tšagatai keeled
:
† Baburi kiri et+en
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: (Zzzz)
Babur en; Khatt-i Baburi en
– paremalt vasakule kirjutatav kiri, mille olevat leiutanud XVI saj
mogulite dünastia rajaja Babur
Lingid: Unicode'i kavand
Ili t´ürgi keel et+ug
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 65;
Keelkond: AlT3; Keelekood: ili (3);
Kõnelejaid: 120
Ili Turkic en [Ethn:2009]
♦ Pärimuse järgi on tulnud Fergana orust 200 a tagasi; ametlikult
loetakse usbekkideks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† karahhan´iidi_t´ürgi keel et [ENE:1976,8:181]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, KG;
Keelkond: AlT3; Keelekood: xqa (3);
Kiri: Mong
karahhan`iid, karahhan´iidid et etnonüüm; Karakhanid en [ISO639-3];
Qarluq en rööpnim [ISO639-3#];
караханидско-уйгурский язык ru [JaDM1982];
восточно-тюркский язык ru [JaMiTju1997:65#];
огузско-кипчакский язык ru [JaMiTju1997#];
карлукско-уйгурский язык ru [JaMiTju1997#];
караханидско-кашгарский язык ru [JaMiTju1997#]
– kirjakeel Kesk-Aasias ja Kasahstanis (XI-XIII saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† Kaxkari keel [k`äškäri] et+ug
Liik: lgv; Maa: CN; Adm: 65;
Keelkond: AlT3; Keelekood: ug (uig)
kaxkar tili / قەشقەر تىلى ug [JaMiTju1997:437];
кашгарский язык ru [JaMiTju1997:437]
– 1920. aastateni käibinud nimetus uiguuride asuala lõunaosa keele kohta
† K`esk-`Aasi˛a t´ürgi keel et
Liik: lgv; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
среднеазиатский тюрки́ ru [JaMiTju1997:126];
уйгурско-среднеазиатский тюрки́ ru [JaMiTju1997#];
среднеазиатско-турецкий язык ru [JaMiTju1997#];
староузбекский язык ru [JaMiTju1997#]
– türgi-tatari keel, mida kasutati Kesk-Aasia khaaniriikides pärsia keele
kõrval; kasutus laienes XIX saj
† Kr´immi t´ürgi keel et
Liik: lgv; Maa: UA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
тюрки́ Крыма ru [JaMiTju1997:126]
† Orhoni kiri et+mn
Liik: scr; Maa: MN;
Keelkond: AlT3; Keelekood: otk (3);
Kiri: Orkh
vanatürgi ruunikiri et [Ariste1967:48]; Orkhon en [ISO15924];
Old Turkic en; Turkic runes en [Coulmas1999:512];
orkhon fr [ISO15924]; орхо́но-енисе́йские на́дписи ru [BRES2003];
древнетю́ркское руни́ческое письмо́ ru [LES1990]
– tähtkiri (pms paremalt vasakule, vahel tulpadena alt üles ja paremalt
vasakule)
♦ Nimetatud Orhoni jõe järgi Mongoolias. VIII saj pKr
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
† P´õhja-Kauk`aasi˛a t´ürgi keel et
Liik: lgv; Maa: RU;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
северокавказский тюрки́ ru [JaMiTju1997:126];
старотатарский письменный язык в Дагестане ru [JaMiTju1997#]
– Venemaa Põhja-Kaukaasia piirkonnas kasutusel olnud keel (XIX saj)
† t´arantši keel et
Liik: lgv; Maa: xA : CN, KZ;
Keelkond: AlT3; Keelekood: ug (uig)
taranqi tili / تارانچى تىلى ug [JaMiTju1997:437] (’maaharijate keel’);
таранчинский язык ru [JaMiTju1997:437]
– 1920. aastateni käibinud nimetus uiguuride asuala põhjaosa (Ili,
Žetisu) keele kohta
† tšagat`ai keel et [Ariste1967:45; ENE:1976,8:181; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: TM;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
tšagat`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; vanausbeki keel et van;
Chagatai en [ISO639-2:1998]; Chaghatay en [LOW2009:1110];
Old Uzbek en van [NET_Wiki#]; tšagatai fi [Anhava1998];
djaghataï fr [ISO639-2:1998];
şağatay tili / шағатай тілі kk [NET_Wiki];
džagatajs lv [NET_Vestnesis]; чагата́йский язы́к ru [JaDM1982];
среднеазиатско-турецкий язык ru [JaMiTju1997#];
джагатайский язык ru van [JaMiTju1997:148#];
староузбекский язык ru van [NET_Wiki]; Çağatayca tr [NET_Wiki];
qagatay tili / چاغاتاي تىلى ug [NET_Wiki];
chag‘atoy tili uz [NET_Wiki];
Chahetai yu / 察合台语 zh [NET_Wiki]
– Kesk-Aasia turgi keel, mis käibis kirjakeelena kuni XX saj alguseni;
hilisema usbeki ja uiguuri keele eelkäija
♦ Selle hilisem variant, nn türgi-tatari keel käibis piirkondlike
variantidena, vt Kesk-Aasia, Krimmi, Põhja-Kaukaasia ja Volga türgi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tšagat`ai keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AlT3
karl´uki rühm et rööpnim [Ariste1967:45]; karl´uki keeled et rööpnim;
Southeastern Turkic languages en [NET_Wiki];
Eastern Turkic languages en [Ethn:2009]; Chagatai languages en;
itäturkkilaiset kielet fi [Anhava1998];
карлукская группа ru [JaMiTju1997:148];
карлукско-уйгурская группа ru [JaMiTju1997#]
Lingid: Wikipedia
† t´ürgi-t´atari keel et
Liik: lgv; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
t´ürgi keel et harv [Ariste1967:44:nn];
язык тюрки́ ru [JaMiTju1997:126];
новочагатайский язык ru [JaMiTju1997#]
– tšagatai keele hilisem vorm, mida kasutati XIV saj-st XX saj-ni ja
millel oli suuri piirkondlikke erikujusid (Kesk-Aasia, Krimmi,
Põhja-Kaukaasia, Volga)
uig´uuri keel et [Ariste1967#; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, KZ;
Keelkond: AlT3; Keelekood: ug (uig);
Kiri: Arab, Cyrl; Kõnelejaid: 7 000 000
`uus_uig´uuri keel et harv [Ariste1967:45];
uig`uur, uig´uurid et etnonüüm [ESKT:1998];
uygur tili / ئۇيغۇر تىلى ug [NET_Wiki];
uygurqa / ئۇيغۇرچە ug [NET_Frö];
uyğur dili az [NET_Wiki];
Yügorgai / ཡུལ་གོར་སྐད bo [NET_Wiki];
ujgurština cs [cs2006n]; Neu-Uigurisch de [Motz2007];
Uigurisch de [Motz2007#];
ouigkourikí glóssa / ουιγκουρική γλώσσα el [NET_Wiki];
Uighur en [ISO639-2:1998]; Eastern Turki en van [JaMiTju1997:437];
uigur es,pt [NET_Wiki]; uiguuri fi [Anhava1998];
uusuiguuri fi [Anhava1998#]; ouïgour fr [ISO639-2:1998];
ouïghour fr; ujgur nyelv hu [NET_Wiki]; uiguro it [NET_Wiki];
Uigurugo / ウイグル語 ja [NET_Wiki];
uyğır tili / ұйғыр тілі kk [NET_Wiki];
Wigulŭ-ŏ / 위구르어 ko [NET_Wiki];
uigūrų kalba lt [NET_Wiki]; uiguru valoda lv [NET_Vestnesis];
ujgur hel / уйгур хэл mn [NET_Wiki]; Oeigoers nl [NET_Wiki];
język ujgurski pl [NET_Wiki]; уйгу́рский язы́к ru [JaDM1982];
новоуйгурский язык ru [JaMiTju1997:437#];
уйгуры ru etnonüüm [NarodyM1988]; ujgurčina sk [NET_Wiki];
uiguriska sv [NET_Wiki];
zaboni uyghurī / забони уйғурӣ tg [NET_Wiki];
Uygurca tr [NET_Wiki]; uyg‘ur tili uz [NET_Wiki];
Weiwuer yu / 维吾尔语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
uig´uuri kiri et
Liik: scrx; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: oui, xqa (3);
Kiri: Mong
Old Uyghur alphabet en [NET_Wiki]; уйгу́рское письмо́ ru [LES1990]
– sogdi kirjast lähtunud vertikaalne tähtkiri vanauiguuri keele
kirjapanekuks
♦ Rohkem kasutusel budistlikes tekstides. Hiljem arenesid uiguuri kirjast
mongoli kiri ja mandžu kiri
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
usb´eki keel et [Ariste1967:45; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: xA : AF, UZ;
Keelkond: AlT3; Keelekood: uz (uzb);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 16 000 000
usb`ekk, usb´ekid et etnonüüm [ESKT:1998]; o‘zbek tili uz [NET_Wiki];
o‘zbekcha uz [NET_Frö]; özbək dili az [NET_Wiki];
uzbečtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Usbekisch de [Motz2007];
ouzmpekikí glóssa / ουζμπεκική γλώσσα el [NET_Wiki];
Uzbek en [ISO639-2:1998]; uzbeko es [NET_Wiki];
uzbekki fi [Anhava1998]; ouzbek fr [ISO639-2:1998];
Uzbek / उज़्बेक hi [NET_Wiki];
üzbég nyelv hu [NET_Wiki]; úsbekíska is [NET_Wiki];
usbeco it [NET_Wiki];
Uzubekugo / ウズベク語 ja [NET_Wiki];
o’zbek tili / өзбек тили kaa [NET_Wiki];
özbek tili / өзбек тілі kk,ky [NET_Wiki];
Ujŭbek’ŭ-ŏ / 우즈베크어 ko [NET_Wiki];
uzbekų kalba lt [NET_Wiki]; uzbeku valoda lv [NET_Vestnesis];
Oezbeeks nl [nl2002n]; usbekisk no [Leira2006];
język uzbecki pl [NET_Wiki]; uzbeque pt [NET_Wiki];
узбе́кский язы́к ru [JaDM1982]; узбеки ru etnonüüm [NarodyM1988];
чагатайский язык ru van [JaMiTju1997:426#];
сартовский язык ru van [JaMiTju1997#]; uzbekiska sv [NET_Wiki];
zaboni ūzbakī / забони ӯзбакӣ tg [NET_Wiki];
özbek dili tk [NET_Wiki]; Özbekçe tr [NET_Wiki];
üzbäk tele / үзбәк теле tt [NET_Wiki];
ozbek tili / ئۆزبېك تىلى ug [NET_Wiki];
sartin keln / сартин келн xal [NET_Wiki];
Wuzibieke yu / 乌孜别克语 zh [NET_Wiki]
– Usbekistani riigikeel
♦ Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1940 kürilliline, al 1993 ladina
(uuendatud 1995).|
Ethn jagab põhjausbeki (uzn, UZ) ja lõunausbeki (uzs, AF) keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| usbeki-eesti tähetabel
| KNABi tähetabel
† v´ana_og´uusi keel et [Ariste1967:46; ENE:1976,8:181]
Liik: lgv; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: otk, oui (3)
tuküi keel et rööpnim [Ariste1967#];
tüküi keel et rööpnim [ENE:1976,8:181#];
древнеогузский язык ru [JaMiTju1997:20];
уйгуро-тукюйская подгруппа ru osaliselt [JaMiTju1997:20]
– arvatavasti vanatürgi (otk) või vanauiguuri (oui) keele kohta vahel
kasutatavaid nimetusi
♦ "Tuküi" on tegelikult hiina nimetuse Tūjué (突厥) üks
transkriptsioone (vn тукюэ, тукю, тугю), millega tähistati "siniseid
türke" (Göktürk)
Lingid: Wikipedia
† v´ana_t´ürgi keel et [Ariste1967:48]
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: otk (3);
Kiri: Orkh
Türük otk [NET_Wiki]; Kök Türük otk [NET_Wiki];
Old Turkish en [ISO639-3]; Old Turkic en [NET_Wiki];
Orkhon Turkic en [NET_Wiki#]; Old Uyghur en [NET_Wiki#];
muinaisturkki fi [Anhava1998];
язы́к орхо́но-енисе́йских на́дписей ru [JaDM1982];
Göktürkçe tr [NET_Wiki]
– Sise-Aasia keel (VII-XIII saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
† v´ana_uig´uuri keel et
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: AlT3; Keelekood: oui (3);
Kiri: Mani, Mong, Orkh
m´uinas_uig´uuri keel et [Ariste1967:46];
uig´uuri keel et lisa [Ariste1967]; Old Uighur en [Ethn:2009];
Old Uyghur en [LOW2009:1110]; muinaisuiguuri fi [Anhava1998];
древнеуйгу́рский язы́к ru [JaDM1982];
восточнотуркестанский язык ru [JaMiTju1997:54#]
– Ida-Turkestanis (Turpanis, Ganzhous) leitud kirjamälestiste keele
(VIII-XVIII saj) tingnimetus.
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† V´olga t´ürgi keel et
Liik: lgv; Maa: RU;
Keelkond: AlT3; Keelekood: chg;
Kiri: Arab
поволжский тюрки́ ru [JaMiTju1997:126];
старотюркский язык ru [JaMiTju1997#];
урало-поволжский тюрки́ ru [JaMiTju1997#];
старотатарский тюрки́ ru [JaMiTju1997#]
– türgi-tatari keel, mida kasutati Volgamaal pärast Kaasani khaaniriigi
langemist (XVIII-XIX saj)