[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

звучать 180 Г несов. kõlama, helisema; kajama, kaikuma; струны глухо звучат keeled helisevad kumedalt, в его голосе звучало сомнение tema hääles kõlas kahtlus, в доме звучала музыка majast kostis muusikat
накопление 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) kuhjamine, kogumine; kuhjumine, kogunemine, kuhjumus, kogumus, akumulatsioon (ka maj.); накопление запасов воды veevaru kogumine ~ kogunemine, накопление знаний teadmiste kogumine, накопление опыта kogemuste saamine ~ omandamine, накопление капитала kapitali kuhjumine ~ akumulatsioon;
‣ (без мн. ч.) raad. salvestus, salvestamine; накопление заряда laengu salvestus;
‣ накопления мн. ч. varud, säästud; большие накопления suured säästud (raha kohta)
просочиться 287 Г сов. → несов. просачиваться
‣ läbi ~ sisse imbuma ~ nõrguma; вода просочилась в подвал vesi on keldrisse tulnud, в комнаты просочились запахи кухни köögilõhnu imbus tubadesse;
‣ ülek. (vargsi) läbi ~ sisse pääsema ~ hiilima ~ tungima; им удалось просочиться глубоко в тыл neil õnnestus sügavale tagalasse tungida ~ pääseda, в её душу просочилось сомнение tema hinges võttis maad ~ tema hinge hiilis kahtlus;
‣ во что ülek. kõnek. läbi imbuma, teatavaks saama, levima; сведения просочились в печать andmed on ajakirjandusse läbi imbunud
радио нескл. С с. неод. raadio (raadioala, ringhääling, raadiolevi, raadiojaam; kõnek. raadiovastuvõtja); местное радио kohalik raadio, сообщение по радио raadioteade, выступать по радио raadios esinema, слушать радио raadiot kuulama, выключить радио raadiot kinni keerama ~ panema, ремонт радио raadioparandus, raadioremont, работать на радио raadios ~ ringhäälingus töötama, Багдадское радио сообщило Bagdadi raadio teatas
развинтить 295 Г сов. → несов. развинчивать
‣ что lahti kruvima ~ keerama ~ võtma; развинтить гайку mutrit lahti keerama;
‣ кого ülek. kõnek. tasakaalust välja viima, närvi ~ liimist lahti ajama; это сообщение развинтило его окончательно see teade viis ta täiesti tasakaalust välja
склонение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) langetamine, langetus, kallutamine, kallutus, kaldumine (ka ülek.); склонение к миру lepituskatse (ka jur.);
‣ deklinatsioon (lgv. käänamine, deklineerimine; käändkond; astr., füüs., geol. kääne, hälve, kõrvalekalle; kaldenurk, taevakoordinaadid); именное склонение lgv. noomenite käänamine ~ deklineerimine, первое склонение lgv. esimene käändkond ~ deklinatsioon, астрономическое склонение astr. astronoomiline deklinatsioon ~ kääne, северное склонение astr. põhjakääne, магнитное склонение geol. magnetiline deklinatsioon, склонение компаса kompassihälve
скольжение 115 С с. неод. (без мн. ч.) libistamine, libisemine, liugumine, liue, liug; geol. lihe, lihkumine; ülek. liuglemine; el. libistus; скольжение по дуге sport kaarjas libisemine (suusatamisel), боковое скольжение aut. külglibisemine, скольжение кристаллов min. kristallide libisemine, критическое скольжение el. kriitiline libistus, vääratuslibistus
скопление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kogumine, (kokku)kuhjamine; (kokku)kuhjumine; kogunemine; скопление воды vee kogunemine;
‣ hulk, summ, parv; kogum; geol. kuhjatis; скопление людей rahvasumm, inimsumm, звёздное скопление astr. täheparv, скопление пород geol. kivimite kuhjatis
сложение I 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (kokku)liitmine, kokkuarvamine, summeerimine, kokkuvõtmine, ühendamine; правила сложения liitmisreeglid, задача на сложение liitmisülesanne, логическое сложение mat. loogikaline liitmine, сложение ватки tekst. kraasloori liitmine;
‣ ülek. mahapanek; сложение полномочий volituste mahapanek;
‣ (laulu) loomine
сожаление 115 С с. неод.
‣ о ком-чём kahetsus, (taga)kahetsemine; сожаление о минувшем möödunu tagakahetsemine, выразить сожаление kahetsust avaldama;
‣ к кому-чему kaastunne, haletsus; без сожаления kahjutundeta, kahju tundmata, из сожаления kaastundest ~ haletsusest ~ armu pärast, к сожалению вводн. сл. kahjuks, paraku, к великому ~ глубокому сожалению вводн. сл. väga kahju, kuid..., возбудить сожаление в ком kelles kaastunnet ~ haletsust äratama, с сожалением посмотреть на кого keda kaastundega ~ haletseva pilguga vaatama
сожжение 115 С с. неод. (без мн. ч.) (ära)põletamine, (ära)põletus; сожжение на костре tuleriidal põletamine
сомнение 115 С с. неод. kahtlus; kõhklus, ebalus; испытывать сомнение kahtlema, вызывать сомнение kahtlema panema, подвергать сомнению, ставить под сомнение kahtluse alla seadma, рассеять все сомнения kahtlusi ~ kõhklusi hajutama, не подлежит сомнению, без ~ вне всякого сомнения pole kahtlust, kahtlemata, его взяло сомнение ta lõi kahtlema ~ hakkas kõhklema;
◊
червь сомнения kahtluseuss
сообщение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) teatamine, teada andmine; teadustamine, teadustus; сообщение по радио raadio teel teatamine, сообщение по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatamine;
‣ teade, sõnum, teadaanne; sõnavõtt, lühiettekanne; информационное сообщение teadaanne, чрезвычайное сообщение erakorraline teadaanne, сообщение по радио raadioteade, raadiosõnum, сообщение бюро погоды ilmateade, сообщение об отказе loobumisteade, keeldumisteade, сообщение данных info andmesõnum (tervikuna edastatav andmekogum), сообщение появилось в печати sõnum ilmus trükis ~ ajakirjanduses, sõnum trükiti ära; передaвать последние сообщения viimaseid uudiseid edasi andma ~ üle kandma, выступить на заседании с сообщением istungil sõnavõtuga esinema;
‣ liiklemine, liiklus; ühendus; автобусное сообщение bussiliiklus, bussiühendus, воздушное сообщение lennuliiklus, lennuühendus, железнодорожное сообщение raudteeliiklus, raudteeühendus, морское сообщение mereliiklus, океанное сообщение ookeaniliiklus, пассажирское сообщение reisiliiklus, регулярное сообщение regulaarühendus, прямое сообщение otseühendus, сквозное сообщение transiitühendus, пути сообщения teed, транспортное сообщение veod, междугородное сообщение kaug(bussi)ühendus;
‣ ühendus, side, kommunikatsioon; телефонное сообщение telefoniühendus, междугородное сообщение side kaugühendus, kaugside;
‣ сообщения мн. ч. ühendusteed
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊
ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
сцепление 115 С с. неод.
‣ (kokku)haakimine, haage, (kokku)aheldamine, aheldus, sidestamine, sidestus, sidurdamine, sidurdus, nidumine, haakumine (ka ülek.), aheldumine, sidestumine, hambumine, haardumine; nakkumine, nake, kleepumine, nidusus, kohesioon, koherents(us), adhesioon; ülek. assotsiatsioon; вагон с автоматическим сцеплением automaathaakevagun, случайное сцепление обстоятельств asjaolude juhuslik haakumine, сцепление идей mõtteaheldumine, mõtete aheldumine, mõttesidestus, mõtete sidestumine, сцепление потока el. vooaheldus, прямое сцепление tehn. otsesidurdus, сцепление колёс рельсами raudt. rataste nake, сила сцепления nidusus (molekulaartõmbejõud), сцепление горных пород geol. kivimite nidusus, сцепление молекул molekulide kohesioon, взаимное сцепление рук sport põimseong;
‣ tehn. sidur; автоматическое сцепление automaatsidur, гидравлическое сцепление hüdrosidur, педаль сцепления aut. siduripedaal
топление I 115 С с. неод. (без мн. ч.) kütmine; топление печи ahjukütmine
укрепление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kindlustamine, kindlustus, kõvendamine, kõvendus, kinnitamine, kinnitus, tugevdamine, tugevdus, kindlustumine, kõvenemine, kinnitumine, tugevnemine (ka ülek.); укрепление города linna kindlustamine, укрепление откоса (1) nõlva kindlustamine, (2) nõlvakindlustis, укрепление мира rahu kindlustamine, укрепление обороноспособности страны riigi kaitsevõime tugevdamine, укрепление власти võimu kindlustamine ~ tugevdamine, укрепление дисциплины korra ~ distsipliini kõvendamine ~ tugevdamine, укрепление хозяйства majapidamise tugevdamine, укрепление здоровья tervise tugevdamine ~ karastamine ~ kosutamine;
‣ kindlustus, kindlustis; долговременное укрепление sõj. püsikindlustus, береговые укрепления kaldakindlustised, rannakindlustused, полевое укрепление sõj. välikindlustus, предмостное укрепление sõj. sillapea (sillaeelne kindlustis)
утомление 115 С с. неод. (без мн. ч.) väsimine, väsimus, roidumus, rammestus; почувствовать утомление väsimust tundma, утомление взяло верх väsimus võttis võimust, утомление почвы põll. mullaväsimus, утомление катализатора keem. katalüsaatori väsimus ~ väsimine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur