[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

ahv, ahvi 'loom' < sks Affe

• Esmamaining: Masing 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Pertike 'Affe'; (Göseken 1660: 582) pertick 'Affe'; (Helle 1732: 156) pertik 'der Affe'; (Hupel 1780: 233) pärdik d. 'der Affe'; (Masing 1818: 133) Ahw seisab omma mele, omma teggude, ja omma kujo polest, õtse selle wahhe peäl, mis Jummal innimesse ja mõistmata lomade wahhele jätnud.
• Murded: ahv eP eL(ah´v, ahv´); ahav Kod; `ahv(i) R (EMS I: 151)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 11 ahw, ahwi 'Affe'; Wiedemann 1893: 10 ahw, ahwi 'Affe'; ÕS 1980: 29 ahv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 affe 'Affe'; ape 'Affe; Narr'; Schiller-Lübben affe (für ape ist selten) 'Affe'; MND HW I affe 'Affe; übertragen als Schimpfwort'; Afferenlant 'Libia'; āpe 'Affe; auch Schimpfwort; Narr, Nachahmer';
• Käsitlused: < kasks, sks (EEW 1982: 35); < asks affe, sks Affe (EES 2012: 46); < sks Affe 'ahv' (Raun 1982: 2; EKS 2019)
• Läti keel: lt āpis Affe < mnd. āpe 'Affe' (Sehwers 1953: 6); lt pērtiķis, mērkaķis ahv (ELS 2015: 26);
• Sugulaskeeled: sm apina, apinja [1637] Affe < mrts apina, apinia, apinja (vrd kasks apinne, apynne 'naarasapina') (SSA 1: 79; Häkkinen 2004: 59); vdj abiz´jana, obezjana < vn обезьяна (VKS: 100)

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

jaht, jahi 'väike laev' < sks Jacht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 311) hajaja laiw 'JachtSchiff'
• Murded: jaht 'ühemastiline purjekas' Jõe Kuu Hlj Khk Mus Emm Rei Rid Tor Ris; `jahti VNg; jäht Muh Emm (EMS II)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jaht, jahi 'Jachtschiff'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jachtschiff'; EÕS 1925: 132 jaht 'laev, kiirpurjekas'; jahtkaljas 'Jachtgaljass'; ÕS 1980: 198 kerge veesõiduk; VL 2012 jacht '(holl jacht)'; Tuksam 1939: 531 Jacht 'jaht[laev]'
• Käsitlused: < sks Jacht 'Jachtschiff' (EEW 1982: 533; Raun 1982: 19); < hol Jacht (GMust 1948: 75); < hol jacht 'kiire ühemastiline purjelaev' (Mereleksikon 1996: 114)
• Läti keel: lt jahta Jacht (VLV 1944: 289); lt jahta jaht (ELS 2015: 206);
• Sugulaskeeled: sm jahti Jacht < asks ~ hol jacht(e) ~ rts jakt (Bentlin 2008: 118); sm jahti [1770] < rts jakt (Häkkinen 2004: 271); vdj jahti jaht, jahtlaev; яхта (VKS: 308)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
• Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
• Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
• Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
• Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
• Vrd lakkima

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

mask, maski 'näokate' < sks Maske

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mask 'näokate' Kuu Lüg Kul Mih KJn Krl; maske Mar Saa I Pil Krk; `maske R Khk Kaa Muh Han Tor Kei; `maskõ Khn Har; `maski Vai Ans (EMS V: 975)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *mas´k, -i 'Maske'; Wiedemann 1893: 574 *mas´k, mas´ki; maske, maske; mas´ki, mas´ki 'Maske'; ÕS 1980: 409 mask; VL 2012 mask '(pr masque ‹ keskld masca)'; Tuksam 1939: 661 Maske 'mask, näokate'
• Käsitlused: < sks Maske (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt maska Maske (VLV 1944: 348); lt maska mask (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm maski [1770] < rts mask (Häkkinen 2004: 690); vdj maska mask; маска (VKS: 706)

nagi, nagi 'varn' < Bsks Knagge

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nagi 'riidevarn' R sporS sporL Ris Kei Juu JMd Koe VJg sporI Äks KJn M TLä Kam Rõu Plv (EKI MK; EMS VI: 453; Saareste II: 825); nagid 'vabed, võrkude kuivatuspuud' Jõe Kuu Hlj Mus Emm Rid Ris Kei JõeK (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 712 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; Wiedemann 1893: 645 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; EÕS 1930: 566 nagi '= varn'; ÕS 1980: 447 nagi 'varn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knagge 'Knorren, dickes Stück'; Nottbeck 1988: 44 Knagge 'Garderobe, Kleiderhaken'
• Käsitlused: < asks Knagge (EEW 1982: 1657; Hinderling 1981: 113; Raun 1982: 100); < Bsks Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk' (EES 2012: 305); < Bsks Knagge 'nagi' (EKS 2019)
• Läti keel: lt *knaģis [1638 Knaggis] Knagge < mnd. knagge (Sehwers 1918: 89, 150); lt knaģis Knagge, Handgriff an der Sense < nd. knagge 'woran man Kleider anhängt; der handgriff an der Sense' (Sehwers 1953: 53);
• Sugulaskeeled: lv kna'd´gə̑ᴅ Haken, Pflock, „Knagge“ < kasks knagge (Kettunen 1938: 141)

nall, nalli 'pannal' < sks Schnalle

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: nal´l (-ll) 'pannal; juukseklamber' IisR Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei sporL Hag Juu JMd Koe VJg Kod Lai Plt KJn M TLä Rõn sporV; `nalli Jõh Vai (EMS VI: 486)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 648 nal´l´, na´l´i 'Schnalle'; EÕS 1930: 573 nall 'pannal'; Tuksam 1939: 860 Schnalle 'pannal, van. nall'
• Käsitlused: < sks Schnalle 'pannal' (EEW 1982: 1665; EES 2012: 307; EKS 2019)

naps, napsi 'kange alkohoolne jook' < sks Schnaps

• Esmamaining: Kreutzwald 1840
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 4) napsi puddelikenne ikka kirsto nukkas
• Murded: naps, napsi (-u) 'viin vm kange alkohol; pits alkoholi' S sporL sporKPõ IPõ Äks Plt KJn sporM TLä TMr Võn Ote Har; nap´s, napsi (-u) Trv San V; `napsu R (EMS VI: 490)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 716 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; Wiedemann 1893: 648 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; EÕS 1930: 574; ÕS 1980: 449 naps, napsi, napsu [viina]; Tuksam 1939: 860 Schnaps 'naps, viin'
• Käsitlused: < sks Schnaps 'naps; viin' (EEW 1982: 1668; Raun 1982: 101; EES 2012: 307; EKS 2019)
• Läti keel: lt šņapsts, šņapstis Schnaps (Sehwers 1953: 137);
• Sugulaskeeled: sm snapsi [1900-luv.] < rts snaps (‹ asks snaps) (Häkkinen 2004: 1171); vdj napsu naps, viin; стопка (водки), водка (VKS: 796)

nelk, nelgi 'lill; vürts (Dianthus)' < sks Nelke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nel´k, nel´gi '(aia)lill; vürts' Tor Hää Saa IisK sporI Plt KJn Ote Har Rõu; nel´k, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs M; nelk, nelgi Puh Ote; nelk, `nelgi Kuu Lüg (EMS VI: 531)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; Wiedemann 1893: 664 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; EÕS 1930: 585 nelk 'bot. (Dianthus, Nelke)'; ÕS 1980: 453 nelk 'bot. (Dianthus); kok. (vürts)'; VL 2012 nelk '(sks Nelke)'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike[ne]'
• Käsitlused: < sks Nelke 'nelk' (EEW 1982: 1685; SSA 2: 211; EKS 2019)
• Läti keel: lt naglene Nelke (VLV 1944: 375); lt neļķe nelk (ELS 2015: 547);
• Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] Dianthus / Nelke, Gewürznelke < mrts næylika, nælika 'mausteneilikka' (SSA 2: 211); sm neilikka, nelik(k)a Nelke; Gewürznelke < ? asks nēgelke(n), negliken, neylkin Gewürznelke (Bentlin 2008: 149)

niht, nihi 'soldat (kaardimängus)' < sks Knecht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: niht 'soldat (mängukaart)' Tõs Khn Tor (EMS VI: 542)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 666 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Tuksam 1939: 569 Knecht '(Kriegsknecht) sõjasulane, sõdur'
• Käsitlused: < sks Knecht (EEW 1982: 1691)

paak, paagi 'laevasõidumärk' < sks Bake

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 17.06: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn laewameeste juhharamisseks
• Murded: paak, paagi 'tuletorn' Sa Muh Emm Phl L; poak, poagi Muh; pua^ek, puagi Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk, pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; VL 2012 paak 'laevasõiduteed juhatav kaldamärk (hol baken)'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke (fries.), bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
• Käsitlused: < kasks bâke ~ sks Bake (EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112); < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' (GMust 1948: 60, 84); < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' (EES 2012: 341); < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bãka Feuerbake, < mnd. bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' (Sehwers 1953: 9); lt bāka paak (ELS 2015: 592);
• Sugulaskeeled: sm paakku [1860] majakka / Leuchtbake < mrts *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' ‹ kasks bāke (SSA 2: 279); sm pooki [1766 bokraha, bokiulosteko] (tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' (SSA 2: 395); vdj baakana, pookki tulepaak; бакен, бакан (VKS: 155, 948); lv bǭik majakas; bāka (LELS 2012: 45)

pahv, pahvi 'üllatusest keeletu' < sks baff, paff

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 485 pahv 'kõnek. (üllatusest) keeletu';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 87 baff 'Interj., lautmalend, in der Wendung baff sein 'sprachlos, verblüfft, verdutzt sein''; EWD 2005: 962 paff 'Interj., lautmalend für ein kurzes, schlagartiges Geräusch, vgl. baff, paff sein 'völlig überrascht, sprachlos sein''
• Käsitlused: < sks baff, paff 'jahmunud, keeletu' (EKS 2019)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk, tāgi 'Stak'; Wiedemann 1893: 1126 tāk, tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev. pideköis'; ÕS 1980: 687 taak, taagi 'mer. masti pikisuunas toestav tross või vaier'; Mereleksikon 1996: 415 taak '(hol stag)'; VL 2012 taak (staag) '(hol staag)'; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer. taak [e. staag], pideköis'
• Käsitlused: < sks Stag (am Schiffe) (EEW 1982: 3024; EKS 2019); < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' (GMust 1948: 92); < sks Stag 'taak' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stags Stag (VLV 1944: 493); lt štaga taak (ELS 2015: 846)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
• Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
• Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
• Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)