Eesti viipekeele õigusmõisted

LühitutvustusKasutusjuhendTranskriptsioonÜlekskutse


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit, väljastan 10

avalik õigus riigiõigus üldõigus

Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • objektiivses tähenduses: õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, kus õigussuhte subjektid on subordinatsiooni- ehk alluvussuhetes ; subjektiivses tähenduses: eraõiguslikule isikule õigusnormiga antud õigus teostada oma huve ja pöörduda avaliku võimu vastu [ÕL]
  • Oskusviibe

    K:O-X
    2O|(o
    2O/O/V

    Selgitav lause

    Ühiskonna üldistest (kõiki hõlmavaid avalikest) huvidest tulenevad õigusnormid.

    Näidislause

    Apteegi reformiga seotud küsimused kuuluvad avaliku õiguse hulka.

    ekspertiis = kohtuekspertiis kohtuõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, et uurida talle esitatud materjali ja teha ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdijäreldus [ÕL]
  • mingi asja v. seiga uurimine ekspertide poolt [EKSS]
  • Oskusviibe

    2V:/O/V~
    25V1/O/DV#

    Selgitav lause

    Eksperdi uurimuslik, arutluslik ja järelduslik tegevus kohtu esitatud küsimusele, mille vastus vajab eriteadmisi.

    Näidislause

    Liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi.

    eraõigus riigiõigus üldõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • õiguse valdkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kus õigussuhete subjektid on koordinatsioonisuhetes ehk võrdse positsiooniga [ÕL]
  • Oskusviibe

    B/O/_‹-#[D|lX]
    O/O/V

    Selgitav lause

    Erahuvidest tulenevaid suhteid reguleeriv õigus.

    Näidislause

    Eraõigus reguleerib ka lepingute sõlmimise korda.

    isik=õigussubjekt üldõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • leg: Eesti või välisriigi füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide asutused, olenemata sellest, kas need on juriidilised isikud või mitte [TS §1]
  • õigussubjekt, füüsiline isik või juriidiline isik [ESTERM]
  • õiguste ja kohustuste kandja, tehingute osapooled; õigusvõime (omada õigusi ja kohustusi) ja teovõime (võime iseseisvalt teha kehtivaid lepinguid) olemasolu [ÕL]
  • Oskusviibe

    2B/O/V

    Selgitav lause

    Inimene (füüsiline isik) või asutus, organisatsioon (juriidiline isik).

    Näidislause

    Igal isikul on riigis teatud õigused ja kohustused.

    katseaeg1 eraõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • leg: töötaja ja tööandja kokkulepitud max 4 kuuline aeg töö tegemisel, kus hinnatakse töötaja võimeid töötamisel ja töölepingu saab põhjuseta üles öelda [TLS § 6, § 86]
  • leg: tähtaeg töötaja tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks, mille jooksul võib töölepingu lõpetada lihtsustatud korras [ESTERM]
  • tähtaeg töötaja tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks, mille jooksul võib töölepingu lõpetada lihtsustatud korras [ÕL]
  • prooviaeg (näit. enne lõplikku töölevõtmist) [EKSS]
  • Oskusviibe

    2V/O/V
    2B/O/%

    Selgitav lause

    Aeg, mis antakse selleks, et teha kindlaks inimese sobivus töökohale.

    Näidislause

    Tüdruk töötas neli kuud ja läbis edukalt katseaja.

    käsundusleping eraõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • ehk käsund, leping, mille kohaselt üks pool (volinik) kohustub midagi tegema teise poole (volitaja) arvel ja nimel [ESTERM]
  • leping, millega üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundaja) teenuseid, käsundaja aga maksma talle selle eest tasu,kui see on kokku lepitud [ÕL]
  • leping, mille kohaselt üks pool (volinik) kohustub midagi tegema teise poole (volitaja) arvel ja nimel [EKSS]
  • Oskusviibe

    A.[]X›X
    B|+B~X

    Selgitav lause

    Käsundisaaja ja käsundiandja vahel sõlmitud teenuse osutamiseks kindlaksmäärav kokkulepe.

    Näidislause

    Töötan viipekeeletõlgina käsunduslepingu alusel.

    leppetrahv eraõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • leg: leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma [VÕS §158, ESTERM]
  • lepingut rikkunud poole lepingujärgne kohustus maksta kahjustatud poolele rikkumise eest kindlaksmäärtaud rahasumma või teha muu tegu, sõltumata sellest, kas selle eesmärgiks on hüvitada kahju või üksnes sundida täitmisele [ÕL]
  • trahv, mille võlgnik on kohustatud tasuma võlausaldajale kohustuse täieliku v. osalise täitmata jätmise korra [EKSS]
  • Oskusviibe

    B|lXWX
    5:5:|lV~

    Selgitav lause

    Rahasumma, mida makstakse lepingu rikkumise eest.

    Näidislause

    Kui rikutakse lepingu tingimusi, peab maksma leppetrahvi.

    pakkumus eraõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • leg: pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud [VÕS § 16]
  • lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja ehk oferendi tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud [ESTERM]
  • pakkumise üksikjuhtum [EKSS]
  • Oskusviibe

    B/\1/O/-›[B/\1|lX]

    Selgitav lause

    Õiguslikult siduva ettepaneku tegemine.

    Näidislause

    Tegin pakkumuse oma sõbrale üürilepingu sõlmimiseks.

    teenus üldõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • ettevõtluse korras osutatav hüve [ÕL]
  • mingit inimese vajadust rahuldav toiming [EKSS]
  • Oskusviibe

    5|“1(2|lV

    Selgitav lause

    Tegevus või tegu, mis rahuldab inimese mingit vajadust, mida ta ise teha ei saa või ei taha.

    Näidislause

    Eesti riigis on väga mitmekesine teenuste valik: raviteenus, tugiisiku teenus, tõlketeenus ja palju muud.

    tõend kohtuõigus

    Definitsioonid ▼ ava ▲ sule

  • leg: igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muus asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud [TsMS § 229]
  • leg: kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus [KrMS § 63]
  • tsiviilkohtumenetluses: igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muus asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud; kriminaalmenetluses: igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kriminaalasjas karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud [ÕL]
  • ese, fakt v. asjaolu, mis võimaldab tuvastada kohtuasja asjaolusid ning kindlaks teha kellegi süü v. Süütuse [EKSS]
  • Oskusviibe

    5|“1|lD›
    8^/O/‹+

    Selgitav lause

    Kohtumenetluse nõuetele vastav teave, millele tuginedes teeb kohus otsuse.

    Näidislause

    Kohtuotsus peab alati tuginema tõenditele.


    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur