[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

abt, abti 'mungakloostri ülem' < sks Abt

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Abt 'Abt'; (Göseken 1660: 308) Abbati Emmand 'Abtissin'
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 2 abt 'kloostri esimees'; Wiedemann 1893: 2 *abt, abti; klōs´tri-abt 'Abt; Klosterabt'; EÕS 1925: 3 abt 'kloostriülem'; ÕS 1980: 24 abt 'kirikl. (kloostriülem)'; VL 2012 abt '(‹ aramea k aba 'isa')'; Tuksam 1939: 23 Abt 'abt, kloostriülem'
• Käsitlused: < sks Abt 'abt' (EEW 1982: 9; EKS 2019)
• Läti keel: lt abts; abats Abt (VLV 1944: 23); lt abats abt (ELS 2015: 22);
• Sugulaskeeled: sm apotti [Agr] < mrts abboti, ab(b)ot(e) (Häkkinen 2004: 59)

laag, laagi 'aluspuu, pruss või plank vahelae kandetarindi ja põrandalaudise vahel' < sks Lage

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 345 laag 'aluspuu, tugipuu'; Tuksam 1939: 609 Lage 'lademik, kiht'
• Käsitlused: < sks Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval paiknevad asjad' (EES 2012: 217)

laama, laama 'Lõuna-Ameerika sõraline (Lama)' < sks Lama

• Esmamaining: Kreutzwald 1849
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1849: 101) Lama ehk Kameli-kits
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 *lāma, lāma 'Lama'; Wiedemann 1893: 470 *lāma, lāma 'Lama'; VÕS 1933: 197 laama 'lammaskaamel'; ÕS 1980: 346 laama 'zool. sõraline'; Tuksam 1939: 610 Lama 'laama, lammaskaamel'
• Käsitlused: < sks Lama 'laama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lama laama (Lama) (ELS 2015: 402)

laar, laari 'tegu õlut' < vrd sks klar 'selge'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: laar (-r´) 'suurem kogus (sööki või jooki), tegu' Kuu Kaa Vig Han Aud PJg Saa Ksi Lai KJn Pil M Ran V (EMS IV: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung; Klarheit'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; Wiedemann 1893: 309 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; ÕS 1980: 346 laar 'tegu, näit. õlut'
• Käsitlused: < vrd sks klar 'klaar, selge' (EEW 1982: 1192; Raun 1982: 67; EKS 2019); < vrd vrts lar 'kast, kirst, nõu' (EES 2012: 218)
• Läti keel: lt alus brūvējums laar õlut (ELS 2015: 403)

laava, laava 'vulkaanist väljavoolav magma' < sks Lava

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 22.08: ne, kelle maa om lawa alla ärramattetu; mes lawa om, se om sensinnatsen näddali lehhen 18 Numrin selletetu.; (Masing 1818: 40) Sedda kiwwi, mis tulle purskawad mäed, õtse kui pot mis ülle käib, sullalt wäljakedawad, nimmetakse Lawaks.; (Masing 1822: 162) Wimaks hakkas [Vesuuv] kahhekümne wiendamal üllekäima, ja lawad wälja keetma
• Murded: laava 'mäe seest purskab' VNg Mär Plt Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 *lāwa 'Lava'; Grenzstein 1884: 73 laawa (Lava) 'tulepurtskawast mäest wälja wisatud wedelik'; Wiedemann 1893: 472 *lāwa 'Lava'; EÕS 1925: 344 laavajärv '(Lavasee)'; ÕS 1980: 346 laava 'vulkaanist väljavoolav magma; vulkaaniline kivim'; VL 2012 laava '(it lava)'; Tuksam 1939: 621 Lava 'laava'
• Käsitlused: < sks Lava 'laava' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lava Lava (VLV 1944: 328); lt lava laava (ELS 2015: 403);
• Sugulaskeeled: sm laava [1820] < rts lava (Häkkinen 2004: 555)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
• Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
• Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
• Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
• Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
• Vrd lakkima

laks, laksi 'lõhekala (Salmo salar)' < sks Lachs

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: laks 'lõhekala' Jäm Mus Phl Mar Plt; `laksi Kuu VNg (EMS IV: 878); laksikala 'lõhekala' Mus Mar Kod; laksilöhi Mus (EMS IV: 880)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 499 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; Wiedemann 1893: 452 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; EÕS 1925: 355 [laksikala] 'vt lõhekala, lõhi'; Tuksam 1939: 608 Lachs 'lõhi, lõhekala'
• Käsitlused: < sks Lachs (EEW 1982: 1221)
• Läti keel: lt lasvarde, lašvarde, lašvardis, lasveris, lašveris Lachsforelle < nd. laßfare, laßför (Sehwers 1953: 69); lt lasis Lachs (VLV 1944: 321)

las 'lase, laske' < vrd sks laß

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 184) laß sinnu tachtminne sündkö; (Masing 1822: 215) mis mul sellega teggemist on! las rägib peäle
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 507 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; Wiedemann 1893: 460 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; EÕS 1925: 361 las [tulla]; ÕS 1980: 355 las [käia]
• Käsitlused: < vrd sks laß 'las' (Raun 1982: 70; EES 2012: 228)
• Läti keel: lt lai laß (VLV 1944: 325); lt lai las (ELS 2015: 413)

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; (Hupel 1780: 201, 243) las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 116, 184) las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 85, 143) las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
• Murded: las´s 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läs´s Khk; plas´s Jäm Koe (EMS IV: 982)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; Wiedemann 1893: 461 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van. väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'
• Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' (EEW 1982: 1240; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204); lt enkurītis lass (ELS 2015: 414)

laube, laube 'lehtla' < sks Laube

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: laube 'lehtla; aiamajake' PJg Kõp Hls; `laube Lüg IisR((-ou-)); `laubõ Krl; klaube PJg Kod Kõp; loube Mär Han Saa JMd Koe Rak VJg Sim; loobe Tor Juu Plt TMr; luobe Rak (EMS IV: 1008)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 *laube, laube 'Laube'; Wiedemann 1893: 463 *laube, laube 'Laube'; ÕS 1980: 357 laube 'van. lehtla'; Tuksam 1939: 618 Laube (im Garten) 'lehtla'
• Käsitlused: < sks Laube 'lehtla; aiamajake' (EEW 1982: 1245; EES 2012: 230; EKS 2019)
• Läti keel: lt lapene Laube (im Garten) (VLV 1944: 326)

papa, papa '(vana)isa' < sks Papa

• Esmamaining: Kreutzwald 1840
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 10) Wanna Toa-pappa
• Murded: papa 'isa' sporeP sporeL; pappa R (EMS VII: 191-192)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 846 pappa 'Papa, Vater'; Wiedemann 1893: 767 papa 'Papa, Vater'; EÕS 1930: 703 papa 'isa'; ÕS 1980: 492 papa; Tuksam 1939: 740 Papa 'isa, papa; papi'
• Käsitlused: < sks Papa 'papa' (Raun 1982: 116; EES 2012: 352)
• Läti keel: lt paps papa (ELS 2015: 607);
• Sugulaskeeled: sm pappa [1853] < rts pappa (Häkkinen 2004: 873)