Villem Grünthal-Ridala oli esimene eesti luuletaja, kelle huvi itaalia kirjanduse vastu realiseerus ka tõlgetena. Temalt pärinevad esimesed tõlked Dante ja Leopardi loomingust, näited Giosuè Carducci ja Aleardo Aleardi luulest ning Gabriele d'Annunzio romaan "Süütu" (1913). Tänu Ridala omapärasele keelekasutusele on kõik need tõlked ainulaadsed ja sarnanevad paljuski tema algupärase loominguga. Ülar Ploomi sõnul on valitud luuletus hästi tuntud ja esindab Petrarca luule kõige iseloomulikumaid jooni: siin on olemas trubaduurlik tärkava looduse ja kurva armastaja motiiv, samuti klassikaline mütoloogia ja viimaks ka "Laura purustamatu ike" (Ü. Ploom Ninniku toimetusele 4. 5. 2011). Eriti Petrarcalikult mõjub esimeses, viiendas ja eelviimases reas tekkiv sõnamäng ilmub–ilma–ilm–ilmed, mis seob õhu elemendi kevade, naiste ilu ja mütoloogilise loodusnägemusega. Prokne ja Philomele, kellele viidatakse kolmandas reas, olid kuningas Pandioni tütred, kes Tereuse viha eest põgenedes muutusid ööbikuks ja pääsukeseks: Ovidiuse järgi olevat nende lindude sulgedes praegugi verejälgi (signataque sanguine pluma est, vt "Metamorphosen", VI raamat), sest õed olid kättemaksuks mehe julma kuriteo eest tapnud Prokne ja Tereuse poja Ityse. Nii lõikub kerge ja õhulise kevadluuletuse sisse tume jutustus sugupoolte kokkupõrkest, mis kõlab kokku Petrarca luuletuse viimaste ridadega ja muudab teksti sisemiselt kontrastseks.
Hasso Krull
Petrarca teosed itaalia keeles
http://digilander.libero.it/letteratura_petrarca/
Petrarca "Canzoniere" inglise keeles
http://petrarca.scarian.net/translate_english/petrarca_canzoniere.html
http://poetryintranslation.com/PITBR/Italian/Petrarchhome.htm
sisu