[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hekk1, heki 'elavtara' < sks Hecke

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 16) Ent aijan peap neid hekkit ehk lehmusse sainad sell kuul leikama; (Hupel 1818: 41) hek, hekki r. d. 'Gartenhecke'; (Lunin 1853: 26) hek, -ki r. d. 'заборъ, тынъ, плетень'
• Murded: ekk S(hekk Phl); ekk L K I; ek´k M T(jekk Nõo); hek´k Se (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; ÕS 1980: 155 hekk 'elavtara'; VL 2012 hekk '(sks Hecke)'; Tuksam 1939: 464 Hecke 'põõsastara, hekk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hecke, heck 'Hecke, Wallhecke, Dornhecke'
• Käsitlused: < sks Hecke 'hekk; elav-, põõsastara' (EEW 1982: 321; EES 2012: 73; EKS 2019); < kasks heck (Raun 1982: 12)

hekk2, heki 'laevapära' < sks Heck, vrd asks heck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ekk 'ahtri veepealne väljaulatuv osa' Emm Hää (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Heck 'Hinterteil des Schiffes, Schiffsheck'
• Käsitlused: < sks Heck 'Schiffshinterteil' (EEW 1982: 321); < sks Heck (EKS 2019); < asks hek 'Teil des Hinterschiffes von platter, abgegrundeter oder spitzer Form bis zum Hintermast' ~ kasks heck 'Hecke, Umzäunung, Einfassung' (GMust 1948: 25)

kukku 'käo häälitsus' < vrd sks Kuckuck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kukku 'int (käo häälitsus)' VNg Lüg Muh Tor Hää Juu JMd Iis Trm KJn Trv; kukkuu Khk Tõs VJg (EMS III: 995)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 443 kukku, kukku 'Kuckucksruf'; Wiedemann 1893: 403 kukku, kukku 'Kuckucksruf'; EÕS 1925: 287 kukku!; ÕS 1980: 316 kukku 'hüüds. (käo kohta)'; Tuksam 1939: 600 Kuckuck 'kägu, kukulind'
• Käsitlused: < vrd sks Kuckuck (EEW 1982: 1027); < asks kukuk ~ sks Kuckuck (Liin 1968: 51)
• Sugulaskeeled: vdj kukku (käo) kukkumine; кукование (VKS: 500)

kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
• Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
• Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
• Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
• Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
• Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
• Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
• Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
• Vrd lakkima

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke

• Esmamaining: Holz 1817
• Vana kirjakeel: (Holz 1817: 133) seädseid temma juuksed mitto lokki; (Hupel 1818: 418) lok 'Haar-Lock'
• Murded: lokk (-k´k) 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv (EMS V: 359)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk, loki 'Locke; Flocke'; Wiedemann 1893: 519 lokk, loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
• Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' (EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019)
• Läti keel: lt lokes Locken (Sehwers 1953: 73); lt loka lokk (ELS 2015: 437);
• Sugulaskeeled: lv lok lokk; cirta, loka (LELS 2012: 172)

muuk, muugi 'riistapuu lukkude avamiseks' < Bsks Mukeisen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 146) muukraud r. d. 'Schlösser-Haken zum Schloß-Oefnen; Diebesschlüssel; lf. Muhkeisen'; (Lunin 1853: 111) muukraud r. d. 'крючекъ для отпиранiя замковъ; поддѣльный ключь'
• Murded: muuk '(võtme osa)' Lüg Nis; muukraud 'muukimisvahend' Lüg Vai Khk Vll Pöi Rei sporL Ris Juu Koe VJg IPõ Plt KJn M Nõo San sporV; muokraud Kuu VNg (EMS VI: 241); munkraud 'muukraud' Muh JMd Puh Krl (EMS VI: 184)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅk-raud, -raua 'Dietrich, Nachschlüssel'; Wiedemann 1869: 703 mūk-raud, -raua '= muṅk-raud'; Wiedemann 1893: 629 muṅk-raud, -raua (mūk-raud) 'Dietrich, Nachschlüssel'; EÕS 1925: 537 muukraud 'Dietrich, Nachschlüssel)'; ÕS 1980: 436 muuk 'muukraud; luku osa'
• Käsitlused: < Bsks Mukeisen 'muukraud' (EES 2012: 290)
• Läti keel: lt mūķĩzeris Dietrich, Diebschlüssel, Hakenschlüssel < Bsks Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken eines Schlosses' (Sehwers 1953: 82); lt mūķis muukraud (ELS 2015: 518)
• Vt muukima

nelk, nelgi 'lill; vürts (Dianthus)' < sks Nelke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nel´k, nel´gi '(aia)lill; vürts' Tor Hää Saa IisK sporI Plt KJn Ote Har Rõu; nel´k, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs M; nelk, nelgi Puh Ote; nelk, `nelgi Kuu Lüg (EMS VI: 531)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; Wiedemann 1893: 664 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; EÕS 1930: 585 nelk 'bot. (Dianthus, Nelke)'; ÕS 1980: 453 nelk 'bot. (Dianthus); kok. (vürts)'; VL 2012 nelk '(sks Nelke)'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike[ne]'
• Käsitlused: < sks Nelke 'nelk' (EEW 1982: 1685; SSA 2: 211; EKS 2019)
• Läti keel: lt naglene Nelke (VLV 1944: 375); lt neļķe nelk (ELS 2015: 547);
• Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] Dianthus / Nelke, Gewürznelke < mrts næylika, nælika 'mausteneilikka' (SSA 2: 211); sm neilikka, nelik(k)a Nelke; Gewürznelke < ? asks nēgelke(n), negliken, neylkin Gewürznelke (Bentlin 2008: 149)

niks, niksu 'kummardus' < sks Knicks

• Murded: kniks 'põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel' Tor Trm; niks Lüg IisR Jäm Kaa Vll Tor Juu Kod Hls Nõo Räp; nik´s, nik´si Har Rõu (EMS VI: 571)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 592 niks 'naisterahva kummarduseviis (Knicks)'; ÕS 1980: 456 niks '(nõksutus)'; Tuksam 1939: 570 Knicks 'niks, naisterahva kummardusviis'
• Käsitlused: < Bsks Knicks (Raun 1982: 103); < sks Knicks 'niks' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kniksis Knicks (VLV 1944: 305); lt kniksis kniks (ELS 2015: 303)
• Vt kniks

null, nulli 'põhiarv 0' < sks Null

• Esmamaining: Frey 1806
• Vana kirjakeel: (Frey 1806: 4) Mis siis se Nul tähendab? küssis Willem. - Ei ühtegi, wastas Issa.
• Murded: nul´l (-ll) 'number null' Kuu VNg Jõh Jäm Kär Pöi Rei Khn sporL Ris Juu JMd Koe JJn VJg Trm Kod KJn Trv Hls Puh San Har Rõu; nol´l (-ll) Plt Krk Kam Kan Krl Vas Räp (EMS VI: 689)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nul´l´, nul´l´li; null, nullu (P) 'Null'; Wiedemann 1893: 692 nul´l´, nul´l´l i; null, nulle, nullu (P) 'Null'; EÕS 1930: 609 null; ÕS 1980: 462 null; VL 2012 null '(ld nullus 'ei miski')'; Tuksam 1939: 725 Null 'null'
• Käsitlused: < sks Null 'null' (EEW 1982: 1742; EES 2012: 321; EKS 2019)
• Läti keel: lt nul̃le Null (Sehwers 1953: 83); lt nulle Null (VLV 1944: 381); lt nulle null (ELS 2015: 558);
• Sugulaskeeled: sm nolla [1780] < rts nolla (Häkkinen 2004: 792)

nuut1, nuudi '(ratsa)piits' < vn knut ~ sks Knut(e)

• Esmamaining: Käsu Hans 1708
• Vana kirjakeel: (Käsu Hans 1708: 311) Eß armatse joht Meest, ei Naest, Knutiga neid lahhoti
• Murded: nuut´(-t) '(punutud piits; kahl, tuust' Kuu Lüg Sa Muh Mär Vig Khn sporPä Ris Juu Sim IPõ Plt KJn M TLä San sporV; `nuuti Vai (EMS VI: 723)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knūt´, knūdi 'Knute, Peitsche'; Wiedemann 1893: 313 knūt´, knūdi 'Knute, Peitsche'; Wiedemann 1893: 698 *nūt´, nūdi 'Knute'; EÕS 1930: 614 nuut '(Knute)'; ÕS 1980: 464 nuut 'lühikese varrega piits'; Tuksam 1939: 572 Knute 'nuut'
• Käsitlused: < vn knut ~ Bsks Knut(e) (EEW 1982: 1755; Raun 1982: 106); < vn knut '(ratsa)piits, kantsik' ~ sks Knute 'nuut' (EES 2012: 323); < sks Knute ~ vn кнут 'nuut' (EKS 2019)

nuut2, nuudi 'soon, õnar' < sks Nut

• Murded: nuut 'soon (või sulund) laual' Lüg Var Har; noot Emm; nuuthöövel (nuut´-, noot-, noot´-) 'soonehöövel' Vai SaLä Pöi Emm Rei Var Tor Ha Plt Krk Krl Rõu (EMS VI: 724)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 769 nūt-hööwel, -hööwli 'Nuthobel'; Wiedemann 1893: 698 nūt-hööwel, -hööwli 'Nuthobel'; EÕS 1930: 614 nuuthöövel 'tehn. trööphöövel (Nuthobel)'; ÕS 1980: 464 nuut 'tehn. soon, õnar'; nuuthöövel 'tehn. soonehöövel'; Tuksam 1939: 726 Nut 'nuut, keep, soon'; Nuthobel 'nuut-, soonehöövel'
• Käsitlused: < sks Nut(e) 'soon, uure, õnar' (EES 2012: 323; EKS 2019)
• Läti keel: lt nũtẽvele Nuthobel (Sehwers 1953: 84); lt grupējamā ēvele Nuthobel (VLV 1944: 381)

puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
• Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
• Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
• Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

sokk, soki 'jalakate' < sks Socke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297, 631) Suckat 'Socke (Strumpff)'; Suck, -a 'Socke (soccus)'; suckat [kudduma] 'Strümpfe [knütten]'
• Murded: sokk, sogi Kuu; sokk, sokki Lüg Jõh; sokk, soki S sporL sporKPõ Iis Pal Lai Plt KJn M TLä Võn Kam (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 *sokk, soki 'Socke'; Wiedemann 1893: 1057 *sokk, soki 'Socke'; EÕS 1937: 1412 sokk 'poolsukk, kapukas, pöius'; ÕS 1980: 646 sokk; Tuksam 1939: 902 Socke 'sokk, labasukk, kapukas, pöius';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 361 socke 'Socke, Fusstuch, Filzschuh'; Schiller-Lübben socke 'Filxschuh, pedile (schodok)'; MND HW III sok, meist Pl. socke 'Fußbekleidung, Überschuhe, Stiefel aus Tuch oder Filz, der über dem Schuhwerk getragen wird'; ○sockemēker 'Hersteller von Überschuhen aus Filz'
• Käsitlused: < sks Socke 'sokk' (EEW 1982: 2842; EES 2012; EKS 2019); < asks socke (Raun 1982: 159)
• Läti keel: lt zeķe [1638 Seckes] Strumpf < mnd. socke (Sehwers 1918: 100, 165); lt zeķes Strumpf, Socke < mnd. sok, meist Pl., socke (Jordan 1995: 111); lt zeķe, īszeķe sokk (ELS 2015: 795)

stukk, stuki 'kipskrohv' < sks Stuck

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1040 *sikadūr (sikatūr), -i 'Stuckatur'; EÕS 1937: 1438 stukk 'kipskrohv, seinakips; kipskrohv-kaunistised'; ÕS 1980: 660 stukk 'ehit., kunst. kipskrohv'; Tuksam 1939: 947 Stuck 'stukk, [kips]krohv, seinakips'
• Läti keel: lt stukatūras darbs Stuckarbeit (VLV 1944: 511)

tekk, teki 'laevalagi' < asks deck, sks Deck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa pöning (laevatekk) 'gang im schiff'
• Murded: tekk, tekki Jõe Kuu VNg; tekki, tegi Vai; tekk, teki Khk Mus Pha Muh Hi Rid Var Tõs Khn Aud Hää Saa Ris Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Verdeck'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Verdeck'; EÕS 1937: 1533 tekk 'laevalagi'; ÕS 1980: 702 tekk 'laevalagi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'; decke, gedecke 'Deckel, Schutzdach'
• Käsitlused: < sks Deck (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174); < asks deck 'Deck, Verdeck' (GMust 1948: 24, 93); < asks deck 'kate, katus' ~ sks Deck 'tekk, laevalagi' (EES 2012: 522); < sks Deck 'tekk, laevalagi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm täkki [1787] laivan kansi / Deck < rts däck 'laivan kansi'; is täkki; vdj täkki < sm (SSA 3: 354); lv dek̄, kͧo'ig-dek̄ Verdeck des Schiffes < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); lv dek laevalagi, laevatekk; kuģa klājs (LELS 2012: 52)

tikk, tiki '(triibuline) mööbliriie' < sks Dicktuch

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 712 tikkriie 'tekst.triibuline madratsi- ja mööbliriie'; EKSS 5: 776, 777 tikk '= tikkriie'; tikkriie 'triibuline madratsi- ja mööbliriie, tikk'
• Käsitlused: < sks Dicktuch 'tugev villane riie' (EES 2012: 529; EKS 2019)
• Läti keel: lt tiks tikk, tikkriie (ELS 2015: 886)

trukk, truki 'rõhk, surve; rõhknööp' < sks Druck

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: trukk, truki 'surve, (sõidu)hoog' Khk Kaa Pha Emm Käi Mär Han Khn Pär Saa Juu Jür VMr Pst Nõo Rõu (EKI MK); trukk, trukki 'vajutusnööp' VNg; trukk, truki Juu Kod; truks, truksi Hag; rupp, rupi Pöi; rups, rupsi Hää; `rupski Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1571 trukk 'vajutis-, vedrunööp, rups'; ÕS 1980: 728 trukk 'kõnek. rõhk, surve; hoog'; Tuksam 1939: 208 Druck 'surve, rõhumine; vajutus; rõhk'
• Käsitlused: < sks Druck 'surve, rõhk' (Raun 1982: 182; EES 2012: 547); < sks Druck- [sub trukknööp] (EEW 1982: 3280)

tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
• Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
• Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)

vikk1, viki 'söödataim, kaunvili (Vicia)' < sks Wicke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vikk 'segavili; söödahernes' R Jäm Khk Muh Emm Rei Lä Tor Hää JMd JJn Koe VJg Sim IisK I Plt KJn Trv Võn; vik´k eL; viki Jäm Mih Tõs Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 *wikk, wikid 'Wicken (Vicia L.)'; EÕS 1937: 1667 vikk 'kurehernes'; ÕS 1980: 791 vikk 'põll. (söödataim)'; Tuksam 1939: 1121 Wicke 'vikk, kurehernes, hiirehernes'
• Käsitlused: < sks Wicke 'vikk' (EEW 1982: 3839; Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
• Läti keel: lt vika, viks die Wicke < dt. Wicke (Sehwers 1953: 157); lt pl. vīķi Wicke (VLV 1944: 644);
• Sugulaskeeled: is viikka (hev) vikk (Laanest 1997: 223)

vikk2, viki 'saapanael, tsvikknael' < sks Zwicke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk 'suure peaga saapanael' Lüg Khk Kaa HJn Kad Kod (EKI MK); vikinael 'nael, mis paadi laudu koos hoiab' Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 272 Zwick 'heißt nicht wie in Deutschland (ein eiserner Stift im Bodenstück des Fasses), sondern ein kleiner Hölzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'; Kluge: 820 Zwick 'Nagel (Nebenform von Zweck)'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838)
• Läti keel: lt cviķis der Zapfen, den man ins Zwickloch der Tonne steckt < dt. Zwick 'kurzer, dünner Holznagel' (Sehwers 1953: 25)

vunk, vungi 'hoog, ind' < sks Schwung

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vunk (-n´-) 'hoog; kiire minek' Lüg Mus Kaa Krj Emm Rid Kul Saa Juu Krk Nõo Ote San sporV(vun´g Plv); svunk Kaa; vunkratas(s) 'hooratas' Lüg Khk Kaa Pöi Emm Mar Kse Tõs Tor Juu JMd VJg Iis San Krl Har Plv Vas; vonkratas Tor; ponkratas Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1025 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; Wiedemann 1893: 929 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; rammu-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; hōg-ratas, hōu-ratas 'Schwungrad'; ÕS 1980: 800 vunk 'kõnek. hoog'; Tuksam 1939: 883 Schwung 'hoog, van. fam. vunk'
• Käsitlused: < sks Schwung 'hoog' (EEW 1982: 3928; EKS 2019); < sks Schwung 'hoog; vaimustus; liikumiskaar' (EES 2012: 614)
• Läti keel: lt švuñka Schwingung < dt. Schwung 'starke Schwingung' (Sehwers 1953: 141); lt sar. švunka, spars vunk (ELS 2015: 1021)

vuuk, vuugi 'vahekoht; jätkukoht' < sks Fuge

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vuuk 'liitekoht' Kaa Käi Han Var; vuuge Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 *wūge, wūge 'Fuge'; Wiedemann 1893: 1406 *wūge, wūge 'Fuge'; EÕS 1937: 1681 vuuk 'jamand, liidus (Fuge)'; ÕS 1980: 801 vuuk, vuugi 'ehit. liitekoht (müüritises)'; Tuksam 1939: 344 Fuge 'liidus, liitekoht; vahekoht, pragu'
• Käsitlused: < sks Fuge 'pragu; jätkukoht; vuuk' (EEW 1982: 3933; EES 2012: 614; EKS 2019)