[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 60 artiklit

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Achse am Wagen 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; (Hupel 1818: 307) Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
Murded: aks, aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi (SW) 'Achse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass';
Saksa leksikonid: Grimm ACHSE, f. axis. ahd. ahsa, mhd. ahse, schw. dän. axel, alle von der wurzel agere, altn. aka, fahren, umdrehen
Käsitlused: < sks Achse (EEW 1982: 52)
Läti keel: lt ass Achse (VLV 1944: 26);
Sugulaskeeled: sm akseli [1637] pyöriä kannatava tanko < rts axel (Häkkinen 2004: 40)

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 307) Accise 's. Zoll'; (Hupel 1818: 636) Zoll (Abgabe) 'tolli od tatsi rahha r. d.; maks r.'; (Hupel 1818: 242) tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; (Jannsen 1860) 19.10: „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
Murded: aks, aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi, `aksi VNg Lüg (EMS I: 235)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj. kaudne makstarbekaupadelt (kapitalistlikes maades)'; VL 2012 aktsiis '(pr accise)'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' (EEW 1982: 52; EKS 2019)
Läti keel: lt akcīze Akzise (VLV 1944: 28); lt akcīze aktsiis (ELS 2015: 33)

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

Esmamaining: Jakobson 1868
Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

alss, alsi 'rohttaim (Eleocharis)' < sks Alse

Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i, als´i (P) 'Binse ['kõrkjas']'; Wiedemann 1893: 26 als´i, als´i (P) 'Binse'; EÕS 1925: 12 alss 'bot. kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot. rohttaim (Eleocharis)';
Saksa leksikonid: Grimm ALSE, f. artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' (EES 2012: 49)

hekk1, heki 'elavtara' < sks Hecke

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 16) Ent aijan peap neid hekkit ehk lehmusse sainad sell kuul leikama; (Hupel 1818: 41) hek, hekki r. d. 'Gartenhecke'; (Lunin 1853: 26) hek, -ki r. d. 'заборъ, тынъ, плетень'
Murded: ekk S(hekk Phl); ekk L K I; ek´k M T(jekk Nõo); hek´k Se (EMS I: 647)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; ÕS 1980: 155 hekk 'elavtara'; VL 2012 hekk '(sks Hecke)'; Tuksam 1939: 464 Hecke 'põõsastara, hekk';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hecke, heck 'Hecke, Wallhecke, Dornhecke'
Käsitlused: < sks Hecke 'hekk; elav-, põõsastara' (EEW 1982: 321; EES 2012: 73; EKS 2019); < kasks heck (Raun 1982: 12)

hekk2, heki 'laevapära' < sks Heck, vrd asks heck

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: ekk 'ahtri veepealne väljaulatuv osa' Emm Hää (EMS I: 647)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe';
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Heck 'Hinterteil des Schiffes, Schiffsheck'
Käsitlused: < sks Heck 'Schiffshinterteil' (EEW 1982: 321); < sks Heck (EKS 2019); < asks hek 'Teil des Hinterschiffes von platter, abgegrundeter oder spitzer Form bis zum Hintermast' ~ kasks heck 'Hecke, Umzäunung, Einfassung' (GMust 1948: 25)

joll, jolli 'paat' < sks Jolle

Murded: joll, jol´l 'väike sõudepaat, julla' Phl Ris; jolla Phl Ris; `jolla VNg; jõl´l, jõlla Rid; jõll, -i Var (EMS II: 173)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 184 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; Wiedemann 1893: 167 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; ÕS 1980: 201 joll, jolli '(väike paat)'; Tuksam 1939: 535 Jolle 'julla (väike paat)';
Saksa leksikonid: Grimm JOLLE, jölle. in den nordischen gewässern und auf der Elbe und Spree gebrauchtes fahrzeug verschiedener grösze undeinrichtung
Käsitlused: < sks Jolle (EEW 1982: 548); < hol jol 'väike purjepaat' (Mereleksikon 1996: 117)
Läti keel: lt julle eine Jolle (kleines Schiffsboot) (Sehwers 1953: 44); lt jolla joll (ELS 2015: 209);
Sugulaskeeled: sm jolla < rts joll, jolla, jolle (‹ kasks jolle) (Häkkinen 2004: 283)

jope, jope 'ülerõivas' < sks Joppe

Esmamaining: Sakala 1885
Vana kirjakeel: (Sakala 1885) 23.02: „joppe“ ehk kamsoni sarnane kuub seljas
Murded: jope 'jopp, poolpalitu või kasukas' Jõe VNg Jõh Muh Hi Mär Vig K Hel sporT sporV; joppe R (EMS II: 141)
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 137 jopp; ÕS 1980: 203 jope = jopp 'poolpalitu, lühike kasukas'; Tuksam 1939: 535 Joppe 'jopp (poolpalitu, jakk)'
Käsitlused: < sks Joppe 'poolpalitu' (EEW 1982: 557; EES 2012: 99); < sks Joppe 'jope' (EKS 2019)
Läti keel: lt juopkina Jopp, Juppe, (Jacke) < Bsks Jōpchen, Jōbchen (Sehwers 1953: 44); lt jaka, virsjaka jope, jopp (ELS 2015: 212)

kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben

Esmamaining: Kuusk 1908
Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San (EKI MK); kungraud 'jootekolb' Khk (EMS IV: 31)
Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem. keeedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem. klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb '(sks Kolben)'; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
Käsitlused: < sks Kolbe (EEW 1982: 907); < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' (EKS 2019)
Läti keel: lt kulba die Kolbe, der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren (Sehwers 1953: 60); lt ķīm. kolba kolb (ELS 2015: 315);
Sugulaskeeled: sm kolvi Kolben < rts kolv (Bentlin 2008: 125)

komet, kometi 'jant, tembutamine' < sks Komödie

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 749) üx Komedi meng 'Comedi'; (Hupel 1818: 355) Comödie 'komeet, kommeet r. d.'; (Hupel 1818: 96) kommet, -i r. d. 'Schauspiel'; (Lunin 1853: 69) kommet, -i r. d. 'зрѣлище, комедiя'
Murded: komet 'tembutamine, vigur, jant; veiderdaja' R Lih Tõs Aud Saa Kad VJg sporI VlPõ; kommet Muh sporL KPõ M T Plv; `kommet Jõe VNg; kommõt´, kummõt´ Krl Vas Se (EMS III: 525)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 369 *komet, kometi 'Comödie'; *komedi, komedi 'Comödie, Schauspiel'; Wiedemann 1893: 334 *komet, kometi 'Comödie'; *komedi, komedi 'Comödie, Schauspiel'; ÕS 1980: 288 komet 'kõnek. jant, nali'; Tuksam 1939: 577 Komödie 'komöödia; lustmäng'
Käsitlused: < sks Komödie 'komöödia' (EEW 1982: 925; EES 2012: 173; EKS 2019)
Läti keel: lt kumẽdiņš Komödie < dt. Komödie (Sehwers 1953: 60);
Sugulaskeeled: vdj kametti komet, jant; потеха, комедия (VKS: 376)

kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
Vrd lakkima

laks, laksi 'lõhekala (Salmo salar)' < sks Lachs

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laks 'lõhekala' Jäm Mus Phl Mar Plt; `laksi Kuu VNg (EMS IV: 878); laksikala 'lõhekala' Mus Mar Kod; laksilöhi Mus (EMS IV: 880)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 499 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; Wiedemann 1893: 452 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; EÕS 1925: 355 [laksikala] 'vt lõhekala, lõhi'; Tuksam 1939: 608 Lachs 'lõhi, lõhekala'
Käsitlused: < sks Lachs (EEW 1982: 1221)
Läti keel: lt lasvarde, lašvarde, lašvardis, lasveris, lašveris Lachsforelle < nd. laßfare, laßför (Sehwers 1953: 69); lt lasis Lachs (VLV 1944: 321)

las 'lase, laske' < vrd sks laß

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 184) laß sinnu tachtminne sündkö; (Masing 1822: 215) mis mul sellega teggemist on! las rägib peäle
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 507 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; Wiedemann 1893: 460 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; EÕS 1925: 361 las [tulla]; ÕS 1980: 355 las [käia]
Käsitlused: < vrd sks laß 'las' (Raun 1982: 70; EES 2012: 228)
Läti keel: lt lai laß (VLV 1944: 325); lt lai las (ELS 2015: 413)

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; (Hupel 1780: 201, 243) las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 116, 184) las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 85, 143) las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
Murded: las´s 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läs´s Khk; plas´s Jäm Koe (EMS IV: 982)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; Wiedemann 1893: 461 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van. väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'
Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' (EEW 1982: 1240; EES 2012: 229)
Läti keel: lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204); lt enkurītis lass (ELS 2015: 414)

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

lehv, lehvi 'aaspael' < sks Schleife

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lehv (-h´v) '(aasadeks seotud) lint, pael' Jäm Khk Pha Muh L sporHa Koe Rak VJg I Plt KJn M sporT Har Rõu Plv; `lehvi Kuu Vai; leihv Lüg Tor Hel San Krl Plv; `leihvi VNg Vai (EMS V: 60)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 532 lehw, lehwi (Pp, SO) 'Schleife (b. Binden)'; Wiedemann 1893: 481 lehw, lehwi (Pp, SO) 'Schleife (b. Binden)'; Wiedemann 1893: 483 *leihw, -i 'Schleife'; EÕS 1925: 374 lehv 'aasa seotud, aasakujuline lai pael, aaspael'; ÕS 1980: 362 lehv 'aasa seotud, aasakujuline pael'; Tuksam 1939: 852 Schleife 'lehv, aaspael'
Käsitlused: < sks Schleife 'lehv; silmus' (EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; EES 2012: 234; EKS 2019)

lett, leti 'müügilaud' < Bsks Lette

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 25.09: körtsi letti tagga
Murded: let´t (-tt) 'müügilaud' sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä San V; letti Kuu VNg Lüg IisR (EMS V: 122)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; Wiedemann 1893: 490 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; EÕS 1925: 381 lett 'müümalaud'; ÕS 1980: 365 lett;
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 54 Lette 'Tresen, Theke ((E. K. L. R.)'
Käsitlused: < Bsks Lette 'lett' (Uibo 2007a: 306-308; EES 2012: 237; EKS 2019)
Läti keel: lt lete Lette (Budentisch) (VLV 1944: 335); lt lete lett (ELS 2015: 424)

lips, lipsu 'kaelaside' < sks Schlips

Esmamaining: Jannsen 1876
Vana kirjakeel: (Jannsen 1876) 14.07: shlipsid iga värvi
Murded: lips, lipsu '(meeste) kaelaside' sporS Mar Kse sporPä HaLä JMd Koe Kad VJg IPõ sporM Kan; lips (-p´-), lipsi Jäm Khk Mar VJg KJn Ran San sporV; `lipsu RId (EMS V: 267)
Eesti leksikonid: VSS 1917: 141, 270 lips '= slips'; slips 'kravatti, rusetti'; EÕS 1925: 401 lips 'kaelaside'; Haljaspõld 1933: 1220 slips '(ingl. mitm.) pikad kitsad kaelarätid suurte sõlmedega'; ÕS 1980: 375 lips 'kaelaside'; Tuksam 1939: 855 Schlips 'lips, kaelaside'
Käsitlused: < sks Schlips 'lips, kaelaside' (EEW 1982: 1325; EES 2012: 243; EKS 2019)
Sugulaskeeled: lv šlips lips; kaklasaite (LELS 2012: 313)

lits, litsu 'uisk, jääraud' < sks Schlittschuh

Murded: lits, litsu 'uisk, jääraud' Sa Mär Kse Saa Juu (EMS V: 290); klits, pl. klitsud 'uisud' Kul; `klitsud Jõe Kuu Hlj (EMS III: 326)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1027 jalg-rauad 'Schlittschuhe'; jǟ-rauad 'Schlittschuhe'; Wiedemann 1893: 931 jalg-rauad 'Schlittschuhe'; jǟ-rauad 'Schlittschuhe'
Läti keel: lt šļicavas Schlittschuhe < dt. Schlittschuhe (Sehwers 1953: 135); lt sklī̀ts Schlittschuh (Kettunen 1938: 59); lt slida Schlittschuh (VLV 1944: 451); lt slida uisk (ELS 2015: 949);
Sugulaskeeled: lv glit̄´šə̑ᴅ Schlittschuh < (= jeì̯-rōdaᴅ) (Kettunen 1938: 59)

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke

Esmamaining: Holz 1817
Vana kirjakeel: (Holz 1817: 133) seädseid temma juuksed mitto lokki; (Hupel 1818: 418) lok 'Haar-Lock'
Murded: lokk (-k´k) 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv (EMS V: 359)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk, loki 'Locke; Flocke'; Wiedemann 1893: 519 lokk, loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' (EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019)
Läti keel: lt lokes Locken (Sehwers 1953: 73); lt loka lokk (ELS 2015: 437);
Sugulaskeeled: lv lok lokk; cirta, loka (LELS 2012: 172)

loos, loosi 'liisk' < sks Los

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 193) Ninck nemmat heitsit se losz ülle neine, ninck se loß langsi Matthiasse pähle
Murded: loos (-s´) 'loosimine; loosipilet' Jäm Muh Emm Rei Mär Kse Han Tõs Tor Juu Trm Ksi Plt; loes Khk Kaa Vll Mar; l̬u̬us´ Hää Saa Kod KJn Trv Hel TLä Kam San sporV (EMS V: 423); luos (-s´) Kuu Jõh Ris Koe VJg Iis; `luosi VNg Vai (EMS V: 423)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 *lōz, lōzi 'Loos'; Wiedemann 1893: 531 *lōz, lōzi 'Loos'; EÕS 1925: 416 loos; ÕS 1980: 381 loos; Tuksam 1939: 643 Los 'loos, liisk, arp'
Käsitlused: < sks Loos (EEW 1982: 1364); < sks Los 'loos, liisk; saatus' (Raun 1982: 79; EES 2012: 250; EKS 2019)
Läti keel: lt luõze Los (Sehwers 1953: 74); lt loze (gezogenes) Los (VLV 1944: 339); lt loze loos (ELS 2015: 440);
Sugulaskeeled: lv lōz loos, liisk; loze (LELS 2012: 175)

loss, lossi 'suur pidulik elu- ja esindushoone' < sks Schloß

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: (Masing 1821: 68) Eile õhto jõudis meie armoline Keisri Härra õepoeg, Prints Mecklenburg Schwerin, Saksamaalt tulles, meie linna, ja wõeti tedda lossi peäl sure auuga ülles.
Murded: los´s '(esindus)hoone' Kuu VNg Lüg Jäm Khk Vll Muh Rei L sporK I eL; `lossi Vai (EMS V: 452)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 579 los´s´, los´s´i 'Schloss'; Wiedemann 1893: 524 los´s´, los´s´i 'Schloss'; EÕS 1925: 418 loss 'suur, tore ehitis, vanasti ühtlasi kindluseks (Schloss)'; ÕS 1980: 382 loss; Tuksam 1939: 855 Schloß 'loss'
Käsitlused: < sks Schloß 'loss' (EEW 1982: 1372; Raun 1982: 80; EES 2012: 251); < sks Schloss 'loss; lukk' (EKS 2019)
Läti keel: lt luoze Schloß < mnd. lōs 'Vorhängeschloß' (Sehwers 1953: 74)

mess, messi 'missa, jumalateenistus' < sks Messe

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 211) et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; (Müller 1600-1606: 394) se Henge Meß (20.07.1604) 'see hingemissa'; (Göseken 1660: 502) Mespapp 'ilmikpreester' 'Mespfaff'; misse 'messe, missa'
Murded: mess, `messi 'jutlus' Kuu (EMS VI: 31); mis´s 'jumalateenistus, missa' Lut (EMS VI: 93)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; Wiedemann 1893: 608 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt. missa'; missa 'kirikl. katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess '(sks Messe ‹ keskld missa 'suur näituslaat')'; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol. missa, messe';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
Käsitlused: < sks Messe 'missa' (EEW 1982: 1531); < asks Messe (Liin 1964: 41); < kasks Messe (Raag 1987: 323); < sks Messe 'missa; mess' (EKS 2019)
Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1918: 80, 154); lt misa Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1953: 80); lt misa (neben miša) Messe < mnd. misse (Jordan 1995: 79); lt mesa, kat. baznīcas liturģija Messe (VLV 1944: 354); lt (reliģijā) mise, mese mess (ELS 2015: 492);
Sugulaskeeled: sm messu < mrts mæssa (Häkkinen 2004: 704); sm messu [Agr] kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl < mrts mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' (SSA 2: 162)

molu, molu 'nägu, larhv' < sks Maul Saarte murde muul-vormid viitavad rootsi mõjudele (vrd rts mule 'koon')

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Su 'Maul'
Murded: molu (-l´-) 'nägu' VNg Lüg IisR Mär Tor Kei Koe Ksi Krk; mol´o Nõo Kam sporV (EKI MK); molu (-l´-) 'nüri, rumal inimene; kohtlase näoga' RId Jäm Khk Muh Lä Aud Hää VJg I Ksi KJn Kõp; mol´o (mol´u) eL (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; Wiedemann 1893: 610 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; EÕS 1925: 516 molu 'lollakas, rumal nägu; molkus'; ÕS 1980: 427 molu 'vulg. lõust, nägu; suu; tobu, loll'; Tuksam 1939: 664 Maul 'suu; fam. lõuad; molu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier; Maulesel'
Käsitlused: < ? lms deskr. (EEW 1982: 1548); < ee keskr (Raun 1982: 92); < sks Maul '(looma)suu, lõuad' (Uibo 2010b: 922; EES 2012: 283; EKS 2019)
Läti keel: lt † mũle, mũlis Schnauze des Rindviehs < mnd. mūl (Sehwers 1918: 154); lt mũle das Maul < nd. mūl (Sehwers 1953: 82); lt sar. mūlis, purns molu (ELS 2015: 506)

mops, mopsi 'koeratõug, toakoer' < sks Mops

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 31.07: Ühhel kärredal naesel olli tassane mees, kellega ta hommikust öhtoni, naggo Mops Murriga urrises
Murded: mops '(koer)' Kuu Lüg Vai Rei Mar Tor JMd Koe VJg Iis KJn Hls; mop´s Krk Krl Har Plv; mopsi Mar Mär Trm Lei (EMS VI: 128)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 *mops, mopsi 'Mops'; Wiedemann 1893: 611 *mops, mopsi 'Mops'; EÕS 1925: 520 mops 'mopsikoer'; ÕS 1980: 430 mops = mopsikoer; VL 2012 mops '(sks Mops)'; Tuksam 1939: 688 Mops 'mops';
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mops [mobs], Mups 'Mops'; Niedersächsisches Mops 'der Mops (eine Hunderasse); kleiner, dicker Junge od. Erwachsene'
Käsitlused: < sks Mops 'toakoer, mops' (EEW 1982: 1554; EES 2012: 284; EKS 2019)
Läti keel: lt mopsis Mops (VLV 1944: 362); lt mopsis mops (ELS 2015: 509; LELS 2012: 193);
Sugulaskeeled: vdj mopsi mops (koeratõug); мопс (порода собаки) (VKS: 740); lv mops mops; mopsis (LELS 2012: 193)

nelk, nelgi 'lill; vürts (Dianthus)' < sks Nelke

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: nel´k, nel´gi '(aia)lill; vürts' Tor Hää Saa IisK sporI Plt KJn Ote Har Rõu; nel´k, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs M; nelk, nelgi Puh Ote; nelk, `nelgi Kuu Lüg (EMS VI: 531)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; Wiedemann 1893: 664 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; EÕS 1930: 585 nelk 'bot. (Dianthus, Nelke)'; ÕS 1980: 453 nelk 'bot. (Dianthus); kok. (vürts)'; VL 2012 nelk '(sks Nelke)'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike[ne]'
Käsitlused: < sks Nelke 'nelk' (EEW 1982: 1685; SSA 2: 211; EKS 2019)
Läti keel: lt naglene Nelke (VLV 1944: 375); lt neļķe nelk (ELS 2015: 547);
Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] Dianthus / Nelke, Gewürznelke < mrts næylika, nælika 'mausteneilikka' (SSA 2: 211); sm neilikka, nelik(k)a Nelke; Gewürznelke < ? asks nēgelke(n), negliken, neylkin Gewürznelke (Bentlin 2008: 149)

nets, netsi 'naiste peakate' < sks Netz

Esmamaining: EÕS 1930
Murded: net´s, net´si (netsi) 'võrkmüts; pitstanu' Hää Saa JMd Sim I Plt Nõo Ote Kam Plv; nets, netsi Phl Aud Hel; nets, `netsi R; nets, netse PJg (EMS VI: 535)
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 586 nets 'võrgutaoline naiste peakate'; Tuksam 1939: 715 Netz 'võrk'

niks, niksu 'kummardus' < sks Knicks

Murded: kniks 'põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel' Tor Trm; niks Lüg IisR Jäm Kaa Vll Tor Juu Kod Hls Nõo Räp; nik´s, nik´si Har Rõu (EMS VI: 571)
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 592 niks 'naisterahva kummarduseviis (Knicks)'; ÕS 1980: 456 niks '(nõksutus)'; Tuksam 1939: 570 Knicks 'niks, naisterahva kummardusviis'
Käsitlused: < Bsks Knicks (Raun 1982: 103); < sks Knicks 'niks' (EKS 2019)
Läti keel: lt kniksis Knicks (VLV 1944: 305); lt kniksis kniks (ELS 2015: 303)
Vt kniks

oaas, oaasi 'kõrbesaar' < sks Oase

Esmamaining: Koli-ramat V 1854
Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 86) Neid sari nimmetakse Oasiks.
Murded: oaa·s 'kõrbe oaas' Kuu Rõu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 771 *oāz, oāzi 'Oase'; Grenzstein 1884: 99 oaas (Oase) 'rohiline saar liiwakõrbes; kõrbesaar'; Wiedemann 1893: 699 *oāz, oāzi 'Oase'; EÕS 1930: 636 oaas 'geogr. kõrvesaar'; ÕS 1980: 470 oaas 'geogr. kõrbesaar'; VL 2012 oaas '(kr oasis ‹ egiptuse k)'; Tuksam 1939: 726 Oase 'oaas, kõrvesaar';
Saksa leksikonid: EWD 2005: 938 Oase 'fruchtbares Gebiet mit Wasserstelle in der Wüste' < lat. oasis (1. Hälfte des 18. Jhs.)
Käsitlused: < sks Oase 'oaas' (EEW 1982: 1811; EKS 2019)
Läti keel: lt oaze Oase (VLV 1944: 382); lt oāze oaas (ELS 2015: 572)

paak, paagi 'laevasõidumärk' < sks Bake

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 17.06: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn laewameeste juhharamisseks
Murded: paak, paagi 'tuletorn' Sa Muh Emm Phl L; poak, poagi Muh; pua^ek, puagi Khn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk, pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; VL 2012 paak 'laevasõiduteed juhatav kaldamärk (hol baken)'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke (fries.), bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
Käsitlused: < kasks bâke ~ sks Bake (EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112); < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' (GMust 1948: 60, 84); < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' (EES 2012: 341); < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' (EKS 2019)
Läti keel: lt bãka Feuerbake, < mnd. bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' (Sehwers 1953: 9); lt bāka paak (ELS 2015: 592);
Sugulaskeeled: sm paakku [1860] majakka / Leuchtbake < mrts *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' ‹ kasks bāke (SSA 2: 279); sm pooki [1766 bokraha, bokiulosteko] (tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' (SSA 2: 395); vdj baakana, pookki tulepaak; бакен, бакан (VKS: 155, 948); lv bǭik majakas; bāka (LELS 2012: 45)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

pass, passi 'isikudokument' < sks Paß

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 498) ein schriftlicher Paß 'pas, passi ramat'; (Masing 1821: 11) ja tappis tedda ärra, et temma passi ennesele sada; (Lunin 1853: 135) pas, -si d. 'пашпортъ'
Murded: pas´s (-ss) 'isikutunnistus; looma tunnistus' Kuu Lüg SaLä Vll Pöi Muh sporLä Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg TaPõ Pil KJn sporM TLä San sporV; `passi VNg Vai (EMS VII: 232)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´, -i 'Pass'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´, -i 'Pass'; EÕS 1930: 715 pass 'tunnistus (Pass)'; ÕS 1980: 496 pass 'isiku, masina vm tunnistus'; Tuksam 1939: 743 Paß '(Reisepass) pass'
Käsitlused: < sks Paß 'pass' (EEW 1982: 1950; EES 2012: 356; EKS 2019)
Läti keel: lt pase Paß (Sehwers 1953: 86); lt pase Reisepaß (VLV 1944: 389); lt pase pass (ELS 2015: 612);
Sugulaskeeled: sm passi [1697]??? < rts pass (Häkkinen 2004: 883); vdj pasportti, passi pass; паспорт (VKS: 888)

paus, pausi 'seisak, peatus; vaheaeg' < sks Pause

Esmamaining: Erlemann 1864
Murded: paus, pausi 'katkestus, puhkehetk' Khk Hää; pause Plt Hls; pouse Krk (EMS VII: 251)
Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 24 Musika öppetuses nimmetakse waitollemise (kinni piddamisse) märka pausideks.; Wiedemann 1869: 855 *pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; Wiedemann 1893: 776 *pauz´, pauzi; pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; EÕS 1930: 721 paus 'vaheaeg (ka muus.)'; ÕS 1980: 498 paus; Tuksam 1939: 745 Pause 'paus'
Käsitlused: < sks Pause 'paus' (EEW 1982: 1960; EKS 2019)
Läti keel: lt pauze Pause (VLV 1944: 390); lt pauze paus (ELS 2015: 614);
Sugulaskeeled: sm paussi [1637 pausa] < lad pausa (Häkkinen 2004: 890)

pelt, peldi 'kaas ahjulõõris' < Bsks Spelte

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 239) pelt, -i r., d. 'der eiserne Spelt'; (Hupel 1818: 177) pelt, -i r., d. 'eiserner Spelt'; (Lunin 1853: 137) pelt, -i r. d. 'вьюшка; задвишка'
Murded: pelt, `peldi 'raudluuk ahjusuu ees' R; `pelti VNg; pel´t, pel´di (-l-) S L Ha Koe Kad VJg I Plt (EKI MK); pelt (-l´-), peldi 'ahjusiiber' Lüg IisR Mär Var Tõs Trm KJn SJn M; pel´l, pelli Ran Rõn (EKI MK); pel´t, peldi 'ahjukapp' Hel San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; Wiedemann 1893: 799 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; EÕS 1930: 739 pelt 'kriska (ahjul)'; ÕS 1980: 503 pelt 'ettetõstetav ahjuuks; kriska';
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 221 der Spelt, auch die Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofenthür welche vor das äussere Ofenloch blos gelähnet wird'; MND HW III spelt 'Teil des Ofens? (Reval, ält.)'
Käsitlused: < Erts spält, vrd rts spjäll (EEW 1982: 1987); < Erts spéld (Raun 1982: 119); < rts (Raag 1987: 334); < Bsks Spelte 'siiber ahjuvõlvi ja -lõõri vahel' (EES 2012: 361); < Bsks Spelte 'lõõrikaas' (EKS 2019)
Läti keel: lt spelte das zuschließbare Rauchloch des Ofens, Feuerloch < Bsks Spelt, Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofentür, welche vor das äußere Ofenloch bloß gelehnt wird; das Rauchloch im Windofen' (Sehwers 1953: 114);
Sugulaskeeled: sm pelti (pelli, peltti) [1787; spelli 1637] metallilevy, leivinpelti; uunin savutorven suljin / Plech; Backblech; Rauchschieber < rts spjäll, spält (SSA 2: 334; SKES: 515); vdj peltti (ahju)pelt; вьюшка (VKS: 897)

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd Bsks pipsch

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pips, pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn (EMS VII: 512)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; Wiedemann 1893: 800 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek. peps';
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
Käsitlused: < vrd Bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' (EES 2012: 372)
Läti keel: lt pipis Pips < nd. pipp (Sehwers 1953: 89)
Vt pips|tükk

piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 109, 110) kussi, kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
Murded: piss, `pissi R(`pissi Vai); pis´s (-ss), pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss, pis´su Khk Vll Tor; pisi Vas Se (EKI MK; EMS VII: 528)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; Wiedemann 1893: 517 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'
Käsitlused: < sks Piss 'Urin' (EEW 1982: 2081); < kasks pisse (Raun 1982: 123); < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' (EES 2012: 373); < sks Pisse 'kusi' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] (lapsen) virtsa / Urin, Pipi < rts piss 'virtsa' (SSA 2: 376); krj pissa, pissi < sm (SSA 2: 376); lv pi'žžõ pissida; čurāt (LELS 2012: 247)

pits1, pitsi 'napsiklaas' < sks Spitz(glas)

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 531) üks Pitsklaas sullatud woid
Murded: pits (-t´-), pitsi (-t´-) 'napsiklaas; pitsitäis' Khk Muh Mär Han sporPä JMd Iis Kod Äks KJn M TLä Võn Ote Rõu Räp; pits, `pitsi Kuu Lüg IisR (EMS VII: 542)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; EÕS 1930: 783 pitsklaas 'viina-, napsiklaas (Spitzglas)'; ÕS 1980: 517 pits 'napsiklaas; napsiklaasitäis'; Tuksam 1939: 914 Spitzglas 'pitsklaas; veiniklaas'
Käsitlused: < sks Spitz(glas) (EEW 1982: 2085; Raun 1982: 123); < sks Spitzglas 'veiniklaas', Bsks Spitzglas 'likööriklaas' (EES 2012: 374); < Bsks Spitzglas 'napsiklaas' (EKS 2019)
Läti keel: lt spics; spicglãze Spitz; Spitzglas (Weinglas) (Sehwers 1953: 115)

pits2, pitsi 'tipp, ots; jalatsi ninaots' < sks Spitze

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) otz/a 'spitze (mucro)'
Murded: pits, `pitsi 'piibupits' R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi Khk Pöi Muh Käi LNg Tõs Tor Ris Juu Koe Sim Trm Kod Plt KJn Krk Puh Võn Har VId (EKI MK; EMS VII: 541); pits, pitsi (`pitsi) 'terav ots, tipp' Kuu Rei Khn Kei Ran TMr Har Se (EKI MK; EMS VII: 542); pits, pitsi 'saapanina' IisR Kaa Emm Vig Kod Lai Krk Rõn (EKI MK; EMS VII: 542)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´s, -i 'Spitze'; pību-pit´s 'Pfeifenspitze'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; sigari-pit´s 'Cigarrenspitze'; EÕS 1930: 783 pits 'ots (piibulips, sigarihoidja, -suuline; pitsklaas'; ÕS 1980: 517 pits 'ots'; Tuksam 1939: 914 Spitze 'ots, teravik; (von Stiefeln) nina';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spisse 'Spitze'
Käsitlused: < asks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja' (EES 2012: 374; EKS 2019)
Läti keel: lt *spice Spitze < mnd. spitze (Sehwers 1918: 159); lt spice Spitze (Sehwers 1953: 115); lt kurpes purngals pits (ELS 2015: 643);
Sugulaskeeled: lv spit´š Spitze; Spitz, spitzig < sks (Kettunen 1938: 379); lv spitš suitsupits; iemutis (LELS 2012: 302); lv spitš terav, terava otsaga; ass, spics (LELS 2012: 302); lv špits tipp; galotne, spice (LELS 2012: 314)

pits3, pitsi '(heegeldatud) võrkkudum' < sks Spitze

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 184) pits, -i r. d.; -e d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 142) pits, -i r. d. 'кружена'
Murded: pits, `pitsi R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi sporSa Muh Hi Mar Kse Han Pä Ha JMd Koe sporViK I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 541)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; Wiedemann 1893: 828 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; EÕS 1930: 783 pits 'niplis (Spitze)'; ÕS 1980: 517 pits '(riiete kaunistamiseks)'; Tuksam 1939: 914 Spitze '(Gewebe) pits'
Käsitlused: < kasks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze (Raun 1982: 123; EES 2012: 374; EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm pitsi [1664] koristekudos / Spitze(nverziehung) < rts spets, spits 'kärki, huippu, pitsi' (‹ sks Spitze, kasks spitze) (SSA 2: 378; SKES: 582); sm pitsi, petsi (Klöppel)spitze < rts spets, spits 'Klöppelspitze; Spitze' (Bentlin 2008: 158); vdj pittsi pits; кружево (VKS: 929); lv špitsõd pits (tekstiiltoode); mežģīnes (LELS 2012: 314)

potas, potase 'kaaliumkarbonaat' < sks Pottasche

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: (Masing 1821: 364) Potassi saab odawalt apteki peält
Murded: pottas, -e Kuu; potas, -e Sa Mär Kse Pär Tor Juu; potass, -i Krl; potas´k Trv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 potas, -i (potash) 'Pottasche'; Wiedemann 1893: 849 potas, -i, -e (potash); potask, -i; potast, -i (pōtas) 'Pottasche'; EÕS 1930: 817 potas 'süsihapu kaali, tuhasool (Pottasche)'; ÕS 1980: 531 potas 'keem. kaaliumkarbonaat';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 potasche (-aschke) 'aus Pflanzenasche gewonnenes Laugensalz, Kaliumkarbonat, Pottasche'
Käsitlused: < sks Pottasche, ? kasks potasche (EEW 1982: 2155); < sks Pottasche 'potas' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm potaska [1739] tuhkalipeä, suopa / Pottasche, Schmierseife < rts pottaska 'tuhkalipeä' (‹ sks Pottasche 'ruukku + 'tuhka') (SSA 2: 404); vdj potašši potas; поташ (VKS: 955); lv pottaš Pottasche (Kettunen 1938: 306)

puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse

Esmamaining: EÕS 1930
Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

puts, putsi 'vulva' < sks Putze, vrd kasks putz, puts

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 251) puts r., d. 'das weibliche Geburtsglied'; (Hupel 1818: 197) puts r., d. 'weibliche Geburtsglied'; (Lunin 1853: 152) puts r., d. 'женскiй дѣтородный удъ'
Murded: puts, `putsi Jõe Kuu Lüg Vai; put´s, putsi S sporL Ris HJn Koe Kad Rak VJg Sim Iis Ksi Lai Plt M TLä V(put´š Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s, putsi 'weibliche Scham'; Wiedemann 1893: 901 put´s, putsi 'weibliche Scham';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' (EEW 1982: 2255); < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' (EES 2012: 396); < sks putze 'naise suguelund' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: lvS puts (SLW 2009: 156); lv put̄´š Pfütze < sks (Kettunen 1938: 320)

roll, rolli 'osa (etenduses)' < sks Rolle

Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1147 roll 'osa (eriti näitlejail)'; ÕS 1980: 598 roll 'osa (eriti näitlejal)'; Tuksam 1939: 813 Rolle '(auf dem Theater) osa, roll'
Käsitlused: < sks Rolle (z. B. im Schauspiel) (EEW 1982: 2522); < sks Rolle 'roll; rull' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm rooli [1880] < rts roll (Häkkinen 2004: 1060)

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte

Esmamaining: Grenzstein 1884
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)

soge, soge 'sonimüts' < sks Jockei(mütze)

Murded: soge 'soni' Pal (EKI MK)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 646 soge 'kõnek. sonimüts'; EKSS 5: 274 soge 'kõnek. (soni)müts'; Tuksam 1939: 535 Jockei 'džoki (elukutseline võidusõiduratsutaja)'
Käsitlused: < sks Jockeimütze 'džokimüts' (Uibo 2007a: 309-310; EES 2012: 478; EKS 2019)
Läti keel: lt žokejcepure, žokejnīca soni (ELS 2015: 796)
Vrd soni

sokk, soki 'jalakate' < sks Socke

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297, 631) Suckat 'Socke (Strumpff)'; Suck, -a 'Socke (soccus)'; suckat [kudduma] 'Strümpfe [knütten]'
Murded: sokk, sogi Kuu; sokk, sokki Lüg Jõh; sokk, soki S sporL sporKPõ Iis Pal Lai Plt KJn M TLä Võn Kam (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 *sokk, soki 'Socke'; Wiedemann 1893: 1057 *sokk, soki 'Socke'; EÕS 1937: 1412 sokk 'poolsukk, kapukas, pöius'; ÕS 1980: 646 sokk; Tuksam 1939: 902 Socke 'sokk, labasukk, kapukas, pöius';
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 361 socke 'Socke, Fusstuch, Filzschuh'; Schiller-Lübben socke 'Filxschuh, pedile (schodok)'; MND HW III sok, meist Pl. socke 'Fußbekleidung, Überschuhe, Stiefel aus Tuch oder Filz, der über dem Schuhwerk getragen wird'; ○sockemēker 'Hersteller von Überschuhen aus Filz'
Käsitlused: < sks Socke 'sokk' (EEW 1982: 2842; EES 2012; EKS 2019); < asks socke (Raun 1982: 159)
Läti keel: lt zeķe [1638 Seckes] Strumpf < mnd. socke (Sehwers 1918: 100, 165); lt zeķes Strumpf, Socke < mnd. sok, meist Pl., socke (Jordan 1995: 111); lt zeķe, īszeķe sokk (ELS 2015: 795)

soos, soosi 'pluusi või jaki alaosa' < sks Schoß

Murded: soos Jõe Han Iis (EKI MK)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 651 soos 'tekst. pluusi, jaki vm. vöökohast allapoole jääv osa'; Tuksam 1939: 866 Schoss 'kuuehõlm; frakisaba'
Käsitlused: < sks Schoß 'kuuehõlm, frakisaba' (EES 2012: 482; EKS 2019)

taks1, taksi 'maksumäär; tariif; norm' < sks Taxe

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: (Masing 1821: 63) Sesamma kohto polest pannud hind, nimmetakse Taksa, kästakse sedda padberi peäle kirjutada
Murded: taks, taksi 'määratud maks; hind; kaup, kokkulepe' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi sporLä Tor Saa Juu Kos JMd Koe VJg Trm Plt KJn; tak´s Krl Plv; `taksi Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; Grenzstein 1884: 145 taks (Taxe) 'seaduslik hind mõne töö ehk asja juures; ka mõni kroonumaks'; Wiedemann 1893: 1112 taks, taksa, taksi 'Taxe, Anschlag'; EÕS 1937: 1513 taks 'hindam (määratud hind; maksumäär)'; ÕS 1980: 692 taks 'norm, määr, kindlaksmääratud hind'; Tuksam 1939: 959 Taxe 'taks'
Käsitlused: < sks Taxe 'norm, määr; kindlaksmääratud hind' (EEW 1982: 3055; EES 2012: 511); < sks Taxe 'taks, norm määr; hinnanguline maksumus' (EKS 2019)
Läti keel: lt takse, tarifs taks (ELS 2015: 854); lt takse Taxe (VLV 1944: 520);
Sugulaskeeled: sm taksa [1609] < rts taxa (Häkkinen 2004: 1262)

taks2, taksi 'koeratõug' < sks Dachs

Esmamaining: EÕS 1937
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 62) kähr, -i d. 'der Dachs'
Murded: taks (-k´-) Kse Saa Hag VJg Hls Krk Plv; taksikoer Rei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 317 mǟra-koer, mägra-koer 'Dachshund'; EÕS 1937: 1513 taks 'mägrakoer'; ÕS 1980: 692 taks 'taksikoer'; Tuksam 1939: 181 Dachs '[Hund] mägrakoer'
Käsitlused: < sks Dachs (EEW 1982: 3055; Raun 1982: 170); < sks Dachshund 'taksikoer' (õieti 'mägrakoer') (EKS 2019)
Läti keel: lt taksis Dachshund (VLV 1944: 132); lt taksis taks (ELS 2015: 854)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

Esmamaining: Kunder 1885
Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)

tekk, teki 'laevalagi' < asks deck, sks Deck

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa pöning (laevatekk) 'gang im schiff'
Murded: tekk, tekki Jõe Kuu VNg; tekki, tegi Vai; tekk, teki Khk Mus Pha Muh Hi Rid Var Tõs Khn Aud Hää Saa Ris Kad (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Verdeck'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Verdeck'; EÕS 1937: 1533 tekk 'laevalagi'; ÕS 1980: 702 tekk 'laevalagi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'; decke, gedecke 'Deckel, Schutzdach'
Käsitlused: < sks Deck (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174); < asks deck 'Deck, Verdeck' (GMust 1948: 24, 93); < asks deck 'kate, katus' ~ sks Deck 'tekk, laevalagi' (EES 2012: 522); < sks Deck 'tekk, laevalagi' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm täkki [1787] laivan kansi / Deck < rts däck 'laivan kansi'; is täkki; vdj täkki < sm (SSA 3: 354); lv dek̄, kͧo'ig-dek̄ Verdeck des Schiffes < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); lv dek laevalagi, laevatekk; kuģa klājs (LELS 2012: 52)

teks, teksi 'vasknael' < sks Täcks

Eesti leksikonid: Kingsepa 1939: 158 Tsvikitakse kas teksidega või peenikeste naeltega; ÕS 1980: 702 teks 'tõmbimisel kasutatav nael'; EKSS 5: 717 teks 'väike nael, millega jalatsi pealne kinnitatakse pinsolile'

viks1, viksi 'korralik; kärmas' < sks fix

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wiks, -si 'Braf, hurtig, geschwind'; (Hupel 1780: 312) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Hupel 1818: 285) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Lunin 1853: 229) wiks, -i r. d. 'скорый, проворный; готовый, хорошiй'
Murded: viks 'nobe, virk; hoolas' R S sporLä Tor Hää sporKPõ I Plt KJn; vik´s eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; Wiedemann 1893: 1357 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; EÕS 1937: 1667 viks 'kiire, kärmas; korralik, tubli; pai'; ÕS 1980: 791 viks 'korralik, tubli; kärmas'; Tuksam 1939: 318 fix 'väle, kärmas, nobe; osav; tubli'
Käsitlused: < Bsks fix (EEW 1982: 3839); < sks fix 'kindel; viks, tubli, kärmas' (Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)

viks2, viksi 'kingakreem' < sks Wichse

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 06.05: 1 wiksi harri, 1 wiksi toos
Murded: viks 'saapamääre, kingakreem' R sporS L sporHa JMd VJg Iis Kod Plt KJn sporM TLä San Krl Har Plv Lei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 *wiks, wiksi 'Wichse'; Wiedemann 1893: 1357 *wiks, wiksi 'Wichse'; EÕS 1937: 1667 viks '(määre)'; ÕS 1980: 791 viks 'kingamääre'; Tuksam 1939: 1120 Wichse 'viks (saapamääre)'
Käsitlused: < sks Wichse 'viks' (EEW 1982: 3839; EES 2012: 605); < sks Wichse 'kingakreem, saapamääre' (‹ sks wichsen 'viksima') (EKS 2019)
Läti keel: lt vikse Wichse, Schuhwachschmiere < dt. Wichse 'Wachsschmiere' (Sehwers 1953: 157); lt vikse, spodre Wichse (VLV 1944: 643); lt apavu krēms viks (ELS 2015: 1010)

veebiliides @ veebihaldur