Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 238 artiklit, väljastan 200
a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis
a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris
A • füüs ampri tähis
a. a. {lüh ld sõnadest ad acta}
a. a. C. {lüh ld sõnadest anno ante Christum}
ab-, p, v, m ees a-, t ees abs- (ld) • ära, eemale, -st, -lt
a. b. {lüh ld sõnadest artium baccalaureus}
ab aeterno [ab et·erno] (ld) • iidsest ajast
a battuta [a battuuta] (it) • muus täpselt taktis
ab dextra [ab dekstra] (ld) • paremalt (poolt)
ab extra [ab ekstra] (ld) • väljast(poolt)
ab hinc [ab hink] (ld) • selle järel; sellest alates
ab hoc et ab hac [ab hook et ab haak] (ld siit ja sealt) • nii ja teisiti, huupi
ab incunabulis [ab inkunaabulis] (ld mähkmeist peale) • algusest peale
ab initio [ab in·itsio] (ld) • algusest peale
ab integro (ld) • algusest peale, uuesti
ab intestato [ab intestaato] (ld) • jur testamenti tegemata
ab intra (ld) • seest(poolt)
ab invito (ld) • tahte vastaselt
ab origine [ab oriigine] (ld) • algusest peale
ab ovo [ab oovo] (ld munast alates) • algusest peale
ab ovo usque ad mala [ab oovo uskve ad maala] (ld munadest õunteni, roomlastel algas lõunasöök munast ja lõppes puuviljaga) • algusest lõpuni
absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel
ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates
ab usu [ab uusu] (ld), lüh a. u. • nagu kombeks; tavakohaselt
a. c. {lüh ld sõnadest anni currentis}
ac, AC {lüh ingl sõnadest alternating current} • el vahelduvvool
a. C. {lüh ld sõnadest ante Christum}
Ac • keem aktiiniumi tähis
a cappella [a kap·ella] (it) • muus mitmehäälse vokaalmuusika instrumentaalsaateta esitamine
a capriccio [a kapr·itšo] (it) • muus vaba esitus
a. Chr. {lüh ld sõnadest ante Christum} , a. Chr. n. {lüh ld sõnadest ante Christum natum}
ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes
a. d. {lüh ld sõnadest a dato}
a. D., A. D. {lüh ld sõnadest anno Domini}
ad acta [ad akta] (ld aktide juurde), lüh a. a. • aktidesse (lisama); tagajärjeta (jätma); asi on lõpetatud
ad arma (ld) • relvade juurde! (roomlaste hüüd lahingusse minekul)
ad astra (ld) • tähtede poole
a dato [aa daato] (ld), lüh a. d. • tänasest (s.o allakirjutamisest) peale
ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid
ad depositum [ad dep·ositum] (ld) • hoolde usaldatud, säilitamiseks
ad dextram [ad dekstram] (ld) • paremal(e) pool(e), paremat kätt
ad exemplum [ad eks·emplum] (ld) • eeskujul, vastavalt eeskujule; näiteks
ad extremum [ad ekstreemum] (ld) • lõpuni, lõpuks
ad finem [ad fiinem] (ld) • lõpuni, viimse piirini
ad fontes (ld allikate juurde) • (tagasi) algallikate, algse olukorra, algtekstide vms juurde
ad hanc vocem [ad hank vootsem] (ld), lüh a. h. v. • sel puhul
ad hoc [ad hok] (ld selleks) • kindlaks otstarbeks v juhtumiks
ad honorem [ad honoorem] (ld) • auks, austuseks
ad infinitum [ad infiniitum] (ld) • lõpmatuseni, lakkamatult
ad initium (ld) → ad interim
ad interim (ld), lüh a. i. • esialgu, ajutiselt
ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere
ad litteram (ld) • täht-tähelt
ad mandatum [ad mandaatum] (ld) • käsu järgi, korralduse kohaselt
ad manum (ld) • käepärast
ad manus (ld) • kätte
ad maximum [ad maksimum] (ld) • maksimumini; võimalikult palju
ad meliorem [ad melioorem] (ld) • paremaks, paremuse poole
ad memorandum [ad memor·andum] (ld) • meelespidamiseks, mäletamiseks
ad minimum (ld) • miinimumini, minimaalselt; vähemalt
ad modum (ld) • (millegi) taoliselt, (mingil) viisil, (mingi) meetodi järgi
ad nauseam (ld merehaiguseni, iivelduseni) • tüdimuseni, tülgastuseni
ad notam (ld) • teadmiseks; meelespidamiseks, meeldetuletuseks
ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)
ad patres (ld) • esivanemate juurde (minema, s.o surema)
ad protocollum [ad protok·ollum] (ld) • protokolli(sse)
ad referendum [ad refer·endum] (ld) • hilisemaks lahendamiseks
ad rem (ld) • asja juurde
ad spectatores [ad spektatoores] (ld vaatajatele) • teater tegelase otse saali (publikule) suunatud kõne näidendis
ad summam (ld) • kokku võttes; lühidalt
a due [a duue] (it kahekesi) • muus kahele käele v häälele, kahele muusikariistale
ad ultimum (ld) • lõpuks
ad unguem [ad ungvem] (ld küüneni) • ülitäpselt, peensusteni
ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione
ad usum [ad uusum] (ld), lüh a. u. • tarvitamiseks
ad usum externum [ad uusum ekst·ernum] (ld) • med välispidiseks tarvitamiseks
ad usum internum [ad uusum int·ernum] (ld) • med seespidiseks tarvitamiseks
ad usum proprium [ad uusum proprium] (ld) • endale tarvitamiseks
ad usum vitae [ad uusum viite] (ld) • eluvajadusteks
ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini
[in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud
ad utrumque paratus [ad utr·umkve paraatus] (ld) • valmis mõlemaks, nt nii heaks kui ka halvaks
ad valorem [ad valoorem] (ld) • väärtuse järgi, hinnale vastavalt
ad verbum (ld) • sõna-sõnalt; täht-tähelt
ad vivum [ad viivum] (ld) • elava eeskuju järgi; natuurist
ad vocem [ad vootsem] (ld sõna juurde) • sel puhul (olgu öeldud)
aero- (< kr aēr õhk), aer- • õhu-, õhk-
a fortiori [a fortsioori] (ld) • seda enam
Ag {lüh ld sõnast argentum} • keem hõbeda tähis
a. h. v. {lüh ld sõnadest ad hanc vocem}
a. i. {lüh ld sõnadest ad interim}
AI {lüh ingl nimest Amnesty International rahvusvaheline amnestia} • inimõiguste kaitseks 1961. aastal loodud organisatsioon
aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik
aka, a.k.a {lüh ingl sõnadest also known as} • tuntud ka kui, teise nimega, alias
al-, el-, täishääliku järel l- • lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, aš-, at-, an-, er-, ed-, eš-, en- või es-
Al • keem alumiiniumi tähis
al corso [al korso] (it) • maj kursi järgi sobiv hind
al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet
ale [eil] (ingl) • mõru maitsega hele õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest
al fine [al fiine] (it) • muus lõpuni
a limine [a liimine] (ld lävelt) • otsekohe, sedamaid
a. l. m. {lüh ld sõnadest artium liberalium magister}
al pari [al paari] (it võrdselt) • maj väärtpaberi v raha börsikursi võrdumine selle nominaalväärtusega
al segno [al senjo] (it märgini) • muus märkus, et noodistikus tuleb heliteose osa korrata segno-märgini . Vt ka segno
a. m.
1. {lüh ld sõnadest artium magister}
2. {lüh ld sõnadest ante meridiem}
Am • keem ameriitsiumi tähis
A. M. D. G. {lüh ld sõnadest ad maiorem Dei gloriam}
a metà [a metaa] (it) • pooleks. Vt ka conto a metà
a mundo condito [a mundo kondito] (ld) • maailma loomisest (alates)
ana-, täishäälikute ees an- (kr) • üles-, peale-; taas-, uuesti
a. p. {lüh ld sõnadest anni praeteriti}
aparté [apart·e] (pr < it), a parte
[ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased
a. p. C. n. {lüh ld sõnadest anno post Christum natum}
apo-, täishäälikute ja h ees ap- (kr ära, eemal, alates, ilma) • puudu, eemal-, ilma-; väljendab ka teket v tekitamist
a posteriori [aa posterioori] (ld) • fil kogemusest lähtudes, sellel põhinedes. Vastand a priori
a. pr. {lüh ld sõnadest anni praesentis}
après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu
a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert
a principio [aa prints·ipio] (ld) • algusest peale
a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)
a quattro mani (ld) → à quatre mains
Ar • keem argooni tähis
arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld
As • keem arseeni tähis
AS {lüh sõnast aktsiaselts}
at • füüs tehnilise atmosfääri tähis
At • keem astaadi tähis
a tempo (it) • muus endises tempos (pärast tempo ajutist muutust)
a tergo [aa tergo] (ld) • maj tagapoolel, pöördel, seljapoolel (vekslil)
a tre [a tree] (it) • muus kolmekesi, kolmele
a. u.
1. {lüh ld sõnadest ab usu}
2. {lüh ld sõnadest ad usum}
3. {lüh ld sõnadest anno urbis}
Au {lüh ld sõnast aurum} • keem kulla tähis
a. u. c. {lüh ld sõnadest anno urbis conditae}
au courant [okur·a(n)] (pr) • (asjaga) kursis, viimaste teadetega varustatud
au four [ofuur] (pr) • kok ahjus (küpsetatud)
au naturel [onatür·el] (pr) • loomulikul kujul, nagu loodus on loonud; kok kuumutamata, lisanditeta
au pair [opeer] (pr) • keeleõppe eesmärgil (ainult korteri, kosti ja taskuraha eest) välismaal töötav lapsehoidja v koduabiline
ave (ld ole tervitatud!, ela hästi!) • vanaaja roomlaste tervitus
Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele
Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates
a vista (it ettenäitamisel) • maj pealkiri vekslil, märgib tasumist ettenäitamisel; ettenäitajaveksel
Be • keem berülliumi tähis
blanc de blancs [bla(n) döbl·a(n)] (pr valge valgetest) • valge vein, mis on pressitud rohelistest (valgetest) viinamarjadest
blanc de noirs [bla(n) dönuaar] (pr valge mustadest) • valge vein, mis on pressitud ainult tumedatest viinamarjadest
Caesar ad Rubiconem [tseesar ad rubikoonem] (ld) • Caesar Rubico ääres (s.o inimene, kellel tuleb langetada tähtis otsus)
café au lait [kaf·e ol·e] (pr) • kok kohv (kuuma) piimaga
carte de visite [kart döviz·it] (pr), lüh c. d. v. • visiitkaart
c. e. {lüh ld sõnadest caveat emptor}
Ce • keem tseeriumi tähis
CE1 {lüh pr sõnadest conformité européenne} • (toote) vastavus Euroopa Liidu (ohutus)nõuetele
CE2 {lüh ingl nimest Council of Europe, pr nimest Conseil de l’Europe} • Euroopa Nõukogu, asut 1949
chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)
cognosce te ipsum [kogn·ostse tee ipsum] (ld) • tunne (õpi tundma) iseennast
conto a metà [konto a metaa] (it) • maj äritehing, millest võtab osa kaks v rohkem partnerit ja mille tulud ja kulud jagatakse võrdselt
crêpe de Chine (pr) → krepdešiin
damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks
de [pr dö] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes
de- (ld de-) • eesliitena tähendab eemaldamist, eraldamist, äramuutmist, alanemist
de auditu [dee audiitu] (ld) • kuulmise järgi; kuulduste põhjal
de dato [dee dato] (ld), lüh d. d. • ürikuil: andmise (avaldamise) päevast alates
de die in diem [dee di˛e in di˛em] (ld) • päevast päeva, iga päev
de facto [dee fakto] (ld) • jur tegelikult, s.o õiguslikust alusest olenemata. Vt ka de iure
de fumo in flammam [dee fuumo in flammam] (ld) • suitsust tulle (s.o vihma käest räästa alla)
de iure [dee juure] (ld) • jur juriidiliselt, õiguslikult. Vt ka de facto
de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt
de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt
de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)
de préférence [dö prefer·a(n)s] (pr) • eelistatult, soovitatavalt; pigem
de profundis [dee prof·undis] (ld) • (põhjatuist) sügavusist (Ps 130 algussõnad)
de suite [dös·üit] (pr) • katkestamata, järgemööda
de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga
Ding an sich [ding an zihh] (sks) • fil asi iseeneses, asi sellisena, nagu see on tõelisuses
droit de citoyen [drua dösituaj·ä(n)] (pr) • jur kodanikuõigus
e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis
e-2 {lüh sõnast elektron, elektrooniline}
e. a. {lüh ld sõnadest et alii}
e. c. {lüh ld sõnadest exempli causa}
e. g. {lüh ld sõnadest exempli gratia}
eks- (ld, kr ex- -st, välja), e- • endine; välja-, ära-
embarras du choix [a(n)bar·a düšu·a] (pr), embarras de richesse
[a(n)bar·a döriš·es] (pr) • kimbatus valikuvõimaluste rohkuse tõttu
e. o. {lüh ld sõnadest ex officio}
épater le bourgeois [epat·e löburžu·a] (pr) • kodanlasi hämmastama, õrritama
e pluribus unum [ee pluuribus uunum] (ld) • paljudest (moodustub) üks (USA ja Scoutspataljoni moto) (Cicero)
et al. {lüh ld sõnadest et alii}
faute de mieux [fotdömj·ö] (pr) • parema puudumisel, hädakorral
Fe {lüh ld sõnast ferrum} • keem raua tähis
femme de chambre [fam döš·a(n)br] (pr) • toateenija
fin de siècle [fä(n)dösj·ekl] (pr sajandi lõpp) • aj väljend, millega tähistatakse dekadentsinähte XIX s lõpu Lääne-Euroopa kultuuris
Ge • keem germaaniumi tähis
ginger ale [džindžə(r) eil] (ingl) • kok ingveriga karastusjook; kasutatakse boolide ja segujookide valmistamisel; alkoholivabades kokteilides asendab vahuveini. Vt ka ale
gradus ad Parnassum [gradus ad parn·assum] (ld) • sammud (v samm) Parnassosele (v parnassile), sage muusika, kirjanduse vm õpperaamatute pealkiri; noore kunstniku, muusiku jne (esimesed) avalikud ülesastumised
Hannibal ad portas (ld), Hannibal ante portas
(ld) • Hannibal (on) väravate ees! (st hädaoht on lähedal)
h. e. {lüh ld sõnadest hoc est}
He • keem heeliumi tähis
hors de combat [oordöko(n)b·a] (pr) • rivist välja langenud v võitlusvõimetuks tehtud (nt sõduri kohta)
hôtel de ville [ot·el döv·il] (pr) • raekoda
i. e. {lüh ld sõnadest id est}
in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv
inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta
l. a. {lüh ld sõnadest lege artis}
le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)
m. a. {lüh ld sõnadest magister artium}
Ne • keem neooni tähis