[VSL] Võõrsõnade leksikon

adaptatsioon <adaptatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld adaptatio kohandamine, kohanemine < ld adaptare sobitama)
1. biol organismide kohanemine v kohastumine olelustingimustega
2. teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel (nt võõrkeelte õppimisel, laste tarvis)
3. sotsiol isiku, kooskonna v terve ühiskonna kohanemine ümbritsevate oludega elulaadi muutmise varal
4. info juhtimiste seaduspärasuste automaatne ümberkorraldumine objekti optimaalse töörežiimi tagamiseks
silma adaptatsioon • füsiol silma kohanemine valgustugevusega

akolaad <akol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr accolade embus)
1. pidulik toiming rüütliks löömisel
2. muus noodijoonestikke v teksti ühendav sulg

à livre ouvert [al·ivr uveer] (pr avatud raamatust) • teater, muus lehelt mängima v laulma (teost tundmata); ilma ettevalmistuseta tundmatut teksti lugema, tõlkima. Vt ka a prima vista

arkebuus <arkeb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (pr arquebuse < sks Hakenbüchse) • sõj, aj eestlaetav püss, toetati käelt laskmisel erilisele harkjalale; kasutati XV–XVI s

assotsiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< assotsiatsioon + -gramm) • ped seostel põhinev mõistekaart verbaalse teksti visuaalseks graafiliseks kujutamiseks stiimulsõnade abil, kasut nt kirjandiõpetuses

automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkimine • masintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil

autoritekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> • kirj teksti osa, kus autor pöördub vahetult ning enda nimel lugeja poole

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediit • maj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankoveksel • maj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitus • maj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

bordüür <bord|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr bordure)
1. poort (4), mustriga ilustatud servmine riba v vööt rõival, käsitöödel, tapeeditud seinal jne
2. trük kaunistus teksti raamistusena trükitehnikas
3. aiand madal kitsas riba istutatud taimedest mingi ala raamimiseks aedades ja parkides
4. kok toidu raamkaunistus

dekodeerima <+ kod|`eerima -eerib 28 v> (< de- + kodeerima) • lahti kodeerima, kodeeritud teksti sisu avama; info kodeeritud andmeid kodeerimiseelsele kujule tagasi teisendama

dekonstruktsioon <+ konstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de + konstruktsioon) • mingis seisukohas peituvate ebakõlade demonstreerimine selle enda mõisteid ja printsiipe kasutades; kirj teksti analüütilise uurimise meetod, mis osutab, kui mitmeti tõlgendatav ja seesmiselt vastuoluline võib tekst olla

dešifreerima <+ šifr|`eerima -eerib 28 v> (pr déchiffrer) • salakirjas v tingmärkides (šifris) koostatud teksti sisu avama selle ümberkirjutamise teel harilikku keelde; tundmatut kirjasüsteemi lahti mõtestama

displei <displ`ei 26 s> (ingl display) • info kõnek näitur mingi parameetri, teksti või liikumatu pildi näitamiseks; kuvar videokuva näitamiseks

dublaaž <dubl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr doublage dubleerimine) • helifilmi teksti ülekanne teise keelde. Vt ka dubleering

dublant <dubl|`ant -andi -`anti 22e s> (< pr doubler kahekordistama)
1. dubleerija, asendus- v varumees, sama osa täitev isik, eriti dubleeriv näitleja
2. rolli teksti esitav näitleja helifilmi tõlkimisel teise keelde

dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama

eksegees <ekseg|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr exēgēsis seletamine) • teksti filoloogiline, ajalooline vm seletamine ja tõlgendamine (kasut eriti piibli kohta)

ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema

emendeerima <emend|`eerima -eerib 28 v> (< ld emendare) • (teksti) parandama v korda tegema, tekstikriitiliselt parandama

explicit [eksplitsit] (keskld < ld explicare laiali laotama, seletama) • trük on lõppenud (vormel vanade käsikirjade ja trükiste teksti lõpus)

faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimileside • teksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks

fotoladumismasin <+ masin -a 2 s> (< foto-), fotoladur <+ ladur -i 2e s> • trük, aj perfo- v magnetlindile kodeeritud teksti valgustundlikule materjalile projitseeriv ladumismasin

gloss <gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (kr glōssa keel; selgitust vajav sõna)
1. tundmatu sõna v väljend; selle seletus v tõlge (eriti kreeka- v ladinakeelse) teksti ridade vahel, serval v all; (pilkav) märkus, ääremärkus, tõlgendav märkus
2. lgv sõna, väljendi v fraasi detailne grammatiline seletus
3. kirj teatav keskaegne 4-realisest motost ja neljast 10-realisest stroofist koosnev luuletus

glossaar <gloss|`aar -aari -`aari 22e s> (ld glossarium) • lgv glosside kogu, tundmatuid sõnu selgitav sõnastik mingi teksti juurde

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiis • jur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline leht • kunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetod • suuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnika • kunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

Graecum est, non legitur [greekum est noon legitur] (ld) • see on kreeka keeles, st pole loetav (võõras keeles vm arusaamatu teksti kohta, sageli irooniliselt)

grammatikakorrektor <+ korr`ektor -i 2e s> (< grammatika + korrektor) • info tarkvaravahend, mis võrdleb teksti lauseid sisseehitatud grammatikakirjeldusega ning näitab parandamisvõimalusi

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategooria • lgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne kääne • lgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendamine • jur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

hektograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< hekto- + -graaf) • tehn, aj algeline teksti ja illustratsioonide paljundamise aparaat

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

illustratsioon <illustratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld illustratio valgustamine, selgitamine) • teksti kaunistav, selgitav v täiendav joonis, pilt vm (käsikirjas, trükises); piltl millegi näitlik selgitus, iseloomulik näide

illustreerima <illustr|`eerima -eerib 28 v> (< ld illustrare valgustama, selgitama) • mingit teksti illustratsioonidega varustama, illustratsioone tegema; oma mõtte selgitamiseks v tõestamiseks näiteid esitama

incipit [intsipit] (ld algab) • keskaja käsikirjades ja varatrükistes teksti identifitseeriv algussõna

interpolatsioon <interpolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld interpolatio uuendus, muudatus)
1. kirj kiilosa, vahelelüke, algupärasesse teksti hiljem vahele paigutatud sõnad v laused
2. folkl rahvalaulu (v -juttu) mõnest teisest laulust (v jutust) toodud lisandus
3. mat funktsiooni väärtuste hindamine nende punktide vahel, kus selle funktsiooni väärtused on teada, vt ka ekstrapolatsioon

interpretatsioon <interpretatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld interpretatio seletus), interpreteering <interpreteering -u 2 s> (< interpreteerima)
1. (kirjandusliku teose, heliteose, seaduse vm) tõlgendus, lahtimõtestus; (teksti) seletus
2. ettekandekunstis: mingi kunstiteose loov, iseseisval tõlgendusel põhinev ettekandmine

isorütmia <+ r`ütmia 1 s> (< iso- + kr rhythmos korrapärane liikumine) • muus keskaegsetele motettidele omane sama rütmivormeli pidev kordamine, sõltumata meloodia ja teksti muutmisest

koherentsus <koher`entsus -e 11~9 s> (< koherentne)
1. seostatus, kokkukuuluvus
2. füüs lainete omadus (faasi ja sageduse konstantsus), mille tõttu saab tekkida statsionaarne interferents
3. lgv teksti vormiline ühtsus, vt ka kohesioon

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kommentaar <komment|`aar -aari -`aari 22e s> (ld commentarius märkmik, visand)
1. selgitav märkus mingi teksti v raamatu juurde
2. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vms kohta

kompilaator <kompil`aator -i 2e s> (< kompileerima), translaator <transl`aator -i 2e s> (< ld translator ülekandja, tõlkija) • info arvutiprogramm, mis teisendab lähtekoodi ehk inimese kirjutatud programmi teksti masinakoodi

kontentanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< ingl content sisu + analüüs) • psühh sisuanalüüs, pms keelelise teksti sisu uurimine psühholingvistiliste meetoditega

korrektuur <korrekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld corrigere parandama) • parandamine, täiendamine; trük teksti (trüki- ja keelevigade) parandamine tõmmisel v väljatrükil (v kuvaril); parandatav tõmmis v väljatrükk
korrektuurimärk • tingmärk vea parandamiseks

krüptogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< krüpto- + -gramm) • šifreeritud e salakirjas tekst; kirj teos, millesse teksti graafilise paigutuse kaudu on peidetud sõnu ja lauseid

kupüür <kup|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr coupure < couper lõikama)
1. lõige, kärbe; teksti kärpimine v osade väljajätt kirjandus-, lava-, muusika- vm teosest
2. maj paberraha, obligatsiooni vm väärtpaberi nimiväärtus

laserplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< laser) • info CD-plaat, heli, teksti v pildi optilise digitsalvestusega ketas läbimõõduga 120 mm, mida loetakse laserkiirega. Vt ka laserketas

layout [leiaut] (ingl planeerimine)
1. paigutus, kompositsioon
2. trük küljendamine, küljendus
3. küljend, teksti (ja graafika) küljendatud kuju

litereerima <liter|`eerima -eerib 28 v> (< ld littera kirjatäht) • helilindilt teksti maha kirjutama

masora [masoraa] (hbr pärimus) • relig, kirj vana testamendi teksti ja hääldamise säilitamiseks koostatud (VI–X s) reeglid; neid reegleid rakendav tekstikriitiliste märkuste kogum

metafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr metaphrasis ümbersõnastus) • kirj kirjandusliku teksti võimalikult täpne teiste sõnadega edasiandmine, eriti luuletuse ümbersõnastus proosas

mimeograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr mimeomai jäljendan + -graaf) • tehn, aj endisaegne paljundusseadis, kus erilisele vahapaberile kirjutatud teksti paljundati sel teel, et pressiti trükivärvi läbi vahapaberil kirjatähtede kohal tekkinud pisikeste aukude

miniatuur <miniat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (it miniatura < ld miniare mennikuga vm punasega värvima < minium kinaver, mennik)
1. kunst keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt v joonistus; pisiformaadis ja peenelt teostatud ehisraamis pilt, eriti näopilt (miniatuurmaal)
2. kirj pisijutustus, -näidend vm lühipala
3. muus vabavormiline instrumentaalne lühipala

moto <moto 16 s> (it motto) • juhtsõna, juhtlause, eriti teose alguses antav autori suhtumisele v teksti mõttele viitav mõttetera, tsitaat vm; sama mis epigraaf

multimeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< multi- + meedium) • heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus

multum in parvo (ld) • palju väheses (öeldakse sisuka lühikese teksti v esituse kohta)

normtiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< norm + tiitel) • trük poognaviit, autori nimi v raamatu (lühendatud) pealkiri iga trükipoogna 1. leheküljel teksti all

ooper <`ooper -i 2e s> (it opera < ld tegevus) • muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil

palimpsest <palimps|`est -esti -`esti 22e s> (kr palimpsēston uuesti kaabitud) • aj pärgamentkäsikiri, millelt esialgne tekst on kõrvaldatud ja asendatud uuega; mõnede vana- v keskaja palimpsestide algupärast teksti on õnnestunud uuesti loetavaks teha

parafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (< para- + fraas)
1. lgv ümbersõnastus
2. kirj teksti laiendav v selgitav esitus teiste sõnadega; proosateose värsistus v värssteose proosasõnastus; vaba tõlge, jäljendus
3. muus ooperi v rahvaviisi teemadel loodud vabas vormis heliteos

preprint <+ pr`int prindi pr`inti 22e s> (ingl < pre- + print trükk, trükis) • trük eeltrükk, vähestele asjatundjatele uurimuse (ettekande teksti vm) tutvustamiseks mõeldud trükis, mis avaldatakse enne uurimuse ilmumist

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

recensio [rets·ensio] (ld ülevaatus) • mingi teksti võrdlemine algkäsikirjaga ühiste tunnuste leidmiseks; arhetüübi (2) rekonstruktsioon

redaktsioon <redaktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr rédaction < keskld redactio tagasiviimine)
1. redigeerimine, teose v kirjutise trükivalmis viimistlemine, sõnastus, redigeering; kirjatöö töötlemise vms tagajärjel tekkiv oluliste erinevustega teksti- vm teisend
2. info tarkvara tooteuuendus sama versiooni piires
redaktsioonikomisjon • komisjon avaldatavate tööde, üldkujul vastuvõetud otsuste vms viimistlemiseks

rotatsioontrükimasin <+ masin -a 2 s> (< rotatsioon), roto <roto 16 s> • tehn trükimasin, millel trükivorm asub pöörleval silindril; võimaldab teksti kiiresti paljundada

scat [skätt] (ingl) • muus laulma teksti asendavate häälikutega (džässilaulmisel üks põhilisi oskusi)

stilistik <stil´istik -u 2 s> • info stiilikorrektor, teksti stiilikarakteristikuid etteantud reeglitega võrdlev ja täiustamisvõimalusi pakkuv programm

strukturaalefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< strukturaalne + efekt) • mõju, mida märgi, teksti v noodi konkreetne tähendus avaldab tajule ja maailmavaatele

suflöör <sufl|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr souffleur < souffler puhuma, (ette) ütlema) • teater teksti etteütleja näitlejaile teatrietenduse ajal

süntaks <süntaks -i 2e s> (kr syntaxis korraldamine, korrastamine)
1. lgv lauseõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühitamist sõnaühendeiks, lauseiks ja lausete ühendusteks
2. info lausete ja sõnaühendite moodustamise reeglistik programmikeelte tarvis
süntaksiredaktor • info programm, mis kontrollib teksti lausete ja tarindite vastavust programmikeele süntaksile

tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad

tekstianalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> • lgv teksti sisu ja struktuuri analüüs; tekstikriitiline analüüs

tekstiboks <+ b`oks boksi b`oksi 22e s> (ingl text box) • info teksti sisestamist võimaldav kast

tekstigrammatika <+ gramm´atika 1 s> • lgv tekstilingvistika osa, mis uurib teksti ja selle osade grammatilist struktuuri

tekstiline <tekstili|ne -se -st 12 adj> • teksti v tekste puudutav; tekstina esitatud, tekstist koosnev, teksti-

tekstilingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< tekst + lingvistika) • lgv keeleteaduse haru, mis uurib teksti ehitust ja tüüpe

tekstiredaktor <+ red`aktor -i 2e s> (< tekst + redaktor) • info tekstitöötlusprogramm, teksti loomise ja töötlemise tarkvara

teletekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> (ingl teletext < televisioon + tekst), tekstitelevisioon <+ visi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • koos televisioonisignaaliga teksti ja graafikana edastatav teave

transkriptsioon <transkriptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transcriptio ülekandmine)
1. lgv transkribeerimine, keeleuurimises v -õpetuses kasutatav tähtede ja märkide süsteem kõne kõigi häälduslike nüansside ülesmärkimiseks (vt ka IPA); ühes kirjasüsteemis teksti häälduspärane edasiandmine teises kirjasüsteemis
2. muus mingile pillile kirjutatud heliteose ümberseade mingile teisele muusikariistale v ansamblile; ühest noodikirjasüsteemist teise ümberkirjutatu
3. biol geneetilise info ülekanne DNA-lt RNA-le

transliteratsioon <transliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl transliteration < trans- + ld littera täht) • lgv ümbertähtimine, kirjaliku teksti täht-tähelt ühe keele kirjasüsteemist teise ülekandmine; info teise märgistikku viimine

tsenseerima <tsens|`eerima -eerib 28 v> (sks zensieren < ld censere hindama) • tsensuuri teostama, teksti, filmi vm kontrollivalt läbi vaatama

tviteratuur <tviterat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ingl Twitterature < pn Twitter, veebipõhine suhtlusvõrgustik + literature kirjandus) • lühiblogi sissekande laadne pikema teksti kokkuvõte või algupärane tekst

vinjett <vinj|`ett -eti -`etti 22e s> (pr vignette < vigne viinapuu) • kunst algul keskaegse käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi- v -oksamotiiviline kaunistus; hiljem mingis graafilises tehnikas loodud väike pilt- v ornamentkaunistus teksti ees v järel