[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 65 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
аппетит 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
вдоволь Н kõnek. isu täis; (on) küllalt ~ külluses ~ küllaga; он наелся вдоволь ta sõi isu täis, там всего было вдоволь seal oli kõike külluses ~ küllalt ~ küllaga
влечение 115 С с. неод. kiindumus, tung, iha; чувствовать влечение к кому kellesse kiindunud olema, влечение к музыке muusikaarmastus, kiindumus muusikasse, половое влечение sugutung, влечение к работе tööhimu, -isu
всласть Н kõnek. isu täis, himu täis; наговорился всласть rääkis isu ~ himu täis
досыта, досыта Н isu ~ himu täis, küllalt; наесться досыта kõhtu täis sööma, isu täis sööma, мы нагулялись досыта kõndisime, et küllalt sai
дразнить 305a Г несов. кого-что, кем-чем õrritama, nokkima, kiusama, narri(ta)ma; ergutama, õhutama; дразнить собаку koera õrritama, дразнить одноклассника klassikaaslast kiusama ~ narritama, дразнить аппетит isu äratama ~ ergutama
есть I 359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; есть с аппетитом isukalt ~ (hea) isuga sööma, есть за двоих kahe mehe eest sööma, есть до отвала isu täis ~ end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale ~ paneb silmad kipitama ~ sööb silmi;
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
◊ есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda; даром хлеб есть muidusööja olema; есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma
зверский 129 П
‣ looma-;
‣ ülek. loomalik, metsik, elajalik, julm; зверский вид metsik ilme, elajailme, зверское убийство metsik ~ elajalik mõrv, зверское выражение metsik ~ julm näoilme, зверский аппетит kõnek. hundiisu, metsik ~ kohutav isu
‣ looma-;
‣ ülek. loomalik, metsik, elajalik, julm; зверский вид metsik ilme, elajailme, зверское убийство metsik ~ elajalik mõrv, зверское выражение metsik ~ julm näoilme, зверский аппетит kõnek. hundiisu, metsik ~ kohutav isu
малейший 124 превосх. ст. П малый pisim, kõige pisem, vähim, kõige väiksem; не забуду ни малейшей подробности ma ei unusta pisimatki üksikasja, он не имеет ни малейшего желания делать это tal pole vähimatki tahtmist ~ isu seda teha, он не имеет ни малейшего понятия о чём tal pole udust ~ õrna aimugi, ta ei taipa kõige vähematki millest
на- приставка väljendab
‣ suunda, suundumust, paigutust: peale, -le, üle, otsa, ette, kallale; накинуть peale ~ üle viskama, набежать peale ~ otsa jooksma, наехать peale ~ otsa sõitma, надеть selga panema;
‣ kuhjumist, täitumist, koondumist: täis, kokku, hulgaliselt, hulgaviisi, hulgakaupa, hulganisti, küllalt, palju; накачать täis pumpama, накупить kokku ostma, наехать kokku tulema ~ sõitma, наобещать palju lubama;
‣ tegevuse tulemust: ära, täis jt.; напудрить (ära) puuderdama, наследить jälgi täis ajama ~ tegema;
‣ (ся -verbide puhul) küllastumust: нагуляться küllalt jalutama, начитаться küllalt ~ isu täis lugema
‣ suunda, suundumust, paigutust: peale, -le, üle, otsa, ette, kallale; накинуть peale ~ üle viskama, набежать peale ~ otsa jooksma, наехать peale ~ otsa sõitma, надеть selga panema;
‣ kuhjumist, täitumist, koondumist: täis, kokku, hulgaliselt, hulgaviisi, hulgakaupa, hulganisti, küllalt, palju; накачать täis pumpama, накупить kokku ostma, наехать kokku tulema ~ sõitma, наобещать palju lubama;
‣ tegevuse tulemust: ära, täis jt.; напудрить (ära) puuderdama, наследить jälgi täis ajama ~ tegema;
‣ (ся -verbide puhul) küllastumust: нагуляться küllalt jalutama, начитаться küllalt ~ isu täis lugema
набаловаться 172 Г сов.
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis ~ himu otsa vallatama ~ vallatlema ~ hullama, küllalt vallatust ~ koerust tegema;
‣ madalk. hellikuks minema; võrukaelaks ~ ülekäte minema
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis ~ himu otsa vallatama ~ vallatlema ~ hullama, küllalt vallatust ~ koerust tegema;
‣ madalk. hellikuks minema; võrukaelaks ~ ülekäte minema
набродиться 313 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis ~ väsimuseni lonkima ~ luusima ~ hulkuma ~ uitama, hulkumisest väsima
наговориться 285 Г сов. → несов. наговариваться с кем, без доп. kõnek. küllalt ~ isu täis rääkima, küllalt juttu ajama; они не могут наговориться nad ei jõua kuidagi ~ kunagi oma jutte räägitud
накататься 165 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis sõitma; накататься на коньках isu täis uisutama, накататься с гор isu täis kelgutama, liugu laskma, et küllalt saab
накачаться 165 Г сов.
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis kiikuma;
‣ несов. накачиваться ülek. madalk. end täis kaanima ~ pumpama, end purju jooma
‣ kõnek. küllalt ~ isu täis kiikuma;
‣ несов. накачиваться ülek. madalk. end täis kaanima ~ pumpama, end purju jooma
накружиться 311, буд. вр. также 287 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
накуролесить 273b Г сов. madalk. küllalt ~ piisavalt ~ isu täis vembutama, palju ~ küllalt pahandust ~ tempe tegema
накушаться 164 Г сов. чего, без доп. van., kõnek. kõhtu täis sööma, end küllaseks sööma; van., kõnek. nalj. (kohvist v. teest) isu täis jooma
налакомиться 279 (повел. накл. налакомись и налакомься, налакомьтесь) Г сов. чем, без доп. kõnek. küllalt maiustama ~ maiustusi sööma; налакомиться конфетами kompvekkidest küllastuma ~ isu täis sööma
нализаться 198 Г сов.
‣ чего kõnek. isu täis lakkuma ~ noolima ~ limpsima; нализаться варенья moosi küllastuseni limpsima;
‣ несов. нализываться vulg. end täis lakkuma ~ kaanima ~ purju jooma
‣ чего kõnek. isu täis lakkuma ~ noolima ~ limpsima; нализаться варенья moosi küllastuseni limpsima;
‣ несов. нализываться vulg. end täis lakkuma ~ kaanima ~ purju jooma
напариться 269 Г сов. → несов. напариваться kõnek. end tublisti vihtlema ~ kuumutama ~ hautama, küllalt ~ isu täis vihtlema
напиться 326 (прош. вр. напилось и напилось, напились и напились) Г сов. → несов. напиваться
‣ чего, без доп. isu täis jooma, janu kustutama;
‣ end purju jooma
‣ чего, без доп. isu täis jooma, janu kustutama;
‣ end purju jooma
наплескаться 209, 166 Г сов. kõnek.
‣ küllalt ~ isu täis sulistama ~ solistama ~ lobistama;
‣ несов. наплёскиваться куда (mingil hulgal) maha loksuma
‣ küllalt ~ isu täis sulistama ~ solistama ~ lobistama;
‣ несов. наплёскиваться куда (mingil hulgal) maha loksuma
напрыгаться 164 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis hüppama ~ hüplema ~ kergutama ~ kepslema ~ kepsu lööma
насосаться 214 Г сов. → несов. насасываться
‣ чего, без доп. küllalt ~ isu täis imema; комар насосался крови sääsk on end verd täis imenud;
‣ ülek. madalk. halv. end täis kaanima
‣ чего, без доп. küllalt ~ isu täis imema; комар насосался крови sääsk on end verd täis imenud;
‣ ülek. madalk. halv. end täis kaanima
наспаться 185 (прош. вр. наспалось и наспалось, наспались и наспались) Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis magama; наспаться за дорогу tee peal (sõites) ~ teel olles isu otsa ~ und ära magama, teel küllalt magada saama
насытиться 275 Г сов. → несов. насыщаться
‣ kõhtu ~ isu täis sööma;
‣ (без 1 и 2 л.) чем, без доп. ülek. küllastuma; rahulduma; земля насытилась влагой maa on niiskusest läbi imbunud ~ märg ~ küllastunud, любопытство его насытилось ta uudishimu on täielikult rahuldatud
‣ kõhtu ~ isu täis sööma;
‣ (без 1 и 2 л.) чем, без доп. ülek. küllastuma; rahulduma; земля насытилась влагой maa on niiskusest läbi imbunud ~ märg ~ küllastunud, любопытство его насытилось ta uudishimu on täielikult rahuldatud
натешиться 271 Г сов. kõnek.
‣ без доп., кем-чем isu täis lõbutsema, end küllalt lõbustama, (oma) meelt lahutama;
‣ над кем-чем küllalt naerma ~ irvitama kelle üle ~ mõnitama keda
‣ без доп., кем-чем isu täis lõbutsema, end küllalt lõbustama, (oma) meelt lahutama;
‣ над кем-чем küllalt naerma ~ irvitama kelle üle ~ mõnitama keda
начитаться 165 Г сов. чего, чем, без доп. küllalt ~ isu täis lugema; я начитался стихов olen küllastumiseni ~ palju luulet(usi) lugenud, я не мог начитаться «Фаустом» ma ei väsinud «Fausti» lugemast, võisin «Fausti» ikka ja jälle lugeda
неохота 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ vastumeelsus, tahtepuudus; с неохотой vastu tahtmist, vastumeelselt;
‣ предик. кому, с инф. kõnek. pole tahtmist ~ isu; ему неохота что делать tal pole tahtmist mida teha, мне неохота с ним говорить mul pole tahtmist temaga rääkida
‣ vastumeelsus, tahtepuudus; с неохотой vastu tahtmist, vastumeelselt;
‣ предик. кому, с инф. kõnek. pole tahtmist ~ isu; ему неохота что делать tal pole tahtmist mida teha, мне неохота с ним говорить mul pole tahtmist temaga rääkida
отгуляться 254 Г сов. → несов. отгуливаться madalk.
‣ karjamaal kosuma;
‣ (без несов.) isu täis pidutsema, volilt lulli lööma
‣ karjamaal kosuma;
‣ (без несов.) isu täis pidutsema, volilt lulli lööma
отпасть 356b Г сов. → несов. отпадать
‣ maha ~ alla langema ~ kukkuma, küljest ära tulema, pudenema; штукатурка отпала krohv on maha kukkunud ~ varisenud;
‣ ülek. (ära) kaduma, ära langema (kõnek.); у меня отпала охота делать что mul kadus isu teha mida, отпало желание ехать reisisoov on kadunud, обвинение отпало süüdistus langes ära, необходимость отпала vajadus langes ära, сомнения отпали kahtlustused hajusid;
‣ от кого-чего van. lahku lööma; отпасть от организации organisatsioonist lahku lööma
‣ maha ~ alla langema ~ kukkuma, küljest ära tulema, pudenema; штукатурка отпала krohv on maha kukkunud ~ varisenud;
‣ ülek. (ära) kaduma, ära langema (kõnek.); у меня отпала охота делать что mul kadus isu teha mida, отпало желание ехать reisisoov on kadunud, обвинение отпало süüdistus langes ära, необходимость отпала vajadus langes ära, сомнения отпали kahtlustused hajusid;
‣ от кого-чего van. lahku lööma; отпасть от организации organisatsioonist lahku lööma
отсутствовать 171b Г несов. где puuduma, ära olema, mitte kohal olema; отсутствовать на лекции loengult puuduma, отсутствовать по болезни haiguse tõttu puuduma, отсутствует аппетит ei ole isu
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
приятный 126 П (кр. ф. приятен, приятна, приятно, приятны) meeldiv, mõnus, kena; приятная новость meeldiv ~ rõõmustav uudis, приятный запах meeldiv ~ mõnus lõhn, приятная внешность meeldiv välimus, приятная встреча meeldiv kohtumine, приятная погода kena ilm, приятного аппетита jätku leiba ~ leivale, head isu
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
раздражить 287a Г сов. → несов. раздражать кого-что, чем
‣ ärritama, närviliseks tegema, närvi ajama, irriteerima; раздражить глаз silma ärritama, раздражить рану haava ärritama, раздражить неуместными шутками kohatute naljadega ärritama;
‣ kõnek. erutama, äratama; раздражить аппетит isu äratama
‣ ärritama, närviliseks tegema, närvi ajama, irriteerima; раздражить глаз silma ärritama, раздражить рану haava ärritama, раздражить неуместными шутками kohatute naljadega ärritama;
‣ kõnek. erutama, äratama; раздражить аппетит isu äratama
разлакомить 279 (повел. накл. ед. ч. разлакоми и разлакомь, мн. ч. разлакомьте) Г сов. кого, чем kõnek.
‣ isu tekitama, maiustama ~ maiustamisele ahvatlema;
‣ ülek. ahvatlema, ahvatama, isu ~ himu äratama
‣ isu tekitama, maiustama ~ maiustamisele ahvatlema;
‣ ülek. ahvatlema, ahvatama, isu ~ himu äratama
разохотить 274a Г сов. кого-что, к чему, на что kõnek. kanget isu ~ himu ~ tahtmist äratama ~ tegema, ihkama ~ himustama panema
разохотиться 274 Г сов. к чему, на что kõnek. kanget isu ~ himu ~ tahtmist tundma hakkama, (aina) ihkama ~ himustama ~ tahtma hakkama; она разохотилась на чай tal tuli kange tahtmine ~ himu teed juua, tal tuli kange teeisu
разыграться 165 Г сов. → несов. разыгрываться
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
ублаготворить 285a Г сов. → несов. ублаготворять кого-что, чем van. kellele meelehead tegema, kelle meele järele ~ kelle tahtmist tegema, mida rahuldama; ублаготворить чей аппетит ülek. kelle isu rahuldama
чудовищный 126 П (кр. ф. чудовищен, чудовищна, чудовищно, чудовищны) koletislik (ka ülek.), monstrumlik, peletislik, röögatu, päratu, koletu, õudne, kohutav, kole, hirmus, hirmuäratav; чудовищный зверь koletislik loom, чудовищное преступление koletu ~ jubetu ~ hirmus kuritegu, чудовищный аппетит kõnek. koletu ~ hirmus isu, чудовищная скорость päratu kiirus, чудовищный беспорядок hirmus korralagedus, чудовищная нищета hirmus vaesus
