Iga keele kohta on märgitud, mis kirja (kirjasüsteemi) see keel kasutab, ning hääldus (eesti kirjaviisist erinevalt häälduvad tähed, ilma näideteta). Ligikaudne eesti hääldusvaste on nurksulgudes, kasutatakse ka lisahääldusmärke. Täpsema häälduse taotlejaile on sageli lisatud foneetiline vaste Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni (IPA) süsteemis, sellisel juhul on IPA märk sulgudes lisandiga „täpsemalt". Kui üks täht või täheühend võib häälduda erinevalt, antakse mitu hääldusvastet koos täpsustustega või lisatakse vahele sidesõna või. Häälikut, mis jääb kahe eesti hääliku vahele, tähistatakse kahe vastega, mille vahemärk on ~ (tilde), nt [e] ~ [ä] märgib e ja ä vahepealset häälikut. Sellisel juhul võib lihtsustatud eesti häälduses kasutada emba-kumba häälikut.
Keelte puhul, mis kasutavad muud kui ladina kirja, antakse eesti tekstis kasutatav ümberkirjutusviis (transkriptsioon, transliteratsioon vm). Mitmel juhul on võrreldud seda ka teiste kasutatavate ümberkirjutustabelitega.
Keelte valik:
(* mitteladinatäheline keel, ** latinisatsioonitabeliga)
afrikaani, albaania, amhari*, araabia**, armeenia**, aserbaidz^aani (**), baski, birma*, bulgaaria**, esperanto, galeegi, gruusia**, hausa, heebrea**, hiina*, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, India keeled*, indoneesia, inglise, islandi, itaalia, jaapani*, kasahhi**, katalaani, khmeeri*, kirgiisi**, koosa, korea*, kreeka** (2 tabelit), kurdi**, kõmri, ladina, lao*, leedu, läti, makedoonia**, malagassi, malai, malta, moldova, mongoli**, norra, poola, portugali, prantsuse, pus^tu**, pärsia**, rootsi, rumeenia, saami (põhjasaami), saksa, samoa, serbia**, singali*, slovaki, sloveeni, somaali, soome, suahiili, suulu, taani, tadz^iki**, tagalogi, tai*, tiibeti*, ts^ehhi, ts^ets^eeni (**), türgi, türkmeeni**, uiguuri*, ukraina**, ungari, usbeki**, valgevene**, vene** (2 tabelit), Venemaa keeled*, vietnami.