kõptšaki keeled
:
aknog`ai murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KC, STA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: nog
aknog`ai, -d et etnonüüm; White Nogai en [Ethn:2009];
Kuba en [Ethn:2009#]; акногайский диалект ru [JaRo2002:252]
Alabugati tatari keel et+ruR
Liik: lgv; Maa: RU; Adm: KL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat);
Kõnelejaid: 400
язык алабугатских татар (ногайцев) ru [JaMiTju1997:172]
♦ Alabugat on paik Kaspia mere ääres; Alabugati tatarlased elavad
Kalmõkkia Kaspiiski rajoonis Severnõis ja Ulan-Holis
alt`ai keel et [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: alt;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 20 000
l`õuna_alt`ai keel et harv; alt`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
oiroodi keel et van [Ariste1967#];
altaj tili / алтай тили alt [NET_Wiki];
altajča / алтайча alt [NET_Frö];
altaj helen / алтай хэлэн bua [NET_Wiki];
altajština cs [NET_Wiki]; Altaitürkisch de [Motz2007];
Altaisch de [Motz2007#]; Oirotisch de van [Motz2007#]; Altai en;
Southern Altai en rööpnim [ISO639-2:2005]; Oirot en van;
altai fi [Anhava1998]; oirootti fi [Anhava1998#];
altai du Sud fr [ISO639-2:2005]; altaji nyelv hu [NET_Wiki];
altay tili / алтай тілі kk [NET_Wiki];
altajiečių kalba lt [NET_Wiki];
dienvidaltajiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
алта́йский язы́к ru [JaDM1982]; алтайцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
ойротский язык ru van [JaMiTju1997:179#];
altaj tyla / алтай тыла sah [NET_Wiki];
altajčina sk [NET_Wiki]; altaiska sv [NET_Wiki];
Altayca tr [NET_Wiki]; oltoy tili uz [NET_Wiki];
Aertai yu / 阿尔泰语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Altai Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: XIX saj kürilliline (nn misjonäritähestik), 1931 ladina,
1938 kürilliline (täpsustatud 1944) [JaRo2002:52].
Ethn jagab lõunaaltai (alt, siinne) ja põhjaaltai (atv) keeleks; viimane
on lõunaaltaist üsna kauge, kuuludes teise alarühma
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
Alt`ai murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
altaj kiži / алтай кижи alt etnonüüm [JaRo2002:57];
Altai Proper en [Ethn:2009]; Altai-Kizhi en [Ethn:2009#];
алтайский диалект ru [JaRo2002:57];
диалект алтай-кижи ru rööpnim [JaRo2002#];
алтайские калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002:57];
горные калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#];
белые калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#];
порубежные калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#]
`Astrahani t´atarlane, -lased et+ruR etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: AST;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
Ästerxan tatarları / Әстерхан татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki];
астраханские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
balk`aar, balk´aarid et etnonüüm [ESKT:1998]
Liik: etn; Maa: RU; Adm: KB;
Keelkond: AlT2; Keelekood: krc
malqarly / малкъарлы krc etnonüüm [JaRo2002:129];
taulu / таулу krc etnonüüm [JaRo2002#]; Balkar en [Ethn:2009];
qws̄he / къущхьэ kbd [Kumahova1972:210] (’balkaar’);
балкарцы ru etnonüüm [JaRo2002JaRo2002:129]
Baraba murre et+ruR
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: NVS, OMS;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
baraba murre et van [Ariste1967:44];
язык барабинских татар ru [JaDM1982];
барабинская группа ru [JaRo2002:360]
Lingid: Wikipedia
bašk´iiri keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: BA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: ba (bak);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 000 000
bašk`iir, bašk´iirid et etnonüüm [ESKT:1998];
başqort tele / башҡорт теле ba [NET_Wiki];
başqortsa / башҡортса ba [NET_Frö];
başqorttar / башҡорттар ba etnonüüm [JaRo2002:62];
başqırd dili az [NET_Wiki];
baškoorto helen / башкоорто хэлэн bua [NET_Wiki];
poškyrt jylme / пошкырт йылме chm [NET_Wiki];
baškirština cs [NET_Wiki];
puškărt čölhi / пушкӑрт чӗлхи cv [NET_Wiki];
Baschkirisch de [Motz2007];
baskír glóssa / μπασκίρ γλώσσα el [NET_Wiki];
Bashkir en [ISO639-2:1998]; baškiiri fi [Anhava1998];
bachkir fr [ISO639-2:1998]; baskír nyelv hu [NET_Wiki];
baschiro it [NET_Wiki];
başqurt tili / башқұрт тілі kk [NET_Wiki];
istäk / істәк kk ajal [JaRo2002:62];
baškirų kalba lt [NET_Wiki]; baškīru valoda lv [NET_Vestnesis];
paškironj kälj / пашкиронь кяль mdf [NET_Wiki];
Basjkiers nl [NET_Wiki]; język baszkirski pl [NET_Wiki];
башки́рский язы́к ru [JaDM1982]; башкиры ru etnonüüm [NarodyM1988];
baškirčina sk [NET_Wiki]; basjkiriska sv [NET_Wiki];
başgyr dili tk [NET_Wiki]; Başkurtça tr [NET_Wiki];
başqort tele / башкорт теле tt [NET_Wiki];
baxkurt tili / باشقۇرت تىلى ug oletatav [NET_Wiki];
boshqir tili uz [NET_Wiki];
ištgudin keln / иштгудин келн xal küsitav [NET_Wiki];
Bashijir yu / 巴什基尔语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Baškortostani Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: XIV saj araabia (1919 uuendatud kirjaviis), 1928 ladina,
1940 kürilliline [JaRo2002:63]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
† hor´ezmi_t´ürgi keel et
Liik: lg0; Maa: xA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: zkh (3);
Kiri: Arab
Khorezmian en [ISO639-3]; Khorezmian-Turkic en [ISO639-3#];
horesminturkki fi [Anhava1998];
хорезмско-тюркский язык ru [JaMiTju1997:139];
карлукско-хорезмский язык ru [JaDM1982]
♦ Mitte segi ajada Iraani keelte hulka kuuluva horezmi keelega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Jurtovo t´atari keel et+ruR
Liik: lgv; Maa: RU; Adm: AST;
Keelkond: AlT2; Keelekood: nog;
Kõnelejaid: 12 000
язык юртовских татаров ru [JaMiTju1997:506];
язык астраханских ногайцев ru [JaMiTju1997#]
– Astrahani ümbruses elavate Kuldhordi nogailaste järeltulijate keel
♦ Jurtovo (Jurtõ?) kohanime algvorm pole kindel
kara´iimi keel et [Ariste1967:43; ENE:1976,8:181; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE : LT, UA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: kdr (3);
Kõnelejaid: 3
kar`ai keel et rööpnim; kara`iim, kara´iimid et etnonüüm [ESKT:1998];
karaj tili kdr [NET_Frö]; karajča kdr [NET_Frö];
Qaray tili / Къарай тили crh [NET_Wiki];
Karaimisch de [Motz2007]; Karaim en; karaiimi fi [Anhava1998];
karaïm fr [NET_Wiki]; caraima it [NET_Wiki];
qarayım tili / қарайым тілі kk [NET_Wiki];
karaimų kalba lt [NET_Wiki]; język karaimski pl [NET_Wiki];
караи́мский язы́к ru [JaDM1982]; караимы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Karayca tr [NET_Wiki];
karaimska mova / караїмська мова uk [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
karakalp´aki keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: UZ;
Keelkond: AlT2; Keelekood: kaa;
Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 410 000
karakalp`akk, karakalp´akid et etnonüüm [ESKT:1998];
qaraqalpaq tili / қарақалпақ тили kaa [NET_Wiki];
qaraqalpaqsha / қарақалпақша kaa [NET_Frö];
karakalpačtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
Karakalpakisch de [Motz2007]; Kara-Kalpak en [ISO639-2:1998];
karakalpakki fi [Anhava1998]; karakalpak fr [ISO639-2:1998];
karakalpak nyelv hu [NET_Wiki];
qaraqalpaq tili / қарақалпақ тілі kk [NET_Wiki];
karakalpakų kalba lt [NET_Wiki];
karakalpaku valoda lv [NET_Vestnesis]; karakalpakisk no [Leira2006];
język karakałpacki pl [NET_Wiki];
каракалпа́кский язы́к ru [JaDM1982];
каракалпаки ru etnonüüm [NarodyM1988]; karakalpakiska sv [NET_Wiki];
Karakalpakça tr [NET_Wiki]; qoraqalpoq tili uz [NET_Wiki];
Kalakarpake yu / 卡拉卡尔帕克语 zh [NET_Wiki]
– Usbekistani Karakalpakkia Vabariigi riigikeeli (usbeki keele kõrval)
♦ Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1940 kürilliline, 1990 ladina
(järkjärguline üleminek)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
karanog`ai murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: CE, DA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: nog
karanog`ai, -d et etnonüüm; Black Nogai en [Ethn:2009];
Kara en [Ethn:2009#]; караногайский диалект ru [JaRo2002:252]
karat`ai, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: TA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
Qaratay en etnonüüm [NET_Wiki];
karatajhtj / каратайхть mdf etnonüüm [NET_Wiki];
karatajtj / каратайть myv etnonüüm [NET_Wiki];
каратаи ru etnonüüm [NET_Wiki]
– mokša päritoluga rahvarühm Tatarstanis
♦ Tänapäevaks tataristunud, ent keeles on palju mokša sõnu
Lingid: Wikipedia
karatš`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]
Liik: etn; Maa: RU; Adm: KC;
Keelkond: AlT2; Keelekood: krc
qaračajly / къарачайлы krc etnonüüm [JaRo2002:129];
azia / азиа ab etnonüüm;
Karachay en etnonüüm [Ethn:2009];
qaraşaylar / қарашайлар kk etnonüüm [NET_Wiki];
qæræsejægtæ / хъӕрӕсейӕгтӕ os etnonüüm [NET_Wiki];
карачаевцы ru etnonüüm [JaRo2002JaRo2002:129];
Karaçaylar tr etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
karatš`ai-balk´aari keel et [Ariste1967:43; ENE:1968,1~; ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KB, KC;
Keelkond: AlT2; Keelekood: krc;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 236 000
alaani keel et van [Ariste1967#];
qaračaj-malqar til / къарачай-малкъар тил krc [NET_Frö];
karačajsko-balkarština cs [cs2006n]; Karatschaisch de [Motz2007];
Karachay-Balkar en; karatšai-balkaari fi [Anhava1998];
karachaï-balkar fr [NET_Laval];
karacsáj-balkár nyelv hu [NET_Wiki];
caraciai-balcaro it [NET_Wiki];
qaračaiuli ena / ყარაჩაიული ენა ka [NET_Wiki];
qerešej-bałqerybze / къэрэшей-балъкъэрыбзэ kbd [NET_Wiki];
qaraşay-balqar tili / қарашай-балқар тілі kk [NET_Wiki];
karačiajų-balkarų kalba lt [NET_Wiki];
karačaju un balkāru valoda lv [NET_Vestnesis];
qæræsejag-balqajrag ævzag / хъӕрӕсейаг-балхъайраг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język karaczajsko-bałkarski pl [NET_Wiki];
карача́ево-балка́рский язы́к ru [JaDM1982];
горско-тюркский язык ru van [JaMiTju1997:272];
татарско-джагатайский язык ru van [JaMiTju1997#];
горско-татарский язык ru van [JaMiTju1997#];
karatjajbalkariska sv [NET_Wiki]; Karaçay-Balkarca tr [NET_Wiki];
Kalaqie-Barkar yu / 卡拉切-巴尔卡尔语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigi ja Karatšai-Tšerkessi Vabariigi
riigikeeli
♦ Tähestikud: XIX saj kürilliline ja ladina, 1905 araabia, 1924 ladina
(karatšai, 1926 karatšai-balkaari keele jaoks), 1937-1938 kürilliline
[JaRo2002:131].|
ENE:1968,1 ja ENE_EE:1985,1 nimetab eraldi karatšai ja balkaari keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
kas´ahhi keel et [Ariste1967:45; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, KZ;
Keelkond: AlT2; Keelekood: kk (kaz);
Kiri: Arab, Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
kas`ahh, kas´ahhid et etnonüüm [ESKT:1998];
qazaq tili / қазақ тілі kk [NET_Wiki];
qazaqşa / қазақша kk [NET_Wiki];
aqazaq byzšwa / аҟазаҟ бызшәа ab [NET_Wiki];
qazax dili az [NET_Wiki];
qaźaq tele / ҡаҙаҡ теле ba [NET_Wiki];
hasag helen / хасаг хэлэн bua [NET_Wiki];
kazaština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Kasachisch de [Motz2007];
kazakikí glóssa / καζακική γλώσσα el [NET_Wiki];
Kazakh en [ISO639-2:1998]; kazajo es [NET_Wiki];
kazakki fi [Anhava1998]; kazakh fr [ISO639-2:1998];
‘ōlelo Kasakana haw [NET_Wiki];
Kazāḳh / कज़ाख़ hi [NET_Wiki];
kazah nyelv hu [NET_Wiki];
ǧazaxeren / ղազախերեն hy [NET_Wiki];
kasakska is [NET_Wiki]; kazako it [NET_Wiki];
Kazafugo / カザフ語 ja [NET_Wiki];
qazaxuri ena / ყაზახური ენა ka [NET_Wiki];
qazaḩybze / къазахъыбзэ kbd [NET_Wiki];
K’ajahŭ-ŏ / 카자흐어 ko [NET_Wiki];
kazak tili / казак тили ky [NET_Wiki];
kazachų kalba lt [NET_Wiki]; kazahu valoda lv [NET_Vestnesis];
hasag hel / хасаг хэл mn [NET_Wiki]; Kazachs nl [nl2002n];
kasakhisk no [Leira2006];
qazaxag ævzag / хъазахаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język kazachski pl [NET_Wiki]; cazaque pt [NET_Wiki];
каза́хский язы́к ru [JaDM1982]; казахи ru etnonüüm [NarodyM1988];
киргизский язык ru van [JaMiTju1997:243#];
киргиз-кайсацкий язык ru van [JaMiTju1997#];
казак-киргизский язык ru van [JaMiTju1997#];
kazakiska sv [NET_Wiki];
zaboni qazoqī / забони қазоқӣ tg [NET_Wiki];
phasa Khasak / ภาษาคาซัค th [NET_Wiki];
gazak dili tk [NET_Wiki]; Kazakça tr [NET_Wiki];
qazaq tele / казакъ теле tt [NET_Wiki];
kazak tili / قازاق تىلى ug [NET_Wiki];
qozoq tili uz [NET_Wiki]; hasg keln / хасг келн xal [NET_Wiki];
Hasake yu / 哈萨克语 zh [NET_Wiki]
– Kasahstani riigikeel
♦ Tähestikud Kasahstanis: araabia, 1927 ladina, 1940 kürilliline. Hiinas
on kogu aeg kasutatud araabia tähestikku
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| kasahhi-eesti tähetabel
| KNABi tähetabel
| WGRS
Kass`imovi t´atarlane, -lased et+ruR etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: RYA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
qasıym tatarları / касыйм татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki];
käçim tatarları / кәчим татарлары tt koh hääldus etnonüüm [NET_Wiki];
касимовские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
k´eräšen, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: TA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
krj´ašen, -id et etnonüüm;
keräşennär / керәшеннәр tt etnonüüm [NET_Wiki];
keräşen tatarları / керәшен татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki];
кряшены ru etnonüüm [NET_Wiki]; крещёные татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
– õigeusklike tatarlaste üldnimetus
Lingid: Wikipedia
kirg´iisi keel et [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, KG;
Keelkond: AlT2; Keelekood: ky (kir);
Kiri: Arab, Cyrl; Kõnelejaid: 2 500 000
kirg`iis, kirg´iisid et etnonüüm [ESKT:1998];
kırgız tili / кыргыз тили ky [NET_Wiki];
kırgızça / кыргызча ky [NET_Wiki];
qırğız dili az [NET_Wiki];
qırğıź tele / ҡырғыҙ теле ba [NET_Wiki];
kyrgyzština cs [cs2006n];
kărkăs čölhi / кӑркӑс чӗлхи cv [NET_Wiki];
Kirgisisch de [Motz2007];
kirgizikí glóssa / κιργιζική γλώσσα el [NET_Wiki];
Kirghiz en [ISO639-2:1998]; Kyrgyz en rööpnim [ISO639-2:2006#];
kirguís es [NET_Wiki]; kirgiisi fi [Anhava1998];
kirghiz fr [ISO639-2:1998]; ‘ōlelo Kaikikana haw [NET_Wiki];
Kirgiz / किर्गिज़ hi [NET_Wiki];
kirgiz nyelv hu [NET_Wiki];
ǧrǧzeren / ղրղզերեն hy [NET_Wiki];
kirgisíska is [NET_Wiki]; chirghiso it [NET_Wiki];
Kirugisugo / キルギス語 ja [NET_Wiki];
qirgizuli ena / ყირგიზული ენა ka [NET_Wiki];
qırğız tili / қырғыз тілі kk [NET_Wiki];
K’ilŭgisŭ-ŏ / 키르기스어 ko [NET_Wiki];
kirgizų kalba lt [NET_Wiki]; kirgīzu valoda lv [NET_Vestnesis];
hirgis hel / хиргис хэл mn [NET_Wiki]; Kirgizisch nl [nl2002n];
kirgisisk no [Leira2006]; język kirgiski pl [NET_Wiki];
quirguiz pt [NET_Wiki]; кирги́зский язы́к ru [JaDM1982];
киргизы ru etnonüüm [NarodyM1988]; kirgizština sk [NET_Wiki];
kirgiziska sv [NET_Wiki];
zaboni qirghizī / забони қирғизӣ tg [NET_Wiki];
gyrgyz dili tk [NET_Wiki]; Kırgızca tr [NET_Wiki];
kirgiz tili / قىرغىز تىلى ug [NET_Wiki];
qirg‘iz tili uz [NET_Wiki];
burudin keln / бурудин келн xal [NET_Wiki];
Keerkezi yu / 柯尔克孜语 zh [NET_Wiki]
– Kõrgõzstani riigikeel
♦ Tähestikud Kõrgõzstanis: araabia, 1928 ladina, 1940 kürilliline. Hiinas
on kogu aeg kasutatud araabia tähestikku
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| kirgiisi-eesti tähetabel
| KNABi tähetabel
| WGRS
kr´immi_t´atari keel et [ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: UA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: crh;
Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 450 000
kr´immi_t´atarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
krimmi-tatari keel et van [Ariste1967:43];
qırımtatar tili / къырымтатар тили crh [NET_Wiki];
qırımtatarca / къырымтатарджа crh [NET_Frö];
aqrymtatar byzšwa / аҟрымҭаҭар бызшәа ab [NET_Wiki];
krımtatar dili az [NET_Wiki]; krymská tatarština cs [NET_Wiki];
Krimtatarisch de [Motz2007]; Crimean Tatar en;
Crimean Turkish en rööpnim [ISO639-2#]; krimintataari fi [Anhava1998];
tatar de Crimée fr [ISO639-2:2003]; crimo-tatar fr [NET_Laval];
krími tatár nyelv hu [NET_Wiki];
qrymtatar til / кърымтатар тил krc [NET_Wiki];
Krymo totorių kalba lt [NET_Wiki];
Krimas tatāru valoda lv [NET_Vestnesis];
język krymskotatarski pl [NET_Wiki];
крымскотата́рский язы́к ru [JaDM1982~; LES1990];
язык крымских тюрок ru van [JaMiTju1997:299#];
krymská tatárčina sk [NET_Wiki]; krimtatariska sv [NET_Wiki];
Kırım Tatarcası tr [NET_Wiki];
Kelimiya Dada yu / 克里米亚鞑靼语 zh [NET_Wiki]
♦ Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1938 kürilliline, 1993 ladina.|
Krimmitatarlased ise nimetasid end pikka aega kas kõptšakkideks,
nogailasteks, Krimmi türklasteks vm. "Tatari" nimetust hakati rohkem
kasutama Krimmi khaaniriigi ajal
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
krõmtš´aki keel et
Liik: lg1; Maa: UA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: jct (3);
Kõnelejaid: ?
j´uudi_kr´immi_t´atari keel et rööpnim; krõmtš`akk, krõmtš´akid et etnonüüm;
kırımçakça jct [NET_Wiki];
qrımçah tıl’ı jct [NET_Frö]; Krimchak en [Ethn:2009];
Judeo-Crimean Tatar en [Ethn:2009#]; Krymchak en [ISO639-3];
крымчакский язык ru [JaMiTju1997:309]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
kum´õki keel et [Ariste1967:42; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: DA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: kum;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 282 000
kum`õkk, kum´õkid et etnonüüm [ESKT:1998];
qumuq til / къумукъ тил kum;
qumuqča / къумукъча kum [NET_Frö];
łaraġazul maç / лъарагӀазул мацӀ av [NET_Wiki];
qumuq dili az [NET_Wiki]; kumykština cs [NET_Wiki];
Kumykisch de [Motz2007]; Kumyk en [ISO639-2:1998];
kumykki fi [Anhava1998]; koumyk fr [ISO639-2:1998];
koumik fr [NET_Laval]; kumik nyelv hu [NET_Wiki];
ķumiķuri ena / კუმიკური ენა ka [NET_Wiki];
qwmuqwbze / къумукъубзэ kbd [NET_Wiki];
qumıq tili / құмық тілі kk [NET_Wiki];
kumykų kalba lt [NET_Wiki]; kumiku valoda lv [NET_Vestnesis];
Koemuks nl [NET_Wiki];
quymyqqag ævzag / хъуымыхъхъаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język kumycki pl [NET_Wiki]; кумы́кский язы́к ru [JaDM1982];
кумыки ru etnonüüm [NarodyM1988]; kumyčtina sk [NET_Wiki];
Kumukça tr [NET_Wiki]; qomıq tele / комык теле tt [NET_Wiki]
– üks Dagestani riigikeeli
♦ Tähestikud: XVI saj araabia (uuendused 1905-09 ja 1920), 1928 ladina,
1938 kürilliline [JaRo2002:190-191]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
† kõptš´aki keel et
Liik: lgv; Maa: xA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: qwm (3);
Kiri: Arab
k`uld_h´ordi keel et rööpnim [ENE:1976,8:181];
Kipchak en rööpnim [NET_Wiki]; Qypchaq en rööpnim [NET_Wiki#];
qıpşaq tili / қыпшақ тілі kk [NET_Wiki];
восточнотюркский язык ru [JaMiTju1997#];
среднетюркский язык ru [JaMiTju1997#];
огузо-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997#];
золотоордынский язык ru [JaMiTju1997#]
– Kuldhordis, Kaasani khaaniriigis ja mamelukkideaegses Egiptuses kõneldud
keele (XIII-XVI saj) üldnimetus
♦ Polovetsi e kumaani keele variante
Lingid: Wikipedia
kõptš´aki keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AlT2
l´ääne_t´urgi keeled et rööpnim; kõptš`akk, kõptš´akid et etnonüüm;
Western Turkic languages en [Ethn:2009]; Kipchak languages en;
Northwestern Turkic languages en rööpnim [NET_Wiki];
länsiturkkilaiset kielet fi [Anhava1998];
кыпчакская группа ru [JaMiTju1997:110]; Kıpçak tr [NET_Wiki];
qıpçaq telläre / кыпчак телләре tt [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
l´ipka_t´atarlane, -lased et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : BY, LT, PL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
Lipka Tatars en etnonüüm [NET_Wiki];
Lenkijos-Lietuvos totoriai lt etnonüüm [NET_Wiki];
Lipkowie pl etnonüüm [NET_Wiki#]; Tatarzy polscy pl etnonüüm [NET_Wiki];
польско-литовские татары ru etnonüüm [NET_Wiki];
белорусские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]; липки ru etnonüüm [NET_Wiki]
– Leedus, Poolas ja Valgevenes elav tatarlaste rühm
♦ Nimi Lipka tuleneb Leedu vanast tatarikeelsest nimest (vrd Литва)
Lingid: Wikipedia
† mamel´uki keel et
Liik: lgv; Maa: EG;
Keelkond: AlT2; Keelekood: zkh (3);
Kiri: Arab
mamel`ukk, mamel´ukid et etnonüüm; Mamluk en [NET_Wiki];
мамлюкско-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997:75];
мамелюкско-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997#];
мамлюкско-египетский язык ru [JaMiTju1997#];
золотоордынско-египетский язык ru [JaMiTju1997#];
кыпчакско-огузский язык ru [JaMiTju1997#]
– Egiptuses XIII–XVII saj kõneldud keel
♦ Põhiliselt sama mis horezmitürgi keel (vt see)
Lingid: Wikipedia
nog`ai keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: AST, CE, DA, KC, STA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: nog;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 67 000
nog`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; nogaj tili / ногай тили nog;
nogajša / ногайша nog [NET_Frö];
nuǧajazul maç / нугъаязул мацӀ av [NET_Wiki];
noqay dili az [NET_Wiki]; nogajština cs [NET_Wiki];
nuhaj čölhi / нухай чӗлхи cv [NET_Wiki];
Nogaisch de [Motz2007]; Nogai en [ISO639-2; Ethn:2009]; Nogay en;
nogai fi [Anhava1998]; nogaï fr; nogaj nyelv hu [NET_Wiki];
neǧwejbze / нэгъуэйбзэ kbd [NET_Wiki];
noğay tili / ноғай тілі kk [NET_Wiki];
noǧaj til / ногъай тил krc [NET_Wiki];
nogajų kalba lt [NET_Wiki]; nogaju valoda lv [NET_Vestnesis];
nohajag ævzag / ногъайаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język nogajski pl [NET_Wiki]; нога́йский язы́к ru [JaDM1982];
ногайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; nogajčina sk [NET_Wiki];
nuğay tele / нугай теле tt [NET_Wiki]
– Venemaa Dagestani ja Karatša-Tšerkessi Vabariigi riigikeeli
♦ Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1938 kürilliline [JaRo2002:251]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
nog`ai-k´arag´aši keel et
Liik: lgv; Maa: RU; Adm: AST;
Keelkond: AlT2; Keelekood: nog;
Kõnelejaid: 5 000
k´arag`aš, k´arag´ašid et etnonüüm;
язык астраханских ногайцев-карагашей ru [JaMiTju1997:187];
карагаши ru etnonüüm [JaMiTju1997]; кундровцы ru etnonüüm van [JaMiTju1997#]
♦ Varem kasutasid kirjakeelena tatari keelt
† polov´etsi keel et [Ariste1967:43; ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: xA, xE;
Keelkond: AlT2; Keelekood: qwm (3)
kum´aani keel et rööpnim [Ariste1967#]; polov`ets, polov´etsid et etnonüüm;
Plavci cs etnonüüm [NET_Wiki];
Koumánoi / Κουμάνοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Kománoi / Κομάνοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Kuman en [ISO639-3]; Polovtsian en rööpnim [ISO639-3#];
kumaani fi [Anhava1998]; couman fr [NET_Wiki];
kunok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Połowcy pl etnonüüm [NET_Wiki];
Plauci pl etnonüüm [NET_Wiki]; полове́цкий язы́к ru [JaDM1982];
куманский язык ru [JaDM1982#]; татары ru etnonüüm [NarodyM1988];
по́ловцы ru etnonüüm [BRES2003]; Kumanca tr [NET_Wiki];
Kumanlar tr etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´atari ´ida_m´urre et
Liik: lgx; Maa: RU;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
L´ääne-S´iberi murded et rööpnim;
seber tatarları / себер татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki];
Ost-Tatar de [Motz2007]; Sibirisches Tatarisch de [Motz2007];
Eastern Tatar en [Ethn:2009]; Siberian Tatar en [Ethn:2009#];
(татарский) восточный диалект ru [JaRo2002:359];
западно-сибирский диалект ru [JaRo2002:359#];
язык сибирских татар ru [JaRo2002:360];
сибирские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
t´atari keel et [Ariste1967:43; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: TA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat);
Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
t´atarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
tatar tele / татар теле tt [NET_Wiki];
tatarça / татарча tt [NET_Wiki];
qezanly / къэзанлы ady etnonüüm [Kumahova1972:210];
tatar dili az [NET_Wiki];
tataar helen / татаар хэлэн bua [NET_Wiki];
ġezaloyn̡ mott / гІезалойн мотт ce [NET_Wiki];
suas jylme / суас йылме chm [NET_Wiki]; tatarština cs [cs2006n];
tutar čölhi / тутар чӗлхи cv [NET_Wiki];
Tatarisch de [Motz2007];
tatarikí glóssa / ταταρική γλώσσα el [NET_Wiki];
Tatar en [ISO639-2:1998]; tártaro es [NET_Wiki];
tataari fi [Anhava1998]; volgantataari fi [Anhava1998#];
tatar fr [ISO639-2:1998];
Tātār / तातार hi [NET_Wiki];
tatár nyelv hu [NET_Wiki]; tataro it [NET_Wiki];
Tatārugo / タタール語 ja [NET_Wiki];
tatruli ena / თათრული ენა ka [NET_Wiki];
qezanybze / къэзаныбзэ kbd [NET_Wiki];
qezan / къэзан kbd etnonüüm [Kumahova1972:209];
tatar tili / татар тілі kk [NET_Wiki];
T’at’alŭ-ŏ / 타타르어 ko [NET_Wiki];
totara kyv / тотара кыв kv [NET_Wiki];
totorių kalba lt [NET_Wiki]; tatāru valoda lv [NET_Vestnesis];
tadar jÿlmÿ / тадар йӹлмӹ mrj [NET_Wiki];
pečkasonj kelj / печкасонь кель myv [NET_Wiki];
tataronj kelj / татаронь кель myv [NET_Wiki];
Tataars nl [NET_Wiki];
tætæjrag ævzag / тӕтӕйраг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język tatarski pl [NET_Wiki]; тата́рский язы́к ru [JaDM1982];
tatárčina sk [NET_Wiki]; tatariska sv [NET_Wiki];
zaboni totorī / забони тоторӣ tg [NET_Wiki];
Tatarca tr [NET_Wiki]; Kazan Tatarcası tr [NET_Wiki];
biger kyl / бигер кыл udm [NET_Wiki];
maŋǧudin keln / маңһудин келн xal oletatav [NET_Wiki];
Dada yu / 鞑靼语 zh [NET_Wiki];
Tataer yu / 塔塔尔语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Tatarstani Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: XVI saj araabia (vanatatari kirjakeel), 1927 ladina, 1939
kürilliline [JaRo2002:356]. 2001. aastast kasutatakse paralleelselt
ladina tähestikku (lähedane türgi kirjaviisile)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t´atari k`esk_m´urre et
Liik: lgx; Maa: RU;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
Mittel-Tatarisch de [Motz2007]; Middle Tatar en [Ethn:2009];
Kazan en [Ethn:2009#]; (татарский) средний диалект ru [JaRo2002:359]
t´atari l´ääne_m´urre et
Liik: lgx; Maa: RU;
Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
m´išäri murre et rööpnim;
könbatıs dialekt / көнбатыс диалект tt [NET_Wiki];
mişär / мишәр tt rööpnim; West-Tatarisch de [Motz2007];
Western Tatar en [Ethn:2009]; Misher en [Ethn:2009#];
mišääri fi [Anhava1998];
(татарский) западный диалект ru [JaRo2002:359];
мишарский диалект ru [JaRo2002:359#]; мишари ru etnonüüm [JaRo2002:359];
мещеряки ru etnonüüm van [NET_Wiki]
t´eleng´iti murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
t´eleng`it, t´eleng´itid et etnonüüm;
Telengitisch-Telesisch de [Motz2007]; Talangit en [Ethn:2009];
Talangit-Tolos en [Ethn:2009#]; Chuy en [Ethn:2009#];
Telengits en etnonüüm [NET_Wiki]; теленгитский диалект ru [JaRo2002:57];
теленгиты ru etnonüüm [JaRo2002:51]
Lingid: Wikipedia
t´ele´uti murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL;
Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
t´ele`ut, t´ele´utid et etnonüüm;
telengut / теленгут alt etnonüüm [JaRo2002:58];
telenget / теленгет alt etnonüüm [JaRo2002#];
Teleutisch de [Motz2007]; Teleuts en etnonüüm [NET_Wiki];
телеутский диалект ru [JaRo2002:58]; телеуты ru etnonüüm [JaRo2002:51]
Lingid: Wikipedia
t`iptär, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: BA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: ba (bak), tt (tat)
t`eptjar, -id et etnonüüm;
tiptärźär / типтәрҙәр ba etnonüüm [NET_Wiki];
tiptär / типтәр tt etnonüüm [NET_Wiki]; тептяри ru etnonüüm [NET_Wiki]
– tatarlaste-baškiiride seisuslik rahvarühm Baškortostanis
tš´ulõmi_t´ürgi keel et [ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: TOM;
Keelkond: AlT2; Keelekood: clw (3);
Kõnelejaid: 500
tšulõmi-türgi keel et van [Ariste1967:47];
tšulõmi-tatari keel et van [Ariste1967#]; ös tili clw [NET_Wiki];
Tschulym-Tatarisch de [Motz2007]; Chulym en [Ethn:2009];
şulım tili / шұлым тілі kk;
чулы́мско-тю́ркский язы́к ru [JaDM1982]; чулымцы ru etnonüüm [NET_Wiki];
томские карагасы ru etnonüüm van [NET_Wiki#];
çulım tatarları / чулым татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´urumi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : GE, UA;
Keelkond: AlT2; Keelekood: uum (3);
Kõnelejaid: 192 700
´urum, -id et etnonüüm; urum tıl’ uum [NET_Frö]; Urum en [Ethn:2009];
урумский язык ru [JaMiTju1997:450]; язык урумов ru [JaDM1982]
– krimmitatarile lähedane keel, mida räägivad rahvuselt kreeklased
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_kirg´iisi keel et [Ariste1967:46]
Liik: lgv; Maa: KG;
Keelkond: AlT2; Keelekood: ky (kir)
Old Kirghiz en [LOW2009:1110];
древнекиргизский язык ru [JaMiTju1997:20]
♦ Kasutuskontekst näib viitavat vanatürgi ja vanauiguuri keele kaasajale