[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mink, mingi 'kosmeetiline näovärv' < sks Schminke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 548) palle warw 'schmincke 'mink''
• Murded: mink (-n´-) 'kosmeetikavahend' Mar Tor Hää Kod Trv Ran; min´t Kod; `minki VNg Vai (EMS VI: 82)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 miṅk, miṅgi 'Schminke'; Wiedemann 1893: 607 miṅk, miṅgi 'Schminke'; EÕS 1925: 509 mink 'näovärv (Schminke)'; ÕS 1980: 424 mink 'kosmeetiline näovärv'; VL 2012 mink '(sks Schminke)'; Tuksam 1939: 859 Schminke 'mink, [näo]värv'
• Käsitlused: < sks Schminke 'mink, näovärv' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 91; EES 2012: 282; EKS 2019)
• Läti keel: lt sminka Schminke (Sehwers 1953: 112); lt smiņķe Schminke (VLV 1944: 455); lt novec. smiņķis mink (ELS 2015: 501)
• Vt minkima

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

rüps, rüpsi 'õlinaeris (Brassica rapa oleifera)' < sks Rübsen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; Wiedemann 1893: 991 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; EÕS 1937: 1214 rüps 'õlinaeris'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 816 Rübsen 'õlinaeris'
• Käsitlused: < ? kasks … (EEW 1982: 2632); < sks Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris' (EES 2012: 451; EKS 2019)
• Läti keel: lt rĩpši Raps, Rübsen < dt. Rübsen (Sehwers 1953: 102); lt ripsis rüps (Brassica rapa oleifera) (ELS 2015: 747);
• Sugulaskeeled: sm rypsi [1883] öljykasvi / Rübsen < rts rybs, ryps 'rypsi' (‹ sks Rübsen) (SSA 3: 118; Häkkinen 2004: 1083)

rütm, rütmi 'korrapärane kordumine' < sks Rhytmus

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 38, 39) Toni likumisse, ritmusse ja ritmusse aktsendi öppetus; kui möllemal tonilikumissel üks seatud kord on, siis nimmetakse sedda ritmusseks
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1060 *ritmus, -e 'Rhythmus'; Wiedemann 1893: 960 *ritmus, -e 'Rhythmus'; Wiedemann 1893: 992 rütmus, -e 'Rhythmus'; EÕS 1937: 1215 rütm 'veere, taktimõõduliselt korraldatud liikumine (luules, muusikas, tantsus)'; ÕS 1980: 609 rütm 'korrapärane vaheldumine või kordumine'; Tuksam 1939: 808 Rhytmus 'rütm (samaste või sarnaste nähtuste seaduspärane kordumine)'
• Käsitlused: < sks Rhytmus 'rütm' (EEW 1982: 2634; EKS 2019)
• Läti keel: lt ritms, ritums Rhytmus (VLV 1944: 420); lt ritms rütm (ELS 2015: 747);
• Sugulaskeeled: sm rytmi [1865] < rts rytm (Häkkinen 2004: 1085)

sink, singi 'suitsuliha (eriti sea reieosa)' < sks Schinken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1154 siṅk, siṅgi 'Schinken'; Wiedemann 1893: 1046 siṅk, siṅgi 'Schinken'; ÕS 1980: 640 sink; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
• Käsitlused: < sks Schinken 'sink' (EEW 1982: 2806; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis der Schinken < mnd. schinke 'Schinken' (Sehwers 1953: 133); lt šķiņķis Schinken (VLV 1944: 446); lt šķiņķis sink (ELS 2015: 787);
• Sugulaskeeled: sm kinkku Schinken < rts skinka (Bentlin 2008: 124)

tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
• Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
• Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)

vunk, vungi 'hoog, ind' < sks Schwung

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vunk (-n´-) 'hoog; kiire minek' Lüg Mus Kaa Krj Emm Rid Kul Saa Juu Krk Nõo Ote San sporV(vun´g Plv); svunk Kaa; vunkratas(s) 'hooratas' Lüg Khk Kaa Pöi Emm Mar Kse Tõs Tor Juu JMd VJg Iis San Krl Har Plv Vas; vonkratas Tor; ponkratas Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1025 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; Wiedemann 1893: 929 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; rammu-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; hōg-ratas, hōu-ratas 'Schwungrad'; ÕS 1980: 800 vunk 'kõnek. hoog'; Tuksam 1939: 883 Schwung 'hoog, van. fam. vunk'
• Käsitlused: < sks Schwung 'hoog' (EEW 1982: 3928; EKS 2019); < sks Schwung 'hoog; vaimustus; liikumiskaar' (EES 2012: 614)
• Läti keel: lt švuñka Schwingung < dt. Schwung 'starke Schwingung' (Sehwers 1953: 141); lt sar. švunka, spars vunk (ELS 2015: 1021)