[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 129 artiklit
безопасность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ohutus, julgeolek, turvalisus; техника безопасности ohutustehnika, безопасность дорожного движения liiklusohutus, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, быть в безопасности väljaspool (häda)ohtu olema, обеспечить безопасность julgeolekut ~ ohutust tagama, turva ~ turvet pakkuma
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
велеть 231b Г сов. и несов. кому с инф., с союзом чтобы
‣ käskima, kõnek. paluma (midagi teha); он велел прийти через час ta käskis tulla tunni aja pärast, он велел, чтобы к утру всё было кончено ta käskis kõik hommikuks lõpetada, он велел кланяться ta palus (sind, teid) tervitada;
‣ с отрицанием mitte lubama, keelama; долг мне не велит молчать об этом kohus keelab mul sellest vaikida ~ käsib mul sellest kõnelda
‣ käskima, kõnek. paluma (midagi teha); он велел прийти через час ta käskis tulla tunni aja pärast, он велел, чтобы к утру всё было кончено ta käskis kõik hommikuks lõpetada, он велел кланяться ta palus (sind, teid) tervitada;
‣ с отрицанием mitte lubama, keelama; долг мне не велит молчать об этом kohus keelab mul sellest vaikida ~ käsib mul sellest kõnelda
взаимно Н vastastikku; взаимно интересовать кого kellele ühist huvi pakkuma
взаимный 126 П (кр. ф. взаимен, взаимна, взаимно, взаимны) vastastikune; взаимное доверие vastastikune usaldus, взаимная помощь vastastikune abi, представлять взаимный интерес ühist huvi pakkuma
взмолиться 305 Г сов. без доп., о чём, (к) кому-чему anuma ~ paluma hakkama mida, kellelt-millelt; он взмолился о помощи ta hakkas härdalt abi paluma
возможность 90 С ж. неод.
‣ võimalus, võimalikkus; упущенная возможность möödalastud võimalus, он имеет возможность помочь мне tal on võimalik ~ ta saab (küll) mind aidata, лишить возможности кого võimalust kellelt võtma, упустить возможность võimalust käest laskma, дать ~ предоставить возможность võimalust pakkuma ~ andma, võimaldama, мне представилась возможность поехать на юг mul avanes võimalus lõunasse sõita, по возможности, по мере возможности võimalust mööda, võimaluse korral, при первой возможности esimesel võimalusel;
‣ возможности мн. ч. võimalused; võimed; производственные возможности tootmisvõimalused, он располагает большими возможностями tal on suured ~ head võimalused käes
‣ võimalus, võimalikkus; упущенная возможность möödalastud võimalus, он имеет возможность помочь мне tal on võimalik ~ ta saab (küll) mind aidata, лишить возможности кого võimalust kellelt võtma, упустить возможность võimalust käest laskma, дать ~ предоставить возможность võimalust pakkuma ~ andma, võimaldama, мне представилась возможность поехать на юг mul avanes võimalus lõunasse sõita, по возможности, по мере возможности võimalust mööda, võimaluse korral, при первой возможности esimesel võimalusel;
‣ возможности мн. ч. võimalused; võimed; производственные возможности tootmisvõimalused, он располагает большими возможностями tal on suured ~ head võimalused käes
вызваться 215* Г сов. → несов. вызываться ennast (midagi tegema) pakkuma, (vabatahtlikult) nõus olema; он вызвался помогать кому ta pakkus oma abi kellele, вызваться в разведку vabatahtlikult luurele minema
вымаливать 168a Г несов. → сов. вымолить что, чего anuma, (tungivalt) paluma, nuruma; вымаливать прощение andestust paluma, andeksandmist paluma ~ anuma
гостиная 126 С ж. неод.
‣ võõrastetuba; пригласить в гостиную võõrastetuppa paluma;
‣ võõrastetoamööbel; продаётся гостиная красного дерева (on) müüa mahagonist võõrastetoamööbel
‣ võõrastetuba; пригласить в гостиную võõrastetuppa paluma;
‣ võõrastetoamööbel; продаётся гостиная красного дерева (on) müüa mahagonist võõrastetoamööbel
гром 5 С м. неод.
‣ kõu, müristamine; van. kõnek. välk, pikne; гром гремит müristab, раскаты грома kõuemürin, kõuekõmin, грянул гром kõu kärgatas;
‣ mürin, kolin, kõmin; в громе войны sõjakäras, гром барабанов trummipõrin, гром аплодисментов kiiduavaldustorm, aplausitorm;
◊ как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; метать громы и молнии kärkima ja paukuma
‣ kõu, müristamine; van. kõnek. välk, pikne; гром гремит müristab, раскаты грома kõuemürin, kõuekõmin, грянул гром kõu kärgatas;
‣ mürin, kolin, kõmin; в громе войны sõjakäras, гром барабанов trummipõrin, гром аплодисментов kiiduavaldustorm, aplausitorm;
◊ как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; метать громы и молнии kärkima ja paukuma
доставить 278a Г сов. → несов. доставлять
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
жалобно Н kaeblikult, haledalt; жалобно стонать kaeblikult oigama, жалобно просить haledalt paluma
забухать 164b Г сов. чем, по чему, без доп. kõnek. põmmutama ~ kõmmutama ~ kõmistama ~ kõmisema ~ paukuma ~ mürtsuma hakkama; забухать топором kirvega kõmmutama hakkama, пушки забухали kahurid hakkasid mürisema ~ kõmisema
заговариваться 168 Г несов. → сов. заговориться
‣ с кем, без доп. jutuhoogu sattuma; kõnek. liigset kõnelema, (jutus) üle pakkuma; заговариваться допоздна hilise tunnini jutuhoos olema;
‣ (без сов.) kõnek. segast juttu ajama, seosetult kõnelema; jutuga segi minema; говори, да не заговаривайся ära oma jutuga liiale ~ metsa ~ rappa mine;
‣ страд. к заговаривать II
‣ с кем, без доп. jutuhoogu sattuma; kõnek. liigset kõnelema, (jutus) üle pakkuma; заговариваться допоздна hilise tunnini jutuhoos olema;
‣ (без сов.) kõnek. segast juttu ajama, seosetult kõnelema; jutuga segi minema; говори, да не заговаривайся ära oma jutuga liiale ~ metsa ~ rappa mine;
‣ страд. к заговаривать II
загрубеть 229b Г сов.
‣ от чего, без доп. karedaks ~ krobeliseks minema, karestuma, krobestuma, parkuma; paatuma, paakuma; руки загрубели от работы käed läksid tööst krobeliseks;
‣ ülek. kalgiks ~ südametuks minema, kalgistuma, kalestuma; он загрубел в одиночестве ta on üksinduses kalestunud; vrd. грубеть
‣ от чего, без доп. karedaks ~ krobeliseks minema, karestuma, krobestuma, parkuma; paatuma, paakuma; руки загрубели от работы käed läksid tööst krobeliseks;
‣ ülek. kalgiks ~ südametuks minema, kalgistuma, kalestuma; он загрубел в одиночестве ta on üksinduses kalestunud; vrd. грубеть
закусить I Г сов. → несов. закусывать
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
замолить 305a Г сов. → несов. замаливать что van., iroon. (palvetamisega) andeks paluma; замолить грехи patte andeks paluma
заноситься I 319 Г несов. → сов. занестись I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
запечься 378 Г сов. → несов. запекаться
‣ küpseks saama, (küpsedes) pruunistuma;
‣ ära kuivama, paakuma; pahtuma, hüübima; запёкшиеся губы kuivanud (ja lõhenenud) huuled, запёкшаяся кровь pahtunud ~ hüübinud veri
‣ küpseks saama, (küpsedes) pruunistuma;
‣ ära kuivama, paakuma; pahtuma, hüübima; запёкшиеся губы kuivanud (ja lõhenenud) huuled, запёкшаяся кровь pahtunud ~ hüübinud veri
захлопать 164b Г сов. kõnek. paukuma ~ plaksuma hakkama; чем, во что, без доп. paugutama ~ plaksutama hakkama; захлопали выстрелы paugud plaksatasid ~ käisid, захлопать бичом piitsa plaksutama hakkama, захлопать в ладоши käsi plaksutama (hakkama), птица захлопала крыльями lind plagistas tiibu, захлопать дверью ust paugutama hakkama;
◊ захлопать глазами suuri silmi tegema, ammuli sui vahtima jääma
◊ захлопать глазами suuri silmi tegema, ammuli sui vahtima jääma
извинение 115 С с. неод. vabandus, vabandamine; принять чьи извинения vabandama keda, andeks andma kellele, просить извинения vabandust ~ andestust ~ andeks paluma, это служит мне извинением see vabandab mind, see on mulle vabanduseks
извиниться 285 Г сов. → несов. извиняться перед кем-чем, за что, без доп. vabandust paluma, andestust ~ andeks paluma; извиниться за опоздание hilinemise pärast vabandust paluma, извиниться чем van. vabandama end millega
излишествовать 171b Г несов. в чём liter. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; излишествовать в еде söögiga liialdama
интересовать 172a Г несов. кого huvitama, huvi pakkuma; его интересует техника teda huvitab tehnika, tehnika pakub talle huvi, ta huvitub tehnikast
испросить 319a Г сов. → несов. испрашивать что, у кого van. küsima, paluma, (välja) nõutama, (palumise v. küsimisega) saama; испросив разрешение olles loa saanud, не испросив разрешения luba küsimata
кланяться 253 Г несов.
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
‣ кому, с кем, без доп. kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama, terviseid saatma; артист вышел кланяться näitleja tuli kummardust tegema, кланяться в пояс sügavalt kummardama, кланяться в ноги кому maani kummardama, кланяйтесь ему от меня tervitage teda minu poolt, он тебе кланяется ta saadab sulle tervisi ~ palub sind tervitada;
‣ кому, перед кем ülek. kõnek. alandlikult paluma, end alandama;
‣ кому чем van. meelehead viima ~ tooma; vrd. поклониться
метать I 210 Г несов.
‣ что, чем, в кого viskama, heitma, pilduma (ka ülek.), loopima; метать копьё sport oda viskama, метать гранату sport granaati viskama, метать жребий liisku heitma, метать взоры (kiireid) pilke heitma, метать молнии välke pilduma, глаза мечут искры silmad pilluvad sädemeid, ветер метал жёлтые листья tuul pillutas kollaseid lehti, метать пар van. kesa kündma;
‣ что, чем hanguma, (heina vm.) kokku panema; метать стог kuhja tegema;
‣ кого-что poegi tooma; зайчихи мечут зайчат несколько раз в год jänesed poegivad mitu korda aastas, метать икру kudema;
◊ метать бисер перед свиньями kõnek. pärleid sigade ette viskama ~ heitma; метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. kärkima ja paukuma, tuld ja tõrva pilduma ~ sülitama; рвать и метать kõnek. (vihahoos) märatsema, raevutsema; vrd. сметать III
‣ что, чем, в кого viskama, heitma, pilduma (ka ülek.), loopima; метать копьё sport oda viskama, метать гранату sport granaati viskama, метать жребий liisku heitma, метать взоры (kiireid) pilke heitma, метать молнии välke pilduma, глаза мечут искры silmad pilluvad sädemeid, ветер метал жёлтые листья tuul pillutas kollaseid lehti, метать пар van. kesa kündma;
‣ что, чем hanguma, (heina vm.) kokku panema; метать стог kuhja tegema;
‣ кого-что poegi tooma; зайчихи мечут зайчат несколько раз в год jänesed poegivad mitu korda aastas, метать икру kudema;
◊ метать бисер перед свиньями kõnek. pärleid sigade ette viskama ~ heitma; метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. kärkima ja paukuma, tuld ja tõrva pilduma ~ sülitama; рвать и метать kõnek. (vihahoos) märatsema, raevutsema; vrd. сметать III
милостыня 62 С ж. неод. (без мн. ч.) almus, armuand, armupaluke; подать милостыню almust ~ armuandi andma, просить милостыню almust paluma, kerjama
милость 90 С ж. неод. arm; heategu; soosing; van. armuand; из милости armust, по милости кого tänu kellele, kelle tõttu ~ pärast, божьей милостью van. jumala armust, просить милости armu paluma, быть в милости у кого kelle (juures) soosingus olema, оказать ~ делать милость heategu ~ head tegema, входить в милость к кому van. kelle armualuseks saama, kelle soosingusse sattuma, заслужить ~ снискать себе милость (у) кого van. kelle soosingut pälvima, kelle poolehoidu võitma;
◊ сделайте милость olge nii lahke ~ kena; скажи ~ скажите на милость iroon. kujutle(ge) vaid, mõelda vaid; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость maha rahunema; taas armulikuks muutuma; сдаваться ~ сдаться на милость победителя tingimusteta alistuma ~ alla andma; милости просим ~ прошу palume, palun, olge lahke(d)
◊ сделайте милость olge nii lahke ~ kena; скажи ~ скажите на милость iroon. kujutle(ge) vaid, mõelda vaid; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость maha rahunema; taas armulikuks muutuma; сдаваться ~ сдаться на милость победителя tingimusteta alistuma ~ alla andma; милости просим ~ прошу palume, palun, olge lahke(d)
молить 305a Г несов. кого-что, о чём kõrgst. anuma, (tungivalt) paluma; молить о пощаде halastust paluma, молить о помощи abi paluma, молить бога за кого kelle eest jumalat paluma, молить со слезами pisarsilmi(l) paluma
молиться 305 Г несов.
‣ кому-чему, на что, за кого-что, без доп. palvetama, jumalat paluma; молиться иконе ~ на икону pühapildi ees palvetama, молиться богу jumalat paluma, молиться за кого kelle eest (jumalat) paluma;
‣ ülek. кому-чему, kõnek. на кого-что jumaldama; молиться на сына poega jumaldama; vrd. помолиться
‣ кому-чему, на что, за кого-что, без доп. palvetama, jumalat paluma; молиться иконе ~ на икону pühapildi ees palvetama, молиться богу jumalat paluma, молиться за кого kelle eest (jumalat) paluma;
‣ ülek. кому-чему, kõnek. на кого-что jumaldama; молиться на сына poega jumaldama; vrd. помолиться
молния 89 С ж. неод.
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
напроситься 319 Г сов. → несов. напрашиваться 1. kõnek.
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
наслаждение 115 С с. неод. nauding, nautimine, mõnu; предаваться наслаждениям naudinguile anduma, nautima, слушать с наслаждением mõnuga kuulama, доставлять наслаждение mõnu pakkuma, какое наслаждение! milline õndsus ~ mõnu! испытать наслаждение творчеством loomisrõõmu tundma, наслаждение музыкой rõõm muusikast
настойчиво Н visalt, järjekindlalt, tungivalt; настойчиво просить visalt ~ tungivalt paluma, настойчиво звать кого tungivalt kutsuma keda
настоятельно Н visalt, tungivalt, järjekindlalt; настоятельно просить tungivalt paluma
об- приставка
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
обратиться 296 Г сов. → несов. обращаться
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
объяснение 115 С с. неод. selgitus, seletus, selgitamine, seletamine; (ebameeldiv) kõnelus; найти объяснение данного явления (sellele) nähtusele seletust leidma, объяснение слова sõnaseletus, объяснение урока tunniaine seletamine, потребовать объяснений от кого kellelt seletust ~ selgitust paluma ~ nõudma, иметь объяснение с кем kellega suhteid klaarima, объяснение в любви armuavaldus, armastuseavaldus
осаждать I 169a Г несов. → сов. осадить I
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
отвердеть 229b Г сов. → несов. отвердевать
‣ kõvaks ~ tahkeks minema, tahkuma, paatuma, paakuma; лава отвердела laava on tahkunud;
‣ ülek. kindlameelseks muutuma, karmistuma;
‣ lgv. velariseeruma;
‣ kristalliseeruma
‣ kõvaks ~ tahkeks minema, tahkuma, paatuma, paakuma; лава отвердела laava on tahkunud;
‣ ülek. kindlameelseks muutuma, karmistuma;
‣ lgv. velariseeruma;
‣ kristalliseeruma
отпроситься 319 Г сов. → несов. отпрашиваться у кого, без доп. end ära ~ vabaks küsima ~ paluma; minekuluba küsima ~ saama; отпроситься на два дня end kaheks päevaks ära küsima, kahte vaba päeva küsima, отпроситься домой kojuminekuluba küsima, kojuminekuks luba saama
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
переборщить 287b Г сов. → несов. перебарщивать без доп., в чём kõnek. liiale minema, üle pakkuma, üle soolama; переборщить в похвалах kiitmisega ~ kiitus(t)ega liiale minema ~ üle pakkuma
перегнуть 336a (страд. прич. прош. вр. перегнутый, кр. ф. перегнут, перегнутьа, перегнутьо, перегнутьы) Г сов. → несов. перегибать
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
переиграть 165a Г сов. → несов. переигрывать
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
перелицевать 175 Г сов. → несов. перелицовывать что
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
пересадить 313a Г сов. → несов. пересаживать
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
переспросить 319a Г сов. → несов. переспрашивать
‣ что, о чём, без доп. üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
‣ кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
‣ küsimust kordama
‣ что, о чём, без доп. üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
‣ кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
‣ küsimust kordama
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
подаяние 115 С с. неод. armuand, almus; жить подаяниями ~ подаянием armuannist ~ almustest elama, просить подаяния almust paluma
подбавка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (juurde)lisamine, lisandamine, juurdepanek;
‣ lisa; просить подбавки lisa ~ juurde paluma
‣ (без мн. ч.) (juurde)lisamine, lisandamine, juurdepanek;
‣ lisa; просить подбавки lisa ~ juurde paluma
поднести 365 Г сов. → несов. подносить
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
пододвинуть 334 Г сов. → несов. пододвигать кого-что, кому-чему, к кому-чему lähemale ~ juurde nihutama ~ lükkama; пододвинуть гостю стул külalisele tooli pakkuma
позабавить 278a Г сов. кого-что, чем (kergelt) lõbustama keda, kelle meelt lahutama; kellele (mõningat) lõbu pakkuma
поить 305a, наст. вр. также 284 Г несов. кого-что, чем jootma, juua andma (ka alkoholi kohta); поить кого малиной kellele vaarikateed juua andma, поить и кормить семью peret toitma, поить чаем teega kostitama, teed pakkuma; vrd. напоить
поклон 1 С м. неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
помилование 115 С с. неод.
‣ jur. armuandmine; подать просьбу о помиловании armuandmispalvet esitama, armu paluma;
‣ van. andeksandmine, halastus, arm, armuheitmine, halastamine; просить помилования ~ о помиловании halastust ~ armu paluma
‣ jur. armuandmine; подать просьбу о помиловании armuandmispalvet esitama, armu paluma;
‣ van. andeksandmine, halastus, arm, armuheitmine, halastamine; просить помилования ~ о помиловании halastust ~ armu paluma
помога 69 С ж. неод. (без мн. ч.) van. madalk. abi, avitamine (van.), tugi, toetus; просить помоги appi paluma ~ kutsuma
помолиться 305 Г сов. кому-чему, за кого-что, на что, о ком-чём, без доп. (mõnda aega) palvetama ~ jumalat paluma; помолиться богу jumalat paluma, palvetama, помолиться о здоровье близких jumalalt oma lähedastele tervist paluma; vrd. молиться
помощь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) abi; неотложная (медицинская) помощь med. vältimatu abi, первая (медицинская) помощь med. esmaabi, скорая помощь med. kiirabi, медицинская помощь arstiabi, юридическая помощь jur. juriidiline abi, õigusabi, техническая помощь tehnoabi, tehniline abi, с помощью ~ при помощи кого-чего kelle-mille abil ~ abiga, не в помощь кому kõnek. on asjatu, ei tule kasuks kellele, звать на помощь кого keda appi kutsuma, оказать помощь кому kellele abi osutama, abi andma, keda abistama, отказать кому в помощи keda abistamast keelduma, обойтись без посторонней помощи ilma kõrvalise abita ~ omal jõul toime tulema, обратиться за помощью к кому kellelt abi otsima, abi saamiseks kelle poole pöörduma, прийти на помощь кому kellele appi tulema, просить о помощи abi paluma, на помощь! appi!;
◊ бог помощь, бог на помощь ~ в помощь van. jõudu (tööle); протягивать ~ протянуть руку помощи кому (oma) abistavat kätt ulatama ~ sirutama kellele
◊ бог помощь, бог на помощь ~ в помощь van. jõudu (tööle); протягивать ~ протянуть руку помощи кому (oma) abistavat kätt ulatama ~ sirutama kellele
попросить 319a Г сов. кого-что, у кого, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф., без доп. paluma, kutsuma; попросить прощения andestust ~ andeks paluma, попросить разрешения luba küsima ~ paluma, попросить пощады halastust paluma, попросить слова sõna paluma, попросить гостей к столу külalisi lauda paluma ~ kutsuma, попросить за товарища sõbra eest kostma;
◊ попросить руки кого, чьей kelle kätt paluma; vrd. просить
◊ попросить руки кого, чьей kelle kätt paluma; vrd. просить
попроситься 319 Г сов. куда kõnek.
‣ luba paluma milleks; potile ~ välja paluma (laste ja loomade kohta); попроситься в отпуск puhkuselemineku luba paluma;
‣ end määrata paluma; попроситься в учителя end õpetajaks määrata paluma, endale õpetajakohta paluma, попроситься с другом в одну бригаду end sõbraga ühte ja samasse brigaadi määrata paluma; vrd. проситься
‣ luba paluma milleks; potile ~ välja paluma (laste ja loomade kohta); попроситься в отпуск puhkuselemineku luba paluma;
‣ end määrata paluma; попроситься в учителя end õpetajaks määrata paluma, endale õpetajakohta paluma, попроситься с другом в одну бригаду end sõbraga ühte ja samasse brigaadi määrata paluma; vrd. проситься
послать 196a Г сов. → несов. посылать кого-что, с инф., без доп. saatma, läkitama; послать телеграмму telegrammi saatma, послать деньги по почте postiga raha saatma, послать за врачом arsti järele saatma, послать учиться õppima saatma, послать мяч через сетку palli üle võrgu saatma ~ lennutama, послать воздушный поцелуй õhusuudlust saatma, послать привет tervitusi ~ tervisi saatma ~ läkitama, послать в эфир eetrisse andma;
◊ послать подальше кого madalk. seenele ~ kuu peale saatma keda; послать ко всем чертям кого-что madalk. kuradile saatma keda-mida; чем бог послал (угостить, покормить) van. (süüa andma v. pakkuma) mida majas parasjagu leidub
◊ послать подальше кого madalk. seenele ~ kuu peale saatma keda; послать ко всем чертям кого-что madalk. kuradile saatma keda-mida; чем бог послал (угостить, покормить) van. (süüa andma v. pakkuma) mida majas parasjagu leidub
посредничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) vahendamine, vahendus, vahetalitus (ka jur., maj.); при посредничестве кого kelle vahendusel, предлагать своё посредничество end vahetalitajaks pakkuma
посредство 94 С с. неод. (без мн. ч.) vahendamine, vahendus, vahetalitus; при посредстве ~ через посредство кого kelle abil ~ vahendusel, при посредстве ~ через посредство чего mille abil, без посредства кого kelle abita, обратиться к посредству кого keda vahekohtunikuks ~ vahetalitajaks võtma ~ paluma
потчевать 171a Г несов. кого-что, чем kõnek. kostitama (ka ülek.), võõrustama, (süüa-juua) pakkuma; потчевать гостей чаем külalistele teed pakkuma, потчевать кулаками rusikavõmmudega kostitama, rusikatega kolkima; vrd. попотчевать
похлопать Г сов.
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
похлопывать 168a Г несов. кого, чем, без доп. kõnek. (aeg-ajalt, veidi) paugutama ~ plaksutama ~ paukuma ~ plagisema; (kergelt) patsutama
пощада 51 С ж. неод. (без мн. ч.) halastus, arm, armuheitmine; просить пощады armu paluma, не давать пощады врагу vaenlasele mitte armu andma, карать без пощады halastamatult ~ armutult ~ julmalt karistama
предлагаться 169 Г несов.
‣ esitatama, ette pandama, pakutama; предлагается закончить собрание on ettepanek koosolek lõpetada;
‣ vulg. end pakkuma;
‣ страд. к предлагать
‣ esitatama, ette pandama, pakutama; предлагается закончить собрание on ettepanek koosolek lõpetada;
‣ vulg. end pakkuma;
‣ страд. к предлагать
предложить 311a Г сов. → несов. предлагать
‣ кому-чему, кого-что, с инф. (välja) pakkuma, ettepanekut tegema; предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks ~ auks, предложить ужин õhtusööki pakkuma, предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, предложить кого в председатели kõnek. ettepanekut tegema keda esimeheks valida;
‣ что esitama, andma; предложить вопрос küsimust esitama, предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama;
◊ предложить ~ предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma
‣ кому-чему, кого-что, с инф. (välja) pakkuma, ettepanekut tegema; предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks ~ auks, предложить ужин õhtusööki pakkuma, предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, предложить кого в председатели kõnek. ettepanekut tegema keda esimeheks valida;
‣ что esitama, andma; предложить вопрос küsimust esitama, предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama;
◊ предложить ~ предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma
представлять 255 Г несов. → сов. представить
‣ кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
‣ кого-что, кому-чему esitlema;
‣ кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
‣ что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
‣ (без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
‣ (без сов) кого-что esindama
‣ кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
‣ кого-что, кому-чему esitlema;
‣ кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
‣ что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
‣ (без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
‣ (без сов) кого-что esindama
пригласить 297a Г сов. → несов. приглашать кого-что, на что, с инф. kutsuma, paluma; пригласить в гости külla kutsuma, пригласить гостей külalisi kutsuma, пригласить на работу tööle kutsuma, пригласить на танец tantsule paluma, пригласить войти sisse paluma, пригласить зайти sisse kutsuma, sisse astuda paluma, пригласить к столу lauda paluma, пригласить на чашку чая teed jooma paluma, пригласить в няньки lapsehoidjaks paluma ~ võtma
призвать 215 Г сов. → несов. призывать
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
просить 319a Г несов.
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
проситься 319 Г сов.
‣ endale (luba) küsima ~ paluma; проситься в отпуск puhkuseluba ~ puhkust paluma, проситься на ночлег öömaja paluma, проситься на работу tööd küsima, проситься в учителя kõnek. õpetajakohta küsima, проситься (на горшок) potile küsima, ребёнок просится гулять laps palub luba õue ~ jalutama minna;
‣ ülek. kippuma; слово так и просится на язык sõna kipub vägisi keelele, этот пейзаж просится на картину see maastik kohe kipub lõuendile ~ sunnib pintslit haarama; vrd. попроситься
‣ endale (luba) küsima ~ paluma; проситься в отпуск puhkuseluba ~ puhkust paluma, проситься на ночлег öömaja paluma, проситься на работу tööd küsima, проситься в учителя kõnek. õpetajakohta küsima, проситься (на горшок) potile küsima, ребёнок просится гулять laps palub luba õue ~ jalutama minna;
‣ ülek. kippuma; слово так и просится на язык sõna kipub vägisi keelele, этот пейзаж просится на картину see maastik kohe kipub lõuendile ~ sunnib pintslit haarama; vrd. попроситься
прошение 115 С с. неод. van.
‣ (без мн. ч.) palumine;
‣ palvekiri, taotlus, palve; подать прошение palvet esitama, palvega esinema, paluma, прошение об отсрочке платежа maksetähtaja pikendamise taotlus
‣ (без мн. ч.) palumine;
‣ palvekiri, taotlus, palve; подать прошение palvet esitama, palvega esinema, paluma, прошение об отсрочке платежа maksetähtaja pikendamise taotlus
развлечь 378a Г сов. → несов. развлекать кого-что, чем meelt lahutama, lõbustama, ajaviidet pakkuma; развлечь публику publikut lõbustama, развлечь детей сказкой lapsi muinasjutuga lõbustama
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
садануть 336b Г сов. madalk.
‣ кому, чем sisse lööma ~ torkama, suskama; садануть ножом nuga sisse lööma;
‣ кого-что, чем, по чему äigama, virutama; садануть по спине võmmu selga andma;
‣ без доп. põrutama (püssi, kahuri vm. kohta); paukuma (käreda pakase kohta); садануть из винтовки püssist ~ püssiga põmakat tegema, (vint)püssi paugutama
‣ кому, чем sisse lööma ~ torkama, suskama; садануть ножом nuga sisse lööma;
‣ кого-что, чем, по чему äigama, virutama; садануть по спине võmmu selga andma;
‣ без доп. põrutama (püssi, kahuri vm. kohta); paukuma (käreda pakase kohta); садануть из винтовки püssist ~ püssiga põmakat tegema, (vint)püssi paugutama
сватать 164a Г несов.
‣ кого кому, кого за кого kosja sobitama, kosima, кого, кого у кого kätt paluma ; за него сватают вдову talle kositakse leske, teda tahetakse lesega paari panna, сватать дочь соседа naabri tütre kätt paluma;
‣ кого-что kõnek. humor. kupeldama, sokutama, soojalt soovitama, vägisi kaela määrima; vrd. посватать, сосватать
‣ кого кому, кого за кого kosja sobitama, kosima, кого, кого у кого kätt paluma ; за него сватают вдову talle kositakse leske, teda tahetakse lesega paari panna, сватать дочь соседа naabri tütre kätt paluma;
‣ кого-что kõnek. humor. kupeldama, sokutama, soojalt soovitama, vägisi kaela määrima; vrd. посватать, сосватать
сгустить 296a Г сов. → несов. сгущать что paksemaks ~ tihedamaks ~ sitkemaks ~ tihkemaks tegema, paksendama, tihendama, tihnama, sitkestama, tihkendama, tihkestama, tahkendama, kondenseerima, koondama; сгустить раствор lahust paksendama, ветер сгустил тучи tuul ajas pilved kokku;
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
сигарета 51 С ж. неод. sigaret; крепкие сигареты kanged sigaretid, сигареты с фильтром filtriga sigaretid, пачка сигарет pakk sigarette, sigaretipakk, предложить сигарету кому kellele suitsu ~ sigaretti pakkuma, окурок сигареты sigaretiots, sigaretikoni
слёзно Н kõnek. pisarsilmi(l); haledasti; слёзно просить pisarsilmi(l) paluma
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
смиренно Н iroon. vaguralt, vagusalt, vaikselt ja vagaselt, alandlikult, tasaselt, alistunult; смиренно просить alandlikult paluma
соваться 176 Г несов. → сов. сунуться
‣ kõnek. ronima, oma nina pistma ~ toppima, end toppima; tikkuma; соваться под ноги jalus keerlema ~ olema (ka ülek.), соваться во все дела igale poole oma nina toppima, соваться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, соваться со своими советами oma nõuandeid vägisi pakkuma, соваться вперёд ette tikkuma;
‣ (без сов.) madalk. sahmerdama, sagima;
◊ соваться ~ сунуться со своим носом куда, во что kõnek. oma nina igale poole toppima; соваться ~ сунуться в петлю silmusesse tikkuma
‣ kõnek. ronima, oma nina pistma ~ toppima, end toppima; tikkuma; соваться под ноги jalus keerlema ~ olema (ka ülek.), соваться во все дела igale poole oma nina toppima, соваться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, соваться со своими советами oma nõuandeid vägisi pakkuma, соваться вперёд ette tikkuma;
‣ (без сов.) madalk. sahmerdama, sagima;
◊ соваться ~ сунуться со своим носом куда, во что kõnek. oma nina igale poole toppima; соваться ~ сунуться в петлю silmusesse tikkuma
соперничать 168b Г несов. с кем-чем, в чём võistlema, reivlema, konkureerima (ka ülek.), konkurentsi pakkuma, reivik ~ rivaal olema; они соперничают между собой в знаниях nad püüavad teadmiste poolest teineteisest üle olla, соперничать на ринге poksiringis vastased olema, немногие реки могут соперничать по длине с сибирскими vähe on neid jõgesid, mis oma pikkuselt võivad ~ suudavad Siberi omadega võistelda
сосватать 164a Г сов.
‣ кого, кому, за кого kosja sobitama, kosima; кого, кого у кого kätt paluma;
‣ кого-что kõnek. humor. maha kupeldama, sokutama, soojalt soovitama, vägisi kaela määrima; vrd. сватать
‣ кого, кому, за кого kosja sobitama, kosima; кого, кого у кого kätt paluma;
‣ кого-что kõnek. humor. maha kupeldama, sokutama, soojalt soovitama, vägisi kaela määrima; vrd. сватать
составить 278a Г сов. → несов. составлять что
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
спекаться 169 Г несов. → сов. спечься
‣ kõnek. hüübima;
‣ kõnek. lõhenema, lõhki kuivama, pragunema (huulte kohta);
‣ tehn. во что, (без доп.) paatuma, paakuma;
‣ (без сов.) paakuv ~ paakumisvõimeline olema
‣ kõnek. hüübima;
‣ kõnek. lõhenema, lõhki kuivama, pragunema (huulte kohta);
‣ tehn. во что, (без доп.) paatuma, paakuma;
‣ (без сов.) paakuv ~ paakumisvõimeline olema
ссохнуться 344 Г сов. → несов. ссыхаться
‣ (kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek. kõnek. kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
‣ kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
‣ (kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek. kõnek. kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
‣ kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
стопа I 52 С ж. неод.
‣ pöid, jalalaba, labajalg; плоская стопа lamppöid, полая стопа nõgupöid, большая стопа hiidpöid, gigantpöid;
‣ luulek. jalg; samm; лёгкою стопою kergel sammul;
◊ пойти по стопам кого, чьим liter. kelle jälgedes käima; падать к стопам кого keda põlvili paluma, kelle jalge ette langema; направлять (свои) стопы куда, к кому liter. oma sammu kuhu seadma
‣ pöid, jalalaba, labajalg; плоская стопа lamppöid, полая стопа nõgupöid, большая стопа hiidpöid, gigantpöid;
‣ luulek. jalg; samm; лёгкою стопою kergel sammul;
◊ пойти по стопам кого, чьим liter. kelle jälgedes käima; падать к стопам кого keda põlvili paluma, kelle jalge ette langema; направлять (свои) стопы куда, к кому liter. oma sammu kuhu seadma
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
стул I ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.
‣ tool (ülek. ka ametikoht); мягкий стул pehme tool, жёсткий стул kõva tool, плетёный стул korvtool, складной стул klapptool, венский стул viini tool, электрический стул elektritool, предложить стул tooli ~ istet pakkuma;
‣ jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный стул ehit. puitjaland, стул наковальни alasipakk;
◊ сидеть между двух стульев ~ между двумя стульями kahe pere koer olema
‣ tool (ülek. ka ametikoht); мягкий стул pehme tool, жёсткий стул kõva tool, плетёный стул korvtool, складной стул klapptool, венский стул viini tool, электрический стул elektritool, предложить стул tooli ~ istet pakkuma;
‣ jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный стул ehit. puitjaland, стул наковальни alasipakk;
◊ сидеть между двух стульев ~ между двумя стульями kahe pere koer olema
танец 36 С м. неод.
‣ tants (ka muus.); бальный танец peotants, ballitants, seltskonnatants, белый танец daamide valik (tants, kui valivad daamid), народный танец rahvatants, характерный танец karaktertants, сценический танец lavatants, спортивные танцы на льду jäätants, учитель танцев tantsuõpetaja, пригласить на танец tantsule ~ tantsima paluma;
‣ танцы мн. ч. tantsuõhtu, tantsupidu; сегодня в клубе танцы täna on klubis tantsuõhtu
‣ tants (ka muus.); бальный танец peotants, ballitants, seltskonnatants, белый танец daamide valik (tants, kui valivad daamid), народный танец rahvatants, характерный танец karaktertants, сценический танец lavatants, спортивные танцы на льду jäätants, учитель танцев tantsuõpetaja, пригласить на танец tantsule ~ tantsima paluma;
‣ танцы мн. ч. tantsuõhtu, tantsupidu; сегодня в клубе танцы täna on klubis tantsuõhtu
трещать 180 Г несов.
‣ pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
‣ siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
‣ kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
‣ kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
◊ (есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
‣ pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
‣ siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
‣ kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
‣ kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
◊ (есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
у IV предлог с род. п.
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
увеселять 255 Г несов. → сов. увеселить кого-что, чем lõbustama, lõbusat tuju tegema, meelelahutust pakkuma, meelt lahutama, naerutama; увеселять публику publikut ~ rahvast naerutama
угостить 296a Г сов. → несов. угощать кого-что, чем kostitama (kõnek. ka ülek.), pakkuma, võõrustama, välja tegema (kõnek.); угостить обедом lõunasööki pakkuma, он угостил всю компанию ta tegi kogu seltskonnale välja, угостить врага пулей vaenlast kuuliga kostitama, угостить коня плёткой hobusele piitsaga nähvama, угостить палкой kepiga äigama
удовольствие 115 С с. неод. mõnu, lõbu, nauding; rahuldus(tunne), rahulolu, heameel; испытывать ~ ощущать удовольствие mõnu ~ lõbu ~ rahuldust tundma, находить удовольствие в чём milles lõbu ~ rahuldust leidma, доставить детям много удовольствий lastele suurt lõbu tegema ~ pakkuma, портить удовольствие кому kelle mõnu ~ lõbu rikkuma, получать удовольствие rahuldust ~ naudingut saama, улыбаться от удовольствия heameelest ~ rahuldustundest muhelema, для собственного удовольствия iseenese lõbuks, к чьему удовольствию kelle heameeleks ~ rõõmuks, с удовольствием hea meelega, meeleldi, meelsasti;
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
ужин 1 С м. неод. õhtusöök, õhtueine, õhtuline, õhtusöömaaeg; питательный ужин toitev õhtusöök, холодный ужин külm õhtueine, званый ужин õhtusöök kutsutud külalistele, прощальный ужин lahkumis(õhtu)eine, lahkumissöömaaeg, за ужином õhtulauas, пригласить на ужин õhtusöögile ~ õhtueinele kutsuma, накрывать ужин õhtusöögiks lauda katma, подать на ужин ~ к ужину õhtusöögiks pakkuma ~ (lauale) andma
умолять 255 Г несов. → сов. умолить кого-что, о чём, с инф. anuma, jumalakeeli paluma, härdalt keelitama; умоляю тебя, останься anun sind, jää siia
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
упокоение 115 С с. неод. (без мн. ч.) van. hingerahu, hingeõnnistus; место вечного упокоения viimne ~ igavene rahupaik, молиться об упокоении кого kelle hingeõnnistuse eest palvetama ~ paluma
упрашивать 168a Г несов. → сов. упросить кого-что, с инф. tungivalt paluma, anuma, peale ajama ~ käima, päänima, manguma, nuruma, klanima; не заставляй себя упрашивать ära lase end paluda
усладить 292 Г сов. → несов. услаждать van. liter.
‣ кого-что чем kellele naudingut ~ mõnu ~ kosutust ~ rahuldust pakkuma, rõõmu tegema, südant ~ hinge kosutama; усладить чей слух kelle kõrva hellitama, усладить чей взор kellele silmailu ~ silmarõõmu pakkuma, усладить сердце südamele rõõmu ~ headmeelt tegema, südant rõõmustama, hinge kosutama, усладить себя воспоминаниями mälestustest kosutust saama;
‣ что кому-чему mõnusamaks ~ meeldivamaks tegema, kergendama, kaunistama; усладить кому страдания kelle kannatusi kergendama
‣ кого-что чем kellele naudingut ~ mõnu ~ kosutust ~ rahuldust pakkuma, rõõmu tegema, südant ~ hinge kosutama; усладить чей слух kelle kõrva hellitama, усладить чей взор kellele silmailu ~ silmarõõmu pakkuma, усладить сердце südamele rõõmu ~ headmeelt tegema, südant rõõmustama, hinge kosutama, усладить себя воспоминаниями mälestustest kosutust saama;
‣ что кому-чему mõnusamaks ~ meeldivamaks tegema, kergendama, kaunistama; усладить кому страдания kelle kannatusi kergendama
услуга 69 С ж. неод.
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
утрировать 171a Г сов. и несов. что, без доп. liter. liialdama, äärmustama, äärmuseni viima, utreerima; утрировать чьи слова kelle sõnu utreerima ~ liialdatult rõhutama, утрировать, исполняя роль üle mängima, (rollis v. osas) üle pakkuma
ухнуть 335b Г сов. и однокр. → несов ухать
‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
хватить I 316b Г сов.
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
хлопать Г несов. → сов. хлопнуть
‣ 164b чем uksi paugutama, pauku tegema, kõmmutama; хлопать дверями uksi paugutama, хлопать кнутом piitsa plaksutama;
‣ 164b чем plagistama; laperdama, lapendama (purje kohta); хлопать крыльями tiibu plagistama, паруса хлопают purjed laperdavad;
‣ 164b paukuma, plaksuma; хлопают выстрелы paugud ~ lasud kajavad ~ kõlavad;
‣ 164a кого-что, чем, по чему lööma, laksama, taguma; хлопать по плечу õlale patsutama;
‣ 164a что madalk. kaanima, sisse kallama (alkoholi);
‣ 164b кому, без доп. kõnek. plaksutama, aplodeerima; хлопать в ладоши käsi plaksutama, хлопать артисту näitlejale aplodeerima;
◊ хлопать глазами kõnek. halv. (1) silmi pärani ajama, (2) suud maigutama; хлопать ушами kõnek. halv. ammuli sui vahtima, mölutama
‣ 164b чем uksi paugutama, pauku tegema, kõmmutama; хлопать дверями uksi paugutama, хлопать кнутом piitsa plaksutama;
‣ 164b чем plagistama; laperdama, lapendama (purje kohta); хлопать крыльями tiibu plagistama, паруса хлопают purjed laperdavad;
‣ 164b paukuma, plaksuma; хлопают выстрелы paugud ~ lasud kajavad ~ kõlavad;
‣ 164a кого-что, чем, по чему lööma, laksama, taguma; хлопать по плечу õlale patsutama;
‣ 164a что madalk. kaanima, sisse kallama (alkoholi);
‣ 164b кому, без доп. kõnek. plaksutama, aplodeerima; хлопать в ладоши käsi plaksutama, хлопать артисту näitlejale aplodeerima;
◊ хлопать глазами kõnek. halv. (1) silmi pärani ajama, (2) suud maigutama; хлопать ушами kõnek. halv. ammuli sui vahtima, mölutama
ходатайствовать 171b Г несов. о ком-чём, за кого-что, перед кем-чем taotlema, (ametlikku) palvet ~ taotlust esitama; kelle eest kostma ~ paluma
цукать 165a Г несов. кого, на кого madalk.
‣ muisutama; цукать на лошадь hobust ajades muisutama;
‣ kärkima, paukuma, pragama, peale hüppama; peapesu tegema
‣ muisutama; цукать на лошадь hobust ajades muisutama;
‣ kärkima, paukuma, pragama, peale hüppama; peapesu tegema
цыркать 164b Г несов.
‣ siristama; siltsuma, tiuksuma; rätsima, kronksuma, kreeksuma, krääksuma; кузнечики цыркают rohutirtsud siristavad;
‣ madalk. lirtsti sülitama, lirtsama;
‣ madalk. vihaselt röökima ~ pasundama, pröökama, räuskama, kärkima, paukuma
‣ siristama; siltsuma, tiuksuma; rätsima, kronksuma, kreeksuma, krääksuma; кузнечики цыркают rohutirtsud siristavad;
‣ madalk. lirtsti sülitama, lirtsama;
‣ madalk. vihaselt röökima ~ pasundama, pröökama, räuskama, kärkima, paukuma
чело I 98 С с. неод. van. luulek. laup, otsmik, otsaesine; высокое чело kõrge laup ~ otsaesine;
◊ бить челом van. nüüd iroon. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём kellelt mida anuma, paluma, (3) на кого süüdistust tõstma kelle vastu, kaebama, kaebust esitama kelle peale
◊ бить челом van. nüüd iroon. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём kellelt mida anuma, paluma, (3) на кого süüdistust tõstma kelle vastu, kaebama, kaebust esitama kelle peale
