[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 111 artiklit
безмолвный 126 П (кр. ф. безмолвен, безмолвна, безмолвно, безмолвны) sõnatu, vaikiv, hääletu (ka ülek.); безмолвный укор sõnatu etteheide, безмолвное согласие vaikiv nõusolek, безмолвная степь hääletu rohtla ~ stepp, безмолвная тишина hääletus, безмолвные улицы vaiksed tänavad
болтать II 165a Г несов. что, о чём, без доп. kõnek. lobisema, vatrama, vaterdama, latrama; болтать вздор mõttetusi (suust) ajama, болтать без умолку lakkamatult lobisema ~ vaterdama, она уже бойко болтает по-французски ta ajab prantsuse keeles juba jutud maha
вздор 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. lora, jama, rumalus, tühi jutt;
◊ нести вздор jama ~ tühja juttu ajama
◊ нести вздор jama ~ tühja juttu ajama
ворота 94 С неод. (без ед. ч.)
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
вывязать 198* Г сов. → несов. вывязывать что kõnek. (valmis) kuduma; она вывязала красивый узор ta kudus ilusa mustri
выткать 217*a Г сов. что (valmis, sisse) kuduma; мать выткала ковёр ema kudus vaiba, выткать узор на ковре vaibale mustrit sisse kuduma; vrd. ткать
головной 120 П
‣ pea-, päis-, otsa-, eel-; головной убор peakate, головная боль peavalu, головной мозг peaaju, головной блок otsaplokk, головной отряд eelsalk, головной светильник kiivrivalgusti, головное сооружение hüdr. veehaardeehitis;
‣ pea-, juht-; головное предприятие peakäitis, peaettevõte, головной институт peainstituut, juhtinstituut
‣ pea-, päis-, otsa-, eel-; головной убор peakate, головная боль peavalu, головной мозг peaaju, головной блок otsaplokk, головной отряд eelsalk, головной светильник kiivrivalgusti, головное сооружение hüdr. veehaardeehitis;
‣ pea-, juht-; головное предприятие peakäitis, peaettevõte, головной институт peainstituut, juhtinstituut
городить 313a, наст. вр. также 289 Г несов. что
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
громовой 120 П pikse-, kõue-; kõmisev, mürisev; громовой удар pikselöök, громовые раскаты kõuekõmin, -mürin, громовой голос kõuehääl, mürisev ~ kõmav ~ kõmisev hääl
делать 164a Г несов. кого-что, кем-чем, из чего, кому-чему, для кого-чего, каким tegema; sooritama; valmistama; делать всё охотно kõike meelsasti tegema, что он делает? mida ta (ometi) teeb? делать ошибки vigu tegema, делать покупки sisseoste tegema, делать выбор valikut tegema, делать долги võlgu tegema, делать предложение кому kellele abieluettepanekut tegema, делать различие vahet tegema, делать упрёки etteheiteid tegema, делать обход med. visiite tegema, делать кого несчастным keda õnnetuks tegema, делать опыты katseid tegema ~ sooritama, делать поворот pööret tegema ~ sooritama, делать вывод järeldust tegema, järeldama, делать усилие jõudu pingutama, jõupingutusi tegema, делать уроки koolitükke õppima, (kodus) koolitööd tegema, делать бумагу paberit valmistama, делать стулья toole valmistama, делать гимнастику võimlema, делать наблюдения vaatlema, делать обобщения üldistama, делать взнос sisse maksma, делать упор на чём rõhutama mida, делать снимки pildistama, делать ссылку на что viitama millele, делать знаки märku andma, делать сцену stseeni korraldama, делать секретарём sekretäriks võtma ~ määrama, машина делает 100 км в час auto sõidab 100 kilomeetrit tunnis, что (ж, же) делать, нечего делать pole (midagi) parata, что мы ни делали mida me ka iganes ette võtsime;
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
жаровой 120 П kuuma-, kuumuse-; kuumutus-; жаровой удар van. kuumarabandus, жаровая печь kuumutusahi
загородить II 313a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. madalk. lollusi ~ rumalusi rääkima ~ jama ajama hakkama; загородить вздор ~ чушь ~ чепуху jama ajama hakkama
задор 1 С м. неод. (без мн. ч.) uljus, ägedus, keevalisus; юношеский задор nooruseägedus, nooruslik uljus
замысловатый 119 П (кр. ф. замысловат, замысловата, замысловато, замысловаты) keeruline, keerukas, vigurlik, nuputamist nõudev; замысловатый узор keeruline ~ keerukas muster, замысловатая речь keeruline ~ konksuline jutt, замысловатая игрушка vigurlik ~ nuputamist nõudev mänguasi
застрелить 305a Г сов. → несов. застреливать кого maha laskma; застрелить из ружья püssist maha laskma, застрелить в упор lähedalt maha laskma, otse rindu tulistama
кавалерийский 129 П ratsa(väe)-, ratsaväelas-, ratsaväelase; кавалерийский полк ratsapolk, -rügement, кавалерийский мундир ratsaväelase munder
калейдоскопический 129 П kaleidoskoobi(-); ülek. kaleidoskoopiline, kirjult vahelduv; калейдоскопический узор kirju muster
ковровый 119 П
‣ vaip-, vaiba-; ковровая обивка vaipkate, ковровые растения aiand. vaiptaimed, ковровая мозаика ehit. vaipmosaiik, ковровый узор vaibakiri, ковровая пряжа vaibalõng, ковровая дорожка rullvaip;
‣ vaipjas, vaibataoline; vaibaga kaetud; ковровая ткань vaibataoline riie
‣ vaip-, vaiba-; ковровая обивка vaipkate, ковровые растения aiand. vaiptaimed, ковровая мозаика ehit. vaipmosaiik, ковровый узор vaibakiri, ковровая пряжа vaibalõng, ковровая дорожка rullvaip;
‣ vaipjas, vaibataoline; vaibaga kaetud; ковровая ткань vaibataoline riie
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
косой 120 П (кр. ф. кос, коса, косо, косы и косы)
‣ kald-, kaldne, viltune, vildak(as), kaldu ~ viltu olev, kõver; косой почерк kaldkiri, косой угол mat. kaldnurk, косой треугольник mat. kaldnurkne kolmnurk, косой удар tehn. kaldpõrge, косой дождь viltune vihm, косой пробор viltulahk (juustes), косая дверь vildakil ~ kiivas uks, косой ворот küljelt nööbitav püstkrae, косой парус pikipuri;
‣ kõõr(d)-, kõõr(d)silmne; косые глаза kõõrdsilmad, косой мальчик kõõrdsilmne poiss, косой взгляд ülek. kõõrdpilk, umbusklik pilk, косая улыбка ülek. viril naeratus;
‣ П → С м. од. folkl. haavikuemand, jänes pikk-kõrv;
‣ П → С косая ж. од. (без мн. ч.) kõnek. vikatimees (surm);
◊ (он ⍣) косая сажень в плечах (mees) kui mürakas, laiaõlgne (mees)
‣ kald-, kaldne, viltune, vildak(as), kaldu ~ viltu olev, kõver; косой почерк kaldkiri, косой угол mat. kaldnurk, косой треугольник mat. kaldnurkne kolmnurk, косой удар tehn. kaldpõrge, косой дождь viltune vihm, косой пробор viltulahk (juustes), косая дверь vildakil ~ kiivas uks, косой ворот küljelt nööbitav püstkrae, косой парус pikipuri;
‣ kõõr(d)-, kõõr(d)silmne; косые глаза kõõrdsilmad, косой мальчик kõõrdsilmne poiss, косой взгляд ülek. kõõrdpilk, umbusklik pilk, косая улыбка ülek. viril naeratus;
‣ П → С м. од. folkl. haavikuemand, jänes pikk-kõrv;
‣ П → С косая ж. од. (без мн. ч.) kõnek. vikatimees (surm);
◊ (он ⍣) косая сажень в плечах (mees) kui mürakas, laiaõlgne (mees)
кулачный 126 П
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
куцый 125 П (кр. ф. куц, куца, куце, куцы)
‣ tölp, töbi, nudi; tölpsaba, töbisaba, tölbi sabaga; куцый хвост tölp saba, куцая лошадь tölbi sabaga hobune;
‣ kõnek. väikest kasvu; lühike (ja kitsas); ülek. äbarik, mannetu; куцый мундир lühike ja kitsas vormikuub, куцая идея mannetu ~ äbarik idee
‣ tölp, töbi, nudi; tölpsaba, töbisaba, tölbi sabaga; куцый хвост tölp saba, куцая лошадь tölbi sabaga hobune;
‣ kõnek. väikest kasvu; lühike (ja kitsas); ülek. äbarik, mannetu; куцый мундир lühike ja kitsas vormikuub, куцая идея mannetu ~ äbarik idee
молния 89 С ж. неод.
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
молодой 120 П (кр. ф. молод, молода, молодо, молоды; сравн. ст. моложе, превосх. ст. самый молодой)
‣ noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek. oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
‣ (без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
‣ П → С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
◊ из молодых да ранний iroon. varaküps
‣ noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek. oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
‣ (без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
‣ П → С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
◊ из молодых да ранний iroon. varaküps
мощный 126 П (кр. ф. мощен, мощна, мощно, мощны) võimas, suure võimsusega, vägev, jõuline, tugev; paks; мощный удар võimas ~ tugev löök ~ hoop, мощный организм võimas ~ tugev ~ jõuline organism, мощный двигатель võimas ~ suure võimsusega mootor, мощная фигура võimas ~ jõuline kuju, мощный пласт geol. paks kiht ~ kihind
мудрёный 126 П (кр. ф. мудрён, мудрёна и мудрена, мудрёно и мудрено, мудрёны и мудрены) kõnek. keeruline, keerukas, raske; kentsakas, imelik, kummaline; мудрёная задача keeruline ~ keerukas ülesanne, мудрёный узор kentsakas ~ kummaline muster, мудрёная штучка kaval värk;
◊ утро вечера мудренее vanas. tänane päev on eilsest targem, hommik on õhtust targem
◊ утро вечера мудренее vanas. tänane päev on eilsest targem, hommik on õhtust targem
мундир 1 С м. неод. munder, vorm, univorm, vormirõivastus; mundrikuub; sõj. paraadvormikuub; офицерский мундир ohvitseriparaadkuub, парадный мундир paraad(vormi)kuub; картошка в мундире kõnek. mundris ~ koorega kartulid
наколоть II 252 Г сов. → несов. накалывать
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
накрыть 347a Г сов. → несов. накрывать
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
настрочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. настрачивать
‣ что, чего (mingit kogust õmblusmasinal) valmis ~ peale tikkima ~ õmblema ~ teppima; настрочить узор mustrit tikkima, настрочить карманы taskuid peale teppima;
‣ (без несов) что, чего kõnek. (kähku) valmis kirjutama ~ viskama; настрочить заявление avaldust valmis viskama; vrd. строчить
‣ что, чего (mingit kogust õmblusmasinal) valmis ~ peale tikkima ~ õmblema ~ teppima; настрочить узор mustrit tikkima, настрочить карманы taskuid peale teppima;
‣ (без несов) что, чего kõnek. (kähku) valmis kirjutama ~ viskama; настрочить заявление avaldust valmis viskama; vrd. строчить
натравить 321 Г сов. → несов. натравливать
‣ несов. также натравлять кого, на кого-что kallale hassetama, (koera) võtatama; ülek. kõnek. (üles) ässitama; натравить собак на кого koeri kelle kallale hassetama, натравить кого на соседа keda naabri vastu üles ässitama ~ õssitama;
‣ кого (suurel hulgal mürgiga) hävitama; натравить крыс rotte hävitama;
‣ что, чего (sisse) söövitama; натравить узор mustrit sisse söövitama
‣ несов. также натравлять кого, на кого-что kallale hassetama, (koera) võtatama; ülek. kõnek. (üles) ässitama; натравить собак на кого koeri kelle kallale hassetama, натравить кого на соседа keda naabri vastu üles ässitama ~ õssitama;
‣ кого (suurel hulgal mürgiga) hävitama; натравить крыс rotte hävitama;
‣ что, чего (sisse) söövitama; натравить узор mustrit sisse söövitama
незамысловатый 119 П (кр. ф. незамысловат, незамысловата, незамысловато, незамысловаты) lihtne, lihtsakoeline (kõnek. ka ülek.), vähekeerukas, mittekeeruline, mittekeerukas; незамысловатый узор lihtne muster, незамысловатый рассказ lihtsavõitu ~ lihtsakoeline jutt ~ jutustus, незамысловатый человек lihtsakoeline inimene, незамысловатая болтовня tühjast-tähjast lobisemine
немой 120 П (кр. ф. нем, нема, немо, немы)
‣ tumm, ülek. ka keeletu, sõnatu, vaikne; немой мальчик tumm poiss, немой от рождения sündinud ~ sünnilt tumm, немая азбука tummade keel, немой укор sõnatu ~ tumm etteheide, немой фильм tummfilm, немая сцена tummstseen, sõnadeta stseen (teatris), немая порода geol. tumm kivim, немая тишина surmavaikus, немые страдания vaiksed kannatused, немая карта van. kontuurkaart;
‣ П → С немой м., немая ж. од. tumm; школа для немых tummade kool;
◊ нем как могила vait kui haud; нем как рыба tumm nagu kala
‣ tumm, ülek. ka keeletu, sõnatu, vaikne; немой мальчик tumm poiss, немой от рождения sündinud ~ sünnilt tumm, немая азбука tummade keel, немой укор sõnatu ~ tumm etteheide, немой фильм tummfilm, немая сцена tummstseen, sõnadeta stseen (teatris), немая порода geol. tumm kivim, немая тишина surmavaikus, немые страдания vaiksed kannatused, немая карта van. kontuurkaart;
‣ П → С немой м., немая ж. од. tumm; школа для немых tummade kool;
◊ нем как могила vait kui haud; нем как рыба tumm nagu kala
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
несусветный 126 П (кр. ф. несусветен, несусветна, несусветно, несусветны) kõnek. (ilm)võimatu, mõeldamatu, kujuteldamatu; несусветная жара võimatu palavus, несусветная чепуха, несусветный вздор ääretu lollus ~ jama ~ loba, несусветный дурак püstiloll, pururumal
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отклонить 308 Г сов. → несов. отклонять
‣ что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
‣ что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
‣ что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
‣ что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
палочный 126 П kepp-, kepi-, pulk-, pulga-, varb-; палочный удар kepihoop, палочная дисциплина ülek. kepidistsipliin, палочная изгородь varbtara
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
плести 368 Г несов.
‣ что punuma, põimima (kõnek. ka ülek.), palmima, palmitsema; плести венок pärga punuma, плести корзину korvi punuma, плести интриги intriige punuma ~ sepitsema, плести кружева pitsi heegeldama ~ kuduma ~ niplama, плести волосы juukseid palmitsema,
‣ что, без доп. kõnek. halv. rumalat juttu ajama, mõttetusi rääkima, jama ajama; плести вздор ~ небылицы ~ чушь jama ajama;
◊ плести лапти madalk. käperdis olema; vrd. сплести
‣ что punuma, põimima (kõnek. ka ülek.), palmima, palmitsema; плести венок pärga punuma, плести корзину korvi punuma, плести интриги intriige punuma ~ sepitsema, плести кружева pitsi heegeldama ~ kuduma ~ niplama, плести волосы juukseid palmitsema,
‣ что, без доп. kõnek. halv. rumalat juttu ajama, mõttetusi rääkima, jama ajama; плести вздор ~ небылицы ~ чушь jama ajama;
◊ плести лапти madalk. käperdis olema; vrd. сплести
подвернуться 338 Г сов. → несов. подвёртываться
‣ (несов. также подворачиваться) kahekorra ~ kõverasse minema; воротник подвернулся krae on kahekorra;
‣ (несов. также подворачиваться) haiget saama (jalalaba käändumise tõttu); нога подвернулась у кого kes väänas jala ära (halvasti astudes);
‣ kõnek. ette ~ kätte ~ mille alla sattuma; мне подвернулась интересная книга mulle sattus pihku huvitav raamat, подвернуться под удар löögi alla sattuma, lööki saama, подвернулся случай avanes juhus;
‣ (kruvides) kõvemini peale minema;
◊ подвернуться ~ подвёртываться ~ попадать ~ попадаться ~ попасть ~ попасться под руку кому kõnek. kellele pihku sattuma ~ ette juhtuma
‣ (несов. также подворачиваться) kahekorra ~ kõverasse minema; воротник подвернулся krae on kahekorra;
‣ (несов. также подворачиваться) haiget saama (jalalaba käändumise tõttu); нога подвернулась у кого kes väänas jala ära (halvasti astudes);
‣ kõnek. ette ~ kätte ~ mille alla sattuma; мне подвернулась интересная книга mulle sattus pihku huvitav raamat, подвернуться под удар löögi alla sattuma, lööki saama, подвернулся случай avanes juhus;
‣ (kruvides) kõvemini peale minema;
◊ подвернуться ~ подвёртываться ~ попадать ~ попадаться ~ попасть ~ попасться под руку кому kõnek. kellele pihku sattuma ~ ette juhtuma
поди повел. накл. Г пойти madalk.
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
подставить 278a Г сов. → несов. подставлять кого-что, подо что, к чему alla ~ juurde ~ ligidale ~ lähedale ~ ligemale ~ ette ~ asemele panema ~ asetama; подставить подпорки tugesid alla panema, подставить ведро под струю ämbrit (vee)joa alla panema, подставить плечо кому õlga (toeks) alla panema, keda oma õlale toetuda laskma, подставить стул к роялю tooli klaveri juurde tõstma, подставить лицо солнцу nägu vastu päikest seadma, подставить щеку (для поцелуя) põske (suudluseks) ulatama, подставить под удар пешку etturit ette jätma (males), подставить ногу кому kõnek. (1) jalga ette panema, (2) ülek. jalga taha panema kellele, подставить число в буквенное алгебраическое выражение mat. avaldises tähte arvväärtusega asendama;
◊ подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
◊ подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
полновесный 126 П (кр. ф. полновесен, полновесна, полновесно, полновесны)
‣ täiekaaluline; полновесное зерно täistera, täiekaaluline viljatera, полновесный состав täisveerem, täiekaaluline veerem;
‣ ülek. kõnek. raske, jõuline, tugev; полновесный удар tugev ~ jõuline löök;
‣ ülek. tõeline, täisvereline, täiemõõduline; полновесное счастье tõeline õnn, полновесный довод kaalukas väide ~ argument
‣ täiekaaluline; полновесное зерно täistera, täiekaaluline viljatera, полновесный состав täisveerem, täiekaaluline veerem;
‣ ülek. kõnek. raske, jõuline, tugev; полновесный удар tugev ~ jõuline löök;
‣ ülek. tõeline, täisvereline, täiemõõduline; полновесное счастье tõeline õnn, полновесный довод kaalukas väide ~ argument
пороть I 252 Г несов.
‣ что, чем (õmblusi) harutama;
‣ кого-что madalk. lõhki käristama, läbi torkama ~ suskama;
◊ пороть ахинею ~ вздор ~ ерунду madalk. jama ajama, loba ~ lora ajama; пороть горячку kõnek. esimeses tuhinas ~ mõtlematult ~ ülepeakaela tegema ~ ütlema mida; vrd. распороть I
‣ что, чем (õmblusi) harutama;
‣ кого-что madalk. lõhki käristama, läbi torkama ~ suskama;
◊ пороть ахинею ~ вздор ~ ерунду madalk. jama ajama, loba ~ lora ajama; пороть горячку kõnek. esimeses tuhinas ~ mõtlematult ~ ülepeakaela tegema ~ ütlema mida; vrd. распороть I
посмотреть 239 Г сов.
‣ кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; посмотреть в окно aknast välja vaatama, посмотреть на сына pojale otsa vaatama, посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, посмотреть больного haiget läbi ~ üle vaatama, хочется посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame ~ näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; посмотреть за порядком korra järele valvama;
◊ посмотреть ~ смотреть правде в глаза tõele näkku ~ silma vaatama; посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd. смотреть
‣ кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; посмотреть в окно aknast välja vaatama, посмотреть на сына pojale otsa vaatama, посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, посмотреть больного haiget läbi ~ üle vaatama, хочется посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame ~ näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;
‣ (без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; посмотреть за порядком korra järele valvama;
◊ посмотреть ~ смотреть правде в глаза tõele näkku ~ silma vaatama; посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd. смотреть
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
прихотливый 119 П (кр. ф. прихотлив, прихотлива, прихотливо, прихотливы)
‣ tujukas, kapriisne, tujutsev; прихотливый характер tujukas ~ kapriisne iseloom, прихотливый покупатель tujukas ~ pretensioonikas ostja, прихотливый в пище toite valiv, toidu suhtes noriv;
‣ kentsakas, kummaline, veider, pentsik; keerukas, vigurlik; прихотливый узор fantaasiaküllane muster
‣ tujukas, kapriisne, tujutsev; прихотливый характер tujukas ~ kapriisne iseloom, прихотливый покупатель tujukas ~ pretensioonikas ostja, прихотливый в пище toite valiv, toidu suhtes noriv;
‣ kentsakas, kummaline, veider, pentsik; keerukas, vigurlik; прихотливый узор fantaasiaküllane muster
причудливый 119 П (кр. ф. причудлив, причудлива, причудливо, причудливы)
‣ veider, kentsakas, kummaline, keeruline; причудливый узор veider ~ kummaline muster;
‣ van. tujukas, kapriisne, pirtsakas, tujutsev, veidrustega, iseäralik; причудливый старик tujukas ~ veidrustega taat
‣ veider, kentsakas, kummaline, keeruline; причудливый узор veider ~ kummaline muster;
‣ van. tujukas, kapriisne, pirtsakas, tujutsev, veidrustega, iseäralik; причудливый старик tujukas ~ veidrustega taat
произвести 367 Г сов. → несов. производить
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
раздаться I 228 (прош. вр. раздался, раздалось и раздалось, раздались и раздались) Г сов. → несов. раздаваться I kõlama, kostma, kajama; раздался выстрел kõlas lask, раздался телефонный звонок kostis telefonihelin, раздался удар грома kajas piksekärgatus, kärgatas kõu
расчеканить 269a Г сов. → несов. расчеканивать что tehn.
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
режущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
сабельный 126 П saabli(-), mõõga(-); сабельный клинок saablitera, mõõgatera, сабельный удар mõõgahoop
свинцовый 119 П (кр. ф. свинцов, свинцова, свинцово, свинцовы)
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
свободный 126 П
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
сердечный 126 П
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
сетчатый 119 П (кр. ф. сетчат, сетчата, сетчато, сетчаты) võrk-, auk-, võrkjas, sõeljas, raster-; сетчатый узор võrkmuster, võrkjas muster, сетчатая оболочка anat. võrkkest, сетчатый фильтр tehn. võrkfilter, сетчатая жила bot., mäend. võrksoon, сетчатая копия trük. võrkkoopia, rasterkoopia
сильный 126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, сильно, сильны и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; сильный человек tugev inimene, сильный удар tugev ~ jõuline ~ kõva löök, сильное государство tugev riik, сильная армия tugev sõjavägi ~ armee, сильный мотор tugev ~ võimas mootor, сильная натура tugev ~ jõuline loomus ~ natuur, сильный ученик tugev õpilane, сильный яд tugeva toimega ~ kange mürk, сильный шторм tugev torm, сильный снегопад tugev lumesadu, сильное волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, сильная качка mer. tugev õõtsumine, сильная зыбь mer. kõrge ummiklainetus, сильный мороз käre pakane, сильная жара hirmus kuumus, palavus, сильный дождь tugev ~ kõva vihm, сильная засуха suur põud, сильная боль tugev ~ suur ~ äge valu, сильное впечатление sügav ~ tugev mulje;
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
сколоть 252 Г сов. → несов. скалывать
‣ что, чем lahti ~ ära ~ maha raiuma; сколоть лёд с тротуара kõnniteed jääst puhtaks raiuma;
‣ что (punkteerides mustrit) üle kandma; сколоть узор mustrit üle kandma ~ maha võtma ~ läbi ajama;
‣ что, чем kokku ~ kinni torkama ~ pistma; сколоть булавками nööpnõeltega kinnitama, сколоть документы dokumente (klambriga) kokku ~ kinni panema
‣ что, чем lahti ~ ära ~ maha raiuma; сколоть лёд с тротуара kõnniteed jääst puhtaks raiuma;
‣ что (punkteerides mustrit) üle kandma; сколоть узор mustrit üle kandma ~ maha võtma ~ läbi ajama;
‣ что, чем kokku ~ kinni torkama ~ pistma; сколоть булавками nööpnõeltega kinnitama, сколоть документы dokumente (klambriga) kokku ~ kinni panema
смертельный 126 П (кр. ф. смертелен, смертельна, смертельно, смертельны)
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
смягчить 287a Г сов. → несов. смягчать что
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
сокрушительный 126 П (кр. ф. сокрушителен, сокрушительна, сокрушительно, сокрушительны)
‣ purustav, põrmustav, hävitav (ka ülek.), laostav; сокрушительный удар purustav ~ hävitav löök ~ hoop, сокрушительная критика hävitav ~ põrmustav kriitika;
‣ ülek. hukutav, vapustav; сокрушительная страсть hukutav ~ meeletu kirg
‣ purustav, põrmustav, hävitav (ka ülek.), laostav; сокрушительный удар purustav ~ hävitav löök ~ hoop, сокрушительная критика hävitav ~ põrmustav kriitika;
‣ ülek. hukutav, vapustav; сокрушительная страсть hukutav ~ meeletu kirg
солнечный 126 П (кр. ф. солнечен, солнечна, солнечно, солнечны)
‣ (без кр. ф.) päik(e)se-, Päikese(-); солнечная энергия päik(e)seenergia, Päikese energia, солнечные лучи päik(e)sekiired, солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, солнечный свет päik(e)sevalgus, солнечное затмение päik(e)sevarjutus, солнечные часы päik(e)sekell, солнечный календарь päik(e)sekalender, солнечный удар päik(e)sepiste, солнечная ванна päik(e)sevann, солнечные очки päik(e)seprillid, солнечный камень min. päikesekivi, солнечное сплетение anat. päikesepõimik, солнечная корона astr. Päikese kroon, солнечный прилив и отлив Päikesest põhjustatud looded, solaarlooded, солнечный зайчик päikeselaik, jänes (ülek.);
‣ päik(e)seline, päik(e)seküllane, päik(e)sepaisteline (ka ülek.), päikest täis; päik(e)sepoolne; солнечный день päik(e)seline ~ päik(e)sepaisteline päev, солнечная сторона дома maja päik(e)sepoolne külg, солнечная комната päik(e)sepoolne tuba, солнечная улыбка ülek. päik(e)seline ~ särav naeratus
‣ (без кр. ф.) päik(e)se-, Päikese(-); солнечная энергия päik(e)seenergia, Päikese energia, солнечные лучи päik(e)sekiired, солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, солнечный свет päik(e)sevalgus, солнечное затмение päik(e)sevarjutus, солнечные часы päik(e)sekell, солнечный календарь päik(e)sekalender, солнечный удар päik(e)sepiste, солнечная ванна päik(e)sevann, солнечные очки päik(e)seprillid, солнечный камень min. päikesekivi, солнечное сплетение anat. päikesepõimik, солнечная корона astr. Päikese kroon, солнечный прилив и отлив Päikesest põhjustatud looded, solaarlooded, солнечный зайчик päikeselaik, jänes (ülek.);
‣ päik(e)seline, päik(e)seküllane, päik(e)sepaisteline (ka ülek.), päikest täis; päik(e)sepoolne; солнечный день päik(e)seline ~ päik(e)sepaisteline päev, солнечная сторона дома maja päik(e)sepoolne külg, солнечная комната päik(e)sepoolne tuba, солнечная улыбка ülek. päik(e)seline ~ särav naeratus
спина 53 (вин. п. ед. ч. спину) С ж. неод.
‣ selg; горбатая спина küürus selg, küürselg, спиной к спине selitsi, selgapidi koos, seljad vastamisi, seljakuti, спиной seljaga mille poole, sport seljati, согнуть спину küürutama, küüru tõmbuma, повернуться спиной к кому kellele selga pöörama (ka ülek.), плавать на спине selili ujuma, с мешком на спине kott seljas, я услышал за спиной шаги kuulsin selja taga samme, университет за спиной ülikool on seljataga, ветер в спину taganttuul, нанести удар в спину (1) võmmu selga andma, selga lööma, (2) ülek. selja tagant hoopi andma, лежать на спине seljali ~ selili ~ seljakil lamama, прятаться за чью спину kelle selja taha peitu pugema (ka ülek.);
‣ seljatükk, seljosa, selgmik, selgmine ~ tagumine külg;
◊ показывать спину кому (1) kellele selga keerama ~ pöörama, (2) vehkat ~ minekut tegema; гнуть спину (1) перед кем kelle ees alandlikult küürutama, (2) на кого kelle heaks rügama; испытать на собственной спине omal nahal tunda saama; выезжать на чужой спине kõnek. teise turjal liugu laskma; делать за спиной seljataga ~ tagaselja tegema mida; мурашки по спине бегают, мороз по спине прошёл judinad jooksevad ~ jooksid üle selja; не разгибая спины selga sirutamata, hinge (tagasi) tõmbamata
‣ selg; горбатая спина küürus selg, küürselg, спиной к спине selitsi, selgapidi koos, seljad vastamisi, seljakuti, спиной seljaga mille poole, sport seljati, согнуть спину küürutama, küüru tõmbuma, повернуться спиной к кому kellele selga pöörama (ka ülek.), плавать на спине selili ujuma, с мешком на спине kott seljas, я услышал за спиной шаги kuulsin selja taga samme, университет за спиной ülikool on seljataga, ветер в спину taganttuul, нанести удар в спину (1) võmmu selga andma, selga lööma, (2) ülek. selja tagant hoopi andma, лежать на спине seljali ~ selili ~ seljakil lamama, прятаться за чью спину kelle selja taha peitu pugema (ka ülek.);
‣ seljatükk, seljosa, selgmik, selgmine ~ tagumine külg;
◊ показывать спину кому (1) kellele selga keerama ~ pöörama, (2) vehkat ~ minekut tegema; гнуть спину (1) перед кем kelle ees alandlikult küürutama, (2) на кого kelle heaks rügama; испытать на собственной спине omal nahal tunda saama; выезжать на чужой спине kõnek. teise turjal liugu laskma; делать за спиной seljataga ~ tagaselja tegema mida; мурашки по спине бегают, мороз по спине прошёл judinad jooksevad ~ jooksid üle selja; не разгибая спины selga sirutamata, hinge (tagasi) tõmbamata
сплошной 120 П laus-, üld-, lausaline, üldine, täielik, ammendav; pidev(-), katkematu, lakkamatu; tihke, tihe, täis-, umb-, tervik-; сплошной лёд lausjää, сплошной дождь lausvihm, сплошная масса воды lausvesi, сплошная облачность lauspilvisus, сплошное распространение lauslevik, сплошная крепь mäend. laustoestik, сплошная стена ehit. laussein, massiivsein, umbsein, сплошной нагрев tehn. lauskuumutus, сплошное засоление почвы mulla laussooldumine, сплошной покров lausaline (taim)kate, сплошная проверка lauskontroll, lausaline kontroll, üldkontroll, сплошная нумерация üldnumeratsioon, сплошная ревизия üldine revisjon, сплошная коллективизация üldine ~ täielik kollektiviseerimine, сплошное наблюдение ammendav vaatlus, сплошной учёт ammendav arvestus, сплошная линия pidevjoon, сплошная среда füüs. pidev keskkond, сплошной спектр füüs. pidev spekter, сплошной заряд pidev laeng, сплошной труд lakkamatu töö, сплошной гул lakkamatu kõmin ~ mürin, сплошное строение geol. tihke ehitus, сплошным потоком tiheda vooluna, сплошной вал tehn. täisvõll, сплошная балка ehit. täistala, umbtala, сплошной забой mäend. umbesi, lihtesi, сплошная система разработки mäend. umbkaevandamine, сплошная выемка mäend. lihtväljamine, сплошной бур tehn. tervikpuur, сплошной вздор kõnek. lausa ~ täielik lora ~ mõttetus ~ jama, сплошное мучение kõnek. lausa piin
срисовать 172a Г сов. → несов. срисовывать кого-что maha võtma ~ joonistama; срисовать узор mustrit maha võtma, срисовать картинку pilti maha joonistama, срисовать с самого себя enda järgi kujutama
сущий 124 П
‣ van. olemasolev, eksisteeriv, olelev;
‣ kõnek. tõeline, ehtne, puhas, sula-, selge, täielik; сущий ад tõeline ~ ehtne ~ lausa ~ päris põrgu, сущая ложь puhas ~ selge vale, сущая правда sulatõsi, сущий пустяк tühiasi, сущий вздор selge ~ täielik jama;
‣ П → С сущее с. неод. olemine, eksistents, olelus
‣ van. olemasolev, eksisteeriv, olelev;
‣ kõnek. tõeline, ehtne, puhas, sula-, selge, täielik; сущий ад tõeline ~ ehtne ~ lausa ~ päris põrgu, сущая ложь puhas ~ selge vale, сущая правда sulatõsi, сущий пустяк tühiasi, сущий вздор selge ~ täielik jama;
‣ П → С сущее с. неод. olemine, eksistents, olelus
таранный 126 П
‣ (rõht)rammi-, rõhtrammimisnuia-; aj., sõj. taraani-; таранная переборка mer. rammvahesein, põrkešott, таранный удар rammilöök (ka ülek.), таранная кость anat. kontsluu;
‣ rammimis-
‣ (rõht)rammi-, rõhtrammimisnuia-; aj., sõj. taraani-; таранная переборка mer. rammvahesein, põrkešott, таранный удар rammilöök (ka ülek.), таранная кость anat. kontsluu;
‣ rammimis-
тепловой 120 П soojus-, sooja-, termo-, kuumus-, kuuma-; infrapuna-; тепловая энергия soojusenergia, тепловая сеть soojusvõrk, soojavõrk, тепловая электростанция soojuselektrijaam, тепловой двигатель soojusmootor, тепловая изоляция soojusisolatsioon, termoisolatsioon, soojustus, тепловое расширение soojuspaisumine, тепловое излучение soojuskiirgus, тепловое действие soojustoime, kuumustoime, утрата теплового ощущения med. soojatundetus, soojatuimus, тепловой удар med. kuumarabandus, тепловая защита kuumuskaitse, kuumakaitse, soojusvarje, soojavarje, тепловой процесс soojuslik protsess, тепловое равновесие soojuslik tasakaal, тепловые свойства termilised omadused, тепловая маскировка sõj. infrapunamoondamine, тепловая разведка infrapunaluure
техничный 126 П (кр. ф. техничен, технична, технично, техничны) (tehniliselt) hea ~ meisterlik, hea tehnikaga; техничный удар osav ~ tehniliselt hea löök, техничный игрок hea tehnikaga mängija, meistermängija
тиснёный 126 П surutrükk-; verm-, sissepressitud, vermitud, surutrükitud, pressmustriga; тиснёный узор sissepressitud muster, тиснёные обои pressmustriga tapeet
точечный 126 П
‣ punkt-, täpp-, punkti-; точечный ориентир punktorientiir, точечная сварка tehn. punktkeevitus, точечная коррозия tehn. täppkorrosioon, точечное множество mat. punktihulk, точечный жилой дом tornelamu;
‣ täpiline; точечный узор täpiline muster
‣ punkt-, täpp-, punkti-; точечный ориентир punktorientiir, точечная сварка tehn. punktkeevitus, точечная коррозия tehn. täppkorrosioon, точечное множество mat. punktihulk, точечный жилой дом tornelamu;
‣ täpiline; точечный узор täpiline muster
точный 126 П (кр. ф. точен, точна, точно, точны и точны) täppis-, eksakt-, peen-, täpne, eksaktne; punktuaalne; точные весы täppiskaal(ud), точный измерительный прибор täppismõõteriist, точные науки täppisteadused, eksaktteadused, точная механика peenmehaanika, точный перевод täpne tõlge, точное время täpne (kella)aeg, точный ответ täpne vastus, точная классификация täpne ~ detailne liigitamine ~ liigitus ~ klassifitseerimine ~ klassifikatsioon, точный удар täpne ~ tabav löök ~ hoop, точный человек täpne ~ punktuaalne inimene, точная рифма kirj. täisriim, täpne riim, точная категория mat. eksaktne kategooria
трескучий 124 П (кр. ф. трескуч, трескуча, трескуче, трескучи) kõnek.
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
треснуть 335b Г сов.
‣ praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
‣ pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
◊ хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
‣ praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
‣ pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
◊ хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
убор 1 С м. неод.
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
увесистый 119 П (кр. ф. увесист, увесиста, увесисто, увесисты) kõnek.
‣ kaalukas, raske, tüse, kopsakas; увесистый чемодан raske kohver;
‣ ülek. tugev, kõva; увесистый удар tugev ~ kõva löök ~ hoop
‣ kaalukas, raske, tüse, kopsakas; увесистый чемодан raske kohver;
‣ ülek. tugev, kõva; увесистый удар tugev ~ kõva löök ~ hoop
угловой 120 П nurk-, nurga-, nurkmine, nurgapealne; угловое окно nurgaaken, nurkmine aken, угловой дом nurgapealne maja, угловая сталь nurkteras, угловая скорость füüs. nurkkiirus, угловой градус mat. nurgakraad, угловой удар sport nurgalöök (näit. jalgpallimängus)
удар 1 С м. неод.
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
удой 41 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) lüps, lüpsmine; утренний удой hommikune lüps(ikord), молоко утренного удоя hommikune piim, hommikuse lüpsi piim;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; годовой удой aastalüpsis, суточный удой ööpäevalüpsis, высокий удой suur piimatoodang, повысить удой lüpsist ~ piimatoodangut ~ piimaandi suurendama
‣ (без мн. ч.) lüps, lüpsmine; утренний удой hommikune lüps(ikord), молоко утренного удоя hommikune piim, hommikuse lüpsi piim;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; годовой удой aastalüpsis, суточный удой ööpäevalüpsis, высокий удой suur piimatoodang, повысить удой lüpsist ~ piimatoodangut ~ piimaandi suurendama
узор 1 С м. неод. muster, kiri, ornament; причудливый узор keeruline ~ keerukas muster, цветастый узор lillkiri, lilleline muster, узор ткани kanga ~ riide muster, узор для вышивания tikkimismuster, tikkemuster, морозный ~ ледяной узор jäälilled, узор варежек kindakiri, с мелким узором kirbukirja, krähmukirja
укор 1 С м. неод. etteheide, süüdistus; немой укор tumm ~ sõnatu etteheide, укоры совести süümepiinad, кто v что без укора laitmatu, не в укор (будь) сказано see pole etteheiteks öeldud, с укором etteheitvalt, ставить в укор кому что ette heitma kellele mida, осыпать укорами кого keda etteheidetega üle külvama
укороченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г укоротить;
‣ прич. → П lühendatud, kärbitud; lühenenud; укороченный рабочий день lühendatud ~ lühike tööpäev, укороченный удар sport tilkpall
‣ страд. прич. прош. вр. Г укоротить;
‣ прич. → П lühendatud, kärbitud; lühenenud; укороченный рабочий день lühendatud ~ lühike tööpäev, укороченный удар sport tilkpall
унос 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, minema)viimine, kaasavõtmine; kaasakanne, ärakanne;
‣ tehn. lendmed, lendtuhk, lendtahm;
‣ esimene hobustepaar mitmehobuserakendis
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, minema)viimine, kaasavõtmine; kaasakanne, ärakanne;
‣ tehn. lendmed, lendtuhk, lendtahm;
‣ esimene hobustepaar mitmehobuserakendis
упор 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка упора toetuspunkt;
‣ tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой упор trük. külgtõkis, измерительный упор mõõtetugi, плечевой упор õlatugi (relval), завинтить до упора lõpuni kinni keerama ~ kruvima;
‣ raudt. (umbtee) tõkkepukk;
‣ sport toeng; упор лёжа toenglamang, упор стоя toengseis, упор на руках käsivarstoeng, упор на коленях toengpõlvitus, упор верхом käärtoeng, упор присев toengkägar;
◊ делать упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встать в упор otse kelle ette seisma (jääma); сказать в упор kõnek. otse ~ suisa näkku ~ suu sisse ütlema; смотреть в упор otse ~ ainiti ~ näkku ~ silma vaatama; столкнуться в упор silmast silma ~ palgest palgesse kokku ~ nägema sattuma; стрелять в упор lähedalt ~ läheda maa pealt (pihta) tulistama; огонь в упор lähituli; спросить в упор otse ~ keerutamata küsima
‣ (без мн. ч.) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка упора toetuspunkt;
‣ tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой упор trük. külgtõkis, измерительный упор mõõtetugi, плечевой упор õlatugi (relval), завинтить до упора lõpuni kinni keerama ~ kruvima;
‣ raudt. (umbtee) tõkkepukk;
‣ sport toeng; упор лёжа toenglamang, упор стоя toengseis, упор на руках käsivarstoeng, упор на коленях toengpõlvitus, упор верхом käärtoeng, упор присев toengkägar;
◊ делать упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встать в упор otse kelle ette seisma (jääma); сказать в упор kõnek. otse ~ suisa näkku ~ suu sisse ütlema; смотреть в упор otse ~ ainiti ~ näkku ~ silma vaatama; столкнуться в упор silmast silma ~ palgest palgesse kokku ~ nägema sattuma; стрелять в упор lähedalt ~ läheda maa pealt (pihta) tulistama; огонь в упор lähituli; спросить в упор otse ~ keerutamata küsima
фланговый 119 П
‣ sõj. tiib-, tiiva- (ka males); фланговое движение tiibliikumine, фланговый огонь tiibtuli, фланговый удар tiibrünne, tiiblöök, фланговое расположение tiibpaigutus, фланговая печь tehn. tiiblõõr, фланговая атака tiibrünnak (ka sõj.);
‣ П → С фланговый м. од. van. tiivasõdur (äärmine sõdur rivis)
‣ sõj. tiib-, tiiva- (ka males); фланговое движение tiibliikumine, фланговый огонь tiibtuli, фланговый удар tiibrünne, tiiblöök, фланговое расположение tiibpaigutus, фланговая печь tehn. tiiblõõr, фланговая атака tiibrünnak (ka sõj.);
‣ П → С фланговый м. од. van. tiivasõdur (äärmine sõdur rivis)
фронтовой 120 П
‣ rinde-; фронтовая дорога rindetee, фронтовая бригада rindebrigaad, фронтовая авиация rindelennuvägi, фронтовые письма rindekirjad, kirjad rindelt, фронтовая газета rindeleht, фронтовой товарищ rindekaaslane, sõjakaaslane;
‣ frontaal-, frontaalne, esi-, eest-; фронтовой удар frontaallöök, otselöök, otserünne
‣ rinde-; фронтовая дорога rindetee, фронтовая бригада rindebrigaad, фронтовая авиация rindelennuvägi, фронтовые письма rindekirjad, kirjad rindelt, фронтовая газета rindeleht, фронтовой товарищ rindekaaslane, sõjakaaslane;
‣ frontaal-, frontaalne, esi-, eest-; фронтовой удар frontaallöök, otselöök, otserünne
хлёсткий 122 П (кр. ф. хлёсток, хлестка, хлёстко хлёстки; сравн. ст. хлёстче)
‣ valusasti lööv, valus, lõikav (ka ülek.); хлёсткий кнут valus piits, хлёсткий ветер lõikav ~ vihe tuul, хлёсткие ветви valusad ~ valusalt peksvad oksad;
‣ ülek. kõnek. lööv, piitsutav, terav, rabav, hammustav, nõelav, salvav; хлёсткая речь piitsutav ~ terav kõne, хлёсткий фельетон lööv veste, terav följeton, хлёсткая ругань salvav kirumine, хлёсткий удар nähv, nähvak, terav ~ rabav löök ~ hoop
‣ valusasti lööv, valus, lõikav (ka ülek.); хлёсткий кнут valus piits, хлёсткий ветер lõikav ~ vihe tuul, хлёсткие ветви valusad ~ valusalt peksvad oksad;
‣ ülek. kõnek. lööv, piitsutav, terav, rabav, hammustav, nõelav, salvav; хлёсткая речь piitsutav ~ terav kõne, хлёсткий фельетон lööv veste, terav följeton, хлёсткая ругань salvav kirumine, хлёсткий удар nähv, nähvak, terav ~ rabav löök ~ hoop
чистый 119 П (кр. ф. чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст. чище)
‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
штанга 69 С ж. неод.
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
штрафной 120 П
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
штык I 19 С м. неод.
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat
штыковой I 120 П täägi-, püssitiku-, bajonett-, bajoneti-; штыковой удар täägilöök, штыковая рана täägihaav, штыковая атака täägirünnak, штыковой бой täägivõitlus, штыковой контакт el. bajonettkontakt, штыковой патрон el. bajonettpesa
эндо- часть сложных слов endo-, sise-, sisemine; эндо-паразит sisenugiline, endoparasiit, siseparasiit
юниор 1 С м. од. juunior, noorem; чемпион юниоров sport juunioride meister, noortemeister, сборная юниоров noortekoondis
