Kohanimenõukogu

Istungi protokoll

Tallinn, 07. november 1997 nr 3

Algus kell10.00 , lõpp kell 12.30

Juhatas Elvi Sepp
Protokollis Asmu Saar

Osavõtjad: 13 osalejat registreerimislehel
Puudusid:R.Lepikson, T.Sepp, M.Kuusik, H.Saari, J.Tamm
Kutsutud: A.Sulger (Eesti Kaardikeskuse direktor), M.Reisner (Klassifikaatorikeskuse spetsialist), V.Pall (toponüümikaala ekspert)

Läbirääkimised päevakorra asjus.
OTSUSTATI (poolt - 10 häält) kinnitada järgmine päevakord:

1. Uue asustusjaotuse (alevite, alevike ja külade nimistu ning nende lahkmejoonte kaartide) ning Vabariigi Valitsuse vastava määruse eelnõu tutvustamine. Kohanimenõukogu seisukoha kujundamine nende suhtes (V.Ranniku, P.Päll, E.Sepp).
   NB! Materjalidega saab tutvuda interneti koduleheküljel aadressil : http://www.eki.ee/knn/ või Elvi Sepa juures (Pikk 57, II korrus, tuba 16).
2. Teede- ja Sideministeeriumi esitatud Tallinna sadamate ja sadamakohtade nimede määramise eelnõu läbivaatamine (P.Lind, P.Päll).
3. ÜRO kohanimekonverentsile (New York, 1998 jaanuar) esitatavate materjalide tutvustamine (P.Päll).
4. Kohalalgatatud küsimused.

1.

V.Ranniku annab ülevaate asustusnimede töörühma poolt tehtud tööst.

Lisaks nõukogu liikmetele ( V.Ranniku, P.Päll, L.Hubel, E.Sepp) osalesid asustusjaotuse muutmise materjalide läbivaatamises eksperdina kohanimeala asjatundja V.Pall ja M.Reisner klassifikaatorikeskusest.

Töörühm vaatas läbi kohalike omavalitsuste poolt esitatud materjalid nii asulate nimede, lahkmejoonte kui ka liigi seisukohast lähtudes, fikseeris omapoolsed arvamused ja ettepanekud protokollides ning esitas need seisukoha võtuks valdadele.

P.Päll: Omavalitsustelt laekunud materjalide läbitöötamise tulemusena eristati kolme liiki ettepanekuid, mis esitati valdadele teadmiseks ning arvamuse avaldamiseks:

• kohanimeseadusest tulenevad keelelised parandused (kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine, nimede kirjapildi kooskõlla viimine kohaliku häälduskujuga jmt);
• ettepanekud selle kohta , et asulate lahkmejooned kulgeksid loomulikke piire pidi, arvestaksid kirikute ja mõisasüdamete asukohti jne;
• soovitused jätkata tööd ajalooliste ja tänini rahva seas kasutusel olevate külanimede ennistamisel ning vajadusel uute asulate eristamisel.

Kohanimenõukogu asustusnimede töörühma koosolekute koondprotokoll ning arvamused ja ettepanekud maakondade ja valdade kaupa on lisatud.

E.Sepp: Üheks problemaatiliseks aspektiks esitatud taotluste läbivaatamisel oli asula liigi küsimus. Vabariigi Valitsuse 24.09.1996 määrusega nr 233 "Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine" kinnitatud "Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord " sätestab asula liigi määramisel arvesse võetavad aspektid ( muuhulgas on alevik üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula).

Paraku ei ole enamus valdu oma asustusjaotuse muutmise materjalide ettevalmistamisel asula liigi küsimust tõsiselt kaalunud. Üksnes Järva, Rapla, Saare, Tartu ja Lääne-Viru maakond on esitanud taotlusi külast aleviku tegemiseks.

Täiendavalt hangitud info põhjal võib öelda, et mitte kõik asulad, millele taotletakse aleviku staatust, ei vasta tegelikult neile esitatavatele kriteeriumitele.

Vabariigi Valitsuse määruse, millega kinnitatakse asulate uus nimistu, Riigikantseleile esitamise tähtaeg on 17.november ja meil tuleb sellest kinni pidada.

P.Päll: Kui postist tuleb hiljem veel vastuseid omavalitsuste seisukohtadega, siis töörühm vaatab need läbi ja viib vajadusel sisse vastavad täiendused ja parandused.

OTSUSTATI:

• 1) lülitada eelnõusse, et alevikena moodustada:
  • - Hageri (Kohila vald) ja Kaerepere (Kehtna vald)Raplamaal;
  • - Märja (Tähtvere vald) Tartumaal;
  • - Võsu (Võsu vald) Lääne-Virumaal;
  • - Peetri (Kareda vald) Järvamaal;
• 2) praegu mitte anda aleviku staatust:
  • - Kodilale ja Hagudile (Kehtna vald) Raplamaal;
  • - Kõljalale (Pihtla vald) Saaremaal;
  • - Esnale (Kareda vald) Järvamaal;
• aleviku kui asula liigi küsimus võtta süsteemselt vaatluse alla järgmisel, s o 1998. aastal ning lahendada see maakondade planeeringu käigus;
• lisada olemasolevasse määruse eelnõusse alevid (nii määruse pealkirja kui ka asulate nimistusse).

2.

E.Sepp: Teede-ja Sideministeeriumilt on septembris k.a. saabunud taotlus läbi vaadata Tallinna sadamate ja sadamakohtade nimekiri (materjal lisatud).

P.Lind tutvustab taotluse sisu. Vaidlused Patareisadama nime asjus on lõppenud.

OTSUSTATI:

• 1) kohanimenõukogul ei ole vastuväiteid teede- ja sideministri määrusega kinnitatavate Tallinna sadamate ja sadamakohtade nimede suhtes;
• 2) juhtida tähelepanu kohanimeseaduse (RT I 1997, 1, 3) § 11 lõikele 2, mille kohaselt kohanime määrav minister avaldab eelteate kohanime määramise kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist.

3.

P.Päll tutvustab ÜRO kohanimekonverentsile esitatavate dokumentide sisu.

4.

E.Sepp: Venemaa Föderaalselt Geodeesia- ja Kartograafiateenistuselt on k a oktoobris saabunud kiri, milles palutakse neile saata Eesti kohanimede muudatused kasutamiseks kaartide valmistamisel.

Ühtlasi saadetakse SRÜ riikide kohanimemuudatuste bülletään meile kasutamiseks.

OTSUSTATI : kirjale vastata pärast külanimede muudatuste jõustumist 1.jaanuaril 1998.a.

E.Sepp: Meie poole on mitmetest valdadest pöördutud palvega anda selgitusi ja nõu talunimede määramise asjus.

Hädasti oleks vaja uuendada 1995.a. veebruaris kohalikele omavalitsustele saadetud materjal talunimede valiku ja kinnistamise põhimõtete kohta.

OTSUSTATI : Katsume selle ära teha uuel aastal esimesel võimalusel.

E.Sepp: Keskkonnaministeeriumi kooskõlastamatuse tõttu jäi meil Vabariigi Valitsusele esitamata riigi kohanimeregistri asutamise ja selle pidamise põhimääruse eelnõu.

Olime sunnitud esitama Riigikantseleile palve arvata see välja Valitsuse käesoleva aasta tööplaanist. Teised ametkonnad kooskõlastasid eelnõu märkusteta või nende arvamustes sisalduvaid märkusi võeti arvesse.

H.Potter: tutvustab registri pidamise põhimääruse väljatöötamise töörühma tegevuse käiku.

E.Sepp: Kohtumised ja telefonivestlused keskkonnaministeeriumi kantsleri, asekantsleri ja teiste ametnikega on viinud tõdemuseni, et keskkonnaministeerium riigi kohanimeregistri vastutavaks töötlejaks ei soostu hakkama, vaid pakub selleks siseministeeriumi.

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakond omakorda soovib, et registri volitatud töötleja leidmiseks tuleks välja kuulutada konkurss. Sama meelt on ka kohanimenõukogu esimees ja aseesimees. Milline on kohanimenõukogu liikmete arvamus?

Järgneb arvamuste avaldamine.

OTSUSTATI:

• 1) soovitada riigi kohanimeregistri vastutavaks töötlejaks määrata Siseministeerium;
• 2) soovitada riigi kohanimeregistri volitatud töötleja leidmiseks välja kuulutada konkurss.

Koosoleku juhataja Elvi Sepp

Protokollija Asmu Saar