[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mink, mingi 'kosmeetiline näovärv' < sks Schminke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 548) palle warw 'schmincke 'mink''
• Murded: mink (-n´-) 'kosmeetikavahend' Mar Tor Hää Kod Trv Ran; min´t Kod; `minki VNg Vai (EMS VI: 82)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 miṅk, miṅgi 'Schminke'; Wiedemann 1893: 607 miṅk, miṅgi 'Schminke'; EÕS 1925: 509 mink 'näovärv (Schminke)'; ÕS 1980: 424 mink 'kosmeetiline näovärv'; VL 2012 mink '(sks Schminke)'; Tuksam 1939: 859 Schminke 'mink, [näo]värv'
• Käsitlused: < sks Schminke 'mink, näovärv' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 91; EES 2012: 282; EKS 2019)
• Läti keel: lt sminka Schminke (Sehwers 1953: 112); lt smiņķe Schminke (VLV 1944: 455); lt novec. smiņķis mink (ELS 2015: 501)
• Vt minkima

pinn, pinni 'rooli käepide' < sks Pinne

• Murded: pin´n, pinni 'rooli käepide, helmar' Mus Emm Phl Tõs Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 599 roolipinn '= roolipuu'; Tuksam 1939: 756 Pinne (Handgriff) '[aeru-, rooli]käepide';
• Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 617 Pinne 'Ruderpinne (auch Steuerpinne)'
• Käsitlused: < sks Pinne 'kleiner Stift. kleine Nadel' (EEW 1982: 2067); < kasks pin, pinne, sks Pinne (Raun 1982: 122); < sks Pinne (EES 2012: 371)

rihv, rihva 'soon, õnar' < sks Riefe

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1097 rihv '(palgi sisse raiutud) pikirenn, vara (samba pinnal) (Riefe, Kehle, Kannelüre)'; ÕS 1980: 590 rihv, -a 'ehit. kannelüür, kaunistav pikivaoke (sambal)'; Tuksam 1939: 810 Riefe 'rihv, kiits, vara'
• Käsitlused: < sks Riefe 'rihv, renn, õnar, soon' (EEW 1982: 2470; EES 2012: 426; EKS 2019)

riil, riili 'riiv' < Bsks Riegel, Rigel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli/Telg 'Rigel'; (Hupel 1780: 452) pöör, tabba r. d. 'Riegel'; tölg r. 'ein hölzerner Riegel'
• Murded: riil, riili 'riiv' Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein'; Wiedemann 1893: 963 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel ~ asks rīgel (EEW 1982: 2476); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428)
• Sugulaskeeled: sm reikeli (reekeli, riikeli) [1880] salpa / Riegel < rts regel, rigel (‹ sks Riegel resp. kasks regel) (SSA 3: 60); lv drēgǝl´ Riegel (Kettunen 1938: 40)

riiv, riivi 'sulgemisvahend' < sks Riegel

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 159, 160) riiw, -i r. d. 'связъ; деревянная задвижка'; riwid r. 'связи, пазы'
• Murded: riiv, `riivi Kuu VNg Lüg Vai; riiv, riivi Sa Muh Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn M TMr Krl Har Rõu Plv; riib, riibi Nis Juu; riim, riimi San Har; triiv Kuu Jäm Khk; kriiv, kriivi Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; Wiedemann 1893: 964 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; EÕS 1930: 1109 riiv 'ka anat. (Riegel)'; ÕS 1980: 591 riiv '(sulgemisvahend)'; Tuksam 1939: 810 Riegel 'riiv; põikpuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
• Käsitlused: < sks Riegel 'riiv' (EEW 1982: 2483; EKS 2019); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428); < ee riibuma (Raun 1982: 142)
• Sugulaskeeled: lv drēgõl riiv; aizbīdnis, aizšaujamo (LELS 2012: 55)

rips, ripsi 'riidesort' < sks Rips

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; Wiedemann 1893: 958 rips, -i (D) 'kleines Schöpfnetz'; EÕS 1937: 1122 rips '(riie)'; ÕS 1980: 594 rips 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 812 Rips 'rips (riie)'
• Käsitlused: < sks Rips 'rips' (EEW 1982: 2498; EKS 2019)
• Läti keel: lt ripss Rips (VLV 1944: 422)

sink, singi 'suitsuliha (eriti sea reieosa)' < sks Schinken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1154 siṅk, siṅgi 'Schinken'; Wiedemann 1893: 1046 siṅk, siṅgi 'Schinken'; ÕS 1980: 640 sink; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
• Käsitlused: < sks Schinken 'sink' (EEW 1982: 2806; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis der Schinken < mnd. schinke 'Schinken' (Sehwers 1953: 133); lt šķiņķis Schinken (VLV 1944: 446); lt šķiņķis sink (ELS 2015: 787);
• Sugulaskeeled: sm kinkku Schinken < rts skinka (Bentlin 2008: 124)

tint, tindi 'kirjutusvedelik' < sks Tinte

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 506) musterack 'Dintefas 'tindipott''; mustlick 'black / Dinte'; (Hupel 1780: 220) ramato must r. 'Dinte'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281 tin´t 'Tinte'; Wiedemann 1893: 1159 tin´t (tün´t) 'Tinte'; EÕS 1937: 1550 tint '(Tinte)'; ÕS 1980: 713 tint '(kirjutamiseks)'; Tuksam 1939: 965 Tinte 'tint'
• Käsitlused: < sks Tinte 'tint (kirjutamiseks)' (EEW 1982: 3180; Raun 1982: 177; EES 2012: 532; EKS 2019)
• Läti keel: lt tinte Tinte (Sehwers 1953: 143; VLV 1944: 523); lt tinte tint (ELS 2015: 887)

tong, tongi '(padruni) sütik' < sks Piston

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 07.10: Önnetus püstongi wabrikus
• Murded: tong (-n´) 'pistong' VNg Lüg sporS Mar Mär Kse Hää Ris Juu JMd Kad Iis Kod Plt KJn sporM San; `tongi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 911 piston, -i; pistoṅg, -i (püstoṅg) 'Piston'; Wiedemann 1893: 826 piston, -i; pistoṅg, -i (püstoṅg) 'Piston'; EÕS 1937: 1557 tong 'pistong, sütik'; ÕS 1980: 718 tong 'pistong'; Tuksam 1939: 757 Piston '(Zündstift) [pis]tong, [padruni]sütik'
• Käsitlused: < sks Piston 'pistong' (EEW 1982: 3222; EES 2012: 537)
• Vrd pistong

vinn, vinni 'vistrik' < sks Finne

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vinn, `vinni Kuu Hlj; vinn, vinni (-n´n-) Jäm Khk Muh sporL Kei Juu Amb Koe Kad Plt KJn M San Kan Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1364 win´n´, win´n´i 'Finne, wund geriebene Stelle'; EÕS 1937: 1671 vinn 'vistrik (Finne; Akne)'; ÕS 1980: 794 vinn 'vistrik'; Tuksam 1939: 316 Finne '(im Gesicht) vinn';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben vinne 'Finne, Geschwulst, Drüse, Blatter,bes. sog. Gerstenkorn'; MND HW I vinne 'Hautfinne, Blatter, Bustel, Bläschen, Entzündung'
• Käsitlused: < sks Finne 'Pickel, Finne' (EEW 1982: 3866); < asks vinne (Raun 1982: 206); < asks vinne ~ rts finne (SSA 1: 115); < asks vinne ~ sks Finne 'vinn, vistrik' (EES 2012: 608); < sks Finne 'vinn, vistrik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pinne Hundsnagel (Finne) < dt. Finne (Sehwers 1953: 88);
• Sugulaskeeled: sm finni [1558] märkänäppylä, ihomato / Pustel, Mitesser < rts finne (‹ asks vinne, sks Finne) (SSA 1: 115); lv pin̄´ Pickel, Finne (Kettunen 1938: 290)