[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

eht 'ehtne, päris' < sks echt, vrd kasks echt(e)

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1860) 07.09: ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
• Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId (EMS I: 609)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne, ehtse 'zierlich'; *ehtsus, ehtsuze; ehtus, ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj. ehtis, eht[ne]; puhas; õige';
• Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'; Kluge Adj. aus dem Niederdeutschen seit dem 17. Jh. übernommen (mndd., mndl. echte)
• Käsitlused: < sks echt (EEW 1982: 168; EKS 2019); < kasks echt(e) (Raun 1982: 7); < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' (EES 2012: 58)
• Läti keel: lt īsts eht (ELS 2015: 98);
• Sugulaskeeled: sm ehta [1786] puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren < rts äkta kasks echt, echte (SSA 1: 100)

jaht, jahi 'väike laev' < sks Jacht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 311) hajaja laiw 'JachtSchiff'
• Murded: jaht 'ühemastiline purjekas' Jõe Kuu Hlj Khk Mus Emm Rei Rid Tor Ris; `jahti VNg; jäht Muh Emm (EMS II)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jaht, jahi 'Jachtschiff'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jachtschiff'; EÕS 1925: 132 jaht 'laev, kiirpurjekas'; jahtkaljas 'Jachtgaljass'; ÕS 1980: 198 kerge veesõiduk; VL 2012 jacht '(holl jacht)'; Tuksam 1939: 531 Jacht 'jaht[laev]'
• Käsitlused: < sks Jacht 'Jachtschiff' (EEW 1982: 533; Raun 1982: 19); < hol Jacht (GMust 1948: 75); < hol jacht 'kiire ühemastiline purjelaev' (Mereleksikon 1996: 114)
• Läti keel: lt jahta Jacht (VLV 1944: 289); lt jahta jaht (ELS 2015: 206);
• Sugulaskeeled: sm jahti Jacht < asks ~ hol jacht(e) ~ rts jakt (Bentlin 2008: 118); sm jahti [1770] < rts jakt (Häkkinen 2004: 271); vdj jahti jaht, jahtlaev; яхта (VKS: 308)

juht, juhi 'nahaliik' < sks Juchten

• Esmamaining: Eesti-Ma 1821
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1821: 21) Issiärranis weel kuultsaid Wenne juhti nahko wõera rahwale kaubaks annawad.
• Murded: juht, juh´t 'juhtnahk' Kuu Lüg Trm Kod Trv Krk Rõn San Plv (EMS II: 165); juhtnahk, `juhtinahk R sporeP Hls Nõo Rõn; juh´tnahk Trv Krk San sporV (EMS II: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 183 juhti-nahk 'Juchten'; Wiedemann 1893: 166 juht, juhi 'Juchten'; juhti-nahk 'Juchten'; EÕS 1925: 139 juht '(nahk)'; juhtnahk; ÕS 1980: 204 juht 'juhtnahk'; Tuksam 1939: 535 Jucht[en], Juchtenleder 'juhtnahk'
• Käsitlused: < vn юфть, юхть (EEW 1982: 562); < sks Juchten 'juhtnahk' (Raun 1982: 21; EES 2012: 100)
• Läti keel: lt juktsāda Juchtleder (Sehwers 1953: 44); lt juchtāda Juchten, Juchtenleder (VLV 1944: 291); lt juhtāda juhtnahk (ELS 2015: 215);
• Sugulaskeeled: sm juhti Juchtenleder < asks juchten ~ rts juft ~ vn юфт (Bentlin 2008: 217); is juhti nahka (Hev, ÜlL) juhtnahk (Laanest 1997: 52); vdj juhti, juhtõ; juhtinahka juht, juhtnahk; юфть (VKS: 322); lv juht|nǭ'gõ juhtnahk; juhtāda (LELS 2012: 95)

lanstu, lanstu 'rüütelkonna maapäevahoone' < sks Landstube

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lanstu r. 'Landstube, Ritterhaus in Reval'; (Hupel 1818: 115) lanstu r. 'Landstube, Ritterhaus'; (Lunin 1853: 84) lantstu r. 'рыцарскiй домъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 501 lans-tuba 'Ritterhaus'; lanstu '= lans-tuba'; Wiedemann 1893: 454 lans-tuba (lanstu) 'Ritterhaus'; EÕS 1925: 358 lantstuba '(valitsemiskolleegium) (Landstube, Rutterhaus)'; ÕS 1980: 353 landstuba 'aj. rüütelkonna maapäevahoone'

liht, lihi 'mett, immutusvedelik' < sks Schlichte

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 205) liht kangas r., d. 'Schlichtleinwand'
• Murded: liht : lihi 'mett' Jõh Hi L Ris liht : `lihti VNg (EMS V: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; Wiedemann 1893: 498 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; EÕS 1925: 386 liht 'mete (pihkane vedelik) (Schlichte)'; ÕS 1980 liht 'tekst. mett'; Tuksam 1939: 854 Schlichte '(kanga) mitt, mett'
• Käsitlused: < sks Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass' (EEW 1982: 1296; EES 2012: 239)
• Vt lihtima1

niht, nihi 'soldat (kaardimängus)' < sks Knecht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: niht 'soldat (mängukaart)' Tõs Khn Tor (EMS VI: 542)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 666 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Tuksam 1939: 569 Knecht '(Kriegsknecht) sõjasulane, sõdur'
• Käsitlused: < sks Knecht (EEW 1982: 1691)

palitu, palitu 'paksemast riidest mantel' < sks Paletot

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: palitu (-o) 'mantel' Kuu VNg Jõh Jäm Khk Pöi Muh Rei sporLä Tõs Khn Vän sporK Kod MMg Lai Trv Hls sporT Kan Plv Vas; palidu VNg Khk Tõs sporPä Plt KJn Kõp; `paltu (-l´-) Kuu RId Krl sporVId; palit VNg Tür VJg Sim Trm Ksi Vil Kõp Trv Krk TLä Kam Võn Rõu Räp (EMS VII: 151)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 856 *pālitō 'Paletot'; Wiedemann 1893: 759 *palitō (pal´l´itō, paltō, pālitō) 'Paletot'; EÕS 1930: 691 palitu; ÕS 1980: 489 palitu; Tuksam 1939: 739 Paletot 'palitu'
• Käsitlused: < sks Paletot 'palitu' ~ vn пальто 'palitu' (EEW 1982: 1911; EES 2012: 350)
• Sugulaskeeled: sm palttoo [1865] < rts paletå (Häkkinen 2004: 867); is pal´tto (Len, Tön) palitu (Laanest 1997: 140); vdj pal´too, pal´tto palitu; пальто (VKS: 875)

puht, puhi 'köiesebidus' < rts bukt, sks Bucht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puht, puhi 'köiesebidus' Kuu Hlj Lüg Jõh Khk Krj Emm JõeK (EKI MK; EMS VII: 808)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 976 *puht, puhi (P) 'Buchte'; Wiedemann 1893: 885 *puht, puhi (P) 'Buchte'; ÕS 1980: 544 puht 'mer. kokkukeritud (ja seotud) ots'; Tuksam 1939: 175 Bucht 'merekäär, abajas'
• Käsitlused: < sks Bucht (EEW 1982: 2205); < sks Bucht 'kõverus, köielooge', rts bukt 'trossisilmus; kõverus' (EES 2012: 389)

reht 'õige, väärt' < sks recht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: reht 'õige' Khk Hää Hls Krk (EKI MK); preht, prehi 'puhas, korralik' Koe (EMS VII: 741)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 reht (D) 'recht, richtig'; Wiedemann 1893: 948 reht (D) 'recht, richtig'; Tuksam 1939: 793 recht 'õige, sobiv'
• Käsitlused: < sks recht (EEW 1982: 2446); < kasks recht 'gerade; richtig; passend' (Bentlin 2008: 83)
• Läti keel: lt rekte Recht (Sehwers 1953: 99);
• Sugulaskeeled: sm rehti [1734 rehdisti, 1737 rehti] reilu, kunnon, rehellinen / ehrlich, ordentlich < rts riktig (SSA 3: 60; Häkkinen 2004: 1035)

vakstu, vakstu 'vahariie' < sks Wachstuch

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 12.02: ridepak musta wakstu sees
• Murded: `vakstu Kuu Jõh sporSa Rei Mär Han Tõs Khn Pär Tor Hag Juu Jür VJg sporI Plt KJn sporM TLä San sporV; `vakstuv Kaa Muh; `vakstov Käi Amb; `vakstohv VNg Emm Mar Ris Amb (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1431 *wakstū 'Wachstuch'; Wiedemann 1893: 1294; ÕS 1980: 768 vakstu 'kõnek. vahariie'; Tuksam 1939: 1096 Wachstuch 'vahariie'
• Käsitlused: < sks Wachstuch 'vahariie' (EEW 1982: 3665; EES 2012: 587; EKS 2019)
• Läti keel: lt vaskudrāna Wachstuch (VLV 1944: 624); lt vaskadrāna vahariie, vakstu (LES 2015)

viht, vihi 'kaalupomm' < sks Gewicht Esinemus alates Wiedemannist on peapõhjus, miks eelistada ülemsaksat alamsaksale.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 133) lööd 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1780: 384) lööd r.; kaal d.
• Murded: viht, vihi R Muh Käi sporL Ha KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1502 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; Wiedemann 1893: 1356 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; ÕS 1980: 788 viht, vihi 'kaalupomm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wicht, wichte 'die Schwere, das Gewicht; Gewichtstück für die Wage: ein bestimmtes Gewichtsmass'; Schiller-Lübben wicht(e) 'Gewicht'
• Käsitlused: < kasks wicht(e) ~ sks Gewicht (EEW 1982: 3813); < kasks wicht (Raun 1982: 202); < asks wicht(e) 'kaalupomm' (EES 2012: 601); < sks Gewicht 'kaal, raskus; kaalupomm' (EKS 2019)

ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
• Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
• Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)