[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kits, kitse 'koduloom (Capra aegagrus)' < sks Kitze

• Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
• Vana kirjakeel: (Tallinna rae arveraamat 1583) stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; (Gutslaff 1648-56) üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; (Göseken 1660: 416) Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart'; Kitza Juhst 'Ziegen Käse'; kitzeböckiken, kizabockiken 'ziegenböcklein'; (Göseken 1660: 417) kiwwi kitz 'gems rupicapra 'kaljukits''; (Virginius 1687-1690) sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; (Vestring 1720-1730: 81) Kits, -se 'Die Ziege'; (Piibel 1739) lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; (Hupel 1780: 183) kits, -e 'Ziege'; (Hupel 1818: 87) kits, -e r. d. 'Ziege'; (Masing 1821: 87) kuus sadda kitse, ja kahheksa sadda warsa; (Lunin 1853: 61) kits, -e r. d. 'коза'
• Murded: kits, kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits, `kitse R; kits, kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits, kitsõ V (EMS III: 260)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits, kitse 'Ziege'; Wiedemann 1893: 297 kits, kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
• Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' (EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162); < sks Kitze 'kitsetall' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: vdj kittsi kits; коза (VKS: 435)

kitt, kiti 'kleepuv segu tühimike täitmiseks' < sks Kitt

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kitt, kiti (-t´-) 'kitt, täitesegu' eP eL; kitt, kitti R (EMS III: 269)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 330 kit´t, kit´i 'Kitt'; Wiedemann 1893: 298 kit´t, kit´i 'Kitt'; EÕS 1925: 227 kitt '(Kitt; Spachtelfarbe)'; ÕS 1980: 271 kitt; Tuksam 1939: 561 Kitt 'kitt'
• Käsitlused: < sks Kitt 'kitt' (EEW 1982: 854; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķite Kitt (Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 301); lt ķite kitt (ELS 2015: 298)

liht, lihi 'mett, immutusvedelik' < sks Schlichte

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 205) liht kangas r., d. 'Schlichtleinwand'
• Murded: liht : lihi 'mett' Jõh Hi L Ris liht : `lihti VNg (EMS V: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; Wiedemann 1893: 498 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; EÕS 1925: 386 liht 'mete (pihkane vedelik) (Schlichte)'; ÕS 1980 liht 'tekst. mett'; Tuksam 1939: 854 Schlichte '(kanga) mitt, mett'
• Käsitlused: < sks Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass' (EEW 1982: 1296; EES 2012: 239)
• Vt lihtima1

niht, nihi 'soldat (kaardimängus)' < sks Knecht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: niht 'soldat (mängukaart)' Tõs Khn Tor (EMS VI: 542)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 666 niht, nihi 'Bube (im Kartenspiel)'; Tuksam 1939: 569 Knecht '(Kriegsknecht) sõjasulane, sõdur'
• Käsitlused: < sks Knecht (EEW 1982: 1691)

viht, vihi 'kaalupomm' < sks Gewicht Esinemus alates Wiedemannist on peapõhjus, miks eelistada ülemsaksat alamsaksale.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 133) lööd 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1780: 384) lööd r.; kaal d.
• Murded: viht, vihi R Muh Käi sporL Ha KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1502 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; Wiedemann 1893: 1356 *wiht, wihi 'Gewicht'; kālumize-wiht 'Gewicht'; ÕS 1980: 788 viht, vihi 'kaalupomm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wicht, wichte 'die Schwere, das Gewicht; Gewichtstück für die Wage: ein bestimmtes Gewichtsmass'; Schiller-Lübben wicht(e) 'Gewicht'
• Käsitlused: < kasks wicht(e) ~ sks Gewicht (EEW 1982: 3813); < kasks wicht (Raun 1982: 202); < asks wicht(e) 'kaalupomm' (EES 2012: 601); < sks Gewicht 'kaal, raskus; kaalupomm' (EKS 2019)