[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

hai, hai '(soojades meredes elunev) röövkala (Selachimorpha)' < sks Hai[fisch]

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 361) et [mõõkvaal] seda hirmsat ja ahnestajat kalla, kedda Haiks kutsutakse, ärratappab
• Murded: ai ~ aikala 'hai(kala)' Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 12 *hai-kala 'Haifisch'; Wiedemann 1893: 11 *hai-kala 'Haifisch'; EÕS 1925: 81 hai; ÕS 1980: 146 hai 'zool. (kala)'; VL 2012 hai '(holl haai)'; Tuksam 1939: 444 Haifisch 'hai[kala]';
• Saksa leksikonid: Grimm HAI, m. squalus carcharias, haifisch, nl. haai, dän. hai, schwed. haj, ein erst um die mitte des vorigen jahrh. in das hochdeutsche aufgenommenes wort
• Käsitlused: < sks Hai 'hai' (EEW 1982: 253; Hinderling 1981: 30; EKS 2019)
• Läti keel: lt haizivs Hai, Haifisch (VLV 1944: 255); lt haizivs hai (ELS 2015: 141);
• Sugulaskeeled: sm hai < rts haj (Häkkinen 2004: 160)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
• Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
• Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
• Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
• Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
• Vrd lakkima

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)

mais, maisi 'teravili (Zea mays)' < sks Mais

• Esmamaining: Koli-ramat V 1854
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 57) weel ennam Ekwatori pole siggis jubba kallim willi, naggo riis ja mais
• Murded: mais 'teraviljakultuur' Jäm Muh Vig sporK Trm Kod Pal Hls Hel Kam Plv; `maisi VNg Lüg (EMS V: 909)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 627 *maiz, -i 'Mais'; Wiedemann 1893: 566 *maiz, -i 'Mais'; EÕS 1925: 463 mais 'türgi nisu'; ÕS 1980: 401 mais; VL 2012 mais '(hsp maiz ‹ indiaani k)'; Tuksam 1939: 654 Mais 'mais, türgi nisu'
• Käsitlused: < sks Mais (EEW 1982: 1486)
• Läti keel: lt maiss, turku kvieši Mais (VLV 1944: 344); lt kukuruza mais (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: sm maissi [1836] < rts majs (Häkkinen 2004: 669)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

mask, maski 'näokate' < sks Maske

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mask 'näokate' Kuu Lüg Kul Mih KJn Krl; maske Mar Saa I Pil Krk; `maske R Khk Kaa Muh Han Tor Kei; `maskõ Khn Har; `maski Vai Ans (EMS V: 975)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *mas´k, -i 'Maske'; Wiedemann 1893: 574 *mas´k, mas´ki; maske, maske; mas´ki, mas´ki 'Maske'; ÕS 1980: 409 mask; VL 2012 mask '(pr masque ‹ keskld masca)'; Tuksam 1939: 661 Maske 'mask, näokate'
• Käsitlused: < sks Maske (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt maska Maske (VLV 1944: 348); lt maska mask (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm maski [1770] < rts mask (Häkkinen 2004: 690); vdj maska mask; маска (VKS: 706)

paak, paagi 'laevasõidumärk' < sks Bake

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 17.06: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn laewameeste juhharamisseks
• Murded: paak, paagi 'tuletorn' Sa Muh Emm Phl L; poak, poagi Muh; pua^ek, puagi Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk, pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; VL 2012 paak 'laevasõiduteed juhatav kaldamärk (hol baken)'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke (fries.), bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
• Käsitlused: < kasks bâke ~ sks Bake (EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112); < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' (GMust 1948: 60, 84); < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' (EES 2012: 341); < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bãka Feuerbake, < mnd. bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' (Sehwers 1953: 9); lt bāka paak (ELS 2015: 592);
• Sugulaskeeled: sm paakku [1860] majakka / Leuchtbake < mrts *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' ‹ kasks bāke (SSA 2: 279); sm pooki [1766 bokraha, bokiulosteko] (tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' (SSA 2: 395); vdj baakana, pookki tulepaak; бакен, бакан (VKS: 155, 948); lv bǭik majakas; bāka (LELS 2012: 45)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

praak, praaga 'viinapõletamise jäätmed' < Bsks Brak

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 107) praka ep olle neil mitte anda weistele, sest seäl tehhakse agga pissut wina; (Hupel 1780: 247) praag, -i; praak, -a r., d. 'Branntweins-Braak, die Brake'; (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Brannteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'брага; бракъ'; (Masing 1823: 26) Marja kihhelkonnas kukkus innimene praga katla, ja sai õtsa
• Murded: praak, praaga 'alkoholi tootmise jääkaine' SaLä Vll Emm Rei LäPõ Kse Han Tõs sporK I; praak, `praaga R; praag, praaga TLä Võn San sporV; prääg, prääga VId; raak, raaga sporSa Muh sporPä Pil KJn SJn M (EMS VII: 717)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 263 prāk, prāga, -i 'Brake, Schlempe'; Wiedemann 1893: 873 prāk, prāga, -i 'Brake, Schlempe'; EÕS 1930: 819 praak '(Schlempe)'; ÕS 1980: 532 praak 'loomasöödana kasutatavad viinapõletamise jäätmed';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 22 Brage 'Abfall von Brennereien (E. K.)'
• Käsitlused: < Bsks Braak (Raun 1982: 127); < Bsks Brak, Brag, Brage 'viinapõletusjäätmed' (EES 2012: 383)
• Läti keel: lt brāga Brage (VLV 1944: 124); lt braga praak (ELS 2015: 655)

raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg, rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg, rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
• Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' (Mäger 1967: 143); < sks Holzschrat 'pasknäär' (EES 2012: 412)

ramp, rambi 'lavapõrand' < sks Rampe

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1014 ramp 'lampiderida näitelava esiäärel'; ÕS 1980: 573 ramp 'lavapõranda eesserv, mis varjab lampe; kaldtee'; Tuksam 1939: 785 Rampe 'ramp, lavapõranda eesserv; kaldtee'; Rampenlicht 'rambivalgus'
• Käsitlused: < sks Rampe 'kallak; lavapõranda eesserv' (EEW 1982: 2408; EKS 2019)
• Läti keel: lt (skatuves) rampa Rampe (VLV 1944: 407); lt (skatuves) rampe ramp (ELS 2015: 707);
• Sugulaskeeled: sm ramppi [1865] < rts ramp (Häkkinen 2004: 1021)

raps, rapsi 'õlikaalikas (Brassica napus oleifera)' < sks Raps

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1023 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; Wiedemann 1893: 927 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; EÕS 1930: 1020 raps 'bot., agr. õlikaalikas (Raps[kohl], Kohlraps)'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 786 Raps 'õlikaalikas, raps'
• Käsitlused: < sks Raps 'raps' (EEW 1982: 2416; EES 2012: 834; EKS 2019)
• Läti keel: lt rapši Raps (brassica napus) (Sehwers 1953: 98); lt rapsis raps, õlikaalikas (ELS 2015: 708);
• Sugulaskeeled: sm † rapsi < rts raps (‹ sks Raps) (Häkkinen 2004: 1083)
• Vt rüps

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood. tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr. tõug; biol. teat. liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
• Käsitlused: < sks Rasse 'rass' (EEW 1982: 2420; EKS 2019)
• Läti keel: lt rase Rasse (VLV 1944: 408); lt rase rass (ELS 2015: 709)

riil, riili 'riiv' < Bsks Riegel, Rigel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli/Telg 'Rigel'; (Hupel 1780: 452) pöör, tabba r. d. 'Riegel'; tölg r. 'ein hölzerner Riegel'
• Murded: riil, riili 'riiv' Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein'; Wiedemann 1893: 963 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel ~ asks rīgel (EEW 1982: 2476); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428)
• Sugulaskeeled: sm reikeli (reekeli, riikeli) [1880] salpa / Riegel < rts regel, rigel (‹ sks Riegel resp. kasks regel) (SSA 3: 60); lv drēgǝl´ Riegel (Kettunen 1938: 40)

riiv, riivi 'sulgemisvahend' < sks Riegel

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 159, 160) riiw, -i r. d. 'связъ; деревянная задвижка'; riwid r. 'связи, пазы'
• Murded: riiv, `riivi Kuu VNg Lüg Vai; riiv, riivi Sa Muh Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn M TMr Krl Har Rõu Plv; riib, riibi Nis Juu; riim, riimi San Har; triiv Kuu Jäm Khk; kriiv, kriivi Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; Wiedemann 1893: 964 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; EÕS 1930: 1109 riiv 'ka anat. (Riegel)'; ÕS 1980: 591 riiv '(sulgemisvahend)'; Tuksam 1939: 810 Riegel 'riiv; põikpuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel 'riiv' (EEW 1982: 2483; EKS 2019); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428); < ee riibuma (Raun 1982: 142)
• Sugulaskeeled: lv drēgõl riiv; aizbīdnis, aizšaujamo (LELS 2012: 55)

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk, tāgi 'Stak'; Wiedemann 1893: 1126 tāk, tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev. pideköis'; ÕS 1980: 687 taak, taagi 'mer. masti pikisuunas toestav tross või vaier'; Mereleksikon 1996: 415 taak '(hol stag)'; VL 2012 taak (staag) '(hol staag)'; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer. taak [e. staag], pideköis'
• Käsitlused: < sks Stag (am Schiffe) (EEW 1982: 3024; EKS 2019); < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' (GMust 1948: 92); < sks Stag 'taak' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stags Stag (VLV 1944: 493); lt štaga taak (ELS 2015: 846)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
• Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
• Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
• Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)

vrakk, vraki < sks Wrack

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Wrake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'бракъ'
• Murded: `raaki (raak), `raagi 'laevavrakk' Hlj VNg Vai; `raake Jõh; rakk, raki Mus; vrakk, vraki Emm Han (EKI MK); praak, praagi 'laeva riismed' Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1557 *wrakk, wraki 'Wrack, Schiffswrack'; Wiedemann 1893: 1404 *wrakk, wraki 'Wrack, Schiffswrack'; wrāk, wrāgi 'Wrack, Schiffswrack'; ÕS 1980: 800 vrakk 'hukkunud laeva kere'; Mereleksikon 1996: 485 vrakk 'nor vrak)'; VL 2012 vrakk '(nor vrak)'
• Käsitlused: < kasks wrak 'laivan hylky' (SSA 3: 32); < sks Wrack 'laevavrakk' (‹ asks wrak) (EES 2012: 613); < sks Wrack 'vrakk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † braķi das Holzgestell eines Heuschobers, Wrack (Sehwers 1918: 41, 144); lt vraks vrakk (ELS 2015: 1021);
• Sugulaskeeled: sm raakki [1853] laivan hylky; hylätty, kelpaamaton (ihminen t. esine) / Wrack; ausgemusterter od. untauglicher Mensch od. Gegenstand < mrts vrak 'hylky; hylkytavara; kelvoton' (‹ kasks wrak, sks Wrack) (SSA 3: 32); is rākki raato, romu, hylky; krj roakki raakki, käyttökelvoton esine < sm; vdj tšentšärākki kenkäraja < rts, vrd mrts vrak 'hylky; hylkytavara; kelvoton' (‹ kasks wrak) (SSA 3: 32)
• Vrd praak, prakk