[VSL] Võõrsõnade leksikon

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

acid jazz [ässid džääz] (ingl acid hape, slängis: uimasti) • muus 1980ndate 2. poolel populaarseks saanud tantsumuusika liik, kus esiletoodud rütmipõhjale kombineeriti lõike džässist ning rütmibluusile lähedastest vooludest. Vt ka soul, funk

action painting [äkšn peinting] (ingl tegevusmaalikunst) • kunst abstraktsionismi liik, spontaanne maalimisviis, kus värvi pritsitakse, tilgutatakse v valatakse lõuendile

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

aditiivne <adit`iiv|ne -se 2 adj> (< ld additivus lisa- < addere lisama) • aditsioonil põhinev, lisanduv, liidetav
aditiivne toime • biol tegurite ühistoime, kus koguefekt on tegurite toimete summa

ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione

ad utrumque paratus [ad utr·umkve paraatus] (ld) • valmis mõlemaks, nt nii heaks kui ka halvaks

adversatiivne <adversat`iiv|ne -se 2 adj> (ld adversativus) • vastandav
adversatiivne konjunktsioon • lgv vastandav sidesõna, nt aga, vaid, kuid

aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivöönd • geol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid

afgaan <afg|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Afganistan, riik Aasias)
1. meteor Amudarja ülemjooksul puhuv kuum kuiv tolmune edelatuul
2. kõnek Afganistani hurt, kõrgejalgne pika siidise karvaga koeratõug

afiksoid <afiks|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< afiks + -oid) • lgv poolliide, keeleosis, millel on nii juurele kui ka afiksile iseloomulikke jooni; afiksoidid jagunevad prefiksoidideks ja sufiksoidideks

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

aka, a.k.a {lüh ingl sõnadest also known as} • tuntud ka kui, teise nimega, alias

akropol <akropol -i 19 s> (kr akropolis < akros kõrgeim + polis linn) • aj antiikaja Kreeka hrl kõrgendikul paiknenud linna kindlustatud osa, kus asusid ka linna pühamud

aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanss • maj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastik • sotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavara • lgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõigus • pol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

akvakultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< akva- + kultuur) • vesiviljelus, veeorganismide kasvatus basseinides, tiikides vm, kus nende elutingimusi on võimalik mingil määral kontrollida

à la (pr) • sama laadi kui, sama moodi kui

alla breve [alla breeve] (it brevis'e peale, vt brevis) • muus taktimõõt, kus löögiühikuks on mitte veerandnoot, vaid poolnoot, tulemusena muutub tempo poole kiiremaks

allegretto [allegr·etto] (it) • muus elavalt, vallatult, kergelt (aeglasemalt kui allegro); ka selles tempos heliteos

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

allegro moderato [alleegro moderaato] (it) • muus üsna kiiresti (aeglasemalt kui allegro)

allegro vivace [alleegro vivaatše] (it) • muus eriti elavalt (kiiremini kui allegro, kuid aeglasemalt kui presto)

allohtoon <alloht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr chthōn maa) • mingit ala asustav, kuid mujal tekkinud taime- v loomaliik. Vastand autohtoon

allomorfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< allo- + -morfne) • miner samalaadse koostisega, kuid erisuguse kristallikujuga (aine kohta)

allstot [oolstoot] (ingl < sks alles tot kõik surnud) • jahimeeste hüüd üksteisele, kui jahiloom on maha lastud

aluminaat <alumin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem sool, mis tekib alumiiniumhüdroksiidist, kui selles vesinik asendada metalliga

alumnaat <alumn|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Alumnat < ld alumnus kasvandik, õpilane) • aj, ped endisaegne õppe- ja kasvatusasutus, kus kasvandikud said tasuta hariduse ja ülalpidamise

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

ambon <`ambon -i 2e s> (kr ambōn mäehari; kõnepult), ambo <ambo 16 s> (ld < kr) arhit
1. varakristliku kirikuhoone (basiilika) kesklöövi lõpposas paiknev lugemispuldiga poodium
2. kõrgendatud koht õigeusu kirikus altari ees, kus peetakse jutlust

ambulatoorium <ambulat`oorium -i 19~2e s> (< ld ambulatorius liikuv < ambulare kõndima, käima, liikuma) • med väiksem polikliinikutaoline raviasutus, mis annab arstiabi nii kodunt käivaile haigeile kui ka koduseile haigeile

amfiib <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu)
1. zool vt amfiibid
2. bot kahepaikne taim, mis võib kasvada niihästi vees kui maismaal
3. tehn vees ja maismaal liikuv transpordivahend (nt auto, tank, lennuk, (hõljuk)laev)

amicus Plato, sed magis amica veritas [amiikus plato sed magis amiika veeritas] (ld) • Platon on armas, kuid veel armsam on tõde, s.o tõde on kallim kõigest (Aristotelesele omistatavad sõnad ladina keelde tõlgituna)

anaerobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + aerobioos), anoksübioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + uusld oxygenium hapnik + -bioos) • biol elu keskkonnas, kus ei ole vaba molekulaarset hapnikku. Vastand aerobioos

anaglüpt <+ gl`üpt glüpti gl`üpti 22e s> (< kr anaglyptos reljeefne < anaglyphō graveerin), anaglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< kr anaglyphos reljeefne < ana- + glyphē uurend)
1. kunst madalreljeefi liik, kus tasapinnaline kujutis on piiratud taustast ja kujutisest kõrgemate joontega
2. fot kolmemõõtmeline foto, milles parema ja vasaku silma jaoks mõeldud osad on eri värvi (hrl punane ja sinakasroheline); vaatamiseks kasut spetsiaalseid prille, mis lasevad silma ainult ühte värvi kujutise, mis ajus tõlgendatakse stereopildina

anagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ana- + -gramm) • kirj tähemäng, kus sõnas tähtede järjekorda muutes moodustatakse uusi sõnu, nt tali › tila

analoogia <+ l`oogia 1 s> (kr analogia)
1. sarnasus, taolisus, üldiselt erinevate esemete, nähtuste v mõistete teatavate tunnuste sarnasus v samalaadsus
2. biol erineva päritolu, kuid sarnase talitlusega elundite esinemine, vt ka homoloogilised elundid
3. loog kaudne järeldus üksikult üksikule, milles kahe eseme teatavate tunnuste sarnasusest järeldatakse teiste tunnuste sarnasust
õiguse analoogia • jur mingi seaduses mitte ettenähtud juhtumi puhul sellise õigusnormi rakendamine, mis hõlmab üldisi õiguspõhimõtteid

analoogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< analoogia), analoogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • sarnane, samalaadne
analoogilised elundid pl • zool ühesuguse talitlusega, kuid ehituselt ja päritolult erinevad elundid eri loomadel (nt kala ja vähi lõpused, imetaja ja teo silmad jne)

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

anamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anamorphōsis ümbervormimine)
1. tehn optilise kujutise (joonise v pildi) erinev suurendus ristsihtides silinderläätsede abil; kasut laifilmitehnikas
2. zool lülijalgsete moone, mille puhul munast koorunud vastsel on keresegmente ja jalgu vähem kui täiskasvanul. Vastand epimorfoos

anatoksiin <anatoks|`iin -iini -`iini 22e s> (< ana- + toksiin) • farm mürgisuse kaotanud, kuid säilinud kaitsekehade tootmist põhjustava osaga mikroobitoksiin, vaktsiinide lähteaine. Vt ka toksoid

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

Antikristus pn (kr antichristos), ka antikristus <antikr`istus -e 11~9 s> • relig kristlikus teoloogias esinev kurjuse kehastus, kes laastab kirikut enne maailma lõppu, kuid kelle võidab taastulev Kristus

antimon <antimon -i 19 s> (keskld antimonium), tähis Sb • keem keemiline element, järjenr 51, aatomm 121,75, poolmetall; antimoni modifikatsioonid: kollane, must, plahvatav ja metalne e hall antimon; kasut sulameis, kus annab teistele metallidele suurema kõvaduse

antitsüklon <+ ts`üklon -i 2e s> (< anti- + tsüklon) • meteor kõrgrõhkkond; õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk kõrgem kui servadel

apagoogiline tõestus (kr apagōgē äraviimine) • loog vastuväiteline tõestus, kus väite A tõestamiseks näidatakse, et sellele vasturääkiv väide (mitte-A) ei saa olla tõene

aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)

arbitraaž <arbitr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr arbitrage) • jur vahekohus, kus varalise tüli lahendajaks on arbiiter; maj väärtpaberite v kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasi müümine
rahvusvaheline arbitraaž • jur vahekohus varaliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks riikide vahel, kes on andnud vaidlusalused küsimused arbiitri otsustada

areen <ar`een areeni ar`eeni 22e s> (ld (h)arena liiv)
1. liivaga kaetud väljak Vana-Rooma amfiteatris, kus toimusid gladiaatorite võitlused jm; nüüdisajal: esinemis- v võistlusväljak tsirkuse, staadioni vms keskel; piltl tegevus- v võitlusväli
2. keem aromaatne süsivesinik

arhifoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< arhi- + foneem) • lgv Praha fonoloogiakoolkonna järgi kaht v enamat foneemi esindav üldistav üksus nendes fonoloogilistes positsioonides, kus vaadeldavad foneemid ei vastandu (nt vormides lumi ~ lund esineb m-i ja n-i arhifoneem)

arhiiv <arh|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld archivum < kr archeion valitsushoone)
1. asutus vanade dokumentide ja kirjalike mälestiste säilitamiseks
2. ametiasutuse osakond, kus säilitatakse teadusliku v praktilise väärtusega dokumente
3. kirjakogu, kogum kirjalikke mälestisi (kirju, käsikirju, ülesvõtteid jne), mis puutuvad mõne asutuse v isiku tegevusse
heliarhiiv vt fonoteek

aridifikatsioon <aridifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aridus kuiv + -fikatsioon), desertifikatsioon <desertifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désert kõrb < ld desertum kõnnumaa < deserere hülgama, loovutama) • geogr, ökol kõrbestumine, kõrbete pealetung, nii looduslikest teguritest tingitud kui ka inimtegevusega kaasnev viljatute alade teke

aridisatsioon <aridisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aridus kuiv) • meteor kliima kuivemaks muutumine

ariidne <ar`iid|ne -se 2 adj> (ld aridus) • meteor kuiv, sademetevaene

arsenal <arsenal -i 19 s> (it arsenale < ar dār aṣ-ṣinā‛ah töökoda, tootmishoone) • sõj sõjaväeasutus, kus valmistatakse, parandatakse ja hoitakse relvi ning lahingumoona; piltl millegi suur ja mitmekesine varu v kogu

ars moriendi [ars mori·endi] (ld suremise kunst) • relig XV–XVI s populaarsed tekstid, mis õpetavad suhtumist surmasse kristlikust vaatepunktist; kunst XV s plokk- ja ühelehetrüki puulõikeis kasutatud surmateemasid, kus õpetatakse jagu saama Kuradi kiusatustest

art brut [aar brüt] (pr viimistlemata, toores kunst) • kunst XX s kunstilaad, kus argipäevaseimate vahenditega (plekk, liiv, puulehed, tänavapori) taotletakse esteetilisi väärtusi

arüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< aroom) • keem radikaal, mis jääb järele, kui eraldada mõnest aromaatsest süsivesinikust üks vesinikuaatom

asalea <asal`ea 26 s> (< kr azaleos kuiv) • bot ilutaim (Rhododendron simsii) kanarbikuliste sugukonnast, kasvab pms Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas

aseismiline ala (< a- + seismiline) • geogr maa-ala, kus ei esine maavärinaid; maavärinateta piirkond

assortii <assort`ii 26 s> (pr perf partits assorti sobivalt valitud < assortir välja valima, koostama) • kok eri v eelroana serveeritav (sama liiki) suupistete valik; sama liiki, kuid erineva kuju ja maitsega maiustused (nt šokolaad); kõnek igasugune valik või segu

assotsiatiivmälu <+ mälu m`ällu 17 s> (< assotsiatiivne) • info aadressmälust erinev mäluseade, kus andmete poole pöördutakse nende sisu, mitte aadressi järgi

asündeton <as´ündeton -i 19 s> (< kr asyndetos sidesõnadeta < a- + syndesmos sidesõna) • kirj sidesõnatus, lausekujund, kus sõnu v lauseid ühendavad sidesõnad on väljendusjõu saavutamiseks ära jäetud, nt tulin, nägin, võitsin. Vt ka polüsündeton

asüül <as`üül asüüli as`üüli 22e s> (kr asylon) • varju- v pelgupaik; koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus; peavarjutute kodu v ööbimispaik
asüüliõigus • jur rahvusvaheline normistik, mis määrab poliitilistele põgenikele varjupaiga andmise alused ja korra; varjupaigaõigus

azbukovnik <azbuk´ovnik -u 2 s> (vn азбуковник < азбука tähestik) • aj käsikirjaline õppe-, kombeõpetus- ja teatmekogumik Venemaal XIII–XVIII s; vormiliselt oli tegu seletava sõnaraamatuga, kus artiklid paiknesid tähestiku järjekorras

atonaalne <+ ton`aal|ne -se 2 adj> (< a- + tonaalne) • muus tonaalsuseta; nt muusika, kus on loobutud helide sõltuvusest põhihelist, samuti harmoonilisest seosest akordi moodustamisel ja meloodia kujundamisel

automaatreguleerimine <+ regul`eerimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatjuhtimise liik, kus automaatregulaatori abil hoitakse tehnoloogiliste protsesside iseloomulikke parameetreid jäävatena v muudetakse soovitud viisil

autoritekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> • kirj teksti osa, kus autor pöördub vahetult ning enda nimel lugeja poole

autostopp <+ st`opp stopi st`oppi 22e s> (< auto2 + stopp)
1. tehn seiskar, nt makil
2. aj 1960. aastate matkamismoodus, kus peatust nõudvat märki ja arvestustalonge omav matkaja kasutab päriteed sõitvaid autosid; kõnek pöidlaküüt, küüti saamine juhusliku päriteed sõitva autoga

autsaider <`auts`aid|er -eri ~ -ri 2e s> (ingl outsider)
1. kõrvalseisja, kõrvaltvaataja, vastand insaider
2. sport võistleja, kellel on võiduks vähe väljavaateid
3. maj ettevõte, mis ei kuulu monopolistlikku koondisse, kuid peab täitma koondise dikteeritud majanduslikke tingimusi
4. psühh rühmasisestes suhetes sotsiaalselt isoleeritud isik

aversioon <aversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aversio) • vastumeelsus, vastikus
aversioonteraapia • psühh käitumisterapeutiline ravimeetod, kus püütakse takistada ebasoovitavat käitumist, ühendades seda põhjustavaid ärriteid ebameeldivate ärrititega

baar2 <b`aar baari b`aari 22e s> (ingl bar < keskld barra põikpuu, käsipuu) • väike restoran; ruum, kus müüakse suupisteid ja jooke tarvitamiseks pms leti ääres

badland [bädländ] (ingl badlands halvad maad) • geogr erosioonist tugevasti liigestunud viljatu piirkond, kus sügavad uhtorud vahelduvad veelahkmeahelike v platoodega (nt Lõuna-Dakotas)

bain-marie [bä(n)mar·i] (pr) • kok veevann, kus soojendatakse toitu

barbam video, sed philosophum non video [barbam video sed fil·osofum noon video] (ld) • habet näen, kuid filosoofi ei näe, st habe ei anna veel tarkust. Vt ka barba non facit philosophum

bareljeef <barelj|`eef -eefi -`eefi 22e s> (pr bas-relief < it bassorilievo madal reljeef) • kunst madalreljeef, skulptuurteos, kus kujutised asetsevad pinnalähedase kõrgendina. Vt ka haut-relief

beebi <beebi 16 s> (ingl baby) • väike laps, lapsuke, imik, kelle sünnist on möödunud vähem kui aasta

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

bioessee <+ ess`ee 26i s> (< bio- + pr essai katse) • biol uurimismeetod, mis seisneb spetsiifiliste toimeainete (nt vitamiinide, antibiootikumide) avastamises ja nende hulga määramises bakterikultuuri kasvu järgi; kasut juhtudel, kui ainet on nii vähe, et selle määramine teiste meetoditega ei ole võimalik

biofüüsika <+ füüsika 1 s> (< bio- + füüsika) • füüs, biol teadus, mis uurib nii füüsilisi seaduspärasusi bioloogilistes protsessides kui ka füüsiliste mõjurite toimet protsessidele elusorganismides

bioonika <bioonika 1 s> (< bio- + elektroonika) • tehn, biol bioloogia ja tehnika piiriteadus, elektroonika valdkond, kus mikroelektroonika ja nanotehnoloogiate baasil luuakse eluslooduse eeskujul uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi ning rakendusi ning modelleeritakse bioloogilisi struktuure ja protsesse, et täiustada looduslike eeskujude järgi vanu ja luua uusi tehnilisi süsteeme ja materjale

biotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< bio- + tsönoos) • ökol üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad

bipolaarne <+ pol`aar|ne -se 2 adj> (< bi- + polaarne) • kahepooluseline; geogr nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes esinev; anat kahejätkeline (närviraku kohta)

biskviit <biskv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biscuit < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuiv, kerge kook jahust, vahustatud munadest ja suhkrust; kõva õhuke küpsis
biskviitportselan • kunst matt glasuurimata portselan

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediit • maj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankoveksel • maj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitus • maj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

bobiin <bob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr bobine) • tehn alus v pool, millele keritakse köis, traat, niit jne

bodhisatva <bodhis´atva 16 s> (sanskr bodhisattva virgumisolend) • relig budismis olend, kes pideva enesetäiustamisega on omandanud eeldused täiuslikuks saada, nirvaanasse jõuda ja budaks saada, kuid loobub sellest armastusest elavate vastu ja tahtmisest neid aidata

bona opinio hominum tutior pecunia est [bona opiinio hominum tuutsior pekuunia est] (ld) • hea maine on kindlam kui raha; aus nimi on rohkem väärt kui raha

bonhomme [bon·om] (pr) • heasüdamlik ja tubli, kuid lihtsameelne mees

bonifikatsioon <bonifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr bonification < ld bonus hea + -fikatsioon) • maj hüvitus, hinnakõrgendus (kui kaup on ettenähtust parem)

bonis avibus (ld heade lindudega, kui linnud on head), bonis auspiciis [bonis ausp·itsi˛is] (ld auspicium lindude vaatlus ennustamiseks) • heade ennetega, heade ettekuulutustega

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

boororgaaniline ühend • keem keemiline ühend, kus boor on seotud orgaaniliste radikaalidega

brasserii <brasser`ii 26 s> (pr brasserie < brasser pruulima) • õlletehas; õllepood v -baar; suur kohvik-restoran, kus on rikkalik õllevalik

broomheksiin <broomheks|`iin -iini -`iini 22e s> (< broom + kr hex kuus) • farm lima vedeldava toimega mukolüütiline köharohi

brut [brüt] (pr toores) • kuiv kõige vähem magustatud vahuvein v siider

burimee <burim`ee 26i s> (pr bout-rimé riimuv lõpp) • riimimäng, mis sai alguse Louis XIV salongides Prantsusmaal, kus etteantud riimidele tekste loodi

café chantant [kaf·e ša(n)t·a(n)] (pr „laulev kohvik“) • kontserdikohvik, kohvik v väike restoran, kus esitatakse kerget ajaviitemuusikat; kabaree eelkäija

camp [kämp] (ingl)
1. leer, laager
2. kunst kunstiteose sisu ja vormi vaheline vastuolu, mis on kavatsuslik (nn high camp, nt vanamoelise mängu- v laulmisviisi sihilik liialdamine punktini, kus paroodia muutub juba uudisnähtuseks) v juhuslik (nn low camp)

casting [kaasting, kästing] (ingl)
1. näitlejate vm osatäitjate valimine (etenduse v filmi jaoks); modellide valimine ja esitlemine (moe-show, ajakirja, reklaamifirma vm jaoks)
2. sport spordiala, kus võisteldakse spinningu ja lendõnge kaugus- ja täpsusheidetes

centumviri [tsent·umviri] (ld < centum sada + viri mehed) • aj, jur Vana-Roomas rohkem kui sajast mehest koosnenud tsiviilasjade kohus

ceteris paribus [tseeteris paribus] (ld) • muidu võrdseil tingimusil,kui muud tingimused on võrdsed

chaîne [šen] (pr ahel) • tants ringtants, kus tantsijad hoiavad üksteisel käest kinni

chinook [tšin·uk] (ingl < pn Chinook, indiaani hõimud USA Vaikse ookeani rannikul) • meteor mägedelt preeriatele laskuv kuiv soe tuul USA-s

cum laude [kum laude] (ld kiitusega) • märge, mis lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud teatud tingimustele vastavalt. Vt ka eximia cum laude, magna cum laude, summa cum laude

daatoveksel <+ v`eks|el -li 2e s> (< keskld datum, dato kuupäeval, vrd daatum) • maj aegveksel, lunastatakse, kui veksli kirjutamise päevast on kindlaksmääratud aeg möödunud

daltonplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< pn Dalton, linn USA-s Massachusettsis) • ped esmakordselt USA-s Daltoni linnas 1920ndatel välja töötatud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis, kus õpetaja jagab ainult tööjuhiseid ja arvestab tehtud tööd

damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

deebet <deebet -i 2e s> (< ld debet ta võlgneb) • maj raamatupidamises konto (1) vasak pool, kuhu kantakse kõik laekumised kui ka võlad ja kulud antud konto järgi. Vt ka kreedit
deebetikirjend • maj sissekanne raamatupidamiskonto deebetipoolel
deebetsaldo • maj vahendite jääki näitav aktivakonto saldo

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

dekonstruktsioon <+ konstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de + konstruktsioon) • mingis seisukohas peituvate ebakõlade demonstreerimine selle enda mõisteid ja printsiipe kasutades; kirj teksti analüütilise uurimise meetod, mis osutab, kui mitmeti tõlgendatav ja seesmiselt vastuoluline võib tekst olla

demagoogia <demag`oogia 1 s> (< kr dēmagōgia, vrd demagoog) • poliitiliselt ebateadlike rahvamasside petmine ahvatlevate, kuid valelike lubadustega, hämamine

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim)
1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel
2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)
3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

dendraarium <dendr`aarium -i 19~2e s> (< dendro-), ka dendroaed <+ `aed aia `aeda 22u s> , dendropark <+ p`ark pargi p`arki 22e s> • bot botaanikaaia osa v kollektsiooniaed v -park, kus õppe- v teadusotstarbel kasvat rohkesti puu- ja -põõsaliike v -vorme

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

depressioon <depressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld depressio surumine)
1. med, psühh kurvameelsus, masendus, meeleolulangus nukrus- ja alaväärsustundega, mõtlemist ja tegutsemist pidurdav püsiv psüühiline häire
2. geogr alamik, merepinnast madalamal olev maa-ala
3. hüdrol alandus, põhjavee võtu või äravooluga kaasnev põhjavee pinna alanemine
4. maj surutis; üldine majanduslangus, mis kestab vähemalt kaks kvartalit järjest
5. meteor madalrõhuala
depressioonilehter • hüdrol alanduslehter, põhjavee taseme nõgusus, mis tekib, kui vett kaevust, karjäärist vms välja pumbatakse

detektiiv <detekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ingl detective < ld detectio avastamine) • salapolitseinik
detektiivromaan, detektiivjutustus • kirj liik seikluskirjandust, kus peategelaseks on detektiiv ja süžeeks kuriteo avastamiskäik
eradetektiiv • eraviisiliselt tegutsev detektiiv

detsimaalkaal <+ k`aal kaalu k`aalu 22e s> (< detsimaal-) • tehn kümnendkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus

diaklass <diakl|`ass -assi -`assi 22e s> (< dia- + kr klasis murdumine) • geol kuris, tektooniline püstlõhe, pragu aluspinna kihis

dialektika <dial´ektika 1 s> (kr dialektikē) • fil teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest; ka vastav tunnetusmeetod; Vana-Kreekas väitluskunst, mis taotles tõde vastandlike arvamuste kokkupõrke ning vasturääkivuste avastamise kaudu; tänapäevases tähenduses hakkas terminit kasutama G. W. F. Hegel, kelle järgi dialektika on nii mõtlemise kui ka maailma vastuoluline arenguprotsess

diamagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + magnetism) • füüs paljude ainete omadus avaldada magnetjõududele suuremat takistust kui tühi ruum; diamagnetiline materjal püüab magnetjõujooni eemale tõugata ja asetuda nii, et tema piklik külg oleks jõujoontega risti. Vastand paramagnetism

diatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< dia- + -tüüpia) • kunst monotüüpia alaliik, menetlus, kus õhukese paberi v riide peale tehtud joonis kantakse surve abil aluspinnale (eesti kunstniku M. Laarmani loodud termin)

dihhotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr dicha kaheks osaks + -toomia)
1. jätkuv kaheksjaotamine, vt ka trihhotoomia; kaheksharunemine
2. bot harunemisviis taimedel, kus harud tekivad alati kahekaupa, järjestikune kaheksharunemine
3. loog mõiste mahu järjestikune liigitamine kaheks vasturääkivaks mõisteks

dimorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< di- + -morfism) • biol kahekujulisus, nähtus, kus ühe liigi piirides on kahe eri värvuse v kujuga isendeid (nt taimedel erilehisus, putukail pikk- ja lühitiibsus)
sooline dimorfism, seksuaaldimorfism • zool sama liiki isas- ja emaslooma erinevus

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

disaažio <dis`aažio 1 s> (it disaggio) • maj negatiivne kursivahe, vahe raha v väärtpaberi nominaal- ja börsi- v tegeliku hinna (kursi) vahel, kui viimane on madalam. Vt ka aažio

diskriminant <diskrimin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits discriminans eraldav, lahutav) • mat algebralise võrrandi kordajaist eriliselt koostatud avaldis; on alati ja ainult siis null, kui võrrandil on kordseid lahendeid

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

distributiivne <distribut`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perf partits distributus jaotatud) • jaotav; jaotuv, jaotuslik
distributiivsed arvsõnad pl • lgv jaotavad arvsõnad (vastavad küsimusele: kui palju igaühel?), nt bini ladina 'igaühel kaks'

diviis <div|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr division < ld divisio jagamine) • sõj administratiivselt iseseisvalt toimiv taktikaline väekoondis, mis koosneb jätkusuutlikuks lahingutegevuseks vajalikest väe- ja relvaliikidest; suurem kui rügement ja brigaad ning väiksem kui korpus; merejõududes ühte klassi kuuluvate sõjalaevade koondis

domitsiil <domits|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld domicilium elukoht) • maj veksli maksekoht (kui see erineb veksli andja elukohast); juriidiline aadress
domitsiilveksel • maj aadressveksel

donkihhote <donkihh´ote 16 s> (< pn Don Quijote, Hispaania kirjaniku M. de Cervantese romaani nimikangelane) • omakasupüüdmatu, kuid eluvõõras unistaja, kes mitteeluliste, teostamatute ideaalide nimel tagajärjetult püüab võitluses kujutletavate takistustega inimestele kasu tuua

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

dos-à-dos [dozad·o] (pr „selg selja vastas“)
1. tants tantsutuur tantsijate asetusega seljad vastamisi
2. kerge neljainimesesõiduk, kus on 2 ühise seljatoega istet

doula <doula 16 s> (< kr doulē orjatar) • sünnitoetaja, kel puudub meditsiiniline ettevalmistus sünnitusabi osutamiseks, kuid kes nõustab sünnitajat enda kui sünnitanu kogemustest

draama <draama 16 s> (< kr drama tegevus (laval)) • kirj, teater näidend, (kitsamas tähenduses) tõsise konfliktiga lavateos, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi; dramaatika, draamakirjandus; piltl vapustav sündmus elus
draamateater • sõnalavastusteater

dražee <draž`ee 26i s> (pr dragée) • kok suhkurdatud v šokolaadimassiga kaetud ümar kompvek; farm mõningate ravimite sissevõtmise lihtsustamiseks kasutatav ümar ravimvorm, kus ravi- ja abiainetega kaetud suhkrugraanul on omakorda kaetud kihiga, mis varjab ebameeldiva maitse või kaitseb raviaineid maomahla eest

dry [drai] (ingl) • kuiv, mittemagus (vein)

duloos <dul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr doulōsis orjastamine < doulos ori) • biol sotsiaalparasitismi vorme, kus parasiitputukaliigi isendid röövivad teistest peredest tööisendite nukke v vastseid ja kasvatavad neist nn orjad

dultsiin <dults|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld dulcis magus) • keem tehismagusaine, u 200 korda magusam kui suhkur; tarvit suhkru aseainena

duobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld duo kaks + buss) • tehn sõiduk, mis on võimeline liikuma nii elektrienergia kui ka diiselmootori abil

duopol <duopol -i 19 s> (ingl duopoly < ld duo kaks + monopol) • maj turusituatsioon, kus mingit kaupa v teenust pakuvad vaid kaks müüjat. Vastand duopson, Vt ka monopol

duopson <du`opson -i 2e s> (ingl duopsony < ld duo kaks + kr opsōnia toidu ostmine) • maj turusituatsioon, kus teatavat kaupa v teenust nõuavad vaid kaks ostjat. Vastand duopol, Vt ka monopol, oligopson, monopson

dura lex, sed lex [duura leks sed leks] (ld) • karm seadus, kuid (siiski) seadus

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

eksa- (< kr hex kuus), tähis E • mõõtühikute nimetuste eesliide; näitab, et ühik on põhiühikust 10¹⁸ korda suurem

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsents • maj väljaveoluba
ekspordimaakler • maj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid pl • maj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

ekspositsioon <ekspositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr exposition < ld expositio väljapanemine, esitus, selgitus)
1. kirj kirjandusteoses tegevust sissejuhatav ja olukordadega tutvustav osa
2. muus esialgne põhiteema v teemade käsitlus muusikateoses (fuugas, sonaadis)
3. kunstiteoste, muuseumi- v näituseesemete väljapanek
4. fot säritus
5. med välisteguri mõjutus, toime
6. geogr (nõlva v veeru) asend ilmakaarte suhtes
ekspositsioonikamber • med väike ruum, kus uuritavale lastakse mõjuda tolmul v gaasidel allergeeni väljaselgitamiseks

ekstravertne <ekstrav`ert|ne -se 2 adj> (< ekstraversioon) • väljapoole pööratud; psühh rohkem välismaailmale kui enesele suunatud huvidega (inimtüübi kohta). Vastand introvertne

ekstravertsus <ekstrav`ertsus -e 11~9 s> (< ekstravertne) • psühh inimtüübi iseloomulik suundus huvituda rohkem välismaailmast kui endast; on valdavalt kaasa sündinud ja põhineb ajukoore suhteliselt kõrgel aktivatsioonitasemel. Vastand introvertsus

ekvaator <ekv`aator -i 2e s> (keskld aequator võrdsustaja < ld aequare võrdsustama) • geogr poolitaja, Maal (ka teistel taevakehadel) mõtteline suurringjoon (Maal 40 070 km pikk), mis asetseb ühekaugusel põhja- ja lõunapoolusest ning jagab Maa kaheks võrdseks – lõuna- ja põhjapoolkeraks
geomagnetiline ekvaator • füüs null-isokliin, joon maakeral, kus magnetiline deklinatsioon võrdub nulliga
taevaekvaator • astr taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega

ekvivalents <ekvival|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne)
1. loog matemaatilises loogikas tehe, millele vastab keeleline seos ".. parajasti siis, kui .."
2. mat ekvivalentsiseos, suhe, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne

electus [el·ektus] (ld valitu), elekt <el`ekt elekti el`ekti 22e s> • relig valitu, isik, kes on valitud piiskopiks, kuid ei ole veel ametisse pühitsetud. Vt ka episcopus

elektrometallurgia <+ metall`urgia 1 s> (< elektro- + metallurgia) • tehn metallurgia haru, kus metallide tootmiseks ja sulatamiseks rakendatakse elektrivoolu

elementmaja <+ maja m`ajja 17u s> • eh ehitis, mille karkass koosneb seinaelementidest, milles on juba nii uksed kui aknad

elevoonid pl <elev|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl elevon < elevator tõstja + eleroon) • tehn, lenn rõhtsabata ja kereta lennuki (vaidtiib) tüürklapid, mis toimivad nii kald- kui ka kõrgustüürina

elisioon <elisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld elisio) • lgv hääliku ärajätmine; sõna lõpptäishääliku (lad ka silbi -um, -am, -em) ärajätmine, kui järgnev sõna algab täishäälikuga; ka sõna algustäishääliku ärajätmine; sulghääliku kadu sõnatüvest; folkl rahvalauludest või -juttudest vähemoluliste motiivide v värsside väljajätmine

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktika • astr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetria • mat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

emailmaal <+ m`aal maali m`aali 22e s> (< email) • kunst maalimisviis, kus metall-, klaas- v keraamiline alus kaetakse ühevärvilise emailkrundiga, millele maalitakse kihtide kaupa; iga uue värvikihi järel emailmaali põletatakse

emfüseem <emfüs|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr emphysēma) • med puhitus, õhu liigkogunemine elundeisse; gaaside kogunemine kudedesse, kus neid hrl ei esine
kopsuemfüseem • med kopsude suurenemine tingituna kopsusompude laienemisest ja nende vaheseinte kadumisest
nahaalune emfüseem • med õhu tungimine nahaalusesse koesse kopsu, söögitoru, liigeste vigastuste korral

emmetroopia <emmetr`oopia 1 s> (< kr emmetros paras, mõõdupärane + ōps silm) • med normaalnägevus, st inimene näeb hästi nii kaugeid kui ka lähedasi esemeid. Vastand ametroopia

emotivism <emotiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl emotive tundeid äratav) • fil teooria, mille järgi eetikapõhistel väidetel puudub objektiivne sisu ja neid pole võimalik teaduslikult käsitleda ning et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne; levis 1920–40ndatel Euroopas ja USA-s

empiriomonism <empiriomon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + monism) • fil empiriokrititsismi teisend, samastab ühiskondliku mõtlemise ja olemise kui ühtse kogemuse eri tahud

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

enantiomeerid pl <enantiom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr enantios vastaspoolne, vastandlik + -meer) • füüs optiliselt aktiivsed antipoodid, mis on struktuurilt teineteise peegelpildid ja mis pööravad polariseeritud valguse tasapinda võrdse nurga all, kuid vastupidisesse suunda (seetõttu „kustutavad“ nad teineteise optilise aktiivsuse, kui esinevad segus võrdses koguses)

endemism <endem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol päriskodusus, taime- v loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud

enharmooniline <+ harmoonili|ne -se -st 12 adj> • muus enharmooniat rakendav
enharmoonilised helid pl • muus samakõlalised, kuid noodikirjas erinevalt märgitud ja eri nimetusega helid (nt do-# ja re-♭)
enharmoonilised helistikud pl • muus samakõlalised, kuid noodikirjas ja nimetuselt erinevad helistikud (nt Do-diees-mažoor ja Re-bemoll-mažoor)

en passant [a(n)pas·a(n)] (pr möödaminnes, muuseas) • sport males algseisust kaksiksammu teinud etturi löömine vastase etturiga, kui esimene läbis viimase löögivälja

en primeur [a(n)prim·ör] (pr) • maj ettetasumine, kasut veini ostmisel, kui makstakse alles vaadis seisva veini eest tavaliselt u 1,5 aastat enne veini ametlikku väljalaset ja kättesaamist

epidiaskoop <+ diask|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< epi- + diaskoop) • tehn projektsiooniaparaat, millega saab näidata niihästi diapositiive kui ka pilte raamatuist, jooniseid jm

epifenomen <+ fenomen -i 19 s> (< epi- + fenomen) • fil lisanähtus, kõrvalnähtus, mis kaasneb teiste nähtustega, kuid ei avalda neile mingit mõju

epifenomenalism <+ fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< epi- + fenomen) • fil õpetus, mille järgi kehalised protsessid põhjustavad vaimseid (hingelisi), kuid mitte vastupidi; on üks võimalikke teid keha ja vaimu probleemi lahendamiseks. Vt ka biheiviorism, okasionalism

epitsükloid <+ tsükl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< epi- + tsükloid) • mat kõver, mille kujutab ringjoone punkt, kui see ringjoon veereb teise ringjoone väliskülge mööda. Vt ka hüpotsükloid

eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)

ergasteerion <ergast`eerion -i 19~2e s> (kr ergastērion) • aj Vana-Kreekas, Vana-Roomas ja Bütsantsis käsitöökoda, kus töötasid enamasti orjad

ergatiiv <ergat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< kr ergatēs tegija) • lgv tegevuse subjekti kääne mõnedes kaukaasia jm keeltes, kui öeldiseks on sihiline pöördsõna. Vt ka ergatiiv-absolutiivne keel

etümoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv etümoloogiasse puutuv v kuuluv
etümoloogiline dublett • lgv sõnapaarid, mis on sama algupära, kuid häälikuliselt ja sageli ka tähenduslikult teineteisest erinevaks kujunenud, nt tõsi ~ tõde, hing ~ hõng
etümoloogiline figuur • lgv samajuureliste sõnade ühendus lausetarindis, nt teeb tegemist

eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov

eurovaluuta <+ valuuta 16 s> (< euro- + valuuta) • maj valuuta, mis on arvetel väljaspool koduriiki kui rahvusvahelise krediidi ja valuutatehingute vahend

eurüioonne <+ i`oon|ne -se 2 adj> (< eurü- + ioon) • biol suuri vesinikueksponendi erinevusi taluv, st nii happelises, neutraalses kui ka aluselises keskkonnas elada suutev (veeorganismi kohta)

evangeelium <evang`eelium -i 19~2e s> (kr euangelion rõõmusõnum) • relig Jeesuse elust ja õpetusest jutustav raamat uues testamendis, kus on 4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese); kristlikus teoloogias kuulutus Jeesus Kristusest kui Lunastajast

evolutsioon <evolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evolutio lahtiveeretamine)
1. biol areng, looduse ja ühiskonna järjepidev, kordumatu ja pöördumatu muutumine
2. astr taevakehade ja universumi kui terviku areng
3. biol Maa elu ajalooline areng

fartlek <fartlek -i 2e s> (rts „kiirusmäng“) • sport lõigutreening; treeningumeetod, kus joostakse lõike eri tempoga, kiire pulsiga lõikude vahel on taastva pulsisagedusega sörkjooksu lõigud

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

fidutsiaarne tehing (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur tsiviilõiguslik tehing, milles üks osaline usaldab teisele majanduslikel kaalutlustel väliselt suuremad õigused, kui kokkulepe eeldaks

fiktsionalism <fiktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Fiktionalismus < ld fictio väljamõeldis) • fil subjektiividealistlik kontseptsioon, mille kohaselt inimese käsitus maailmast on praktiliselt kasulik, kuid objektiivse teoreetilise tähenduseta fiktsioonide süsteem

fitness <f`itn|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl fitness) • vormisolek; sportlik ja tervislik eluviis; sport kitsamas mõttes: võistlusspordiala, milles on tähtsal kohal nii keha proportsioonid kui ka ilu ja liikuvus

fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga

flekteerima <flekt|`eerima -eerib 28 v> (< ld flectere painutama) • lgv sõna v sõnatüve muutma
flekteeriv keel • lgv keel, kus sõnatuletuses ja eriti -muutmises on oluline osa tüve teisenemisel, nt man : men (inglise k), Hand : Hände (saksa k), jalg : jala (eesti k)

floor-show [floo(r)šou] (ingl floor show „põrandaetendus“) • kabaree-etendus restoranis vm, kus ei ole lava

fluctuat nec mergitur [fluktuat nek mergitur] (ld) • õõtsub lainetel, kuid ei upu (Pariisi linna vapikiri)

fluidum <fl`uidum -i 2e s> (< ld fluidus voolav)
1. voolav aine, vedelik
2. füüs, aj kuni XVIII s elekter, magnetism ja soojus kui erilised kaaluta vedelikud
3. psühh spiritistide tõlgenduses „psüühiline vool“, mis lähtuvat inimkehast
4. piltl võlu, mõju

fookus <f`ookus -e 11~9 s> (< ld focus kolle)
1. tähelepanu, tegevuse vm keskpunkt, tulipunkt
2. füüs punkt, milles koonduvad läätsedele v peeglitele langevad paralleelsed kiired pärast murdumist v peegeldumist
3. lgv lauseosa, mis on markeeritud kui eriti oluline, põhitähelepanu vääriv

fotofiniš <+ finiš -i 2e s> (< foto- + finiš) • sport pildistav seade finišeerimisjärjestuse täpseks kindlakstegemiseks; finiš, kus kasut sellist seadet

fotomorfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< foto- + morfo- + genees) • biol valguse reguleerivale toimele alluvate nähtuste kogum, mis suunab taimede kasvu ja arenemist, kuid ei sõltu fotosünteesist

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist