Tallinna nimi võõrkeelses tekstis
Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni 6. juuli 1995. a koosolekul arutati
muuhulgas Venemaa valitsuse ühepoolset otsust kasutada edaspidi Tallinna
nime venekeelses tekstis ühe n-iga (Interfaksi
3. juuli sõnumi
kohaselt). Sellega seoses otsustati pöörduda Välisministeeriumi poole
järgmiste selgituste ja ettepanekutega.
- Tallinna nime reeglipärane vene transkriptsioon (kahe n-iga)
jõustati Eestis ametlikult 7. dets. 1988 tollase põhiseaduse parandusena.
Sest peale on see ametlikuks normiks, mis vastab ka praeguse keeleseaduse
(RT I 1995, 23, 334) § 19 lg 2-le. Seetõttu ei ole mingit põhjust
järgida Eestis väljaantavates venekeelsetes tekstides Venemaa valitsuse
seisukohta.
- Tallinna nime ühekordse n-iga transkribeerimisel ei oleks
tegemist mitte niivõrd "vastavusega vene keele normidele", nagu
väidab Interfaksi sõnum, kuivõrd eeskätt 1940. aastatel juurdunud
transkriptsioonierandiga. (1930. aastatel Eestis väljaantud
venekeelses kirjanduses kohtab reeglipärast transkriptsiooni.) Kui
"vene keele normid" lubavad selliseid transkribeeringuid nagu
Бонн, Хайльбронн ja Лолланн (saar Taanis), siis väljendab
Tallinna nime erandlik transkribeerimine pigem siiski üksnes
möödunud aja nostalgiat. Tõeliselt venekeelsed nimed ehk eksonüümid
Tallinna kohta oleksid Ревель ja Колывань.
Venemaa valitsuse korraldus, mis tähendab ka mõne muu riigi nimede
tagasiviimist nõukogudeaegsele kujule, on kahetsusväärselt vastassuunaline
ÜRO eestvedamisel rahvusvahelises nimekorralduses juurdunud põhimõttele
piirata kohalikust ametlikust nimekujust erinevate nimede, nn eksonüümide
tarvitamist. Siinjuures sobib meenutada, et Venemaa ise on protestinud
eestikeelse põliseksonüümi Pihkva kasutamise vastu Eesti
konsulaadi eestikeelses nimes (vt Välisministeeriumi kirja Eesti Keele
Instituudile 13.10.1994 nr EST3215 ja EKI vastust 21.10.1994 nr
6-3/285, koopiad lisatud).
- Kohanimekomisjon soovitab Välisministeeriumil vastavuses keeleseaduse
§ 19 lg 2-ga ka edaspidi täpselt järgida Eestis kehtivaid
norme, sh ametlikus kirjavahetuses, läbirääkimistel, lepingute
jm dokumentide ettevalmistamisel. Samuti tuleks rahvusvahelistes
organisatsioonides, nt ÜRO-s, püüda takistada moonutatud nimekujude
levitamist. [- - -]