Carlo Goldoni

Itaalia keelest Maarja Kangro

Kolmas vaatus


1. stseen

Saal Ecclitico majas.

Bonafede, Ecclitico, Ernesto, seejärel Cecco. Kannavad eelmise vaatuse rõivaid.

(Retsitatiiv)

BONAFEDE
Laske mind välja, koerad!

ECCLITICO
Sinjoor, ma pean teile ütlema veel kord:
kui kohe meile andeks te ei anna,
teie jalad teid välja siit ei kanna.

ERNESTO
Me ju oleme aadlikud!

ECCLITICO
Austatud ja lugupeetud.

BONAFEDE
Oi, küll neil aadlikel on vast kõrge maine!
Üks on pätt ja himur naistemees on teine.

ERNESTO
Mu isa oli parun.

BONAFEDE
Oh jaa, sain aru!

ECCLITICO
Mina olen ent doktor;
saatuselt andeid ma saanud olen rohkelt.

BONAFEDE
Eks Kuu peal te karjäär küll kulges uhkelt.

ECCLITICO
Mul on naiseks Clarice.

ERNESTO
Ja mul Flaminia.

ECCLITICO
Mõlemad on te tütred.

ERNESTO
Ja kumbki neid
kena kaasavara peaks saama healt papalt.

BONAFEDE
Ja vahest ka Lisetta?

CECCO
Kui te nii lahkesti raha toote meile,
keiser loobub troonist ja jätab kogu au rõõmuga teile.

BONAFEDE
Vaat troonist on küll kasu!
Suur rõõm ei anna asu.

ERNESTO
Nad on ju lõpuks teie tütred, sinjoor!

ECCLITICO
Te oma veri, sinjoor, on praegu mängus.

CECCO
Ja ega iga päev teid keiser ei palu!

ECCLITICO
Hea äi, te olge inimlik!

ERNESTO
Kas vaestest väimeestest pole teil karvavõrdki hale?

CECCO
Õnnetud, suurest häbist neil kuhtub pale.

BONAFEDE
No olgu, kus siis sai minu laeka võti?

ECCLITICO
Ta on siin.
Ma tagastan selle teile ausalt.
(Annab võtme Bonafedele)

BONAFEDE
Kus siis mu tütred on, kus on Lisetta?

ECCLITICO
Teie raev vaesed neiud ehmatas hirmust kangeks.

BONAFEDE
Noh, eks tooge nad siia – kõik annan andeks!

CECCO JA ECCLITICO
Juhhõissa, juhhõissa!

ERNESTO
Tulge mu järel, eks lähme.

BONAFEDE
Te nüüd näete, kuis käitutakse Kuu peal.
(Lahkub Cecco ja Ernesto järel)


2. stseen

Ecclitico, kes tahab Bonafedele järgneda; Clarice

(Retsitatiiv)

CLARICE
Mu peiu . . .

ECCLITICO
Juba siin?

CLARICE
Öelge, kas te uudised on rõõmsad või kurvad?

ECCLITICO
Pole miskit nii head kuulnud te kõrvad.

CLARICE
Öelge siis!

ECCLITICO
Teie papake andis meile andeks;
mu äi ei ava suud enam kurjaks vandeks.

CLARICE
Nii et kõik on siis hästi?

ECCLITICO
Jah, peo võib panna püsti!

CLARICE
Nüüd võin siis kaasaks kutsuda teid,
ilma et kärgiks isa?

ECCLITICO
Jah, palun, alatasa!

CLARICE
Tunnen, et rõõmust hullunult süda taob.

ECCLITICO
Nii suur on heameel, et mul ei ole sõnu.

CLARICE
On need vast hetked!

ECCLITICO
See päev läks tõesti korda!

CLARICE
Õnn teeb pööraseks mind.

ECCLITICO
Minagi ei kurda.


Duett

ERNESTO
Teid nähes verre valgus
mul õige magus laine,
see oli ent vaid algus:
laine sai tulvaveeks,

CLARICE
Mu rindu õrna haava
kord kõrvetas see tunne.
Sest tundest kasvas laava,
hing justkui tules keeks.

ECCLITICO
Ma käega katsun järgi.

CLARICE
Ma puudutan, teen proovi.

ECCLITICO JA CLARICE
Oh jätke, kui te ei soovi,
et see mind hulluks teeks.

ECCLITICO
Kas tundsite, mu armas?

CLARICE
Kas oli kuum, mu ainus?

ECCLITICO JA CLARICE
Ah, teil on kirglikku vaimu
terveks me eluteeks!

ECCLITICO
No mis õrnust suust võib tulla!

CLARICE
Kuis mu meeled läksid valla!

ECCLITICO JA CLARICE
Kas see armastus võiks olla?

CLARICE
Kuidas tundub?

ECCLITICO
Öelge teie.

CLARICE
Öelge ise.

ECCLITICO
Enne teie.

ECCLITICO JA CLARICE
Küllap seda hästi teate, miks te muidu siis jäite vait.
(Paus)
Oh kavalpea kallis,
misasja sa mängid,
no milleks need ringid,
kui otse saab ka!
On taibata kerge,
et kütad mu kirge;
me siht oli kõrge,
kuid käes on nüüd ta.


Viimane stseen

Kõik

(Retsitatiiv)

BONAFEDE
Oh tule, tütar, sind emban!

CLARICE
Mu sulitembud andke andeks, ma palun.

BONAFEDE
Vaid mina, ma üksinda olen olnud tobu.
Te ärge siis pahaks pange,
et olin enne te vastu liiga range.

FLAMINIA
Kuus tuhat skuudot isa
mõlemale meist kaasavaraks määras.

CECCO
Veel tuhat skuudot määran ma Lisettale
ta keiserlikuks pulmaks.
See summa muudab elu kuupealseks ulmaks.

ERNESTO
Noh, sõber, kuidas tuju?

ECCLITICO
No mis ma kostan?
Mu ellu kaunis kaasa
tõi priskelt raha kaasa,
ja nüüd, kus saime nõnda hõlpsalt mäele,
võib vist teleskoop minna prügimäele.

LISETTA
Keisrinnana mul Kuul tõesti on lööki.
Sellegipoolest ma naasen rõõmsana kööki.


Finaal

KÕIK
Kel küllalt jätkub nõukust,
see Kuu peal kogub jõukust
ja pulmad maha peab.
Seal õnne, mis on magus,
me kõigi tarvis jagus -
eks Kuu vast ise teab!

CLARICE
Me kõik siis andeks saame?

BONAFEDE
Oh jaa, mu tütar, teeme
Kuu ja Maa peal rahu nüüd!

ECCLITICO
Te raev mu vastu jahtus?

FLAMINIA
Ja kõik teie vimm siis lahtus?

BONAFEDE
Teil, noored, pole süüd!

CECCO
Ei saa me saatust laita . . .

LISETTA
. . .aga edasi meid aitas
terav taip ja õilis püüd!

ERNESTO
Maailm on täna
ehk rõõmsam kui eile.

BONAFEDE
Kui ma kaasa laulan teile . . .

KÕIK
. . .kostab Kuule võimas hüüd.

Oh nautigem, sõbrad,
siis õnne, mis sajab
me Maa peale Kuu pealt
ja hõiskama ajab!
Raev hinge ei mahu,
kui muheleb suu;
me vahele rahu
tõi riukalik Kuu!
Sest sellel, kes Kuu peal
väärikalt käitub,
on lootust, et lõpuks
ta soov Maa peal täitub,
ja võidurõõm kuldab siis üle kõik muu!


(Lõpp)




sisu