohta ajama;
‣ куда kõnek. kihutama; сгонять в город linna kihutama;
‣ что madalk. partiid tegema; сгоняем партию в шахматы teeme ühe malepartii ~ ühe partii malet
стадо 96 С с. неод. kari (kõnek. ka ülek.); стадо овец lambakari, стад коров lehmakari, оленьи стада põhjapõdrakarjad, колхозное стадо kolhoosi kari, племенное стадо põll. tõukari, aretuskari, стадо птиц linnuparv, идти стадом karjas ~ karjakaupa ~ troppis ~ parves minema, отбиться от стада (1) karjast maha jääma, (2) ülek. madalk. (karjast) lahku lööma;
◊
панургово стадо liter. lambakari; паршивая овца всё стадо портит kärnane lammas rikub kogu karja; стадо баранов halv. oinakari
стеречь 379 Г несов. кого-что
‣ hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
‣ varitsema; стеречь медведя karu varitsema
трёхтысячный 126 П
‣ kolmetuhandeline; трёхтысячное стадо kolmetuhandeline ~ kolmetuhandepealine kari;
‣ kolmetuhandes; трёхтысячный посетитель kolmetuhandes külastaja;
‣ kõnek. kolmetuhandene, kolm tuhat maksev; трёхтысячный ковёр kolmetuhandene vaip
шеститысячный 126 П
‣ kuuetuhandes; шеститысячный житель kuuetuhandes elanik, шеститысячный номер газеты ajalehe kuuetuhandes number;
‣ kuuetuhandene, kuus tuhat maksev; шеститысячный автомобиль kuuetuhandene auto;
‣ kuuetuhande-, kuuetuhande(li)ne, kuuest tuhandest koosnev; шеститысячное стадо kuuetuhandepealine kari

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur