hiina keeled
:
b´opomofo kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Bopo
Zhuyin Fuhao / 注音符號 zh (’hääldussümbolid’);
Guoyin Zimu / 国音字母 zh rööpnim (’üleriigilised hääldusmärgid’);
Zhuyin Zimu / 注音字母 zh rööpnim (’hääldusmärgid’);
Bopomofo zh kõnek; Bopomofo en [ISO15924];
bopomofo fr [ISO15924]; чжуинь фухао ru [NET_Wiki]
– hiina keele foneetiline tähestik (1913)
♦ "Bopomofo" nimetus tuleneb nelja esimese märgi (ㄅㄆㄇㄈ)
hääldusest
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† dazhuan / 大篆 zh [NET_Wiki^] (’suur pitser’)
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: och (3);
Kiri: Hani
s`uur_p`itseri_k´iri et; Large Seal Script en [NET_Wiki];
Great Seal Script en [NET_Wiki]; дачжуань ru;
большое письмо для печатей ru [Loukotka1950#];
да-джуань ru van [Loukotka1950:248]
– hiina kirja arhailine kuju
♦ Kasutusel enne Qini dünastiat III saj eKr ja laias mõttes hõlmab ka
jiaguwen’i
Lingid: Wikipedia
h`akka keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg0; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: hak (3);
Kõnelejaid: 30 000 000
ketsja keel et [Laur2000#];
Hak-kâ-fa hak [NET_Frö; NET_Wiki];
Hak-kâ-va hak rööpnim [NET_Wiki#]; Hakka Chinese en [Ethn:2009];
диалектная группа хакка ru [LES1990:225];
phasa Chin Khae / ภาษาจีนแคะ th [NET_Wiki];
Kejia Hua / 客家话 zh [NET_Wiki];
Ke Hua / 客话 zh rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h´iina keel et [Ariste1967:67; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Hani; Kõnelejaid: 1100 000 000
mandariini keel et harv [ENE_EE:1985,1];
h`iinlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Zhongwen / 中文 zh [NET_Wiki];
Hua yu / 华语 zh [NET_Wiki];
Zhongguo Hua / 中国话 zh [NET_Wiki];
Han yu / 汉语 zh rööpnim [NET_Wiki];
La˰buiˬ ahk [Bradley1999:70];
Chīnā bhāṣhā / চীনা ভাষা bn [NET_Wiki];
Gyagai / རྒྱ་སྐད bo [NET_Wiki];
čínština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Tsieinëeg cy [NET_Wiki];
Chinesisch de [Motz2007]; Seenee / ސީނީ dv [NET_Wiki];
kinezikí glóssa / κινεζική γλώσσα el [NET_Wiki];
Chinese en [ISO639-2:1998]; chino es [NET_Wiki];
txinera eu [NET_Wiki]; kiina fi [Anhava1998];
chinois fr [ISO639-2:1998]; Sínis ga [NET_Wiki];
‘ōlelo Pākē haw [NET_Wiki];
Chīnī / चीनी hi [NET_Wiki];
Suav hmn [Bradley1999:114]; kínai nyelv hu [NET_Wiki];
čhinaren / չինարեն hy [NET_Wiki];
bahasa Tionghoa id [NET_Wiki]; kínverska is [NET_Wiki];
cinese it [NET_Wiki]; anh-kaeqv ium [Bradley1999:137];
Janh-kaeqv ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Chūgokugo / 中国語 ja [NET_Wiki];
činuri ena / ჩინური ენა ka [NET_Wiki];
ḩwtybze / хъутыбзэ kbd [NET_Wiki];
gam Hǒa / ᦅᧄᦠᦸᧉ khb [khb2012s:313];
Zīn / ᦈᦲᧃ khb omaduss [khb2012s:86];
Paasāa Hǒa / ᦘᦱᦉᦱᦠᦸᧉ khb etnonüüm [khb2012s:254];
qıtay tili / қытай тілі kk [NET_Wiki];
phéasa Chĕn / ភាសាចិន km [NET_Wiki];
Chīni / ಚೀನಿ kn [NET_Wiki];
Chungguk-ŏ / 중국어 ko [NET_Wiki];
kıtay tili / кытай тили ky [NET_Wiki];
Hehˆpaˍ lhu [Bradley1999:37];
Het pat lis etnonüüm [Bradley1999:94]; kinų kalba lt [NET_Wiki];
ķīniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; fiteny sinoa mg [NET_Wiki];
Chainīs / ചൈനീസ് ml [NET_Wiki];
hjatad hel / хятад хэл mn [NET_Wiki];
Krauk / ကြုက် mnw omaduss [mnw1955s:67];
bahasa Cina ms [NET_Wiki];
Tayôk / တရုတ် my [my1976s];
Chinees nl [nl2002n]; kinesisk no [Leira2006];
Khi pdu omaduss [pdu1999s]; język chiński pl [NET_Wiki];
chinês pt [NET_Wiki]; кита́йский язы́к ru [JaDM1982];
китайцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
kytaj tyla / кытай тыла sah [NET_Wiki];
Hkè / ၶႄႇ shn [shn1995s:60];
kinesiska sv [NET_Wiki];
Chīṉa mŏl̮i / சீன மொழி ta [NET_Wiki];
Chainīs bhāṣha / చైనీస్ భాష te [NET_Wiki];
zaboni chinī / забони чинӣ tg [NET_Wiki];
phasa Chin Klang / ภาษาจีนกลาง th [NET_Wiki];
hytaý dili tk [NET_Wiki]; Çince tr [NET_Wiki];
qıtay tele / кытай теле tt [NET_Wiki];
hanzu tili / خەنزۇ تىلى ug [NET_Wiki];
hitay tili / خىتاي تىلى ug [NET_Wiki];
xitoy tili uz [NET_Wiki]; tiếng Hoa vi [NET_Wiki];
tiếng Hán vi [NET_Wiki]; Trung văn vi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
h´iina keeled et
Liik: lg3, X; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zhx (5)
hiina rühm et van [ENE:1968,1]; Sinitic languages en;
kiinalaiset kielet fi [Anhava1998];
siniittiset kielet fi [Anhava1998#];
Han yuzu / 漢語族 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
h´iina l´ihtsustatud kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Hans
Jianhuazi / 简化字 zh [NET_Wiki];
Jianti Zhongwen / 简体中文 zh [NET_Wiki:zh];
Han (Simplified variant) en [ISO15924];
idéogrammes han (variante simplifiée) fr [ISO15924]
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
h´iina traditsi´ooniline kiri et
Liik: scr; Maa: CN (TW);
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Hant
Fantizi / 繁体字 (繁體字) zh [NET_Wiki] (’keerukad märgid’);
Zhengtizi / 正体字 (正體字) zh(TW) [NET_Wiki] (’standardmärgid’);
Laozi / 老字 zh [NET_Wiki] (’vanad märgid’);
Quantizi / 全体字 (全體字) zh [NET_Wiki] (’täielikud märgid’);
Fanti Zhongwen / 繁体中文 (繁體中文) zh [NET_Wiki:zh];
Han (Traditional variant) en [ISO15924];
idéogrammes han (variante traditionelle) fr [ISO15924]
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
hu`ei keel et [Ariste1967:68#; ENE:1968,1; ESKT:1998]
Liik: lg0; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kõnelejaid: 8 600 000
hu`ei, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
Huizu / 回族 zh etnonüüm [NET_Wiki]; Hui en;
Hwei en rööpnim; hoton hel / хотон хэл mn oletatav [NET_Wiki]
♦ Lähedane tungani keelele, ENE:1968,1 loeb sellega kokku (Ariste:
tungani e huei keel). Ethn arvab mandariinihiina (cmn) keele rääkijateks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Huizhou h´iina keel [hweitš`ou] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 33, 34;
Keelkond: StC; Keelekood: czh (3);
Kiri: Hans; Kõnelejaid: 4 600 000
Huizhou Chinese en [Ethn:2009];
Hui yu / 徽语 zh [NET_Wiki];
Huizhou Hua / 徽州话 zh rööpnim [NET_Frö]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ida_m´ini keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35;
Keelkond: StC; Keelekood: cdo (3);
Kõnelejaid: 9 000 000
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄ cdo [NET_Wiki];
Mìng-dĕ̤ng-ngṳ cdo [NET_Frö];
Min Dong Chinese en [Ethn:2009]; Eastern Min en rööpnim [Ethn:2009];
Mindong yu / 闽东语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
jiaguwen / 甲骨文 zh [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: och (3);
Kiri: Hani
`ende_l`uu_k´iri et; oracle bone script en [NET_Wiki];
écriture ossécaille fr [NET_Wiki]; цзягувэнь ru [NET_Wiki];
надписи на гадальных костях ru rööpnim [Loukotka1950:239]
– hiina kirja vanimaid vorme, leitud endeluudelt (ennustusluudelt)
♦ Vanus ulatub XIV saj-ni eKr; on üksnes osaliselt dešifreeritud
Lingid: Wikipedia
Jinyu h´iina keel [ts`inn`üü] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 14;
Keelkond: StC; Keelekood: cjy (3);
Kiri: Hans; Kõnelejaid: 45 000 000
Jinyu Chinese en [Ethn:2009]; Shanxinese en harv [NET_Wiki#];
Jin yu / 晋语 zh [NET_Wiki];
Shanxi Hua / 山西话 zh rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kanbun / 漢文 ja [NET_Wiki] (’hiina kiri’)
Liik: lgv; Maa: JP;
Keelkond: StC; Keelekood: lzh (3);
Kiri: Hani
– Jaapanis kasutatud klassikalise hiina keele kuju (üksnes kirjalikult)
Lingid: Wikipedia
k´ani keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 36;
Keelkond: StC; Keelekood: gan (3);
Kõnelejaid: 21 000 000
tsjengsi keel et van [Laur2000#];
Gön-nŷ gan [NET_Frö];
Gan Chinese en [Ethn:2009];
диалектная группа гань ru [LES1990:225];
Gan yu / 赣语 zh [NET_Wiki];
Jiangxi Hua / 江西话 zh rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
k`antoni keel et [ENE_EE:1985,1#]
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 44, 45, 46;
Keelkond: StC; Keelekood: yue (3)
j`üe keel et rööpnim; jue keel et van [ENE_EE:1985,1];
Yuhtyúh yue [NET_Frö];
Gwóngdōngwá yue [NET_Frö];
Cantonese en; Yue Chinese en [Ethn:2009];
kantoninkiina fi [Anhava1998]; cantonais fr [NET_Laval];
диалектная группа юэ ru [LES1990:225];
Yue yu / 粵語 zh [NET_Wiki];
Guangdong Hua / 广东话 zh rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
k`esk_m´ini keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35;
Keelkond: StC; Keelekood: czo (3);
Kiri: Hans; Kõnelejaid: 3 100 000
Min Zhong Chinese en [Ethn:2009];
Minzhong yu / 闽中语 zh [NET_Wiki:zh]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† kl´assikaline h´iina keel et
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: lzh (3);
Kiri: Hani
Classical Chinese en [NET_Wiki]; Literary Chinese en [NET_Wiki#];
вэньянь ru [NET_Wiki];
Wenyan wen / 文言文 zh [NET_Wiki] (’kirjakeele tekst’);
Gu wen / 古文 zh [NET_Wiki] (’vana tekst’)
– hiina kirjakeele kuju u VI saj eKr kuni III saj pKr
♦ Oli kirjakeelena kasutusel XX saj-ni
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kok`ang, kok´angid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StC; Keelekood: cmn (3)
Kokant en(MM) [NET_Wiki]; Kokang en etnonüüm [NET_Wiki];
Kogan / ကိုးကန့် my [NET_Wiki];
Kegan / 果敢 zh [NET_Wiki]
– hiinlaste etniline rühm Birmas Šani osariigis Hiina piiri lähedal
Lingid: Wikipedia
lishu / 隶书 zh [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Hani
clerical script en [NET_Wiki]; chancery script en [NET_Wiki#];
лишу ru
– hiina kirja stiile
Lingid: Wikipedia
l`õuna_m´ini keel et
Liik: lg0; Maa: CN, CN (TW); Adm: 35;
Keelkond: StC; Keelekood: nan (3);
Kõnelejaid: 46 000 000
Bbánlám ggǔ [IPA:ban˨˩lam˧˥gu˥˧] nan [NET_Wiki:zh];
Bân-lâm-gi [IPA:ban˨˩lam˨˩gi˨˩] nan rööpnim [NET_Wiki:zh];
Bân-lâm-gú nan rööpnim [NET_Frö];
Min Nan Chinese en [Ethn:2009]; Southern Min en [NET_Wiki];
Minnan yu / 闽南语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m´ini keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg0; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: cdo, czo, mnp, nan (3)
Fukienese en [Katzner1995]; диалектная группа минь ru [LES1990:225];
Min yu / 闽语 zh [NET_Wiki]
♦ Koosneb mitmest keelest, vt ida- (cdo), kesk- (czo), lõuna- (nan) ja
põhjamini (mnp)
Lingid: Wikipedia
n´üšu kiri et
Liik: scr; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StC;
Kiri: Nshu
Nüshu en [IS15924:2010]; Nyushu en;
nüshu fr [ISO15924:2010]; Nüshu / 女书 zh [NET_Wiki]
– pms naiste kasutatud hiina kirjast lihtsustatud silpkiri Hiinas Hunani
provintsis
♦ Keel, mille kirjapanekuks seda kasutati, kannab hiina keeles nimetust
Shaozhou Tuhua (韶州土话), see on liigitamata segakeel
Lingid: ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
pinyin / 拼音 zh [NET_Wiki]
Liik: lgv; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho);
Kiri: Latn
Hanyu pinyin / 汉语拼音 zh [NET_Wiki] (’hiina keele hääldus’);
пиньинь ru [NET_Wiki]
– ladinatäheline hiina keel; hiina keele kõige levinum latinisatsioon
Pu-Xiani m´ini keel [ph`uu-sj´ani] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35;
Keelkond: StC; Keelekood: cpx (3);
Kõnelejaid: 2 600 000
Pô-sing-uā cpx [NET_Wiki];
Hing-hua̍-uā cpx rööpnim [NET_Wiki];
Pu-Xian Min en [NET_Wiki]; Xinghua en rööpnim [NET_Wiki#];
Pu-Xian Hua / 莆仙话 zh [NET_Wiki:zh]
♦ Nimetatud kahe koha järgi: Putiani linn (莆田市) ja Xianyou
maakond (仙游县)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_h´iina keel et
Liik: lg0; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: cmn (3);
Kõnelejaid: 873 000 000
m´andar´iini_h´iina keel et rööpnim; Mandarin Chinese en [Ethn:2009];
Northern Chinese en rööpnim [Ethn:2009]; pohjoiskiina fi [Anhava1998];
mandariinikiina fi [Anhava1998#];
северная диалектная группа ru [LES1990:225];
Guan Hua / 官话 zh [NET_Frö; NET_Wiki] (’ametnike keel’);
Beifang Hua / 北方话 zh rööpnim [NET_Wiki] (’põhjahiina’)
– Põhja-Hiina keelekuju, millel põhineb hiina kirjakeel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
p´õhja_m´ini keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35;
Keelkond: StC; Keelekood: mnp (3);
Kõnelejaid: 10 000 000
Min Bei Chinese en [Ethn:2009]; Northern Min en rööpnim [Ethn:2009];
Minbei yu / 闽北语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sj´angi keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 51;
Keelkond: StC; Keelekood: hsn (3);
Kõnelejaid: 36 000 000
ɕiæʲ˧y˦˩ hsn IPA [NET_Wiki];
siɔ̃˦ny˦˨ hsn IPA [NET_Wiki];
Xiang Chinese en [Ethn:2009]; Hsiang en van [Ethn:2009];
Hunanese en van [Ethn:2009];
диалектная группа сян ru [LES1990:225];
Xiang yu / 湘语 zh [NET_Wiki];
Hunan Hua / 湖南话 zh rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
t´azi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU; Adm: PRI;
Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho)
Taz people en etnonüüm [NET_Wiki]; тазы ru etnonüüm [NET_Wiki];
удэ ru etnonüüm [NET_Wiki#]
– põhjahiina murret rääkiv rahvarühm, mis moodustus hiinlaste, nanaide ja
udehete segaabieludest
Lingid: Wikipedia
t`ungani keel et [Ariste1967:68; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : KZ, KG;
Keelkond: StC; Keelekood: dng (3);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 41 000
t`ungan, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
dungaan, -id et etnonüüm van [MRahv1966:244]; Zhun"yan dng;
Huizu Yuyan dng [NET_Frö]; Huizu Hua dng [NET_Frö];
Dunganisch de [Motz2007]; Dungan en [Ethn:2009]; Hui en rööpnim;
dungaani fi [Anhava1998]; doungane fr [NET_Laval];
дунга́нский язы́к ru [JaDM1982]; дунгане ru etnonüüm [NarodyM1988];
tunggan tili / تۇڭگان تىلى ug [NET_Wiki];
Donggan yu / 东干语 zh [NET_Wiki]
♦ Tähestikud: 1928 ladina, 1953 kürilliline
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
`uu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 31, 32, 33;
Keelkond: StC; Keelekood: wuu (3);
Kõnelejaid: 77 000 000
vuu keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1];
Ng Gniu [IPA:ŋ˨˦ ɲy˧˩] wuu [NET_Wiki:zh];
Wu Gniu [IPA:wu˨˦ ɲy˧˩] wuu rööpnim [NET_Wiki:zh];
Wu Chinese en [Ethn:2009];
Shanghainese en osaliselt [NET_Wiki#];
Suzhou Wu en osaliselt [NET_Wiki#];
диалектная группа у ru [LES1990:225];
Wu yu / 吴语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_h´iina keel et
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: och (3);
Kiri: Hani
Old Chinese en [NET_Wiki]; Archaic Chinese en harv [NET_Wiki];
древнекитайский язык ru [NET_Wiki];
Shanggu Han yu / 上古汉语 zh [NET_Wiki]
– hiina kirjakeele vanim kuju (kuni III saj-ni eKr)
♦ Ajaliselt järgnes sellele klassikaline hiina keel (lzh)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† xiaozhuan / 小篆 zh [NET_Wiki^] (’väike pitser’)
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StC; Keelekood: och (3);
Kiri: Hani
v`äike_p`itseri_k´iri et; Small Seal Script en [NET_Wiki];
Lesser Seal Script en [NET_Wiki]; сяочжуань ru;
малое письмо для печатей ru [Loukotka1950:248];
джуань-вэнь ru van [Loukotka1950#]
– hiina kirja arhailine kuju
♦ Kasutusel alates III saj-st eKr
Lingid: Wikipedia