?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
ворчун 2 С м.
од.
kõnek.
toriseja, poriseja, uriseja
гудеть 232 Г несов.
undama, huilgama, puhuma; kumisema; sumisema; surisema; ветер гудит в трубе tuul undab ~ laulab korstnas, фабричные гудки гудят vabrikuviled puhuvad ~ undavad, шмель гудит kumalane sumiseb, руки гудят от усталости käed surisevad väsimusest
зазвенеть 231b Г сов.
‣ от чего, без доп.
helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл.
kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
захрустеть 235 Г сов.
ragisema ~ (k)rudisema ~ krõmpsuma ~ prõksuma ~ kidisema ~ ragistama ~ krõmpsutama hakkama; снег захрустел под ногами lumi hakkas jalge all krudisema, суставы захрустели liigesed hakkasid ragisema, сухари захрустели под зубами kuivikud krõbisesid hamba all, песок захрустел на зубах liiv krigises hammaste vahel
зашуметь 236 Г сов.
‣ kohama ~ kohisema ~ mühama ~ mühisema ~ kahisema ~ kumisema hakkama; чем kahistama hakkama; деревья зашумели puud hakkasid kohisema, самовар зашумел samovar hakkas kahisema, в голове зашумело pea hakkas kumisema;
‣ на кого, о чём, без доп. madalk. kisa ~ kära tõstma, lärmi lööma hakkama; häält tõstma kelle peale, tõrelema, pragama kellega
кишеть 232b Г несов.
без доп.
, кем-чем sagima, kihama; kubisema; базар кишел людьми turul sagis rahvast, река кишит рыбой jõgi kubiseb kaladest;
◊ кишмя кишеть kubisema, kibisema-kubisema, kihama
кишмя Н väljendis кишмя кишеть kõnek. kubisema, kibisema-kubisema, kihama
отдавать Г несов.
‣ 219a сов.
отдать;
‣ 219b чем kõnek. lõhnama mille järele; бочка отдаёт рыбой tünn lõhnab kala järele, tünnil on kalalõhn juures, это отдаёт стариной ülek. selles on mineviku hõngu;
‣ 219b vastu kajama ~ kõmisema ~ kumisema
ошарашить 271a Г сов.
→ несов.
ошарашивать кого-что, чем‣ kõnek.
pahviks lööma, keeletuks tegema, jahmatama panema; ошарашить новостью uudisega pahviks lööma ~ jahmatama, ошарашить вопросом küsimusega rabama;
‣ madalk. virutama, äigama, lajatama; ошарашить палкой kepiga äigama
похрустеть 235 Г сов.
‣ чем, без доп.
(mõnda aega) ragistama ~ krõmpsutama ~ krõbistama;
‣ (veidi) ragisema ~ krigisema ~ krudisema ~ rudisema
похрустывать 168b Г несов.
‣ чем (aeg-ajalt, vaikselt) ragistama ~ krõmpsutama;
‣ (aeg-ajalt, vaikselt) krõmpsuma ~ krigisema ~ ragisema ~ krudisema ~ rudisema
прогудеть 232b Г сов.
‣ vilet andma; unnates mööduma; на реке прогудел последний гудок jõel vaibus viimane laevavile;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. madala ~ kumiseva häälega ~ rinnahäälega ütlema;
‣ (määratud aja jooksul) vilet andma, vilistama (näit. vabrikuvile kohta), undama; фабричные гудки прогудели четверть часа vabrikuviled undasid ~ üürgasid veerand tundi
прожужжать 180 Г сов.
‣ suminaga mööda lendama;
‣ (teatud aeg) sumisema;
◊ прожужжать уши кому kõnek. kelle kõrvu millega kumisema ~ huugama ~ pilli ajama panema, keda oma jutuga ära tüütama
прокричать 180 Г сов.
‣ что, без доп.
hüüdma, karjuma, kisendama; ему прокричали «ура» talle hüüti ~ karjuti «hurraa», уже прокричали первые петухи esimene kukelaul on juba möödas, esimesed kuked olid juba laulnud;
‣ о чём ülek. kõnek. pasundama, laialt kuulutama; газеты прокричали о приезде знаменитости lehed pasundasid laialt kuulsuse tulekust;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) karjuma ~ kisendama;
◊ прокричать уши кому о чём kõnek. (teatud jutu v. uudisega) kõrvu huugama ~ kumisema ~ pilli lööma panema kellel, ära tüütama keda
прошуметь 236 Г сов.
‣ müra ~ kära ~ mürinat ~ mühinat tegema; mürinal ~ mühisedes mööduma; по дороге прошумела машина auto sõitis mürinal mööda, над головой прошумела ласточка pääsuke vuhises pea kohal üle;
‣ чем, без доп. ülek. kõnek. kõmu tekitama;
‣ (teatud aeg v. ajani) mürisema ~ mühisema ~ käratsema ~ kära ~ müra tegema;
◊ прошуметь уши кому kõnek. kelle kõrvu millega huugama ~ kumisema ~ pilli ajama panema, keda oma jutuga ära tüütama
скрипеть 238 Г несов.
‣ чем, без доп.
kriuksuma, kriiksuma, krigisema, rigisema, kirisema, krudisema, krabisema, kribisema, kägisema, kääksuma, krääksuma, nagisema, kriuksutama, kriiksutama, krigistama, rigistama, kiristama, krudistama, krabistama, kribistama, kääksutama, krääksutama, nagistama; скрипеть пером sulega ~ sulge krabistama, скрипеть зубами hambaid kiristama, дверь скрипит uks kriuksub ~ kääksub, колёса телеги скрипят vankrirattad kriiksuvad, снег скрипит lumi krudiseb, пол скрипит põrand nagiseb;
‣ ülek. kõnek. hingitsema
тело 96 С с.
неод.
keha (ka füüs.
, anat.
, mat.
); surnukeha; ihu; kere (ka tehn.
), korpus; газообразное тело gaasiline keha, жидкое тело vedel keha, твёрдое тело tahke keha, небесное тело taevakeha, инородное тело võõrkeha (ka ülek.
), тело плода, плодовое тело viljakeha, части тела kehaosad, загорелое тело päevitunud ~ pruun ihu, тело накала el.
hõõgkeha, hõõglambi valguskeha, алгебраическое тело mat.
algebraline mittekommutatiivne korpus, жировое тело anat.
rasvkeha, тело грудины anat.
rinnakukeha, тело клапана tehn.
klapikere, тело поршня tehn.
kolvikere, промежуточное тело mas.
vahedetail, vahetükk, vahek, тело шатуна mas.
kepsusäär, дрожать всем телом üle keha ~ kogu kehast ~ üleni värisema ~ judisema;
◊ входить ~ войти в тело kõnek.
kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek.
kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek.
(kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek.
vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek.
kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek.
eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
трепетать 203b Г несов.
‣ без доп.
, от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.
), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
трепетаться 203 Г несов.
kõnek.
‣ värisema, judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema;
‣ visklema, siplema
урчать 180 Г несов.
‣ urisema, kurisema, korisema; собака урчит koer uriseb, мотор урчит mootor uriseb ~ põriseb ~ turtsub, урчит в животе kõht koriseb;
‣ kõnek. porisema, jorisema, jõrisema
хрипун 2 С м.
од.
kõnek.
kähiseja, rägiseja, kähinal rääkija, kähiseva ~ rämeda häälega mees
хрустеть 235 Г несов.
‣ krudisema, rudisema, ragisema, krigisema, rigisema, krabisema, naksuma; снег хрустит lumi krudiseb ~ rudiseb, песок хрустит на зубах liiv krigiseb hammaste all ~ suus;
‣ чем krõmpsutama, krõmpsudes sööma, naksutama; krabistama; аппетитно хрустеть огурцом isukalt kurki krõmpsutama, хрустеть пальцами sõrmeluid naksutama ~ nagistama, хрустеть зубами hambaid krigistama, хрустеть бумагой paberiga ~ paberit krabistama
шипун 2 С м.
од.
‣ kõnek.
sisiseja, sisistaja (ka ülek.
), kähiseja;
‣ zool. kühmnokk-luik (Cygnus olor)