EKI KNAB, 27.10.2020
Kohanimeloendis on 2679 objekti kohanimed Ukraina Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna alalt, väljavõttena Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasist (KNAB). Veebikaardiliidese on OpenStreetMapi alusele programmeerinud Indrek Hein.
NB! Nimestiku kasutamisel tuleb arvestada, et vahepeal, veebruaris 2022, on ukraina-eesti tähetabelisse tehtud parandus, mille kohaselt ukraina г = eesti h (01.08.2022).
Põhiloend
Sh viited eesti nimevariantidelt. Kaardiliides võimaldab vaadelda objektide asukohta kaardil.
Kaart
Krimmi veebikaart KNABi nimedega.
Registrid:
ukraina
| vene
| krimmitatari
| muud
| allikad
Krimmi kohanimeloend on koostatud paljude allikate põhjal (vt nende loendit) ja selle algtõukeks oli soov saada ülevaade omaaegsetest eesti asundustest Krimmis, samuti kindlaks teha ajaloolisi kohanimesid. Töö on kestnud vaheaegadega 2001–2018.
Krimm on rahvusvaheliselt tunnustatud kui Ukraina osa (Krimmi Autonoomse Vabariigi nimetuse all), de facto on alates 2014. a-st tegu ühe Venemaa vabariigiga (Krimmi Vabariigi nimetuse all). Krimmi kui haldusüksuse kõrval on eraldi keskalluvusega linn Sevastopol. Krimmi kohanimede fikseerimisel on järgitud järgmisi põhimõtteid:
Krimmi kohanimed on läbi teinud palju muutusi. Põhiosa nimistust oli kuni 1948. aastani krimmitatari põhjaga, seejärel nimetati kohti massiliselt ümber, asendades need vene, sh nõukogulike nimedega. Ümbernimetamisi toimus ka hiljem, peamiselt korduvuste vältimiseks. Nimesegaduses vahetasid mõnedki nimed kohti või muutsid asukohta, sest tegelik elu ei läinud alati paberite kohaselt. Neid muutusi – nii palju, kui teada – kajastavad kohanimeloendis esitatud märkused.
Krimmitatari nimed ei ole praegu ametlikult fikseeritud, seetõttu käibib mitmeid variante, mis mh püüavad vähendada samanimelisust. Ka on mõned asulad ajaloolistest asupaikadest nihkunud, mistõttu nimede samastamine ei ole alati kindel. Suure osa ajalooliste asulate krimmitatari nimed on veel nimestikust puudu. Krimmi kohanimistusse on oma jälje jätnud teisedki rahvad, kes eri aegadel seda on asustanud (armeenlased, bulgaarlased, juudid, kreeklased, sakslased, tšehhid jt).
Ukraina nimed on esitatud nii algkujul kirillitsas kui ka eesti transkriptsioonis (tähisega ∃) vastavalt ukraina-eesti tähetabelile. Vene nimed on samuti algkujul, põhivariant on esitatud eesti transkriptsioonis. Krimmitatari keelt kirjutatakse nii ladina tähestikus kui ka kirillitsas (vt tähetabelit), esimest eelistab Ukraina, teist Venemaa; loendis on mõlemad.
Nimi. Praegused kohanimed on märksõnana poolpaksus punases kirjas. # märgib objekte, mis on ajaloolised.
Keel ja muud märgendid (nime järel kursiivis). Kasutatakse nii eesti omakeelseid nimetusi ja lühendeid* kui ka ISO 639 keeletähiseid, sh:
Lisasümbolid märgivad staatust, stiili jms (sümboli järel suurtähtedega standardmärgend KNABi veebiversioonis):
∞ – AJ (ajalooline nimi)
§ – AMETL (ametlik nimi)
∃ – EE TRANSKR (eesti transkriptsioon)
‼ – EKSL (ekslik nimekasutus; valesti paigutatud või seostatud nimi)
⋈ – HRV (harv nimi)
⎔ – H-ÜKSUSENA (haldusüksuse kohta kasutatav nimekuju)
⌘ – KOH (kohalik, rahvapärane nimi)
¿ – KÜS (küsitav, kas nimi märgib sama objekti)
ℝ – LATIN (latinisatsioon)
✛ – LISA (lisanimi mingis allikas; võib tähistada teist objekti)
∓ – MÖÖNDAV (mööndav nimekuju, alternatiivne nimi)
∷ – OLET (oletuslik, allikates fikseerimata nimekuju)
∈ – OSAL (nimi tähistab objekti üksnes osaliselt)
≡ – RÖÖPN (rööpnimi)
≈ – SEG (segane, nimi pole allikast selgesti loetav)
Ⅎ – TEG (tegelikus kasutuses olev nimi)
‡ – VAN (vananenud nimi)
ℌ – VAN K-VIISIS (vanas kirjaviisis)
☜ – VIG (vigane nimekuju, nt trükiveaga kuju)
Allikas (nurksulgudes). KNABis kasutatav allikalühend (vt nimekirja) ja vajaduse korral leheküljenumber (kooloni järel). Ajuti allikalühendi järel kasutatud tingsümbolid: # (nimekuju on allikas teisene, mitte esimene ehk põhinimi), ~ (kirjapilti KNABis on veidi kohendatud, eeskätt algustähe ja sidekriipsu osas), ^ (kirjapilt on saadud allikas esineva kirjapildi teisendamisel, st ei ole sama mis algkirjapilt allikas).
Koha liik. Kasutatakse KNABi koode:
a11 – keskalluvusega linn
a1re – vabariik (haldusüksus)
a2 – 2. tasandi haldusüksus (rajoon)
a21 – rajooni õigustega linn
h2 – järv
h32 – laht
h4 – jõgi
o1 – mägi
o1" – mäed
p10 – linn
p11 – alev
p2 – küla
p2sl – alevik (ukr селище)
p31 – paik
r21 – neem
r22 – poolsaar
r5 – piirkond
u0 – linnaosa
u02 – linnarajoon
x22 – arhitektuurimälestis
x41 – raudteejaam
Haldusüksus(ed), mille alal koht asub. Kaks põhilist haldusüksust, mis Krimmi poolsaart hõlmavad, on Krimmi Autonoomne Vabariik (Krimm) ja keskalluvusega Sevastopol (Sevast.). Krimmi rajoonide nimed on teisendatud eesti transkriptsiooni (KNABis on need latiniseeritud ametliku tabeli kohaselt).
Geograafilised koordinaadid. Koordinaate on määratud Nõukogude jm topokaartide, samuti veebikaartide (OpenStreetMap jt) põhjal. Haldusüksuste puhul asendab koordinaate halduskeskuse nimi (alla joonitud).
Muud nimevariandid, kommentaarid nende kohta, asukohakirjeldused ja märkused. Keelte järjestus kirjes on eesti, ukraina, vene ja krimmitatari; muud vastavalt ISO keeletähisele. Nimevariantide esitus on mõeldud eeskätt informatsiooniks ega tähenda mingite poliitiliste asjaolude tunnustamist või mittetunnustamist. Märkused on suuresti n-ö töömärkmed, mis mh kajastavad küsitavusi lähteandmetes, annavad taustainfot vm.
Võrdlused teiste kohtadega on tähistatud lühenditega A (alaobjektide nimed), Ü (ülaobjektide nimed) ja Vrd (võrdle).
Asula etnilise koosseisu andmed on pärit eri allikatest ja kajastavad pms 1920.–1930. aastaid, mitte tänast seisu. Eesti asundusteks on märgitud kõik asulad, mida mainib August Nigol (Ni1918).