[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
беспомощный 126 П (кр. ф. беспомощен, беспомощна, беспомощно, беспомощны) abitu, ülek. ka saamatu; больной беспомощен haige on abitu, беспомощный ребёнок abitu laps, быть беспомощным перед смертью surma vastu võimetu ~ surma ees jõuetu olema, беспомощное состояние ~ положение abitu olek, abitusseisund, беспомощные стихи saamatu ~ abitu luuletus, saamatud värsid
вдоль II предлог с род. п. piki mida; идти вдоль берега piki kallast minema
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
день 15 С м. неод. päev; выходной день puhkepäev, будний день argipäev, летний день suvepäev, день рождения sünnipäev, повестка дня päevakord, в течение дня päeva jooksul, целыми днями päevade kaupa ~ viisi, в дни юности nooruspäevil, в эти дни praegu, в те дни noil päevil, tollal, День Победы võidupüha;
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
◊ день за днём päev päeva järel; день ото дня iga päevaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd tikutulega otsideski ei leia; дни чьи сочтены liter. kelle päevad on loetud; изо дня в день päevast päeva, päev päeva järel; на дню kõnek. päeva jooksul, päevas; на днях (1) lähemail päevil, (2) neil päevil, alles, äsja, hiljuti; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama); на ~ про чёрный день kõnek. mustadeks päevadeks; считанные дни mõned ~ vähesed päevad; третьего дня üleeile, tunaeile; ясно как (божий) день päevselge; средь бела дня kõnek. päise päeva ajal; (мы ждём его) со дня на день (ootame teda) iga päev (tulema)
дилемма 51 С ж. неод.
‣ loog. dilemma (liik süllogisme);
‣ liter. valik (emma-kumma vahel); перед ним встала дилемма ta seisis valiku ees
‣ loog. dilemma (liik süllogisme);
‣ liter. valik (emma-kumma vahel); перед ним встала дилемма ta seisis valiku ees
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
нелады 2 С неод. (без ед. ч.) kõnek. arusaamatused, tülid, pahandused, lahkhelid; у них нелады между собой neil on omavahelised arusaamatused, nad ei sobi teineteisega, нелады в личной жизни pahandused ~ arusaamatused ~ ebameeldivused isiklikus elus
пас I межд.
‣ pass! (kaardimängus pakkumisest loobumine);
‣ предик. перед кем-чем, без доп. kõnek. on jõuetu ~ võimetu; перед ним я пас tema ees olen võimetu
‣ pass! (kaardimängus pakkumisest loobumine);
‣ предик. перед кем-чем, без доп. kõnek. on jõuetu ~ võimetu; перед ним я пас tema ees olen võimetu
перед предлог с твор. п.
‣ eesasendi, eesasumise v. etteasetumise märkimisel ees, ette; перед домом maja ees, перед глазами silmade ees, silme ees, появиться передо мной minu ette ilmuma;
‣ ajalise eelnevuse märkimisel enne, eel; перед обедом enne lõunasööki, перед сном enne uinumist, перед замужеством enne abiellumist ~ meheleminekut, перед тем как ехать enne teeleasumist, enne kui teele asuda, перед отъездом ärasõidu eel, перед дождём enne sadu, vihma eel, перед рассветом koidu eel, перед праздниками pühade eel;
‣ tegevuse suundumise v. tegevusobjekti märkimisel ees, ette, -le jt.; преклоняться перед героями sangarite ees aukartust tundma, опозориться перед другом sõbra ees ~ silmis häbisse jääma, endale sõbra ees häbi tegema, оправдаться перед судом end kohtus ~ kohtu ees õigustama, мне неловко перед вами mul on teie ees piinlik, заслуги перед государством teened riigi ees, riigile osutatud teened, перед лицом смерти surma palge ees, не останавливаться перед трудностями raskustele mitte alla vanduma, raskuste ees mitte araks lööma, ставить перед собой задачу endale ülesannet ~ ülesandeks seadma, отвечать перед избирателями valijaile aru ~ vastust andma, оказаться перед опасностью ohuga silmitsi ~ silm silma vastu olema, перед лицом опасности ohuga silmitsi;
‣ kõnek. võrdluse märkimisel kõrval, võrreldes; что я перед ним mis olen mina tema kõrval ~ temaga võrreldes
‣ eesasendi, eesasumise v. etteasetumise märkimisel ees, ette; перед домом maja ees, перед глазами silmade ees, silme ees, появиться передо мной minu ette ilmuma;
‣ ajalise eelnevuse märkimisel enne, eel; перед обедом enne lõunasööki, перед сном enne uinumist, перед замужеством enne abiellumist ~ meheleminekut, перед тем как ехать enne teeleasumist, enne kui teele asuda, перед отъездом ärasõidu eel, перед дождём enne sadu, vihma eel, перед рассветом koidu eel, перед праздниками pühade eel;
‣ tegevuse suundumise v. tegevusobjekti märkimisel ees, ette, -le jt.; преклоняться перед героями sangarite ees aukartust tundma, опозориться перед другом sõbra ees ~ silmis häbisse jääma, endale sõbra ees häbi tegema, оправдаться перед судом end kohtus ~ kohtu ees õigustama, мне неловко перед вами mul on teie ees piinlik, заслуги перед государством teened riigi ees, riigile osutatud teened, перед лицом смерти surma palge ees, не останавливаться перед трудностями raskustele mitte alla vanduma, raskuste ees mitte araks lööma, ставить перед собой задачу endale ülesannet ~ ülesandeks seadma, отвечать перед избирателями valijaile aru ~ vastust andma, оказаться перед опасностью ohuga silmitsi ~ silm silma vastu olema, перед лицом опасности ohuga silmitsi;
‣ kõnek. võrdluse märkimisel kõrval, võrreldes; что я перед ним mis olen mina tema kõrval ~ temaga võrreldes
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
прометаться 210 Г сов. kõnek. (teatud aeg v. ajani) visklema ~ vähkrema; прометаться всю ночь в бреду öö läbi ~ otsa ~ kogu öö sonima ja vähkrema
расступиться 323 Г сов. → несов. расступаться
‣ (tee andmiseks) laiali ~ eemale ~ kõrvale astuma ~ nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, teed andma; толпа расступилась перед ним rahvahulk andis talle teed;
‣ ülek. avanema, lõhenema (maapinna, kaljude kohta), kahele poole taanduma (vee kohta);
‣ madalk. iroon. väga heldeks minema
‣ (tee andmiseks) laiali ~ eemale ~ kõrvale astuma ~ nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, teed andma; толпа расступилась перед ним rahvahulk andis talle teed;
‣ ülek. avanema, lõhenema (maapinna, kaljude kohta), kahele poole taanduma (vee kohta);
‣ madalk. iroon. väga heldeks minema
юлить 285b Г несов. kõnek.
‣ keerlema, tiirlema, saalima, seegama, segelema, sagima, sebima; сиди спокойно, не юли istu rahulikult, ära keerle, над мёдом юлила оса mee kohal keerles ~ tiirles herilane; у ног юлил щенок kutsikas keerles ~ saalis jalus, юлить хвостом saba liputama;
‣ перед кем kelle ees lipitsema, pugema; юлить перед начальством ülemuste ees lipitsema;
‣ ülek. keerutama, vingerdama, kavaldama; не юли, говори правду räägi tõtt, ära keeruta
‣ keerlema, tiirlema, saalima, seegama, segelema, sagima, sebima; сиди спокойно, не юли istu rahulikult, ära keerle, над мёдом юлила оса mee kohal keerles ~ tiirles herilane; у ног юлил щенок kutsikas keerles ~ saalis jalus, юлить хвостом saba liputama;
‣ перед кем kelle ees lipitsema, pugema; юлить перед начальством ülemuste ees lipitsema;
‣ ülek. keerutama, vingerdama, kavaldama; не юли, говори правду räägi tõtt, ära keeruta
