Maailma kohanimed

SÕNASELETUSI

• diakriitiline märk e diakriitik — tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust; näiteks akuut (´, a-tähe peal á jne), graavis (`) jm
• eksonüüm e väliskeelne nimi — traditsiooniline (ebareeglipärane) väliskohanimi, mingis keeles kasutatav nimi objekti kohta väljaspool maa-ala, kus seda keelt tunnustatakse ametikeelena; eestikeelsed eksonüümid on nt Berliin (Berlin), Viin (Wien), Riia (Ri¯ga), ingliskeelsed eksonüümid Brittany (Bretagne), Leghorn (Livorno), saksakeelsed eksonüümid Stettin (Szczecin), Prag (Praha) jne; vastandmõiste endonüüm
• endonüüm e sisekeelne nimi — kohalik nimi, vastaval keelealal kohapeal kasutatav nimi; vastandmõiste eksonüüm
• ennisvorm — nime aluseks olevad muud nimed või sõnad
• hargtäiend — kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse; tüüpilised hargtäiendid on Vana- (vrd Vana- ja Uus-Kastiilia), Suur- (Suur-Belt ja Väike-Belt), ka mõne muu koha nime võidakse kasutada hargtäiendina (Läti Valga, Transilvaania Alpid); vt ka nimetuum ja liigisõna
• keelsus (siin: nime keelsus) — näitab, miskeelseks nime loetakse
• kiri e kirjasüsteem — ühisest põhitähestikust lähtuvate keeletähestike kogusumma; kirjadest eristatakse alfabeetilisi e tähtkirju (ladina, kreeka, kirillitsa), süllaabilisi e silpkirju (amhari, jaapani kana, devanaagari) ja logo- ehk ideograafilisi e mõistekirju (jaapani kanji, hiina); ladina kirja kasutavad keeled võtavad muukeelsed ladinatähelised nimed omakeelsesse teksti enamasti üle muutmata kujul
• konversioon e (nimekirjutuses:) tähestikuvahetus — nime ümberkirjutamine mõnes muus tähestikus; täpsusastme järgi eristatakse transkriptsiooni ja transliteratsiooni
• latinisatsioon — mitteladinatähelise keele sõnade või nimede ümberkirjutamine ladina kirja
• ligatuur e liittäht — mitmest tähest graafiliselt kokkukujundatud täht, nt æ (a+e)
• liigisõna — kohanime osa, mis näitab nimetatava koha liiki (jõgi, järv, mägi, linn jne), võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (Tütarsaar); vt ka hargtäiend
• nimetuum — „puhas nimi", nime põhiosa ilma liigisõnata ja hargtäiendita (vt ka need)
• omaladina — vastava rahva või riigi enda poolt kehtestatud latinisatsioon, omaladinaga maad on nt Bulgaaria, Hiina ja Kreeka; omaladinal on eeldusi saada ühtseks rahvusvaheliseks latinisatsiooniks
• transkriptsioon e (nimekirjutuses:) tavaümberkirjutus (praktiline transkriptsioon) — lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; transkribeeritud nimest ei ole sageli võimalik eksitusteta taastada nime lähtekuju; vt ka transliteratsioon
• transliteratsioon e ümbertähtimine — lähtenime täht-täheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide abil; translitereeritud nime järgi saab täpselt taastada lähtenime kirjapildi; vt ka transkriptsioon

Sõnastikus kasutatavad abisümbolid

´	rõhuline I- või II-välteline silp
`	rõhuline III-välteline silp
j	palatalisatsioon e peenendus
_	liitsõnapiir
~	ehk
=	ametlik rööpnimi
'..'	nime sõna-sõnaline tõlge
*	märkused
(1)	samanimelise koha järjekorranumber
?	ebakindlad andmed